28. juuni 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7772
Tsiviilasi
K Ei (E) hagi Inission Tallinn OÜ vastu töötasu, kahjuhüvitise ja viivise tasumise nõuetes
Tsiviilasja hind
11 636,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
K E (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Stig Hendrikson (elektronpost [email protected])
Kostja
Inission Tallinn OÜ (registrikood 11716730, aadress Sõstramäe tn 8, 11415 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 04.06.2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Inission Tallinn OÜ-lt (registrikood 11716730) K Ei (E, isikukood xxx) kasuks 2380,71 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend koma seitsekümmend üks) eurot.
3.Välja mõista Inission Tallinn OÜ-lt (registrikood 11716730) K Ei (E, isikukood xxx) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 2155,80 (kaks tuhat ükssada viiskümmend viis koma kaheksakümmend) eurot tasumata osalt alates 19.05.2018. a (üheksateistkümnendast maist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2155,80 eurot.
4.Jätta rahuldamata K Ei (E, isikukood xxx) nõue välja mõista Inission Tallinn OÜ-lt (registrikood 11716730) K Ei (E, isikukood xxx) kasuks 8238,98 (kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa koma üheksakümmend kaheksa) eurot.
5.Jätta rahuldamata K Ei (E, isikukood xxx) nõue välja mõista jooksev viivis nõudelt 5622,58 (viis tuhat kuussada kakskümmend kaks koma viiskümmend kaheksa) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
1 (11)
6.Jätta menetluskulud K Ei (E, isikukood xxx) kanda 78,06% (seitsmekümne kaheksa koma null kuue protsendi) ulatuses ja Inission Tallinn OÜ (registrikood 11716730) kanda 21,94% (kahekümne ühe koma üheksakümne nelja protsendi) ulatuses.
7.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.K E (hageja) esitas 18.05.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Inission Tallinn OÜ (kostja) vastu. Kohus võttis hagi 22.05.2018 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 07.06.2018. Pärast hagile vastamist esitasid pooled kohtule menetlusdokumente. Kohus tegi menetlustoiminguid (sh arutas asja kohtuistungitel, kuulas üle tunnistajad I K ja A C C).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 24.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu töölepingu katseajaga 4 kuud. Hageja asus ettevõttes tööle äriarendusjuhina, mis hõlmas endas müügi- ja turundusetegevuste juhtimist peamiselt Soome ja Eesti turgudel. Katseajaks lepiti kokku töötasu 1800 eurot kuus (bruto). Lisaks töötasule, leppisid pooled kokku ka lisatasu kohaldamises (edaspidi ka boonus). Vastavalt töölepingu lahutamatuks lisaks olevale kokkuleppele, oli hagejal õigus saada müügiboonust 5% ettevõttesse toodud kliendi esimese aasta tellimuste käibe pealt. Lisatasu väljamakse piiranguks oli 1000 eurot kuus. Lisatasu kokkuleppe kohaselt makstakse töötajale lisatasud välja ka siis kui tööleping lõpetatakse. Töölepingu lõppemise hetkeks olid hagejal inter alia kliendiportfellis alljärgnevad kliendid: Xxx OÜ (Eesti) – töös olevaid tellimusi summas 78 792 eurot; Xxx Eesti AS – töös olevaid tellimusi summas 193 680 eurot. Xxx Eesti OÜ oli hageja poolt ettevõttesse toodud klient, kes esitas ostutellimused summas 78 792 eurot; ilma käibemaksuta 65 660 eurot. Xxx Eesti AS oli hageja poolt hallatav ettevõte, kes võeti hageja poolt üle 2016. a suvel. Peale kliendihalduse üle võtmist tegi hageja Xxx Eesti AS-le hinnapakkumise, mille Xxx Eesti AS kinnitas ja saatis toodete tellimused vastavalt aastasele vajadusele. 01.07.2016 edastas Xxx Eesti AS kostjale ostutellimuse summas 193 680 eurot, 161 400 eurot (ilma käibemaksuta) koos tarnegraafikuga. Oktoobris muudeti tellimuste mahtu ning lõppsummaks jäi 151 856,10 eurot (ilma käibemaksuta). 10.08.2016 kinnitas kostja tegevjuht expressis verbis Xxx Eesti AS boonuste maksmist. Kuigi AS Xxx Eesti ei olnud hageja poolt ettevõttesse toodud klient, maksis kostja kooskõlas lepingu lisaga, sh ka Xxx tellimuste eest, hagejale müügiboonust igakuiselt alates septembrist 2016 kuni detsember 2016. Boonuste maksmist kinnitas kostja ka 08.09.2016 elektronkirjaga: “Xxx on tulemas!”. Perioodil september 2016 kuni detsember 2016 maksti hagejale Xxx Eesti OÜ tellimuste eest müügiboonust summas 1682,33 eurot. 2016. a detsembri alguses andis hageja omal soovil lahkumisavalduse, mille kostja tegevjuht pr M S ka kinnitas. Detsembris tekkisid hageja ning kostja vahel lahkarvamused seoses boonuste väljamaksmisega töölepingu lõpetamisel. Samas 11.01.2017 elektronkirjaga kostja tegevjuht kinnitas, et maksis hagejale boonuseid tulenevalt 2 (11)
