N.C hagi X vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, kande muudatuse tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
N.C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7683,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): N.C (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Valeria Titova ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Kostja (vastustaja): X (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2025 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-9851 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.N.C (hageja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse X (kostja) vastu, milles palus: 1) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 24.04.2023; 3) muuta töötamise registris kannet; 4) mõista välja hüvitis.
2.TVK 29.06.2023 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/853/23 rahuldati avaldus osaliselt ning TVK: 1) tuvastas poolte vahel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 alusel; 2) lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu 24.04.2023 TLS § 107 lg 2 alusel ja määras teha vastav kande muudatus töötamise registris; 3) mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel netosummas 7606,38 eurot.
3.Kostja esitas 11.07.2023 Harju Maakohtule avalduse TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 07.08.2023 hagiavalduse.
4.Hageja palus hagiavalduses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, kande muudatuse tegemist töötamise registris ning kostjalt hüvitise välja mõistmist TLS § 109 lg 1 alusel 7683,60 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 7683,60 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja töötas kostja juures perioodil 01.09.2009 kuni 24.04.2023 meistri ametikohal. 24.04.2023 edastati hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Kostja ei olnud hagejale teinud töösuhte jooksul mitte ühtegi etteheidet ega hagejat varasemalt hoiatanud töölepingu võimaliku ülesütlemise eest. Kostja etteheited on tõendamata ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu. Lojaalsuskohustuse täitmine tähendab seda, et töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja ei ole välja toonud, millist töökohustust on hageja rikkunud ning kuidas on see kostjat mõjutanud. Kostja ei ole põhjendanud, milles ametiseisundi kuritarvitamine seisneb. Kostja ei selgitanud, missugune põhjuslik seos esineb 2022. a augustis ja 2022. a novembris sõidukile teostatud tehniliste kontrollide vahel ja kuidas see on hageja tegevusele (sh hageja töökohustuste rikkumisele) omistatav. Ei vasta tõele, et hageja oli teadlik sellest, et 03.08.2022 teostatud üldkontrolli käigus leiti tagasiostetud sõidukil Jaguar F-PACE (praeguse registreerimismärgiga XXXXXX, edaspidi sõiduk) turboleke. Üldkontrolli akt ei ole ehtne ning on koostatud tagantjärele. Samuti ei tõenda üldkontrolli akt kostja väiteid. Ütlemisavalduses samastab kostja ekslikult oma klienti (ostjat) oma töötajaga, kelleks oli üks ja sama isik. Ilmselgelt see 2
2-23-9851 ei ole õige. Ülesütlemisavalduses käsitleb kostja hageja käitumist kindlustuspettusena, mille tõttu on kostja hageja suhtes usalduse kaotanud. Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku väitega, mis on üldsõnaline ega põhine tõenditel. Hageja vastu ei ole kriminaalmenetlust alustatud, mistõttu teda ei tohi käsitada väidetavas kuriteos süüdi olevana. Kostja ei ole eelnevalt hagejat hoiatanud TLS § 88 lg 3 kohaselt. Üle 13 aasta kestnud töölepingu lõpetamine ilma igasuguse hoiatuse ja etteteatamiseta on tekitanud suure laenukoormusega hageja perele tõsiseid majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kuivõrd hageja ei esitanud taotlust hageja alternatiivse nõude osas, mis jäi komisjoni poolt rahuldamata ning vastavat taotlust ei esitanud ettenähtud ajal ka hageja, siis ei kuulu viidatud nõue käesoleva tsiviilasja menetlusse.
8.Kostja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane. Kostja leidis sisemise juurdluse käigus, et hageja on rikkunud sisemisi protseduurireegleid, kasutanud neid oma isikliku kasu eesmärgil ning on esitanud kindlustusettevõttele teadlikult valeandmeid. Hageja eesmärgiks oli esitada kindlustusele sõiduki osas teadlikult valeandmeid eesmärgiga parandada sõiduki vead kindlustushüvitise arvelt. Kostja tegevus on otseselt kahjustanud kostja mainet, põhjustades kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu.
