Tööõigus

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus 1.E. R. esitas töövaidluskomisjonile avalduse osaühing Inchcape Motors Estonia vastu, milles

palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.04.2023.a; 3) muuta töötamise registris kannet; 4) mõista välja hüvitis.

Töövaidluskomisjoni 29.06.2023.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/853/23 on avaldus rahuldatud osaliselt ning töövaidluskomisjon: 1) tuvastas poolte vahel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 alusel; 2) lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu 24.04.2023.a TLS § 107 lg 2 alusel ja määras teha vastav kande muudatus töötamise registris; 3) mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 7606,38 eurot.

osaühing Inchcape Motors Estonia esitas 11.07.2023.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

E. R. esitas Harju Maakohtule 07.08.2023.a hagiavalduse.

Hageja nõuded ja põhjendused

Kostja leidis sisemise juurdluse käigus, et hageja on rikkunud sisemisi protseduurireegleid, kasutanud neid oma isikliku kasu eesmärgil ning esitanud kindlustusettevõttele teadlikult valeandmeid. Hageja eesmärgiks oli esitada kindlustusele sõiduki osas teadlikult valeandmeid eesmärgiga parandada sõiduki vead kindlustushüvitise arvelt. Kostja tegevus on otseselt kahjustanud kostja mainet põhjustades kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu. Kostja eksitab kohut, et polnud teadlik 03.08.2022.a teostatud üldkontrolli käigus leitud sõiduki turbolekkest. Kostja on esitanud tõendid, mis tõendavad, et hageja mitte ainult ei teadnud sõiduki vigadest sh turbolekkest, vaid ta uuris selle parandamise võimalusi kolmandalt isikult. Kuna hageja ei soovinud sõidukil avastatud vigade parandamist oma vahenditega, lasi ta kostja töötajana 07.11.2022.a sõidukile teha täiendava tehnilise kontrolli, mille esitas kindlustusele lisagarantii saamiseks. Hageja tegutses tehnilise kontrolli organiseerimisel kui kostja töötaja, mitte kui tarbija. Üldkontrolli akt ei ole vaidluses määrava tähtsusega tõendiks kuna turbochargeri vahetuse vajadus on kajastatud hinnapakkumises, mida kostja koostas 03.08.2022.a. Hageja oli teadlik ka sellest, et sõidukil oli üks võti/pult. Hageja tegevus on käsitletav kavatsetud ja tahtliku pettusena. Hageja on rikkunud oma töökohustusi (TLS § 15 lg 1; § 15 lg 2 p 9) ja kahjustanud oluliselt kostja mainet. Kostja kaotas hageja vastu täielikult usalduse. Hageja pani toime teo, mis ei ole heastatav. Kostja ei saa oma tegevuses riskida sellega, et hageja võib analoogse teo uuesti toime panna. Kostja pidas hagejat lojaalseks töötajaks. Hageja rikkus oma tegevusega lojaalsuskohustust, kasutades omakasu eesmärgil ära kostja sisemist informatsiooni sõiduki tehnilise olukorra osas. Juhul, kui töölepingu lõpetamine on tühine (millega kostja ei nõustu), palub kostja lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 24.04.2023 ning jätta hüvitis välja mõistmata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.08.2023.a kohtumääruses (dtl 295-298).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Pooled ei vaidle, et nad on 01.09.2009.a sõlminud tähtajatu töölepingu IME-190, millise kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 01.09.2009.a meistri ametikohal põhitasuga 1800 eurot kalendrikuus (dtl 75-78).

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö 3

eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS § 4 lg 1, VÕS § 9 lg 1).

Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja 24.04.2023.a avaldusega pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles öelnud (dtl 40-41).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejaga tööleping 24.04.2023.a erakorraliselt üles öelda. Pooled on erimeelt ka selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale ülesütlemise hüvitist. Kostja on seisukohal, et töötaja nõuded ei ole õigustatud. Hageja sellega ei nõustu.

Töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest. Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega.

TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuigi hageja ei ole eelpool viidatud ülesütlemisavaldust allkirjastanud, siis puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud (dtl 40-41), seega on nõuded töölepingu ülesütlemise avaldusele täidetud ning on täidetud töölepingu lõpetamise formaalne eeldus.

