MSA Meroonia OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Allikmetsa määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: MSA Meroonia OÜ (registrikood 11222784), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: OÜ Allikmetsa (registrikood 12151187), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Puudutatud isik II: KA (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: GJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: RJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V: LT (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI: TL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII: TL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VIII: MR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohalik omavalitsus: Lääne-Harju Vallavalitsus (endine Padise vald) Menetluse liik
Resolutsioon:
Kirjalik menetlus
1.Jätta Harju Maakohtu 04. märtsi 2019 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta OÜ Allikmetsa kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Allikmetsa määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks MSA Meroonia OÜ kasuks 532 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.MSA Meroonia OÜ esitas 22.08.2017 Harju Maakohtule avalduse ja 24.08.2017 selle täpsustuse, milles palus määrata Padise vallas Alliklepa külas asuva Niidu kinnistu (registriosa nr 9264402) igakordsele omanikule juurdepääsu jalgsi ja mistahes sõiduvahendiga ööpäevaringselt avalikult kasutavale teele, s.o Piunse teele (tee nr 5620005) üle Piunse kinnistu (registriosa nr 5827902) 236 m pikkusel ja 3 m laiusel alal. Juurdepääsu võivad kasutada ka Niidu kinnistu õiguspärased valdajad, piiratud asjaõiguste omajad, Niidu kinnistu igakordse omaniku teenusepakkujad, külalised ja pereliikmed. Avaldaja palus määrata, et juurdepääsutee kasutamise eest tuleb Niidu kinnistu igakordsel omanikul tasuda Piunse kinnistu igakordsele omanikule tasu 30 eurot aastas. Avaldaja palus juhul, kui kohus leiab, et Piunse tee ei ole avalikult kasutatav, määrata juurdepääs Niidu kinnisasjale avalikult kasutatavalt Alliklepa teelt Piunse tee kaudu. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
2.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt ei piirne avaldajale kuuluv Niidu kinnisasi ühestki küljest avalikult kasutatava teega. 1938.a kaardimaterjali kohaselt toimus ajalooliselt juurdepääs üle puudutatud isikule I kuuluva Piunse kinnistu ja Piunse tee. Sellel ajal läks tee kaugemalt ja alalt, mis on hetkel metsaalune ja kuhu tee rajamine ei ole mõistlik. Juurdepääsu, nagu see on praegusel kujul, rajas Niidu kinnistu eelmine omanik Piunse kinnistu varasema omaniku nõusolekul.
3.Padise valla üldplaneeringu kohaselt on Piunse tee kohalik üldkasutatav tee, mis läbib paljude eraomanike kinnistuid. Piunse tee lõik L3 kuulub Padise vallale ja on kinnistusraamatusse kantud transpordimaana. Ülejäänud osas saab Piunse teed pidada avalikult kasutatavaks teeks tava alusel, kuna see on kogu ulatuses olnud faktilises kasutuses juba üle 79 aasta. Alates 2004.a on Piunse tee kohalike teede nimekirjas. Selle korrashoiu ja hoolduse tagab vald.
4.Vaba juurdepääs üle olemasoleva tee toimus piiranguteta kuni aprillini 2016, kui puudutatud isik I sulges juurdepääsutee lindiga.
5.Taotletav juurdepääs ei too puudutatud isikule I kaasa lisakulutusi ega vähenda võimalust rentida välja tee kõrvale jäävat rohumaad. Juurdepääs avaldaja kinnisasjale, sh teenindavatele sõidukitele ja volitatud kasutajatele, on kinnisasja sihtotstarbeliseks kasutamiseks vältimatult vajalik. Kinnistu ei piirne ühegi muu avaliku teega ja muud teed kinnistu juurest avalikult kasutatavale teele ei vii. Puudutatud isik I oli kinnistu omandamisel juurdepääsuteest teadlik.