huvi hoidmisest töösuhte vastu „Ma olen aktsepteerinud boonusemakse Xxxi eest lihtsalt selleks, et Teie huvi selle töösuhte vastu säiliks”. Hageja viimaseks tööpäevaks lepiti kokku 27.01.2017. Töölepingu lõppemisel ning lõpparve tegemisel jättis kostja aga osaliselt boonused hagejale välja maksmata. Kostja jättis hagejale välja maksmata müügiboonused Xxx Eesti AS eest osaliselt ja Xxx OÜ tellimuste eest täies ulatuses. 10.04.2017 esitas hageja kostjale kohtuvälise nõudekirja paludes kostjal tasuda saamata jäänud töötasu. Hageja oli heas usus valmis loobuma viivitusintressi nõudest kostja vastu eeldusel, et kostja maksab hagejale saamata jäänud müügiboonused 30 päeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest. Kostja sai nõudekirja kätte 11.04.2017, kuid ei esitanud ühtegi omapoolset vastust. Töölepingu järgi oli töötaja (hageja) palk 2200 eurot kuus (bruto), millele lisandus ka boonus. Seega töötasu moodustasid fikseeritud kuupalk kui ka boonus. 27.01.2017 lõpetati töösuhe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale välja maksma ka saamata jäänud töötasu. Töölepingu lisa järgi (boonuse maksmise kokkulepe) kohustus kostja hagejale maksma müügiboonust 5% ettevõttesse toodud kliendi esimese aasta tellimuste käibe pealt. Kokkuleppe kohaselt on tööandjal vastav kohustus ka töölepingu lõpetamisel – kui töötaja lõpetab töösuhte, makstakse boonused välja. Pärast töölepingu lõpetamist jättis kostja hagejale boonused välja maksmata summas 9187,47 (151 856,1 + 65 600) x 0,05 – 1685,33) eurot (bruto), mille moodustasid Xxx Eesti AS ja Xxx OÜ tellimused. Kuna pooled ei leppinud saamata jäänud töötasu hüvitamise osas eraldi kokku, muutus nõue sissenõutavaks järgmine päev, s.o 28.01.2017. Hageja nõuab 10 619,66 euro tasumist, millest 9187,47 eurot on töötasu brutosummas, 739,21 eurot on viivis, 693 eurot on kahjuhüvitis ning lisaks veel protsendina viivist alates 19.05.2018 töötasu ja kahjuhüvitise summalt. Kuigi Xxx Eesti AS ei olnud hageja poolt ettevõttesse toodud äriklient, leppisid pooled kokku ka Xxx Eesti AS tellimuste pealt müügiboonuse maksmise, mida kinnitab kirjalik kokkulepe kui ka boonuste maksmine Xxx Eesti AS tellimuste eest. Seega pooled muutsid töölepingu töötasu kokkulepet ning hagejal tekkis põhjendatud ootus Xxx Eesti AS müügiboonuste välja maksmise osas. Kostja seisukoht on põhimõtteliselt väär, et töösuhte lõpetamisel töötaja poolt ei maksta talle motivatsioonitasu/ergutustasu. Motivatsiooniprogrammis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks, on väga selgelt määratletud, et boonus/motivatsioonitasu makstakse töösuhte lõpetamisel välja, ergutustasu mitte. Ergutustasu definitsioon on kitsalt määratletud töölepingu lisas (motivatsiooniprogramm). Ergutustasu on katseaja tingimuslik ja fikseeritud (motivatsiooni) tasu 400 eurot kuus. Ergutustasu ei maksta välja, kui töötaja lõpetab töösuhte katseajal, küll aga boonused, mis on motivatsioonitasuks alalise töötaja puhul. Kostja on ilma igasuguse tähelepanuta jätnud arvestamata asjaolu, et motivatsiooniprogrammi „lagi”, s.o 1000 euro kuus, kohaldub kehtiva töösuhte raames. Kui töösuhe lõpetatakse, makstakse boonused välja, mis on väga selgelt expressis verbis ka töölepingu lisas märgitud. Pole ühtegi erisust ega indikatsiooni motivatsiooniprogammi regulatsioonis, mis Aks alust järeldada, et „lagi” 1000 eurot kuus kohalduks ka töösuhte lõppemisel. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et boonused makstakse töösuhte lõpetamisel välja vastavalt alalise töötaja poolt ettevõttesse toodud kliendi käibelt ning nagu ka tööandja käesolevas asjas konkludentselt on kinnitanud, töötaja panusele kliendi haldamisel. Kostja seisukoht on ekslik, et käive tekib arve esitamisega. Käibe tekkimise üheks tekkimise hetkeks on nt kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Hagiavaldusele lisatud müügikinnitustelt on väga selgelt näha, millal kaup kliendile tarniti. Hagejal tekkis põhjendatud ning õiguspärane ootus saada Xxx Eesti AS tellimuste pealt boonust, kuna hageja võttis kliendi haldamise üle. Vastava töö eest maksti hagejale erikokkuleppel konkreetse kliendi pealt ka boonust. Poolte vahel sõlmitud töölepingust ei tulenenud kohustuslikku kirjalikku muutmise nõuet, mistõttu oli võimalik ka töölepingu muutmine konkludentselt, mida käesolevas asjas pooled ka Xxx Eesti AS boonuste maksmise osas tegid. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega õigusest, et antud juhul tuleks motivatsiooniprogrammi, kui töölepingu lisa, sisustamisel lähtuda agendilepingu regulatsioonist. Seda juba ainuüksi seetõttu, et töötaja töötasu (ja ka lisatasu) ei sõltunud sellest, kui palju hageja lepinguid sõlmib, mis on agendilepingule immanentselt omane. Hageja täpsustab, et soovib hagiavalduse lisaks 6 oleva dokumendiga tõendada kostja poolset lepingu rikkumist, mis seisnes jaanuar 2017 boonuste mitte maksmises. Hageja oli jaanuari kuu eest õigustatud saama boonust brutosummas 628 eurot. Viimane boonus maksti hagejale detsembris 2016. Poole vahel olev töösuhe lõppes 27.01.2017. Hageja brutopalk oli 2200 eurot kuus millele oleks pidanud lisanduma veel täiendavalt boonus summas 628 eurot + kasutamata puhkuse kompensatsioon. Hagejale maksti aga 3 (11)