Pooled on erimeelt selles, kas tööleping on kehtivalt üles öeldud. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, samuti on avaldus sisuliselt alusetu. Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

Kuivõrd vaidlust ei ole, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 24.04.2023.a, siis on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et tööleping on üles öeldud kostja poolt 24.04.2023.a ning sellest alates on tööleping poolte vahel lõppenud.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalne eeldus, st kas tööandjal oli alust leping üles öelda TLS § 88 lg 1 punkt 5 alusel. Hageja väidetel ei ole kostja teda eelnevalt hoiatanud ega andnud mõistlikku aega ega võimalust oma käitumist parandada. Kostja selline käitumine ei ole heatahtlik ega mõistlik. Kostja hageja sellise käsitlusega ei nõustu.

TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kooskõlas TLS § 88 lg 3 tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017.a, 3-2-1-65-17, punkt 18).

Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul seda, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat muuhulgas TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv 4

ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 punktides 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo 16.03.2016.a, 3-2-1-187-15, punkt 12).

Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et lojaalsuskohustuse rikkumine (TLS § 15 lg 1) võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostjal oli käesoleval juhtumil mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 tähenduses, ning kui oli, siis kas kostja oli hagejat töölepingu ülesütlemisest hoiatanud TLS § 88 lg 3 I lause tähenduses või ei saanud hageja rikkumise erilise raskuse tõttu või hea usu põhimõtte järgi muul põhjusel oodata kostjalt hoiatuse tegemist TLS § 88 lg 3 II lause tähenduses.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et TLS § 15 sätestab töötaja peamised kohustused ning töötaja kohustuste loetelu ei ole piiratud käesoleva paragrahviga. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust, kollektiivlepingust kui ka muudest õigusaktidest. Kohustuste oluline täitmata jätmine võib olla tööandjapoolseks töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Töötaja kohustus on täita tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustust aitavad sisustada VÕS sätted (VÕS § 6 lõige 1 (hea usu põhimõte) ja § 76 lõiked 1 ja 2 (kohustuse täitmine)). Töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja kahjustamist. Lojaalsuskohustuse rikkumine ilmneb mõne teise töökohustuse rikkumisel. Näiteks on lojaalsuskohustuse rikkumisega tegemist, kui töötaja teeb tööd hooletult ning käitub klientidega halvustavalt. Samuti juhul, kui töötaja rikub kohustust teha tööd kokkulepitud mahus ja kvaliteediga ning kahjustab oma tegevusega tööandja mainet ja põhjustab tööandja klientide usaldamatust tööandja suhtes (TLS. Sotsiaalministeerium: Selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 45-46).

Kohtule esitatud 24.04.2023.a avaldusest nähtub, et kostja on põhjendanud töölepingu ülesütlemist asjaoluga, et augustis 2022.a pöördus klient (sõiduki endine omanik) kostja poole oma autoga XXX ning sõidukile teostati 03.augustil 2022.a üldkontroll, mille käigus leiti muuhulgas sõidukil turboleke ning tööandja ostis vastavalt sellele kliendilt sõiduki tagasi. 11.11.2022.a ostis hageja kostjalt sõiduki ning lisaks ostis 14. novembril pikendatud garantii. Kindlustusele on esitatud 07.11.2022.a läbiviidud tehnilise kontrolli akt, milles väidetakse, et sõidukil ei ole vigu, seega on jäetud kindlustust teavitamata varasemalt leitud turbolekkest. 05. jaanuaril 2023.a esitas hageja kindlustusele 3 nõuet – turboleke, parkimisandurid ei tööta ja üks võti ei tööta. Kindlustuse palgatud ekspert leidis, et mootoriruumi vaatlusel oli näha turbo õhuvõtukanalist välja imbuvat õli, mis on valgunud õhulõdviku välisküljele. Arvestades õlilekke ulatust, on õlileke tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja läbisõidul. Lisaks on eksperdile näidatud kahte sõiduki võtmepulti, millest ühel puudus metallkeel, mis võimaldab kontrollida võtme autentsust. Ekspert võttis ühendust ka sõiduki eelmise omanikuga ning selgus, et juba auto müümisel oli üks võti puudu. Võttes arvesse kindlustuse poolt edastatud infot, eksperthinnangut ja sisemist uurimist, käsitleb kostja seda olukorda pettusena, hageja on rikkunud oma töökohustusi, kahjustanud tööandja mainet (TLS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 9) 5

ning viimasel puudub usaldus hageja suhtes, mis on aluseks töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 88 lg 1 p 5 alusel etteteatamistähtaja järgimata (dtl 40-41).

