X Xi hagi AS-i Hoolekandeteenused töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/2393/17)
Tsiviilasja hind
1650 eurot
Menetlusosalised isikud ja nende Hageja: X X (isikukood: xxx; xxx; e-post: xxx); esindajad Kostja: AS Hoolekandeteenused (registrikood: 10399457; Merimetsa tee 1, Tallinn); Kostja esindajad: lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee; K T (isikukood: xxx); Inge Varbas (isikukood: xxx). Kohtuistungi aeg ja osalised
17.06.2019.a, Tallinn. Hageja X X, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee, kostja esindajad K T ja I V
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud X Xi kanda.
3.Mõista X Xilt AS-i Hoolekandeteenused kasuks välja menetluskulud summas 326,67 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
2-18-6152 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja X X esitas 19.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse (4-1/2393/17) läbivaatamiseks hagimenetlusena (tlk 1-36 ja 42-77). TVK jättis hageja avalduse rahuldamata (TVK tlk 1-2).
2.Kohus nõudis individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 6 kohaselt töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/2393/17 ning võttis materjalid käesoleva tsiviilasja toimiku juurde. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 12.09.2018 (tlk 80-81).
3.17.01.2019 määrusega lõpetas kohus menetluse X Xi hagis esitatud töölepingulise suhte ennistamise ja töölt eemal oldud aja eest saamata jäänud töötasu 2325 euro nõuetes ning jätkas menetlust X Xi hagis AS-i Hoolekandeteenused vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kolme kuu keskmise töötasu 1650 euro nõudes (tlk 117-118). Nimetatud määrus on jõustunud.
4.Käesolevas asjas on toimunud kohtuistung 17.06.2019 (tlk 139-142).
5.Tsiviilasja hind on TsMS § 125 ja TsMS § 134 lg 3 alusel 1650 eurot. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
6.Hagiavaldusest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik tööleping nr 1579 (TVK tlk 4951), mille kohaselt asus hageja 06.09.2017 kostja juures tööle psühholoogi ametikohale.
7.24.10.2017 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (TVK tlk 41; tlk 15). Töölepingu ülesütlemise aluseks oli töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1. Ülesütlemisavalduses on märgitud, et hageja ei sobinud isikuomaduste tõttu kostja psühholoogi ametikohale, mille puhul on oluline kõrge riskitaluvus, objektiivsus klienditöös, sobivus olemasoleva meeskonnaga ning koostööle orienteeritus nii kaastöötajate kui ka juhtidega. Hageja tööstiil põhjustas mitmeid konflikte meeskonnas ja arusaamatusi klienditöös. Hageja ei järginud organisatsioonile omaseid ja vajalikke alluvussuhte põhimõtteid, mistõttu ei olnud võimalik meeskonda tulemuslikult juhtida.
8.Katseaja plaani tutvustati hagejale 18.10.2017, s.o hageja eelviimasel tööpäeval. Katseaja plaan on vormiliselt ebaõige ja allkirjastamata. Hageja selgitas, et tal on psühholoogias magistrikraad, psühholoogina tööks vajalikud oskused ja töökogemus psühholoogina. Hageja märkis, et ta on juhtinud kolme teraapiarühma ja on saavutanud kontakti inimestega, keda peeti väga ohtlikeks. Tema suhtlemisoskusele ei ole etteheiteid olnud. Hageja õppis iseseisvalt ja metoodiku abiga „Kodu“ saidi ja dokumendisüsteemi kasutamist. Meeskonna koosolekul õpetas ka tegevusjuhendajaid dokumendisüsteemi täitma. Probleemidega, milles hagejal pädevust ei olnud, pöördus hageja alati juhi poole. Delikaatsete isikuandmete kasutamisega ei ole hagejal probleeme olnud. Kui kõrvutada seda, mis katesaja plaanis katseaja eesmärkidena kirjas ja mis töölepingu ülesütlemisteatises kirjas, siis need lahknevad. Hagejale jäi arusaamatuks, kuidas on võimalik hinnata isikuomadusi, mille tõttu hageja ei sobinud psühholoogi ametikohale. Riskitaluvus on seotud majandusega. Metodoloogiliselt on vale objektiivsust klienditöös pidada isikuomaduseks. Objektiivsust klienditöös saab pidada professionaalsuse näitajaks. Objektiivsuse puudumise etteheide on asjatundmatu. Hageja selgitas, et sobivusest olemasoleva meeskonnaga ja koostööle
2-18-6152 orienteeritusest saab tõsisemalt rääkida alles siis, kui meeskond on loodud. Kahjuks ei olnud töötavat meeskonda. Hageja selgitas, et ta ei ole põhjustanud ühtegi konflikti kolleegidega ega klientidega. Hagejale jäi arusaamatuks ka ülesütlemise üks põhjustest, mille kohaselt hageja ei järginud organisatsioonile omaseid ja vajalikke alluvussuhte põhimõtteid. Hageja ei jätnud täitmata ühtegi tööandja poolt talle antud tööülesannet, tegi tööd isegi suurema pühendumuse ja ulatusega kui tarvis. Tegutses alati klientide parimates huvides ja suurema vastutustundega kui tööülesannete täitmiseks vaja on. Kostja poolt toodud põhjendused on otsitud. Hageja nõustub, et kostja on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täitnud.