töösuhte lõpetamisel välja töötasu ainult osaliselt (st ilma boonuseta) + puhkuse kompensatsioon, mis kinnitab ilmselgelt kostja poolset pahatahtlikku lepingu rikkumist, kuna varasemalt maksti hagejale Xxxi boonused välja. Hageja ei saanud tasu tööandja ja kolmanda isiku vahelt sõlmitava lepingu pealt. Hageja rõhutab, et Xxx oli hageja leitud klient välismessilt, kellega hageja kohtus ka Tallinnas, juhtis aktiivselt müügitööd, tegi müügipakkumised, käis kliendiga kohtumas ning läbirääkimisi pidamas koostöö nimel, sh koostöö alguse kokku leppimine. Xxxi osas oli hageja ja kostja vahel erikokkulepe boonuste maksmise osas. Kostja palvel võttis hageja kliendisuhe juhtimise üle (sh käis hageja korduvalt Tartus kliendiga kohtumistel, hageja juhtis aktiivselt igapäevast müügitööd, sh olid iganädalased telefonikõned ning elektronkirjavahetused, juhtis ja viis läbi kliendirahulolu uuringut ja muid kliendiga seotud tegevusi, sh töö kliendi hinnapäringutega.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Xxx Eesti AS-i ärisuhet ei toonud ega vahendanud hageja. Hageja tunnistab nimetatud asjaolu ka ise hagiavalduse punktides 1.6. ja 2.3. „Kuigi AS Xxx Eesti ei olnud hageja poolt vahendatud klient” taotleb hageja siiski kostjalt motivatsioonitasu maksmist 5% ulatuses Xxx Eesti AS-i käibelt (151 856,10 eurolt) summas 5910,47 eurot, kuna tal tekkis enda sõnul „õigustatud ootus motivatsioonitasule”. Xxx Eesti AS ärisuhte lõi ja tõi kostja kontserni müügidirektor C C. Motivatsioonitasu üldtingimuste kohaselt oli boonuste ja motivatsioonitasude lagi ehk ülempiir 1000 eurot kuus. Hagejale maksti motivatsioonitasu septembris 2016 aastal 551 eurot, oktoobris 2016 aastal 424 eurot, novembris 2016 aastal 509 eurot, detsembris 2016 aastal 200,92 eurot. Seega teoreetiline lisatasude maht sai olla 3316 eurot (5000 (5 kuud 1000 eurot kuus) -1684,2 (makstud boonused), mitte 9193 eurot, mida hageja käesolevas menetluses nõuab. Hagejaga töösuhte ajal Xxx OÜ käivet ei tekkinud. 15.12.2016 ütles hageja töölepingu üles ning soovis, et tema töölepingu viimaseks päevaks oleks 27.01.2017 ning suundus tööle kostja konkurendi Xxx Eesti AS-i juurde. Xxx OÜ-le esitati esimene arve kuu aega pärast hageja viimast tööpäeva, s.o. 22.02.2017. Motivatsioonitasu üldtingimuste kohaselt (s.o viimane lõik), kui töötaja lõpetab töösuhte, motivatsioonitasu/ergutustasu talle ei maksta. Kostjal on vastuväide hagi menetlemise suhtes, kuna hagis pole esile toodud hagi alust, mistõttu kostja hinnangul pole hagi menetletav. Kostjale jääb selgusetuks hageja poolt hagiavalduses esitatud hagi alus ehk motivatsioonitasu lähtenumbrid ja arvutuskäik. Hageja teeb hagiavalduses üldistatud tehte liites klientide käibed, võttes saadud summalt 5% ja lahutades temale makstud boonuse. Hageja on ilma igasuguse tähelepanuta jätnud motivatsiooniprogrammi lae, s.o 1000 euro kohaldamise, mistõttu ei saa hageja poolt esitatud arvutused olla kuidagi tõsiseltvõetavad. Hageja ei ole kohtule esitatud hagis hagi alusena esile toonud, millist konkreetset summat ta nõuab Xxx Eesti AS-i käibe eest, nii iga kuu kaupa näiteks Xxx Eesti AS-i käive septembris 2016 x eurot sellest 5%, talle makstud lisatasu ja boonuse mahaarvamine ning 1000 euro piiri arvestamine. Millist konkreetset summat ta nõuab Xxx OÜ käibe eest, talle makstud lisatasu ja boonuse mahaarvamine konkreetses kuus ning 1000 euro piiri arvestamine. Vaatamata asjaolule, et hageja ei ole vaevunud täpseid nõudesummasid välja tooma, siis järeldab kostja hagiavalduse loogikast lähtuvalt, et hageja nõuab motivatsioonitasu Xxx Eesti AS käibelt summas 5910,47 eurot (151 856,1 x 0,05-1682,33) ja Xxx OÜ käibelt summas 3280 eurot (65 600 x 0,05). Kostja ei tunnista hageja motivatsioonitasu nõuet Xxx Eesti AS käibelt summas 5910,47 eurot. Motivatsioonitasu, milline arvutatakse kliendi esimese aasta käibelt (5%), oli poolte vahel kokku lepitud uute kliendikontode avamise eest. Hageja on tunnistanud, et tema Xxx Eesti AS-i kostjale ei vahendanud/toonud. Seega ei ole hageja täitnud motivatsioonitasu saamise tingimusi ja tema motivatsioonitasu nõue summas 5910,47 eurot on alusetu. Hageja tööülesannete hulka kuulus uute ja olemasolevate ärisuhete arendamine (p.2.1.) ning ta sai selle töö eest igakuist töötasu. Tööandjal oli, on ja jääb õigus maksta töötajale preemiat. Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu lähtuvalt majandustulemustest. Pooled on vabad kokku leppima tasu maksmise täpsetes tingimustes, sh maksmise juhud, arvestamise alused jne. Kui sagedasti töötajal on õigus majandustulemustelt makstavat tasu saada, sõltub pooltevahelisest kokkuleppest. Tasu võib maksta igakuiselt või ühekordselt. Töötajal oleks C C või mõne teise kolmanda isiku poolt toodud kliendi käibelt õigus saada motivatsioonitasu vaid juhul, kui selles oleks eraldi kokku lepitud. Asjaolu, et kostja maksis hagejale täiendavat lisatasu, ei tekita kostjale iseeneseslikke lepingulisi kohustusi. Tööandja on 4 (11)
selgitanud hagejale lisatasu maksmise motiivi „Ma olen aktsepteerinud boonusemakse Xxxi eest lihtsalt selleks, et Teie huvi selle töösuhte vastu säiliks”. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud, et ta maksab hagejale 5% ka nende klientide käibelt, kelle on toonud keegi kolmas isik. Seega maksis kostja lisatasu / motivatsioonitasu hageja motivatsiooni hoidmiseks töösuhte vastu. Lisatasu maksmine oli kostja õigus mitte kohustus ning hagejal ei saanud mingit õigustatud ootust tekkida kolmandate isikute poolt toodud klientide käibele ega sellest käibest tekkivale motivatsioonitasule. Lisaks väärib märkimist, et tööandja poolne motivatsioon lisatasu maksta oli seotud töösuhte säilimisega. Seega, kui töötaja soovib lahkuda, siis tööandjal sellist motivatsiooni arusaadavalt ei ole. Hagejal puudub vajadus edaspidi ergutada konkurendi juures töötavat hagejat. Hageja nõuab motivatsioonitasu maksmist summas 5910,47 eurot Xxx Eesti AS käibelt, s.o 151 856,1 eurolt. Isegi kui jätta kõrvale fakt, et hageja ei ole täitnud motivatsioonitasu saamise tingimusi (s.t seda klienti kostjale toonud), siis oli motivatsiooniprogrammis lisatasude ja motivatsioonitasude lagi 1000 eurot kuus. Kostja maksis hagejale lisatasu, kuid lõpetas lepingus kokku leppimata lisatasu maksmise, kuna hageja ütles töösuhte üles ja läks konkurendi juurde tööle. Motivatsiooniprogrammi üldiste tingimuste kohaselt „kui töötaja lõpetab töösuhte”, mis antud juhul juhtus, et töötaja lõpetas töösuhte, siis „ergutustasu enam maksmisele ei kuulu”. Selline lähenemine on kooskõlas ka kostja esindaja põhjendusega, miks ta varasemalt lisatasu maksis, „Ma olen aktsepteerinud boonusemakse Xxxi eest lihtsalt selleks, et Teie huvi selle töösuhte vastu säiliks”. Arusaadavalt, kui hageja lahkub töölt konkurendi juurde, siis ei ole teda vaja enam ergutada ega motiveerida töösuhte säilimisega seonduvalt. Vaatamata asjaolule, et hageja ei vahendanud kostjale kõnealust klienti ning ta on selle asjaolu omaks võtnud, ei oleks tal õigust täiendavale motivatsioonitasule, kuna motivatsioonitasu programm ei näinud ette motivatsioonitasu maksmist, kui töötaja lahkub omal soovil. Sama põhimõtte kehtestab VÕS, agendil ei ole õigust lahkumishüvitisele ega kahju hüvitamisele, kui agendilepingu ütles üles agent. Lahkumishüvitise ja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta agendilepingu lõppemisest. Kostja ei tunnista hageja motivatsioonitasu nõuet Xxx käibelt summas 3280 eurot. Kostjal ei ole tekkinud Xxx OÜ käivet sel ajal, kui hageja kostja juures töötas. Hageja lahkus kostja juurest töölt omal soovil jaanuaris 27.01.2017. Xxx OÜ-le väljastati arve 22.02.2017. Selleks ajaks oli poolt vahel töösuhe lõppenud. Käesoleval juhul näeb kostja motivatsiooniprogramm väga selgelt ette, et kui töösuhe lõpeb töötaja initsiatiivil, siis motivatsioonitasu ei maksta, seega puudub hageja nõuetel igasugune alus. Motivatsiooniprogrammi üldiste tingimuste kohaselt „kui töötaja lõpetab töösuhte”, mis antud juhul juhtus, et töötaja lõpetas töösuhte, siis „ergutustasu enam maksmisele ei kuulu”. Isegi kui nihutada kostja veebruari Xxx käive jaanuarisse 2017, siis tuleb arvestada, et kuna motivatsioonitasu suurusel oli kokku lepitud lagi 1000 eurot kuus, siis ei saa hagejal isegi teoreetiliselt Xxx OÜ eest motivatsioonitasu olla summas 3280 eurot nagu hageja käesolevas hagiavalduses nõuab. Kuivõrd hageja poolt esitatud motivatsioonitasu on täiesti alusetu ja põhjendamatu ning kostja ei ole ühegi temal lasuva rahalise kohustuse maksmisega viivituses olnud, siis on viivisenõue põhjendamatu. Hageja kahju hüvitamise nõue summas 693 eurot on põhjendamatu, kuna kostja pole hagejale mistahes kahju põhjustanud ning