Tõendatud on, et kostja kindlustuspartner Allianz Partners teavitas 14.04.2023.a kostjat võimalikust kindlustuspettusest paludes küsida kostja juhtkonna arvamust selle juhtumi kohta, kas nende arvates on kõik õige, kuivõrd on kahtlus, et kostja töötaja on selle sõiduki odavamalt ostnud, et seda parandada ja kõrgema hinnaga müüa, sõiduk on teadlikult kindlustatud rikete parandamiseks (dtl 119-122).

Kohtule esitatud 03.08.2022.a kasutatud sõiduki üldkontrolli aktist nähtub, et sõidukile Jaguar F-Pace teostati tehniline kontroll märkega „turbo juurest õline“ (dtl 84) ja 04.08.2022.a hinnapakkumise kohaselt sõiduki parandamise kuluks koos turbochargeri vahetusega hinnati 2935,70 eurot (dtl 85-87).

21.10.2022.a on sõiduk kinnitatud C-kategooria müüki kommentaaridega: kerel väikesed kriimud, 1 võti, turbo lekib (dtl 88-89).

Viidatud 04.08.2022.a hinnapakkumine on edastatud 02.11.2022.a ka hagejale (dtl 85), kuivõrd hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud (dtl 90-91). Seega omas hageja ülevaadet sõidukil olevatest puudustest.

Samal ajal so 02.11.2022.a on hageja tundnud huvi F-Pace turbo pakkumisest saates sellekohase e-kirja BR Turbo e-posti aadressile (dtl 93), millisele on vastatud samal päeval koos hinnapakkumisega (dtl 92).

Sõiduki ostu-müügi lepingu/tellimus nr 4458 kohaselt ostis hageja 11.11.2022.a kostjalt antud sõiduki (dtl 46, 47-48), kasutades aastase lisagarantii ostmiseks omatöötaja soodustust (dtl 94-97).

07.11.2022.a on hageja tellinud sõidukile kostjalt tehnilise kontrolli, mille on teostanud hooldusnõunikuna ja meistrina M.P.(dtl 42, 43, 98, 99). Kostja on kohtu ette toonud, et M. P. ei töötanud kostja juures hooldusnõunikuna ega meistrina, töölepingu kohaselt töötas ta kostja juures garantiispetsialistina (dtl 36-39) ning tal puudus pädevus sõidukite tehnilise kontrolli läbiviimiseks. Hageja neid väiteid ümber lükanud ei ole.

Antud isik on on väidetavalt kontrollinud sõidukit muuhulgas võimaliku turbo lekete suhtes, kuid sõiduk oli korras ja remonti ei vajanud (dtl 104). Seega 07.11.2022.a tehnilise kontrolli akt ei sisalda varasemalt kajastatud sõiduki vigu (dtl 87). Hageja pole kohtu ette toonud asjaolu, et sõidukit oleks vahepealsel ajaperioodil parandatud.

Juba 05.01.2023.a on hageja teavitanud kindlustusandjat kolmest juhtumist, muuhulgas on tuvastatud, et turbo alt on õline, turbo võll loksub, turbo vajab vahetust (dtl 49, 51, 108). Lisaks on hageja teatanud kindlustusandjale, et üks võtmepult ei tööta, kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole (dtl 80, 311-315).

Ekspert R. P. 11.02.2023.a vastusest kahjukäsitlejale tuleneb, et mootoriruumi vaatlusel oli näha turbe õhuvõtukanalist välja imbuvat õli, mis on valgunud õhulõdviku välisküljele. Arvestades õlilekke ulatust, on õlileke tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja läbisõidul. Eksperdile esitati kaks sõiduki võtmepulti, millest ühele sõiduk ei reageerinud. Töökorras võtmepuldi korpuses puudus võtme metallkeel, millega oleks saanud kontrollida võtme autentsust ja puldi sobivust antud sõidukile. Ehkki eksperdile väitis sõiduki valdaja, et sõidukiga antakse kaasa kahe puldi peale vaid üks metallkeel, see tegelikkusele ei vasta – seda sai kontrollitud eksperdile esitatud sõiduki Jaguar F-Pace analoogse sõiduki võtmete vaatlusel. Eksperdile esitati küll mõlemad sõiduki võtmed, kuid ekspert ei saa kinnitada, et mittetöötav süütevõti vaadeldavale sõidukile kuulub. Selle kontrollimiseks puudub metallist võtmekeel, mis on teadmata asjaoludel võtme korpusest eemaldatud (dtl 107-108). 6