9.Kostja eksitab kohut väites, et polnud teadlik 03.08.2022 teostatud üldkontrolli käigus leitud sõiduki turbolekkest. Kostja on esitanud tõendid, mis tõendavad, et hageja mitte ainult ei teadnud sõiduki vigadest sh turbolekkest, vaid ta uuris selle parandamise võimalusi kolmandalt isikult. Kuna hageja ei soovinud sõidukil avastatud vigade parandamist oma vahenditega, lasi ta kostja töötajana 07.11.2022 sõidukile teha täiendava tehnilise kontrolli, mille esitas kindlustusele lisagarantii saamiseks. Hageja tegutses tehnilise kontrolli organiseerimisel kui kostja töötaja, mitte kui tarbija. Üldkontrolli akt ei ole vaidluses määrava tähtsusega tõendiks kuna turbochargeri vahetuse vajadus on kajastatud hinnapakkumises, mille kostja koostas 03.08.2022. Hageja oli teadlik ka sellest, et sõidukil oli üks võtmepult.
10.Hageja tegevus on käsitatav kavatsetud ja tahtliku pettusena. Hageja on rikkunud oma töökohustusi (TLS § 15 lg 1; § 15 lg 2 p 9) ja kahjustanud oluliselt kostja mainet. Kostja kaotas hageja vastu täielikult usalduse. Hageja pani toime teo, mis ei ole heastatav. Kostja ei saa oma tegevuses riskida sellega, et hageja võib analoogse teo uuesti toime panna. Kostja pidas hagejat lojaalseks töötajaks. Hageja rikkus oma tegevusega lojaalsuskohustust, kasutades omakasu eesmärgil ära kostja sisemist informatsiooni sõiduki tehnilise olukorra osas. Juhul, kui töölepingu lõpetamine on tühine (millega kostja ei nõustu), palub kostja lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 24.04.2023 ning jätta hüvitis välja mõistmata. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Pooled ei vaidle, et nad on 01.09.2009 sõlminud tähtajatu töölepingu IME-190, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 01.09.2009 meistri ametikohal põhitasuga 1800
3
2-23-9851 eurot kalendrikuus. Kostja ütles 24.04.2023 avaldusega pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles ja hageja sai ülesütlemise teate samal päeval kätte.
13.TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kooskõlas TLS § 88 lg-ga 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada.
14.Töötaja kohustus on täita tööülesandeid tööandja suhtes lojaalselt. Töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väldib oma tegevusega tööandja kahjustamist.
15.Kostja kindlustuspartner Y teavitas 14.04.2023 kostjat võimalikust kindlustuspettusest, paludes küsida kostja juhtkonna arvamust selle juhtumi kohta, kas nende arvates on kõik õige, kuivõrd on kahtlus, et kostja töötaja on selle sõiduki odavamalt ostnud, et seda parandada ja kõrgema hinnaga müüa, sõiduk on teadlikult kindlustatud rikete parandamiseks.
16.Tõendamist on leidnud, et hageja esitas kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, mille tulemusena lootis saavutada sõiduki turbo vahetuse ning teise võtmepuldi maksumuse hüvitamise. 03.08.2022 kasutatud sõiduki üldkontrolli aktist nähtub, et sõidukile Jaguar FPace teostati tehniline kontroll märkega „turbo juurest õline“ ja 04.08.2022 hinnapakkumise kohaselt on sõiduki parandamise kuluks koos turbochargeri vahetusega 2935,70 eurot. 21.10.2022 on sõiduk kinnitatud C-kategooria müüki kommentaaridega: „kerel väikesed kriimud, 1 võti, turbo lekib.“. 04.08.2022 hinnapakkumine edastati 02.11.2022 ka hagejale, kuivõrd hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud. Seega omas hageja ülevaadet sõidukil olevatest puudustest. Samal ajal, s.o 02.11.2022 on hageja tundnud huvi F-Pace turbo pakkumisest saates sellekohase e-kirja BR Turbo e-posti aadressile, millisele on vastatud samal päeval koos hinnapakkumisega. Hageja ostis 11.11.2022 kostjalt antud sõiduki, olles eelnevalt 07.11.2022 tellinud sellele kostjalt tehnilise kontrolli, mille on teostanud hooldusnõunikuna ja meistrina Q. Q ei töötanud kostja juures hooldusnõunikuna ega meistrina, töölepingu kohaselt töötas ta kostja juures garantiispetsialistina ning tal puudus pädevus sõidukite tehnilise kontrolli läbiviimiseks. Hageja neid väiteid ümber lükanud ei ole. 07.11.2022 tehnilise kontrolli akt ei sisaldanud varasemalt kajastatud sõiduki vigu. Samas pole hageja kohtu ette toonud asjaolu, et sõidukit oleks vahepealsel ajaperioodil parandatud. Juba 05.01.2023 teavitas hageja kindlustusandjat muuhulgas sellest, et sõiduki turbo alt on õline, turbo võll loksub, turbo vajab vahetust. Lisaks on hageja teatanud kindlustusandjale, et üks võtmepult ei tööta, kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole. Ekspert tuvastas, et sõiduki turbo õlileke on tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja läbisõidul. Samuti, et eksperdile esitati küll mõlemad sõiduki võtmed, kuid ekspert ei saanud kinnitada, et mittetöötav süütevõti kuulub vaadeldavale sõidukile.