tõendamata on kõik kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. Kostja palub kuulata tunnistajatena üle I K ja C C. Kostja on teadlik tunnistajatasu maksmise kohustusest ja on nõus seda vajadusel kandma. Ergutusprogrammi järgse tasu aluseks on arve väljastamine, mitte ostutellimuse esitamine või kinnitamine. Töölepingu lõppemisega lisatasude arvestamine ja maksmine lõpeb. Hageja nõue talle tasu maksmiseks ilma lepingulise aluseta ja ilma, et ta teeks antud kliendi leidmiseks mingigi tööpanuse, on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega Kostja on täitnud kõik oma rahalised kohustused hageja ees. Nõudekiri on koostatud pärast VÕS § 1131 lg 1 jõustumist ja seega ei saa ületada 40 eurot. Kolmeleheküljelise pretensiooni koostamise turuhind on 75 eurot. Kostja esitab aegumise vastuväite. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kostja on avaldanud, et tal on vastuväide hagi menetlemise suhtes, kuna hagis pole esile toodud hagi alust, mistõttu kostja hinnangul pole hagi menetletav. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 423 hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Kohus lahendab asja ega jäta hagiavaldust läbi vaatamata. 5 (11)
Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
5.-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja ja hageja vahel sõlmiti 24.11.2014 tähtajatu tööleping, mille alusel hageja asus kostja juures täistööajaga tööle äriarendusjuhina (p-d 1 jj, 2 jj; tl-d 5, 7 pöördel); Hageja töö kirjeldus: müügistrateegia, -taktika ja –tegevus. Tööülesannete hulka kuulus uute ja olemasolevate ärisuhete arendamine, kõigi müügitingimuste läbirääkimine ning vastutus tarnete ja kokkulepitud teenuste tagamise eest. Hageja töötasu katseajal oli 1800 eurot kuus ja pärast katseaega 2200 eurot kuus. Tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötajal oli õigus saada lisaks põhipalgale ka boonust vastavalt töölepingu lisale 1 „Ergutusprogramm“ (p-d 2 jj, 3 jj, tl-d 5 ja pöördel, 7-8); Tööleping lõppemise päev ja hageja viimane tööpäev oli 27.01.2017 (tl 22).
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, millises sisuga oli poolte kokkulepe boonuse maksmise kohta ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt boonuseid töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi brutosummas 9187,47 eurot (s.o alalise töötaja ergutustasu, mis on uue kliendi pealt esimesel aastal 5% käibest), mida hageja loeb töötasu hulka ja kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 693 eurot ning viiviseid. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas hageja nõuded on põhjendatud ja lahendab hageja nõuded. Hageja nõuete lahendamine
6.Töölepinguseaduse (TLS) § 29 lg 9 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Kohus menetleb hageja nõuet 19.01.2019 menetlusdokumendis märgitud sõnastuses (tl 92). Hageja nõuab kostjalt boonuseid töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi brutosummas 9187,47 eurot (s.o alalise töötaja ergutustasu, mis on uue kliendi pealt esimesel aastal 5% käibest), mida hageja loeb töötasu hulka ja kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 693 eurot ning 739,21 eurot viivist ja lisaks veel protsendina viivist alates 19.05.2018 töötasu ja kahjuhüvitise summalt. Kostja esitas hageja nõuetele aegumise vastuväite. Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud. Töötasu mõiste tuleneb TLS §-st 5, mille järgi on tegemist töö eest makstava tasuga, milles on kokku lepitud. TLS ei näe ette töötasu kohustuslikke osasid ega määratle nende sisu. Töölepingulises suhtes on pooled vabad otsustamaks selle üle, millistest osadest töötasu koosneb ning kuidas ehk millise arvutusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud komponendid. TLS tähenduses on oluline, et töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest. Kohtu hinnangul 24.11.2014 töölepingust tulenev hageja kui töötaja õigus saada lisaks põhipalgale ka boonust vastavalt töölepingu lisale 1 „Ergutusprogramm“ on käsitatav töötasu ühe komponendina, st boonused on töötasu. Nii töötasule kui ka töötasult nõutava viivise nõudele kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg (TLS § 29 lg 9, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 144). Seejuures hageja kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitise nõue ei ole TLS-st tulenev nõue, vaid võlaõigusseaduse (VÕS) alusel nõutav kahjuhüvitise nõue. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu lõpetamise päev ja hageja viimane tööpäev oli 27.01.2017. Hageja esitas kohtule hagi 18.05.2018. Kohus leiab, et eeltoodust nähtvalt ei ole hageja nõuded aegunud.