9.Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist summas 1650 euro (TLS § 109 lg 1).
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
10.Kostja märkis, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine toimus kooskõlas TLS § 95 lg 1 ja 2, vähemalt formaalses mõttes. Küll puudusid hageja arvates kostjal materiaalsed eeldused töölepingu ülesütlemiseks. Kostja sellega ei nõustu ja leiab, et töölepingu ülesütlemine katsejala oli põhjendatud ja toimus õiguspäraselt.
11.See, mida tööandja oluliseks peab, oli töötajale teada, sest tulenes nii töökuulutuses märgitud nõudmisest kui ka töötajale esitatud katseaja tegevuskavast. Asjaolu, et katseaja tegevuskava ei esitatud koos allakirjutatud töölepinguga, ei oma tähtsust. Ka ei ole ega saagi pooltel olla vaidlust selle üle, mis oli katseaja eesmärk ja mida tööandja oluliseks pidas. Seadus katseaja eesmärkide hindamise osas vorminõudeid ette ei näe. Kostja märkis korduvalt, et töötajalt oodatakse muuhulgas meeskonnas koostöötamise oskust. Näiteks töökorralduse reeglite p 2.2.6 nõuab töötajalt koostööd teiste töötajatega.
12.Katseajal ilmnes, et hageja ei sobi seda tööd tegema. Taastumisprotsessis on väga oluline kasutatav metoodika ja meeskonnatöö, et saavutada vajalik tulemus. Tööandja leidis, et hageja hoiak ja käitumine ei aita kaasa tulemuste saavutamisele.
13.Hageja puhul ilmnesid katseajal isikuomadused, mis välistavad hea meeskonnatöö, meeskonnas usaldussuhte tekkimise ning ei võimaldanud X Kodu juhil töötajat (hagejat) tulemuslikult juhtida. Hageja suhtumine töösse, tööandjasse (sh oma otsese juhi osas) ning teiste meeskonnaliikmete puhul oli sisuliselt esimestest tööpäevast alates negatiivne, kaastöötajaid ja tööandjat nagu ka töökohal kasutatavaid töömeetodeid kritiseeriv ja solvav. Hageja esitleb seda ilmekalt ka hagiavalduses ja TVK-le esitatud avalduses, esitades negatiivseid, kohati solvavaidki, väiteid ja asjaolusid, mis kõik on paljasõnalised ja tõendamata. Näiteks oma endisi kolleege X Kodus peab hageja profaanideks, erialateadmisteta töötajateks, kusjuures hageja näib unustavat, et valdavalt on need töötajad seda tööd teinud aastaid ja aastakümneid. Seda, et hageja arvates teeb vaid tema, ametist ja erialastest teadmistest tulenevalt, erivajadustega klientide osas ainuõigeid otsuseid, kajastub samuti nii hagiavalduses kui ka töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Seejuures ei arvesta hageja teiste kolleegide arvamusega ega kokkulepitud metoodika ja tegevuskavaga.
14.Hageja ei sobinud tööle, sest eiras elementaarseid alluvussuhteid, tekitas ja põhjustas konflikte meeskonnas ning oma tööstiiliga pisendas või nullis ära klientidega saavutatud edusammud. Hageja asus koheselt peale tööle asumist kritiseerima nii tööandja töökorraldust, kolleege kui ka oma juhti. Hageja ei püüdnud töösuhte ajal kordagi õppida,
2-18-6152 aru saada või mõista kolleegi(de), kellest enamus on pikaaegsed töötajad ning oma valdkonna eksperdid, töömeetodeid.
15.Kostja ei nõustu hageja väitega, et töölepingu ülesütlemise tahteavalduses esitatud põhjendused on otsitud, kunstlikult tekitatud jne. Asjaolud on olnud töötajale teada, töölepingu lõpetamist on tööandja ülesütlemise tahteavalduses selgitanud ja põhjendanud.
16.Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue mõista talle välja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu hüvitis ja tuleb seega jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
poolte vahel on sõlmitud kirjalik tööleping nr 1579, mille kohaselt asus hageja 06.09.2017 kostja juures tööle psühholoogi ametikohale; 24.10.2017 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega kostja lõpetas hagejaga töölepingu. Ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja lõpetas töölepingu hagejaga õiguspäraselt, st kas ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud.