17.Eelnevalt kirjeldatu andis kostjale mõjuva põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja tegevus, mis põhjustab tööandja usalduse kaotuse, on selline 4
2-23-9851 töökohustuste rikkumine, millisel juhul ei saa tööandjalt oodata töösuhte jätkamist. Seetõttu ei olnud vastavalt TLS § 88 lg 3 teisele lausele antud juhtumil vajalik töötaja eelnev hoiatamine.
18.Arvestades asjaolu, et kohus ei tuvastanud poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping õiguspäraselt kostja ülesütlemisavalduse alusel 24.04.2023 TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 5 alusel. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
20.Hageja ei ole töölepingut rikkunud. 2022. a novembrikuus tundis hageja huvi kostjale kuulunud sõiduki ostmise vastu. Seetõttu pöördus hageja kostja poole hinnapakkumise saamiseks. 07.11.2022 saatis kostja hagejale kui ostjale hinnapakkumise, milles olid välja toodud sõiduki spetsifikatsioon ning milles ei olnud informatsiooni sõidukil olemasolevate puuduste (sh väidetava turbolekke) kohta. Samal päeval teostati sõiduki tehniline kontroll, mille raames sõidukil puudusi ei tuvastatud.
21.Tehnilise kontrolli akt oli koostatud kostja töötaja Q poolt. Tuvastatud ei ole, et Q allkirjastas akti just väidetava kindlustuspettuse pärast. Ka pole tõendatud, et Q pani allkirja ainult seetõttu, et hageja seda teha palus. Samuti ei ole kostja esitanud etteheiteid tegelikult kontrolli teostanud tehnikule Wle. Maakohtu otsusest ei nähtu, mida tegi hageja valesti või kuidas rikkus hageja oma töölepingust või seadusest tulenevaid kohustusi seetõttu, et sõidukit kontrollisid Q ja W. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks hageja ei võinud lähtuda kostja teiste töötajate poolt koostatud tehnilise kontrolli aktist.
22.Hageja ei olnud teadlik, et sõiduki turbo võib vajada parandust. Ka kostja töötaja C ei ole oma 03.08.2022 kasutatud sõiduki üldkontrolli aktis mitte ühtegi remonti vajavat puudust sõiduki turbol tuvastanud.
23.Maakohus ei ole selgelt eristanud, millised õigussuhted valitsesid hageja ja kostja vahel – kas hageja tegutses töötajana, kellele kohalduvad töölepingu seadusest tulenev lojaalsuskohustus, või hoopis tarbijana, kelle suhtes tuleb õigussuhteid hinnata müügilepingu sätete ja tarbijale kehtivate kaitsenormide alusel. Hageja ostis sõiduki füüsilise isikuna enda isiklike vajaduste tarbeks. Tarbijale müügi puhul vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja hagejale üleandmisest. Antud juhul ilmnesid puudused mõne kuu jooksul pärast selle valduse üleandmist kostjalt hagejale. Kohtuotsusest ei selgu, miks oleks hageja pidanud arvama, et sõidukil võiks esineda mingeid puudusi, mida kostja ise müügilepingusse ei märkinud.
24.Maakohus leidis, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel võib tööandja ilma eelneva hoiatamiseta töölepingu üles öelda, kuid jättis analüüsimata, kas selline erandlik olukord oli käesoleval juhul põhjendatud. Kohus ei ole hinnanud, kas hageja rikkumise raskusaste või muud asjaolud võimaldasid hoiatamise kohustuse välistada.