7.Kohus eelnevalt leidis, et 24.11.2014 töölepingust tulenev hageja kui töötaja õigus saada lisaks põhipalgale ka boonust vastavalt töölepingu lisale 1 „Ergutusprogramm“ on käsitatav töötasu ühe komponendina, st boonused on töötasu. Kohus hindab alljärgnevalt, millisest koosnes hageja lisatöötasu sõlmitud töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi lisaks põhitöötasule. 6 (11)
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 1 ja 4). Lisa 1 „Ergutusprogramm“ kohaselt: „Katseaja ergutusprogramm Katseaja esimesel kuul on fikseeritud ergutustasu 400 eurot. Pärast seda makstakse 400 eurot ergutustasu siis, kui [---] Alalise töötaja ergutusprogramm asendab varasema katseaja ergutusprogrammi. Alalise töötaja ergutustasu põhineb uute ärisuhete loomise tulemuslikkusel. Iga uue kliendi pealt on töötajal õigus saada esimesel aastal 5% käibest. Uueks ärisuhteks loetakse uut klienti, kellele Inission ei ole möödunud 12 kuu jooksul arvet esitanud. Boonuste ja lisatasude kogusumma ei ületa kunagi 1000 eurot kuus. [--] Kui töötaja lõpetab töösuhte, makstakse boonused talle välja, ergutustasu aga mitte.“. Kohus leiab, et Lisa 1 „Ergutusprogramm“ tulenevalt lisaks hageja põhitöötasule koosnes hageja töötasu: katseaja ergutustasust, mille asendas pärast katseaega alalise töötaja ergutustasu; alalise töötaja ergutustasust (uue kliendi pealt oli töötajal õigus saada esimesel aastal 5% käibest). Kohus leiab, et ergutustasu (töölepingus ja lisas 1 kasutatud mõiste ergutustasu asemel boonused ja lisatasud) kogusumma ei saa ületada 1000 eurot kuus. Nimetatut kinnitab ka tunnistaja I K (isikukood xxx) ütlused 04.06.2019 kohtuistungil, millest nähtuvalt esimesel kuul fikseeritud tasu 400 eurot ja pärast katseaja lõpetamist 5% käibest, keda tõi Inission Tallinnasse ning summad ei tohtinud ületada 1000 eurot (04.06.2019 kohtuistungi helisalvestis ajavahemikus 1:00:00 kuni 01:01:41). Seejuures on kohtu hinnangul tühine Lisa 1 „Ergutusprogramm“ üldtingimus: „Kui töötaja lõpetab töösuhte, makstakse boonused talle välja, ergutustasu aga mitte.“ osas, milles töötajale töötasu osaks olevat ergutustasu välja ei maksta, kui töötaja lõpetab töösuhte. Olukorras, kus on sissenõutavaks muutunud töötasu maksmise nõue, siis ei ole tööandjal võimalik keelduda selle väljamaksmisest. Kokkulepe, mille kohaselt loobub töötaja oma töötasunõudest, on tühine TLS § 2 järgi. VÕS § 688 lg 4 ei kohaldu töösuhtes. TLS § 31 järgi kohaldatakse üksnes VÕS §§ 679–682. Antud juhul nimetatud tingimus ei saa ka kohalduda, sest kohtule esitatud lisa nr 2 järgi kostja ja hageja vahel töösuhe (tööleping) lõpetati kokkuleppel TLS § 79 alusel (tl 22), mitte töötaja poolt.
8.Hageja nõuab kostjalt boonuseid töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi brutosummas 9187,47 eurot (s.o alalise töötaja ergutustasu, mis on uue kliendi pealt esimesel aastal 5% käibest). Hageja tõi välja, et töölepingu lõppemise hetkeks olid hagejal kliendiportfellis Xxx OÜ (Eesti) ja Xxx Eesti AS. Xxx OÜ (Eesti) osas käive (ostutellimused) ilma käibemaksuta 65 660 eurot ja Xxx Eesti AS osas ilma käibemaksuta 151 856,10 eurot. Hageja leiab, et kostja seisukoht on ekslik, et käive tekib arve esitamisega ja käibe tekkimise üheks tekkimise hetkeks on nt kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Kohus hindab alljärgnevalt, kas Xxx Eesti AS ja Xxx OÜ (Eesti) osas tekkis käive hageja töösuhte ajal. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Hindamaks käibe tekkimist KMS § 11 lg 1 p 1 järgi, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas väidetavalt üle antud hüve on käibemaksuseaduse tähenduses kaup (KMS § 2 lg 3 p-d 1 ja 2) või teenus (KMS § 2 lg 3 p 3 ja lg 4). Kui tegemist on kaubaga, peab järgnevalt selgitama, kas see kaup on ostjale lähetatud või kättesaadavaks tehtud. Peaks aga hüve olema vaadeldav teenusena, johtub käibe tekkimine sellest, kas teenuse saab lugeda KMS § 11 lg 1 p 1 mõttes osutatuks (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-23-15, p 59). Pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu lõpetamise päev ja hageja viimane tööpäev oli 27.01.2017. Hageja esitas kohtule inglise keelse Xxx Eesti AS ostutellimuse kinnituse nr 328569 kuupäevaga 01.07.2016 (tl 12 ja pöördel). Ostutellimusel on kirjas erinevate kaupade kirjeldus koos maksumusega ja kogus ning tarnimise koht Xxx Eesti AS-le Tartus. Kaupade kogumaksumus ilma käibemaksuta on 151 856,10 eurot. Kohus leiab, et tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja tõend on kohtule arusaadav. Kohus võttis 28.11.2018 kohtuistungil tõendi vastu. Kohtu hinnangul 7 (11)
on KMS § 11 lg 1 p 1 järgi Xxx Eesti AS osas tekkinud käive hageja töösuhte kehtivuse ajal ilma käibemaksuta 151 856,10 eurot, sest kaup on ostjale lähetatud või kättesaadavaks tehtud. Hageja esitas kohtule Xxx OÜ (Eesti) ostutellimuse nr 18 kuupäevaga 12.01.2017 ja nr 16 kuupäevaga 20.12.2016 (tl-d 10-11). Ostutellimustel on kirjas erinevate kaupade kirjeldus koos maksumusega ja kogus ning tarnimise koht Xxx OÜ-le Tallinnas. Kaupade kogumaksumus ilma käibemaksuta on 65 660 eurot. Kohus võttis 28.11.2018 kohtuistungil tõendid vastu. Kohtu hinnangul on KMS § 11 lg 1 p 1 järgi Xxx OÜ (Eesti) osas tekkinud käive hageja töösuhte kehtivuse ajal ilma käibemaksuta 65 660 eurot, sest kaup on ostjale lähetatud või kättesaadavaks tehtud.
9.Hageja nõuab kostjalt boonuseid töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi brutosummas 9187,47 eurot (s.o alalise töötaja ergutustasu, mis on uue kliendi pealt esimesel aastal 5% käibest). Täpsemalt nõuab hageja alalise töötaja ergutustasu Xxx Eesti AS ja Xxx OÜ käibe eest.