20.TLS § 86 lg 1 järgi tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgiks on TLS § 6 lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
21.Riigikohus on 01.11.2017 kohtuotsuse nr 2-16-9199 p-s 11 välja toonud, et „/.../ asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium on märkinud, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). Seega otsustab tööandja, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd tegema. Kui tööandja hindab, et töötaja ei ole võimeline
2-18-6152 täitma tööülesandeid tööandja poolt nõutaval tasemel, siis on tal alus ja õigus tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
22.Kohus leiab, et kostja on töölepingu hagejaga lõpetanud seaduslikult. Avaldusest on üheselt arusaadav tööandja soov tööleping üles öelda, avaldus on töötajale üle antud, seega on täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused. Järgnevalt tuleb tuvastada ülesütlemise materiaalsed eeldused, st kas kostjal oli TLS § 86 lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda. TLS § 95 lõikest 2 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tööandja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemise alust. Ülesütlemisavalduses on selgelt välja toodud katseaja eesmärgid ja asjaolude põhistused, mille tõttu tööandja töötajaga töösuhte lõpetas. Käesoleval juhul on tööandja põhjendanud töölepingu ülesütlemist katseajal sellega, et töötaja isikuomadused ei vastanud tööandja nõutud tasemele. Hageja tööstiil põhjustas mitmeid konflikte meeskonnas ja arusaamatusi klienditöös. Hageja ei järginud organisatsioonile omaseid ja vajalikke alluvussuhte põhimõtteid, mistõttu ei olnud võimalik meeskonda tulemuslikult juhtida.
23.Nagu kohus juba eespool märkis, on katseajal oleva töötaja isikuomaduste hindamine tööandja kaalutlusõigus. Tööandjal on subjektiivne õigus asuda seisukohale, et katseajal oleva töötaja isikuomadused ei ole talle sobivad. Seda on tööandja käesoleval juhul ka teinud. Kohtu hinnangul kostja tõendas ja põhistas asjaolusid, mis võimaldavad jõuda järeldusele, et töötaja ei ole sobiv vastaval töökohal/ametikohal töötama. Vanemtegevusjuhendaja x kirjaliku tunnistusega (tlk 95) on tõendatud, et hageja kritiseeris ja naeruvääristas kolleegi tööd teiste kolleegide ees. Vanemtegevusjuhendaja x tunnistusega (tlk 97) kirjaliku tunnistusega on tõendatud, et hageja kritiseeris kostja töötajaid klientide ees, mis omakorda tekitas tõrkeid kostja klientides. Ka x kinnitas, et hageja kritiseeris ja naeruvääristas 27.09.2017 infotunnis kolleegi tööd teiste kolleegide ees. x tunnistusest tuleneb, et hageja takistas kostja teistel töötajatel nende tööülesannete täitmist (keelas meedikul klienti ülevaatamast) ja ei täitnud vanemtegevusjuhendaja korraldusi. Vanemtegevusjuhendaja x kirjaliku tunnistustega (tlk 99) on tõendatud, et hageja kritiseeris ja naeruvääristas 27.09.2017 ja 05.10.2017 infotundides kolleegi tööd teiste kolleegide ees. x tõi ka välja, et hageja ignoreeris korduvalt kolleegide asjakohaseid arvamusi ning tegutses omapäi. x kinnitas, et hageja takistas 19.10.2017 kostja teistel töötajatel nende tööülesannete täitmist (keelas meedikul klienti ülevaatamast). Eeltooduga on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et ülesütlemisavalduses esile toodud väited seoses hageja ametikohale mittesobivusega tehti kindlaks töölepingus märgitud katseaja vältel ning seejuures selgitati välja, et hagejal puudus kostja vajadustele piisav meeskonnatöö oskus, samuti et esines negatiivset hoiakut nii kostja töökorralduse ja kolleegide suunal. Vastavad etteheited ja hageja hoiakud ilmnevad ka hageja poolt Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile saadetud 20.10.2017 e-kirjast (tlk 13-14), kus hageja märgib, et tema kolleegide meetodid on pärit „nõukaajast“, kirjeldab oma kolleege kui külajoodikuid, inimeste vihkajaid ja dr Mengelet (saksa arst, kes teise maailmasõja ajal töötas Auschwitzi koonduslaagris ning tegi vangidega mitmesuguseid meditsiinilisi eksperimente).
24.Kohtul puudub alus asumaks seisukohale, et töölepingu katseajal ülesütlemine oleks olnud vastuolus katseaja eesmärgiga.
2-18-6152
25.Kohus lisab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust katseaja tegevuskava puudutav temaatika. Töötaja tööülesanded ning temalt oodatavad isikuomadused, mille täitmist ja sobivust katseajal hinnati, olid loetletud töökuulutuses (tlk 9) ning töölepingus (tlk 22-24), milles on omakorda viidatud ka kostja töökorralduse reeglitele (tlk 25-29).
26.Kohus leiab, et kostjal oli eeltoodud asjaoludel õigus öelda tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu üles. Kuivõrd kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, ei ole hagejal ka õigust saada hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
30.Kostja menetluskuluks on istungi ettevalmistamise kulu 3 tundi ja 17.06.2019 istungiga seotud kulud vastavalt protokollile (1h 16min). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta (tlk 141 pöördel).
31.Kohtu hinnangul on kostja esindaja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 3 tundi ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Arvestades asja mahtu, kohtuistungi kestust ja keerukust leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses.
32.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-118-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Kostja lepingulise esindaja tasumäär on 100 eurot (käibemaksuta) tunnis. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on kostja lepingulise esindaja tunnitasu vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
33.Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 3h 16min ulatuses tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), seega moodustavad kostja menetluskulud maakohtus 326,67 eurot ilma käibemaksuta.
34.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
2-18-6152 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.