25.Maakohus jättis kõik hageja esitatud tõendid käsitlemata. Maakohus ei ole uurinud ühtegi hageja esitatud tõendit ega selgitanud, miks hageja esitatud tõendid (sõiduki hinnapakkumine, 04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akt, V N.C seletused, Q töövaidluskomisjoni otsus), kindlustuspettuse alaseid kahtlusi ei hajuta ning miks esitatud tõendid ei ole piisavad tuvastamaks, et hageja ei ole töölepingut rikkunud. 5
2-23-9851
26.Samuti on väär maakohtu järeldus, et hageja oleks pidanud kohtu ette tooma asjaolu või tõendama, et sõidukit oleks alates üldkontrolli akti tegemisest kuni müügilepingu sõlmimiseni parandatud. Hageja ei saanud ega olnud kohustatud esitama tõendeid võimalike remonditööde kohta, kuna sõiduk ei olnud hageja valduses ega omandis enne müügilepingu sõlmimist.
27.Kindlustuspettus on tõendamata. Hageja selgitas, et kindlustuslepingu sõlmimisel esitas ta kindlustusseltsile kostja töötajate poolt koostatud tõendid ning sõiduki müügilepingu sõlmimisel lähtus kostja töötajate poolte edastatud andmetest, uskudes, et sõiduk on töökorras. Maakohus lähtus ainult kostja poolsetest seletustest ning kaudsetest tõenditest, mis ei tõenda turbolekke olemasolu müügilepingu sõlmimisel. Asjaolude tuvastamisel lähtus maakohus ühepoolselt vaid kostja väidetest. Vastustaja seisukoht
28.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
30.Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas hageja poolse lojaalsuskohustuse rikkumise sõiduki turbo osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Maakohtu otsuse põhjendavat osa on vajalik muuta sõiduki võtmepuldi ja täiendada hageja esitatud tõendite analüüsi osas.
31.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et hageja väited tarbijale müügi sätete kohaldumise kohta ei ole asjakohased. Siinses asjas on tegemist töölepingu ülesütlemise vaidlusega, mille raames tuleb hinnata, kas kostja sai hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles öelda. Seega tuleb hinnata, kas hageja teadis sõiduki puudustest turbo ja võtmepuldi osas enne sõiduki ostmist ja kindlustuslepingu sõlmimist ning esitas seega teadlikult kindlustusandjale ebaõiged andmed nende puuduste kohta eesmärgiga saada kindlustusandjalt hüvitist. Sellele järgnevalt tuleb hinnata, kas tegemist oli olukorraga, kus hageja kaotas tööandja usalduse ja tööandjalt ei saanud enam oodata töölepingu jätkamist. Asjaolu, et müügilepingu sõlmimisel vastutaks müüja (antud juhul kostja) tarbijale (hagejale) müügi korral asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna kostja vastutusest ei saa teha järeldust selle kohta, millist teadmist omas hageja antud sõiduki kohta. See, et sõiduki müügilepingus ei olnud puuduseid märgitud, on aga asjaolu, mida tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega, tuvastamaks hageja teadmist sõiduki puuduste kohta.
32.03.08.2022 kasutatud sõiduki üldkontrolli aktist nähtub, et sõidukile teostati tehniline kontroll märkega „turbo juurest õline“ (dtl 84) ja 04.08.2022 hinnapakkumise kohaselt oli sõiduki parandamise kuluks koos turbochargeri vahetusega 2935,70 eurot (dtl 85–87). Seega on tõendatud, et sõidukil esines puudus, mis seisnes selles, et sõiduki turbost lekkis õli. Seda on kinnitanud ka ekspert RP, kes tuvastas, et sõiduki mootoriruumi vaatlusel oli näha turbo 6
2-23-9851 õhuvõtukanalist välja imbuvat õli, mis on valgunud õhulõdviku välisküljele. Arvestades õlilekke ulatust, on eksperdi hinnangul õlileke tekkinud pikemat aega tagasi, teadmata ajal ja läbisõidul (dtl 107). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hageja ei teadnud sõiduki turbo puudusest. 04.08.2022 hinnapakkumine on edastatud 02.11.2022 ka hagejale (dtl 85), kuivõrd hageja oli sõiduki ostmisest huvitatud (dtl 90-91). Asjaolu, et hageja teadis sõiduki turbol esinevast puudusest, kinnitab ka see, et 02.11.2022 uuris hageja äriühingult BR Turbo, kas sõidukile VIN: SADCA2BN5HA084714 on turbot pakkuda (dtl 92–93). Nähtuvalt 04.08.2022 hinnapakkumisest on vaidlusaluse sõiduki VIN kood SADCA2BN5HA084714 (dtl 85–87).
