Asjaõigus › Omandiasjad

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused Toomas Kangur (edaspidi: hageja) esitas 25.09.2017 Tartu Maakohtule hagi Ade Kallas-Kivi (edaspidi: kostja) vastu kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hageja väljatoodud asjaolude kohaselt omab hageja XXX vallas, XXX külas asuvat XXX kinnistut (reg.-osa nr XXX), mis on moodustatud 1996. aastal katastrimõõdistamise teel. Piiriprotokollist nähtuvalt on hagejale kuuluva XXX kinnistu moodustamisele oma kooskõlastuse andnud ka naaberkinnistu omanik (kostja), kes omas XXX kinnistut. Kostja on jaganud 2013. aastal endale kuuluva XXX kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks (XXX, XXX ja XXX), need kinnistud on kõik hageja piirinaabrid. Seejärel on kostja 2014. aastal jaganud XXX kinnistu veel kolmeks eraldi kinnistuks – XXX , XXX ja XXX kinnistuks. Hageja piirinaabriteks on eelnevatest kostja kinnistutest, peale jagamisi, järgmised: XXX kinnistu (reg.-osa XXX , katastritunnus XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX, katastritunnus XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX, katastritunnus XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX, katastritunnus XXX). Eelnimetatud kinnistud on mõõdetud üle hagejale kuuluva XXX kinnistu piiri, mistõttu on kinnistud hakanud osaliselt kattuma. Nähtuvalt piiriprotokollidest ei ole hagejat piiride mahamärkimisele kaasatud ja hageja ei ole oma kooskõlastusi andnud. Hageja asus pärast kostja poolt kinnistute jagamisi olukorda selgitama ja pöördus vastava avaldusega Maa-ameti poole. Maa-ameti 12.05.2015 vastuse kohaselt on teostatud kontrollimõõdistused ja tuvastanud, et algse XXX kinnistu jagamisel ei ole maamõõdubüroo poolt õigesti määratud XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri asukoht, mille tulemusena on tekitatud katastriüksuste piiride kattumine. Lähtuvalt asjaolust, et XXX katastriüksuse jagamisel on XXX katastriüksuse TatraOtepää-Sangaste tee äärne piiripunkt määratud XXX katastriüksusega piiriandmete järgsesse kattumisse, on XXX katastriüksusega kattumises ka ühel sirgel asuvad XXX , XXX ja XXX katastriüksused. Maa-amet järeldab, et algse XXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXX ja XXX katastriüksuste vaheline piir määratud algandmetele vastavalt, mistõttu on tekitatud XXX , XXX , XXX ning XXX katastriüksuste kattumine XXX katastriüksusega. Hageja on tellinud asjatundjalt Rein Mirkalt olukorda fikseeriva täiendava skeemi, millest nähtuvalt on kostja kinnistutele „liidetud juurde" 5130 m2 hageja maad, st piiride kattuvus on üle poole hektari. Hageja märgib, et XXX kinnistu piir oli varasemalt looduses tähistatud ka kuuseheki ja aia näol, kuid praeguseks on kostja asunud rajama vaidlusalusele maale juurdepääsuteid, millega on eemaldatud looduslikud piiritähised. Hageja palub määrata XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnistu (reg.-osa nr XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX ), XXX kinnistu (reg.