6.Kuna puudutatud isik I plaanib Piunse kinnistu rendile anda, saab juurdepääsu eest tasu määramisel lähtuda maatulundusmaa rendihinnast Harjumaal. 2015.a oli püsirohumaa rendihind keskmiselt 35 eurot/ha aastas. Arvestades juurdepääsutee pindala (708 m2), on rendihind 2,5 eurot aastas. Alternatiivselt võib tasuks määrata 0,11 eurot (0,0708 ha x 64 eurot/ha x 2,5%) juurdepääsutee alla jääva maa-ala maamaksu alusel. Et hüvitada ka omandiõiguse riive, on avaldaja valmis tasuma 30 eurot aastas. Puudutatud isikute I, III ja IV seisukohad
7.Puudutatud isik I (Piunse kinnisasja omanik), puudutatud isik III (Kangru ja Tõnissoni kinnisasjade omanik ning Kärre kinnisasja ühisomanik) ja puudutatud isik IV (Kärre kinnisasja ühisomanik) vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
8.Avalikult kasutatavale Alliklepa teele pääsemiseks on Niidu kinnisasjal juurdepääs olemas Vestre kinnisasja kaudu, mille kasutamine riivab oluliselt vähem puudutatud isikute õigusi. Avaldaja taotletud tee pikkus alates Alliklepa tee ja Ugla tee ristumiskohast on 3,5 km ja see kulgeb veel üle Raski, Luhaääre, Markuse, Kangru, Tõnissoni, Ogrinde ja Kärre kinnisasjade. Selliseks läbipääsuks puudub seaduslik alus. Ajalooliselt toimus ligipääs Niidu kinnisasjale Vestre kinnisasja kaudu, mida on ka praegu võimalik kasutada. Tee algab Ugla teest ja kulgeb üle Kasemetsa, Ugla, Aasa, Kassikäpa ja Vestre kinnisasjade. Selle teekonna pikkus on vaid umbes 905 m. See tee ei ole läbimatu, nagu väidab avaldaja. Isegi kui avaldaja kinnistu lähedal on tee raskesti läbitav, on avaldajal võimekus teha see läbitavaks. Kuna tee kulgeb valdavalt läbi metsa, ei mõjuta see naaberkinnisasjade kasutamist senisel viisil. Taotletav juurdepääs on oluliselt pikem, kulgeb üle Piunse kinnisasjale õigusliku aluseta rajatud juurdepääsutee, kasutab õigusliku aluseta Piunse teed, läbib mitmeid kinnisasju, sh Markuse kinnisasja hoovi, poolitab Piunse kinnistul paikneva talukoha kavandataval taastamisel selle hoovi ja pärsib kinnisasja kasutamist põllumajanduslikul eesmärgil. See juurdepääs rikub kinnisasjade, mida Piunse tee läbib, omanike privaatsust.
9.Piunse tee ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud tee ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 2 mõttes. Riigil või kohalikul omavalitsusel peab eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks olema õigus teealuse maa kasutamiseks tulenevalt piiratud asjaõigusest. Piunse kinnisasja omanikuga ei ole sõlmitud notariaalset kokkulepet asjaõiguse seadmiseks.
10.Piunse kinnisasjale rajas juurdepääsutee avaldaja ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta. Tõendamata on avaldaja vastupidised väited. Juurdepääsuteed üle Piunse kinnisasja 2010.a ei olnud. Kinnistu endine omanik nõudis avaldajalt tee likvideerimist. Puudutatud isikul I ei ole kohustust valduse rikkumist taluda. Avaldaja rajatud tee takistab Piunse kinnisasja terviklikku kasutamist sihtotstarbekohaselt. Eksitav on ka väide, nagu ei pääseks avaldaja oma elukohale ligi. Äriühingul ei ole elukohta. Avaldajale oli kinnisasja omandamisel teada, et juurdepääs sellele puudub. Niidu kinnisasja elamuprojekt ei tekita puudutatud isikule I kohustusi. Piunse kinnisasja omanikuga ei ole seda kooskõlastatud. Puudutatud isiku II seisukoht
11.Puudutatud isik II (Vestre kinnisasja omanik) ei luba avaldajal oma kinnisasja kasutada, sest avaldaja ei saaks sealt Alliklepa teeni. Vana tee on kinni kasvanud, seal on ees puud ja maa on pehme.
Puudutatud isiku VI seisukoht
12.Puudutatud isik VI (Luhaääre kinnisasja omanik) ei vaielnud avaldusele vastu. Piunse teed on alati avalikult kasutatud ja puudutatud isik selle kasutamist ei keela. Teed hooldab kohalik omavalitsus.