9.1.Hageja nõuab kostjalt Xxx Eesti AS osas töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi alalise töötaja ergutustasu 5% käibest Xxx Eesti AS kui uue kliendi käibe 151 856,10 eurot pealt, millelt on maha arvatud Xxx Eesti OÜ tellimuste eest tasutud müügiboonus summas 1682,33 eurot. Hageja põhjendab, et Xxx Eesti AS oli hageja poolt hallatav ettevõte, kes võeti hageja poolt üle 2016. a suvel. Kuigi AS Xxx Eesti ei olnud hageja poolt ettevõttesse toodud klient, maksis kostja kooskõlas lepingu lisaga, sh ka Xxx tellimuste eest, hagejale müügiboonust igakuiselt alates septembrist 2016 kuni detsember 2016. Perioodil september 2016 kuni detsember 2016 maksti hagejale Xxx Eesti AS tellimuste eest müügiboonust summas 1682,33 eurot. Kostja täpsustab, et hagejale maksti motivatsioonitasu. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kohus eelnevalt leidis, et Xxx Eesti AS osas on tekkinud käive hageja töösuhte kehtivuse ajal ilma käibemaksuta 151 856,10 eurot. Kohus eelnevalt leidis, et Lisast 1 „Ergutusprogramm“ tulenevalt lisaks hageja põhitöötasule koosnes hageja töötasu muuhulgas alalise töötaja ergutustasust (uue kliendi pealt töötajal õigus saada esimesel aastal 5% käibest). Kohtu hinnangul ei ole Xxx Eesti AS töölepingu ja selle Lisa 1 „Ergutusprogramm“ mõttes kostja uus klient, kelle pealt oli hagejal õigus saada esimesel aastal 5% käibest. Seda kinnitab nii hageja hagis avaldatu (Xxx Eesti AS ei olnud hageja poolt ettevõttesse toodud klient ja Xxx Eesti AS võeti hageja poolt üle 2016. a suvel) kui ka kostja tunnistaja A C C (sünniaeg xxx) ütlused 04.06.2019 kohtuistungil, millest nähtuvalt Xxx Eesti AS toodi kliendiks varasemalt tunnistaja A C C poolt (04.06.2019 kohtuistungi helisalvestis ajavahemikus 01:53:55 kuni 01:54:42). Tööandjal ei ole keelatud enda initsiatiivil tasuda töötajale täiendavaid preemiaid ja motivatsioonitasusid. Asjaolu, et kostja on tasunud hagejale võimalikku motivatsioonitasu, ei A alust lugeda töölepingut muudetuks selliselt, et hagejal on õigus saada töölepingu ja selle Lisa 1 „Ergutusprogramm“ mõttes Xxx Eesti AS eest alalise töötaja ergutustasu 5% Xxx Eesti AS kui uue kliendi käibe pealt. Hageja sai põhitöötasu (põhipalka) tööülesannete täitmise eest seoses olemasolevate kostja klientidega. Kohus ei loe tõendatuks, et töölepingut on muudetud selliselt, et hagejal on õigus saada töölepingu ja selle Lisa 1 „Ergutusprogramm“ mõttes Xxx Eesti AS eest alalise töötaja ergutustasu 5% Xxx Eesti AS käibe 151 856,10 eurot (ilma käibemaksuta) pealt.
9.2.Hagist nähtuvalt hageja nõuab kostjalt Xxx OÜ (Eesti) osas töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi alalise töötaja ergutustasu 5% käibest Xxx OÜ (Eesti) kui uue kliendi käibe 65 660 eurot pealt. Kohus eelnevalt leidis, et Xxx OÜ (Eesti) osas on tekkinud käive hageja töösuhte kehtivuse ajal ilma käibemaksuta 65 660 eurot. Kohus eelnevalt leidis, et Lisast 1 „Ergutusprogramm“ tulenevalt lisaks hageja põhitöötasule koosnes hageja töötasu muuhulgas alalise töötaja ergutustasust (uue kliendi pealt töötajal õigus saada esimesel aastal 5% käibest). Kohus eelnevalt leidis, et ergutustasu (töölepingus ja lisas 1 kasutatud mõiste ergutustasu asemel boonus ja lisatasu) kogusumma ei saa ületada 1000 eurot kuus. Hageja põhjendab, et kostja jättis hagejale välja maksmata Xxx OÜ tellimuste eest täies ulatuses. Hageja on esitanud enda pangakonto väljavõtte. Kostja pole tõendanud vastupidist ega vastu vaielnud sellele, et hagejale pole makstud Xxx OÜ (Eesti) eest alalise töötaja ergutustasu. Hageja põhjendab, et Xxx OÜ oli hageja poolt ettevõttesse 8 (11)
toodud klient. Kostja pole vastu vaielnud, et Xxx OÜ oli hageja poolt toodud uus klient. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt Xxx OÜ (Eesti) osas töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi alalise töötaja ergutustasu 5% käibest Xxx OÜ (Eesti) kui uue kliendi käibe 65 660 eurot pealt. Arvestusega, et kogusumma ei saa ületada 1000 eurot kuus. Kohtule esitatud Xxx OÜ (Eesti) ostutellimusest nr 18 kuupäevaga 12.01.2017 nähtub (tl 10), et hageja nõutud käibest 65 660 eurost moodustab jaanuarikuu 2017 eest käive 50 464 eurot, millest hagejal on õigus saada 1000 eurot (5% 50 464 eurost on 2523,20 eurot ja kogusumma ei saa ületada 1000 eurot kuus). Kohtule esitatud Xxx OÜ (Eesti) ostutellimusest nr 16 kuupäevaga 20.12.2016 nähtub (tl 11), et hageja nõutud käibest 65 660 eurost moodustab detsembrikuu 2016 eest käive 15 196 eurot, millest hagejal on õigus saada 759,80 eurot (5% 15 196 eurost on 759,80 eurot). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingu lisa 1 „Ergutusprogramm“ järgi alalise töötaja ergutustasu kokku 1759,80 (1000+759,80) eurot Xxx OÜ (Eesti) kui uue kliendi käibe 65 660 eurot pealt. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab osaliselt hageja töötasu (s.o töötasu hulka kuuluv alalise töötaja ergutustasu) nõude kostja vastu summas 1759,80 eurot. Hageja nõuab kostjalt töötasu 9187,47 eurot, mistõttu kohus jätab rahuldamata hageja töötasu nõude summas 7427,67 (9187,47-1759,80) eurot.