-osa XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX) vaheline piir kindlaks järgmise kirjeldusega: piir kulgeb hagi lisaks nr 2 oleval katastriüksuse plaanil ja hagi lisaks nr 3 olevas piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt piiripunkti nr 21 ja kulgedes edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kinnistuste vaheline piir muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja täpsustab vastuses hagile, et XXX katastriüksus oli kostja vanaonult August Kallaselt ebaseaduslikult võõrandatud ning 1993. aastal tagastati see kostja isale Arvo Kallasele. Kostja sai XXX kinnistu omanikuks 19.02.2013. aastal, enne seda oli kinnistu omanikuks kostja isa Arvo Kallas, kes allkirjastas 1996. aastal hageja poolt nimetatud piiriprotokolli. Kostja tellis 25.03.2013 OÜ-lt KG-Büroo XXX kinnistu jagamise, mille tulemusena moodustati 2013. aastal kolm eraldiseisvat kinnistut: XXX kinnistu, XXX kinnistu, ja XXX kinnistu ning 2014. aastal XXX jagamisel XXX , XXX ja XXX kinnistud. Kinnistute jagamisest teavitati kõiki piirinaabreid, kaasa arvatud hagejat. Nii XXX kui ka XXX katastriüksuste piiriprotokollidest nähtub, et hagejale on saadetud 6.05.2013 tähtkiri nr 40, milles kutsuti hagejat kooskõlastama piir, kuid hageja ei reageerinud kirjale. Kostja jäi seisukohale, et 2013. ja 2014. aastal XXX katastriüksuse jagamisel ei ole kostja muutnud XXX kinnistu piire. Lõppseisukohtades juhib kostja tähelepanu, et XXX kinnistu ja XXX kinnistu ning riigimaantee 46 ühine piiripunkt muudeti 2001. aastal, kui moodustati riigimaantee 46 katastriüksus kaardi ja plaani alusel. XXX jagamisel mõõdistamistöid teinud KG-Büroo teostas piiripunktide määramise vastavalt Maa-ametist saadud andmetele. Riigimaanteega ühine piir pidi olema 13 m kaugusel tee keskjoonest ning sellisena on see ka määratud. Lisaks on Maa-amet kontrollmõõdistamise selgituskirjas kirjutanud, et XXX kinnistu ja riigimaantee ühise piiri asukoht muutus 2001. aastal ning see peab olema 13 m kaugusel tee keskjoonest. KG-Büroo maamõõtja taastas piiripunkti 2001. a andmete alusel ning seetõttu ei ole korrektne väide Maa-ameti kontrollmõõtmise tulemustes, et tegemist ei ole piiripunkti taastamisega. Piiripunkt taastati viimaste, st 2001. a andmete alusel. Arvestama peab kõiki muutusi, mis toimuvad piirnevate katastriüksustega. Sellisena on XXX kinnistu ruumikuju kujutatud alates 2001. a ning see on näha ka mitmetel kinnistut puudutavatel joonistel, näiteks 2012. a koostatud elektritööde projektil, metsa-arenduskavas jne. Paikvaatluse teostamisel ilmnes, et XXX kinnistu omanik on olnud teadlik XXX ja XXX ühise piiri vahele jäävast kiilukujulisest maatükist võrreldes katastriplanide piirjoontega ja olukorraga looduses. Seda maatükki kasutas XXX omanik sain selle rentimisest oma piirinaabrile tulu. Kostja hinnangul ei ole hagi aluseks mitte piiride kindlaksmääramine, vaid XXX kinnistule kinnistutevahelise maatüki saamine. XXX kinnistu omanik soovib, et tema 1996. a olukord ja teadmine ühisest piirist taastataks, võtmata arvesse 2001. a muutusi. Maa-ameti kontrollmõõdistamine ei ole erapooletu, sest hageja viibis mõõdistamise juures, kuid sama võimalust ei antud kostjale. Veelgi enam, Maa-ameti kontrollmõõdistamisel tuleb lähtuda ja arvestada kõigi muudatustega piirinaabrite katastriüksustes, kuid riigimaantee 46 muudatusi XXX piiripunkti määramisel ei ole arvestatud. XXX kinnistu jagamisel ja mõõdistamisel ei ole kahjustatud XXX omaniku huve, sest kinnistu ruumikuju ja pindala on säilinud. XXX on saanud maad juurde XXX –XXX kinnistult. Hageja on olnud teadlik sellest, et XXX omanikul Arvo Kallasel oli probleem oma kinnistule pääsemisel ning kostja poolt rajatud uus juurdepääsutee ei meeldi talle. Paikvaatlusel väljendas ta arvamust, et seda teed ta alles ei jäta ning servituuti selle kasutamiseks kostjale ei anna. Hageja arvamus, et ta ei saanud osaleda piiride kindlaksmääramisel ning seetõttu ei ole määratud piir usaldusväärne, ei ole põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