33.07.11.2022 tellis hageja sõidukile kostjalt tehnilise kontrolli, mille on teostanud hooldusnõunikuna ja meistrina Q. Sõiduk oli 07.11.2022 tehnilise kontrolli akti kohaselt korras ja remonti ei vajanud (dtl 42–43). Seega ei sisaldanud 07.11.2022 tehnilise kontrolli akt varasemalt 03.08.2022 aktis kajastatud sõiduki puuduseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjaolu, et 07.11.2022 tehnilise kontrolli aktis ei olnud sõiduki puuduseid märgitud, määravat tähtsust. Tõendatud on, et sõiduki turbol puudused esinesid ja hageja teadis nendest. Seejuures teadis hageja nendest puudustest 02.11.2022 kui uuris võimalusi sõidukile turbot järelturult soetada. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei ole hageja esile toonud, et sõidukit oleks vahemikus 02.11.2022 kuni 07.11.2022 remonditud. Ebaõige on hageja arusaam, et hageja ei pidanud seda esile tooma. Kostja esitas tõendid selle kohta, et sõidukil esines puudus, mistõttu oli 07.11.2022 tehnilise kontrolli akt sisuliselt ebaõige. Sellises olukorras pidi hageja esile tooma ja tõendama, et vaatamata 02.11.2022 seisuga sõiduki puuduse esinemisest oli see enne 07.11.2022 kõrvaldatud. Seega pidi hageja 07.11.2022 seisuga järeldama, et sõidukil esineb endiselt puudus sõiduki turbo osas. Samuti ei lükka hageja sellekohast teadmist ümber asjaolu, et sõiduki müügilepingus ei olnud sõiduki puuduseid märgitud.
34.Hageja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei ole uurinud ühtegi hageja esitatud tõendit ega selgitanud, miks hageja esitatud tõendid (sõiduki hinnapakkumine, 04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akt, V N.C seletused, Q töövaidluskomisjoni otsus) ei ole piisavad tuvastamaks, et hageja ei ole töölepingut rikkunud. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheitega osaliselt. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas kõiki tõendeid, kuna maakohus märkis otsuse p-s 48, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Seega on maakohus kõiki tõendeid hinnanud, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu, mis põhjusel hageja viidatud tõendid tähtsust ei oma. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (RKTKo 19.03.2008, 3-2-1-6-08, p 11). Seega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust, kuid ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada, tühistamata maakohtu otsust. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
34.1.Hageja esitas Q suhtes tehtud TVK otsuse asjas nr 4-1/854/23, mille soovis tõendada, et kostja on ebaseaduslikult vallandanud ka kostja töötaja Q ning esitanud tema suhtes valeväiteid (dtl 420–428). Ringkonnakohus leiab, et see tõend ei ole asjakohane põhjusel, et teises menetluses teise isiku suhtes avaldatud väidetest ja seal menetluses tehtud järeldustest ei saa teha siinses asjas järeldusi selle kohta, kas hageja on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse.
7
2-23-9851
34.2.Hageja esitas kohtule kostja poolt hagejale esitatud 07.11.2022 hinnapakkumise (dtl 215–216). Asjaolust, et selles hinnapakkumises ei olnud sõiduki puuduseid märgitud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja ei olnud sõiduki turbol esinevast puudusest teadlik. V N.C seletuskirjast selle kohta, et ta tundis 02.01.2023 sõidukiga sõites kõrbehaisu (dtl 219), ei saa samuti teha siinses asjas vajalikke järeldusi hageja teadmise kohta sõidukil esinevatest puudustest müügilepingu ja kindlustuslepingu sõlmimisel.
34.3.Ebaõige on hageja etteheide maakohtule 04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akti hindamata jätmise kohta. Maakohus on seda tõendit hinnanud hageja lojaalsuskohustuse rikkumise hindamisel. Tegemist on sisuliselt tõendiga, mis tõendab hageja poolt kindlustusandjale ebaõigete andmete esitamist. Selles ülevaatuse aktis on märgitud, mis põhjusel hageja kõigepealt kostja poole pöördus – muuhulgas põhjusel, et autosse tuleb kõrbenud õli haisu ja üks ukse avamise pult ei tööta (dtl 217).
35.Maakohus leidis, et lisaks on hageja teatanud kindlustusandjale, et üks võtmepult ei tööta, kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole. Sellest järeldas maakohus, et hageja on esitanud kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, mille tulemusena lootis saavutada ka teise võtmepuldi maksumuse hüvitamise. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et teise võtmepuldi osas ei ole kostja etteheited hagejale põhjendatud. Samas ei too see kaasa maakohtu otsuse tühistamist, vaid ringkonnakohus saab esitada selles osas muudetud põhjendused.