10.Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 693 eurot. Kohtule esitatud õigusabi arvest nr 1242 nähtub (tl 28), et hagejale osutati advokaadi poolt kohtueelset õigusabi 5,25 tunni ulatuses asja materjalidega tutvumiseks ja menetlusliku positsiooni kujundamiseks ning nõudekirja koostamiseks tunnitasuga 132 eurot (koos käibemaksuga). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja muuhulgas viitab VÕS § 1131 lõikele 1. VÕS § 1131 lg 1sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-08 p-s 18 leidnud, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lõigetega 2 ja 3 (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-5-13 p 50 ja Riigikohtu lahendit nr 3-21-138-10, p-d 26–30). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevalt on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses töölepingu kostja poolt kohase täitmise osas pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 693 eurot ei oleks hagejal tekkinud, kui kostja oleks töölepingut nõuetekohaselt täitnud. Samas on kohtu hinnangul kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 693 eurot asja keerukust arvestades ebamõistlikult suured ja kuuluvad vähendamisele. Asja keerukust ja tehtud toiminguid (sh arvesse võttes, et nõudekirja sisulist teksti on kahel lehel) arvestades on kohtueelsed õigusabikulud maksimaalselt põhjendatud 3 tunni ulatuses tunnitasuga 132 eurot, mis moodustab põhjendatud kohtueelsed kulutused õigusabile summas 396 (3*132) eurot. Kohus rahuldab osaliselt hageja kohtueelsete õigusabikulude kahjunõude summas 396 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitise summas 297 (693-396) eurot.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 9 (11)
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 739,21 eurot. Hageja nõuab sisssenõutavaks muutunud viivist võlasummalt 7085,38 eurot perioodi 28.01.2017 kuni 18.05.2018 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemäärast (tl 95). Kohus eelnevalt rahuldas osaliselt hageja töötasu (s.o töötasu hulka kuuluv alalise töötaja ergutustasu) nõude kostja vastu summas 1759,80 eurot ja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 396 eurot. Muus osas jäi rahuldamata hageja töötasu ja kohtueelsete õigusabikulude nõue. Seega hageja saab nõuda sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses määras perioodi 28.01.2017 kuni 18.05.2018 (s.o töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast kuni kohtule hagi esitamiseni) eest üksnes rahuldatud nõuete 2155,80 (töötasu 1759,80 + kohtueelsete õigusabikulude nõue 396) eurot pealt, mis moodustab sissenõutavaks muutunud viivise nõude 224,91 eurot (võlasumma 2155,80 eurot * seadusjärgne viivise % päevas 0,021918 / 100 * perioodis viivitatud päevad 476). Kohus rahuldab osaliselt hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 224,91 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 514,30 (739,21-224,91) eurot.
12.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab seadusjärgses määras jooksvat viivist töötasu ja kahjuhüvitise summalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 19.05.2018. Hageja märkis hagi esemes jooksvaks viiviseks nõudelt 7778,38 eurot (tl-d 91 pöördel ja 92). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud 2155,80 (töötasu 1759,80 + kohtueelsete õigusabikulude kahjunõue 396) euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19.05.2018 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2155,80 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista välja jooksev viivis nõudelt 5622,58 (7778,38-2155,80) eurot.
13.Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: töötasu (s.o töötasu hulka kuuluv alalise töötaja ergutustasu) nõue 1759,80 eurot; kohtueelsete õigusabikulude kahjunõue 396 eurot; perioodi 28.01.2017 kuni 18.05.2018 eest sissenõutavaks muutnud viivise nõue 224,91 eurot; viivise nõue 2155,80 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 19.05.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2155,80 eurot. Hageja nõue kostja vastu on kokku 2380,71 (1759,80+396+224,91) eurot, millele lisandub jooksva viivise nõue 2155,80 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et antud asjas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastasust ei esine ning puudub alus jätta kohaldamata töölepingust ja seadusest tulenev. Kohus rahuldab nimetatud hageja nõuded kogusummas 2380,71 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jättis rahuldamata hageja rahalised nõuded kostja vastu summas 8238,98 eurot (hageja töötasu (s.o töötasu hulka kuuluv alalise töötaja ergutustasu) nõue summas 7427,67 + kohtueelsete õigusabikulude kahjunõue 297 eurot + sissenõutavaks muutnud viivise nõue 514,30 eurot). Samuti kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista välja jooksev viivis nõudelt 5622,58 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10 (11)
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kAvad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus menetleb hageja rahalisi nõudeid kostja vastu hagihinnaga 11 636,53 eurot. Kohus rahuldas osaliselt hageja rahalised nõuded kostja vastu hagihinnaga 2553,17 eurot (hageja töötasu (s.o töötasu hulka kuuluv alalise töötaja ergutustasu) nõue summas 1759,80 eurot + hageja kohtueelsete õigusabikulude kahjunõue summas 396 eurot + hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 224,91 eurot + jooksva viivise nõudelt 172,46 eurot). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamisega. Kohus rahuldas hagi 21,94% ulatuses (2553,17 eurot). Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda 21,94% ulatuses ning hageja kanda 78,06% ulatuses.
15.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.