AÕS § 128 lg 1 kohaselt piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Vastavalt AÕS § 129 lg-le 1 peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud

nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 kohaselt kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. AÕS § 129 lg 3 kohaselt kui piiri kindlakstegemine sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. Riigikohus on selgitanud, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus (Riigikohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6712, p 25). Hageja leiab, et temale kuuluva XXX kinnistuga piirneva XXX kinnistu jagamisel 2013.-2014. aastal OÜ KG-Büroo poolt ei ole õigesti määratud XXX ja XXX katastriüksuste vahelise piiri asukoht; XXX , XXX , XXX ja XXX kinnistud on mõõdetud üle temale kuuluva XXX kinnistu piiri, mistõttu on kinnistud hakanud osaliselt kattuma. Vaidlus puudub selles, et hagejale kuuluv XXX kinnistu moodustati 1996. aastal katastrimõõdistamise teel. XXX kinnistu moodustamisel eksisteeris juba kostja isale Arvo Kallasele kuulunud XXX kinnistu, kusjuures Arvo Kallas allkirjastas XXX kinnistu moodustamisel koostatud piiriprotokolli. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mõõdistamise tulemusena koostatud katastriüksuse kaart ja selle alusel tehtud katastrikanne on eelduslikult õiged ning nendest saab lähtuda hageja ja kostja kinnistute vahelise piiri kindlakstegemisel. Kostja on 16.02.2018 seisukoha p-s 2.1.1 (tl 85) väitnud, justkui oleks viga mõõtmisel tehtud juba enne XXX kinnistu moodustamist. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Seevastu kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna hagejat oli XXX kinnistu jagamisel kutsutud piiri kooskõlastama, ja hageja õigel ajal piiripunktide asukohale vastuväiteid ei esitanud, nõustus ta olemasolevate piiripunktidega. Piiriprotokollide kohaselt (tl 19, 21) on hagejale saadetud 5.05.2013 tähtkiri nr 40, milles hagejat kutsuti piiri kooskõlastama, kuid hageja sõnul ei ole ta kostjalt sellist kirja saanud (tl 58). Kostja ei ole hagejale sellise kirja saatmist ega kättetoimetamist tõendanud. Hageja on pöördunud Maa-ameti poole avaldusega, paludes kontrollida XXX katastriüksuse piirimärkide asukohtade õigsust. Maa-ameti katastrimõõdistamise ja –kontrolli osakond teostas 14.04.2015 kontrollmõõdistamise. Maa-ameti 12.05.2015 vastuses (tl 26-30) on jõutud järeldusele, et algse XXX katastriüksuse jagamisel ei ole XXX ja XXX katastriüksuste vaheline piir määratud katastriüksuse algandmetele vastavalt, mistõttu on tekitatud XXX , XXX , XXX ning XXX katastriüksuste kattumine XXX katastriüksustega. Maa-ameti kontrollmõõdistamise jooniselt (tl 31) ning asjatundja Rein Mirka koostatud skeemilt (32) on näha piiride kattuvus. Kostja ise on esitanud maamõõtja Lale Purge seletuskirja (tl 142), mille kohaselt „XXX ja XXX katastriüksuste jooniste järgi leian, et on piiride kattumine maastikul.“ Kohus korraldas paikvaatluse 6.11.2018 (protokoll tl 162). Lisaks pooltele ja nende esindajatele osalesid paikvaatlusel Maa-ameti esindajad Kaido Maasen ja Kalle Rohtmets ning Kambja vallavalitsuse maaspetsialist Arved Küngas, kes kõik leidsid, et piir on valesti määratud. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kostja poolt menetluse kestel esitatud väidetega Maa-ameti poolt teostatud kontrollmõõdistamise erapoolikuse ega ebausaldusväärsuse osas. Kohtu hinnangul ei anna erapooletuses ega usaldusväärtuses kahtlemiseks alust asjaolu, et kontrollmõõdistamise juures viibis ainult hageja ning kostjale selleks võimalust ei antud, samuti asjaolu, et XXX kinnistu