Kostja on 24.04.2023.a lubanud taotleda poliisi tühistamist (dtl 119) ning toonud kohtu ette asjaolu, et Allianz Partners tühistas sõiduki kindlustuspoliisi (dtl 70), mida hageja ümber lükanud ei ole.

Seega on kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et hageja on esitanud kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, mille tulemusena lootis saavutada turbo vahetuse ning teise võtmepuldi maksumuse hüvitamise. Asjaolu, et hageja suhtes ei ole kriminaalmenetlust alustatud ei tähenda, et hageja poleks oma lojaalsuskohustust kostja ees rikkunud (TLS § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 9).

Kohus märgib, et lojaalsuskohustuse rikkumine töötaja poolt tähendab olukorda, kus töötaja käitumine on vastuolus tema kohustusega tegutseda tööandja huve arvestades ja heas usus. Lojaalsuskohustus tuleneb nii töölepingu seadusest kui ka üldisest heausksuse ja usaldusväärsuse põhimõttest töösuhtes.

Hageja väide, et isegi juhul, kui hagejale oleks esitatud põhjendatud kuriteokahtlus, siis nimetatud asjaolu ei saa olla põhjuseks hageja suhtes usalduse kaotuseks kostja poolt, kuivõrd kindlustuskelmus ei ole suunatud kostja vastu, on küüniline, kuivõrd just seetõttu, et hageja on kuritarvitanud kostja usaldusväärsust ning kahjustanud viimase mainet, on ta põhjustanud kostja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5).

Kostja on ka kohtu toonud, et tema sisemisi protseduure reguleerib käitumisjuhend (dtl 316-352), mis on kohustulik ning millisega hageja on tutvunud (dtl 354). Seega on hageja teadlik, et kostja töötajana peab ta järgima vastutustundlikku käitumisviisi ning vältima tegevusi, mis lähevad juhendiga vastuollu.

Kohtu hinnangul andis eelpool kirjeldatu kostjale mõjuva põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja tegevus, mis põhjustab tööandja usalduse kaotuse, on selline töökohustuste rikkumine, millisel juhul ei saa tööandjalt oodata töösuhte jätkamist. Seetõttu ei olnud vastavalt TLS § 88 lg 3 teisele lausele antud juhtumil vajalik töötaja eelnev hoiatamine.

Arvestades asjaolu, et kohus ei tuvastanud poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, siis lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping õiguspäraselt kostja ülesütlemisavalduse alusel 24.04.2023.a viitega TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel.

Kohus on eelpool tuvastanud, et poolte vaheline tööleping lõppes õiguspäraselt kostja ülesütlemisavalduse alusel, mistõttu puuduvad alused töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt ja kande muudatuse tegemiseks töölepingu lõppemise kohta. Kohus jätab ka need hageja nõuded rahuldamata.

Hageja palub välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 7683,60 eurot. Kuna selle nõude rahuldamise eeldused, st töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine ja/või töölepingu kohtus lõpetamine ei ole täidetud, sest need nõuded jäid rahuldamata, siis jätab kohus ka hageja hüvitise nõude summas 7683,60 eurot rahuldamata.

Hageja on esitanud kohtule alternatiivse nõude hüvitise kostjalt väljamõistmiseks summas 7683,60 eurot TLS § 100 lg 5 alusel.

Kohus asus eespool seisukohale, et kostjal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 3 alusel. Siit tulenevalt ei ole kostja rikkunud kohustust ülesütlemisest ette teatada, mis andnuks hagejale õiguse nõuda TLS § 100 lg 5 nimetatud hüvitist. Siin esitatud põhjendustel jätab kohus ka selle hageja nõude rahuldamata.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei 7

ole ning rahuldamisele ei kuulu.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.