Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Mati Maksing ja Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuli 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-18518
Kohtuasi
Y OÜ hagi XX (X) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 7. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Y OÜ (registrikood XXXXXXXXX), esindaja Ljudmila Bariševski Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Kohtueelne menetlus
töötaja vastu kahju hüvitise 5468,21 euro saamiseks. TVK liitis 17. oktoobri 2018. a määrusega töövaidlusasjad ühte menetlusse nr 4-1/1859/18. TVK rahuldas 2. novembri 2018. a otsusega avalduse ja mõistis tööandjalt välja töötasu 770 eurot ja hüvitise 220 eurot. Vastuavalduse rahuldas TVK osaliselt ja mõistis töötajalt tööandja kasuks välja kahju hüvitise 1854,16 eurot. Töötaja esitas 7. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus TVK otsuse läbi vaadata hagimenetluse korras ning jätta tööandja nõue rahuldamata. Tööandja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
hageja kandis kostja eluasemekulud töölt puudutud 7 päeva eest (121,73 eurot) ning peatöövõtja C OY esitas nende puudutatud päevade eest asendustööjõu kasutamise eest hagejale arve nr 1045 (3515,40 eurot). Maakohtu põhjenduste kohaselt tuli asjas kohalduv õigus määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi. Kuna pooled ei leppinud kokku töölepingule kohaldatavas õiguses ning kostja tegi harilikult oma töölepingu järgset tööd Soomes, kohaldub asjas Rooma I art 8 lg 2 kohaselt Soome õigus. Seda hoolimata sellest, et TVK lahendas vaidluse Eesti õiguse järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 438 lg 1). TVK toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid seal töölepingule kohalduva õiguse küsimust arutanud. Maakohus leidis, et kostja on Soome töölepingu seaduse kohaselt töölepingut tahtlikult rikkunud, mistõttu on hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu 1854,16 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõue ei ole Soome õiguse kohaselt aegunud. Kuna hageja esitas tasaarvestuse avalduse ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tasaarvestada kostja töötasu ja hüvitise nõudega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1). Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 864,16 eurot (1854,16-990). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 525 eurot (sh riigilõivu 225 eurot). -
Apellatsioonkaebus
TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas kohaldub Soome õigus. Kostja ei ole väitnud ja kohtud ei ole tuvastanud, et pooled on valinud töölepingutele kohaldatava õiguse. Seega kuna kostja tegi hagejaga sõlmitud töölepingu alusel tööd Soomes, reguleerib kostja töölepingut Rooma I määruse art 8 lg 2 esimese lause alusel Soome õigus. Selline Rooma I tõlgendus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 13). Asjaolu, et pooled ei vaielnud TVK-s Eesti õiguse kohaldamisele vastu, ei ole kohtule siduv. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsuse tegemisel mh küsimuse sellest, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seega ei pidanud maakohus lähtuma asja lahendamisel sellest, et pooled on vaikimisi valinud töölepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Eesti õiguse. Samuti ei oma õiguse kohaldamise seisukohast tähtsust asjaolu, et kohtuvaidlus allus Eesti kohtule. Rooma I määruse järgi ei pea kohaldama selle riigi õigust, kus leiab aset kohtuvaidlus. Kuigi kohaldatava õiguse küsimuse lahendamisel on võimalik mh kaaluda ka selle liikmesriigi õiguse kohaldamist, kus kohtuvaidlus aset leiab (Rooma I art 8 lg 4), ei ole kostja praegusel juhul selle sätte kohaldamist kohtult palunud ega selle kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid esile toonud. Õige ei ole kostja arusaam, et kuna maakohus kohaldas asjas Soome õigust ja TVK kohaldas asjas Eesti õigust, ei oleks maakohus tohtinud hageja ja kostja vastastikuseid nõudeid tasaarvestada. VÕS § 197-st jj ei tulene sellist keeldu. Selle sätte järgi saab tasaarvestada need nõuded, mille täitmist on tasaarvestuse pooltel õigus nõuda. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et kostjal on TVK otsusest tulenevalt hageja vastu töötasu ja hüvitise nõue (990 eurot) ning hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue (1854,16 eurot). Kuna hagejal ja kostjal on teineteise vastu sissenõutavaks muutunud nõuded, saab kohus need kohtulahendis tasaarvestuse poole avalduse alusel tasaarvestada. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
Mati Maksing
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.