mõõdistamise on teostanud 1993. a Francsisek Staškevitš, kes praegu töötab Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna juhatajana. Kohtu hinnangul ei ole kostja menetluse käigus toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis Maa-ameti hinnangus sisalduva ümber lükkaksid. Kostja taotles menetluses ekspertiisi määramist, paludes teostada kontrollmõõdistamine vaidlusaluste kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hiljem kostja loobus taotlusest, leides et hetkel puudub Eestis võimalus riikliku kontrollmõõdistamise teostamiseks huvide konflikti korral Maa-ameti kontrollmõõdubüroo esindajatega, sest kõik maamõõdubüroode litsentside omanikud on mõjutatud Maa-ametist. Kostja hinnangul oleks tellitud ekspertiis võinud olla kallutatud. Kostjal olnuks võimalik taotletud ekspertiisiga oma vastuväiteid tõendada, kuid kostja loobus sellest. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et Maa-ameti 28.05.2015 vastuskirjaga (tl 61-62) anti hagejale teada, et Maa-amet on esitanud OÜ-le KG-Büroo nõude kontrollmõõdistamiste teostamiseks, kuid OÜ KGBüroo ei saanud seda omaniku (st kostja) vastuseisu tõttu teha (hageja 13.11.2017 seisukoht, tl 58). Hageja sõnul oli XXX kinnistu piir varasemalt looduses tähistatud ka kuuseheki ja aia näol. Kostja selle väitega ei nõustunud. Iseenesest on õige kostja väide, et 1996. a piiriprotokollist ei nähtu, ei piir kulgeks mööda aeda või hekki. Täiendava tõendina on hageja menetluse kestel esitanud 2011. aastal tehtud Google maps fotod (tl 52-54), millelt on hageja arvates tuvastatav piiripunkti nr 20 õige asukoht. Praeguseks on piiritähis eemaldatud – see koht asub kostja omavoliliselt rajatud tee all. Lisaks on fotodelt näha, et piir on looduses tähistatud puuderiviga (kostja seisukoht tl 57), mis kattub paikvaatlusel tuvastatud asjaoluga , et osad heki puud kasvavad kostja poolt rajatud tee ääres ( 163 paikvaatluse lisa 1). Hageja poolt paikvaatlusel avaldatu kohaselt algas tema põld varem heki äärest ja antud väide on kohtule peale paikvaatlust usutav. Hageja on antud kinnistu välja rentinud ja rentnik kasutab seda põllumaana. Kohus nõustub Maa-ameti vastuse p 11 viimases lõigus on kirjeldatuga selle kohta, et XXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiripunkti nr 20 asukoht on XXX katastriüksuse piiripunktis nr 2 olevast metalltorust ligikaudu 19 m edela suunas, XXX katastriüksuse piiripunkti nr 22 suunast kulgeva vana aia ja kuuskede rea ning tee serva ristumise kohas. XXX katastriüksuse omanikule teadaolev piiri asukoht järgib ka kõlvikulist maakasutust. Kostja hinnangul omab asjas tähtsust asjaolu, et XXX kinnistu on saanud maad juurde XXX –XXX Kinnistult. Kohus leiab, et antud asjaolu ei puuduta poolte vaidlust. Kohus on pakkunud hagejale kompromissi suurema asendusmaana. Hageja pole sellest huvitatud. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi ning määrab XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnistu (reg.-osa nr XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX ), XXX kinnistu (reg.-osa XXX), XXX kinnistu (reg.-osa XXX) ja XXX kinnistu (reg.