35.1.Kostja väitel on hageja teatanud kindlustusandjale, et sõiduki üks võtmepult ei tööta, kuigi hagejale oli teada, et sõidukil teist pulti ei ole. 11.11.2022 küsis hageja kostja müügikonsultant Hlt, kus on sõiduki teine võti (dtl 315) ja sai teada, et seda polegi (dtl 311314). Hageja väitel leidis ta hiljem sõidukit 2022/2023 aastavahetuse ajal koristades sõidukist võtmepuldi ning eeldas, et see on selle auto oma. Ekspert RP arvamusest nähtub, et eksperdile esitati kaks sõiduki võtmepulti, millest ühele sõiduk ei reageerinud. Ekspert ei saanud kinnitada, et mittetöötav süütevõti kuulub vaadeldavale sõidukile (dtl 107). Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud tõenditest järeldada, et sõidukil oleks olnud kaks võtmepulti. Sealhulgas ei saa sellist järeldust teha sõiduki müügilepingu sõlmimise hetke seisuga. Hageja kirjavahetus kostja müügikonsultant Hga tõendab, et hageja ei olnud sõiduki ostmisel ja kindlustuslepingu sõlmimisel teadlik teise võtmepuldi puudumisest, vaid sai sellest teada 11.11.2022–18.11.2022 (dtl 311–315). Samuti ei saa eeltoodust järeldada, et hageja pidi kindlustuslepingu sõlmimisel olema teadlik teise (hiljem leitud) võtmepuldi puudusest.
35.2.04.01.2023 sõiduki ülevaatuse akti kohaselt pöördus hageja kostja poole muuhulgas ka puuduse tõttu, et sõiduki üks võtmepult ei tööta (dtl 217). Seega pöördus hageja kostja poole sõiduki tehnilise rikkega, mis seisnes pärast kindlustuslepingu sõlmimist avastatud rikkes. Olukorras, kus hageja kindlustuslepingu sõlmimisel ei teadnud, et sõiduki teine võtmepult ei tööta, sai ta sellele kindlustusandjalt hüvitise saamiseks tugineda. Seega ei ole hageja sõiduki teise võtmepuldi puuduse osas esitanud kindlustusandjale ebaõigeid andmeid, eesmärgiga saada selle eest hüvitist.
36.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja rikkus lojaalsuskohustust tööandja ees. Hageja kindlustas sõiduki kostja kindlustuspartneri juures muuhulgas tehnilise rikke kindlustuskaitsega. Hageja jättis kindlustust teavitamata sellest, et sõidukil oli mootoririke – turbo leke, lootes sellega saavutada kindlustusandja hüvitise saamisega turbo vahetuse. Kostja tõi esile, et kostja kindlustuspartner Y teavitas 14.04.2023 kostjat võimalikust kindlustuspettusest ja tühistas sõiduki kindlustuspoliisi. Selliselt on hageja käitunud ebaausalt ja põhjustanud lisaks kostja usalduse kaotusele ka kostja kindlustuspartneri usaldamatuse 8
2-23-9851 kostja suhtes ning kostjale mainekahju. Riigikohus selgitas, et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 12).
37.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Pooled ei vaidle, et kostja hagejale hoiatust ei esitanud. Hageja väitel ei ole maakohus analüüsinud, kas hoiatuse esitamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Maakohus põhjendas otsuse p-s 41, et hageja tegevus oli selline, millisel juhul ei saa tööandjalt oodata töösuhte jätkamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda (RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-65-17, p 18). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 13). Olukorras, kus hageja esitas kostja kindlustuspartnerile ebaõigeid andmeid kindlustushüvitise saamise eesmärgil, ei saa kostjalt eeldada, et hagejale tuleks hoiatuse andmisega anda võimalus enda käitumist parandada. Tegemist on rikkumisega, mille puhul hoiatamine ei täidaks eesmärki. Hageja on juba oma käitumisega nii tööandjas kui ka tema äripartneris usaldamatuse põhjustanud ning samuti põhjustanud kostjale mainekahju. Tegemist on rikkumisega, millest tulenevalt ei saa hea usu põhimõtte kohaselt tööandjalt oodata, et töötaja töösuhe võiks jätkuda.
38.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.