-osa XXX) vahelise piiri kindlaks vastavalt XXX kinnistu katastriüksuse plaanile ja piiriprotokollile, mille kohus lisab käesolevale otsusele, selliselt, et piir kulgeb katastriüksuse plaanil ja piiriprotokollis näidatud piiripunktist nr 20 sirgjooneliselt piiripunkti nr 21 ja kulgedes edasi sirgjooneliselt piiripunkti nr 22. Otsuse lisana Maa-ameti XXX kinnistu XXX katastriüksuse plaan(tl 43) ja piiriprotokoll tl. 9 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu 3327,50 eurot, millele lisandub käibemaks, hagiavaluse esitamisel tasutud riigilõivu ning asjatundja Rein Mirka teenuse kulu summas 1080 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot, mille lisandub käibemaks, ning ajakulu kokku 30,25 tundi. Õigusteenus seisnes järgnevas: nõupidamine kliendiga, asja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine (sh kinnistusraamatu väljavõtted), hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine, 25.09.2017 – 7 tundi; nõupidamine kliendiga, hagi

vastusega tutvumine, kirjalike vastuväidete koostamine maakohtule, 13.11.2017 – 4 tundi; tutvumine kostja seisukohtadega ja lisadokumentidega, ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil, 20.02.2018 – 4,5 tundi; tutvumine kostja ekspertiisitaotlusega, vastuväidete koostamine kohtule 19.04.2018 – 2,5 tundi; tutvumine kostja määruskaebusega, vastuse koostamine määruskaebusele, 30.07,2018 – 2 tundi; seisukohtade kujundamine edasise menetluse osas, nõupidamine kliendiga, 15.08.2018 – 2 tundi; ettevalmistust istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil, 16.10.2018 – 3,75 tundi; osalemine kohtuliku paikvaatluse juures, 6.11.2018 – 1,5 tundi; lõplike seisukohtade koostamine Tartu Maakohtule, 28.11.2018 – 3 tundi. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud menetluskulude suurus on äärmiselt ülepaisutatud, mistõttu ei ole alust kõiki väidetavaid menetluskulusid kostjalt välja mõista. Mh vaidleb kostja vastu asjatundja Rein Mirka tasule. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus nõustub osaliselt kostjaga. Kohus peab põhjendatud ajakuluks arvestades asja keerukust ja mahtu kokku 19 tundi ja 5 minutit (hagiavalduse koostamine ja sellega seotud toimingud, sh nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja komplekteerimine 4 tundi; hagi vastusele vastamisega seotud toimingud 4 tundi; kostja seisukohtade ja lisadokumentidega tutvumine, ettevalmistus ja osalemine istungil 4,5 tundi, ekspertiisitaotlusega tutvumine ja sellele vastuväidete koostamine 1,5 tundi; määruskaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 1 tund; ettevalmistus ja osalemine 16.10.2016 kohtuistungil 2 tundi; osalemine kohtuliku paikvaatluse juures 1 tund ja 5 minutit; lõplike seisukohtade koostmaine 1 tund). Kohus leiab, et asjatundja Rein Mirka teenuse kulu hüvitamine on põhjendatud osaliselt. Esitatud arvetel on teenuse kirjelduseks märgitud „XXX maaüksuse piirimärkide kontroll, koos maakorraldusalase konsultatsiooniga“ (tl 172), XXX maaüksuse lõunapoolse piiriligu hävitatud piiripunktide asukoha määramine ja piiri asukoha õigsuse määramine“ (tl 173). Hagiavalduse kohaselt on hageja tellinud asjatundjalt Rein Mirkalt olukorda fikseeriva täiendava skeemi, ja esitanud selle kohtule (tl 32). Hageja ei ole Rein Mirka arvamust kohtule esitanud. Esitatud on üksnes tema poolt koostatud olukorda fikseeriv skeem ja seose sellega rahuldab kohus TsMS § 143 p2 alusel arve nr. 25 summas 560 eurot (tl. 173). Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale 300 eurot. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad tema menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja (300 eurot + 560 ( 19,08 x 110 eurot x 1,2)=3378,56 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.