13.Puudutatud isikud V, VII ja VIII avalduse suhtes seisukohta ei esitanud. Kohaliku omavalitsuse seisukoht
14.Kohalik omavalitsus leidis, et avaldus on põhjendatud. Niidu kinnistule tuleb määrata juurdepääsutee üle Piunse kinnisasja, mis on lähim avalik tee (tee nr 5620005). Puudutatud isikule I kuuluval Piunse kinnistul asub ka ajalooline tee. Muud mõistlikku alternatiivi avaldaja kinnistule pääsemiseks ei ole. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
15.Maakohus rahuldas avalduse ja määras Niidu kinnistu igakordsele omanikule ja tema loal kolmandale isikule tähtajatu ööpäevaringse jalgsi ja sõidukitega juurdepääsu avalikult kasutatavalt Piunse teelt üle Piunse kinnistul paikneva tee vastavalt kohtumääruse lisaks 1 olevale plaanile, 236 meetri pikkusel ja 3 meetri laiusel, punase kontuurjoonega märgitud alal. Kohus määras, et Niidu kinnistu igakordne omanik peab tasuma Piunse kinnistu igakordsele omanikule iga aasta 1. veebruariks juurdepääsu kasutamise eest iga-aastase tasuna 30 eurot. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
16.Asjas on tuvastatud, et avaldajale kuulub Alliklepa külas Niidu kinnistu, millega piirnevad Piunse ja Vestre kinnisasjad. Juurdepääs avalikult kasutavalt teelt puudub. Juurdepääs on võimalik määrata Piunse tee kaudu.
17.Kuna Piunse tee on kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud kohalike teede nimekirja (viimane selline otsus on Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsus nr 121), siis on see avalikult kasutatav tee. Tee on kantud riiklikusse teeregistrisse. Kui Piunse teed tuleks osaliselt käsitleda erateena, kuna seda ei ole teatud osades eraldi haldusaktiga avalikuks kasutamiseks määratud, ei ole siiski vaidlust, et teed kasutatakse tervikuna avalikult ja seda hooldab kohalik omavalitsus. On mõistlik arvata, et see on ka nendes osades antud eratee omanike poolt avalikult kasutamiseks (EhS § 92 lg 8).
18.Alates 26.10.2010 on avaldaja juurdepääsuks oma kinnistule kasutanud puudutatud isikule I kuuluval Piunse kinnisasjal kulgevat teed pikkusega 236 m ja laiusega 3 m. Kuigi Piunse kinnistu on aktiivses kasutuses põllumaana, ei asu sellel paiknev tee elamu ega õueala vahetus läheduses. Taotletav juurdepääs ei ole ebamõistlikult koormav. Huvi põllumaa kasutamise vastu ei kaalu üles avaldaja huvi juurdepääsutee vastu.
19.Juurdepääsutee määramine üle Vestre kinnistu ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole avaldaja kinnisasjalt Vestre kinnisasjani teed, mida saaks sõiduautoga läbida. Puudutatud isiku I fotod ei tõenda, et see tee on läbi mitmete kinnisasjade tervikuna läbitav. Tee on osati kinni kasvanud ja soine, 905 m pikk ja tuleks taastada. 1938.a kaardimaterjali kohaselt toimus Niidu kinnistu kõrval olevale Niidumetsa kinnistule (mille osa Niidu kinnistu oli) juurdepääs just Piunse teelt. Teeühendus läbi Vestre kinnistu puudus. Pikem ja kallim võimalik tee ei ole avaldaja ega teiste isikute huvides, kelle kinnistuid selline tee võiks läbida, võrreldes Piunse kinnistu omaniku huvidega, kelle kinnistut läbib juba olemasolev, neli korda lühem tee. Lühema tee korrashoidmine ja kasutamine on odavam.
20.Juurdepääs tuleb määrata nii jalgsi kui ka sõidukitega ööpäevaringselt ja tähtajatult kinnistu omanikule ning omanikult nõusoleku saanud teistele isikutele. Juurdepääsu alla jääva maatüki rendihind on 2,5 eurot aastas. Maa-ala maamaks on 0,11 eurot aastas. Avaldaja on nõus tee korrashoidmise kulude tema kanda jätmisega. Puudutatud isik I tasu suuruse osas seisukohta ei avaldanud. Avaldaja pakutav juurdepääsutasu 30 eurot aastas on suurem juurdepääsualuse maa rendihinnast ja maamaksust ning see on omandiõiguse riive hüvitamiseks õiglane. Määruskaebus
21.Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt määrata Niidu kinnisasjale juurdepääs Alliklepa teelt Vestre, Kassikäpa, Aasa, Ugla ja Kasemetsa kinnisasjade kaudu või saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebemenetluse kulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.
22.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kogu Piunse tee on avalikult kasutatav tee. Määrusest jääb ebaselgeks, millise EhS § 92 lg-s 7 nimetatud tee liigiga on maakohtu arvates tegemist, kuid võib arvata, et mõeldud on avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Ekslik on arvamus, et kogu Piunse tee muutus avalikult kasutatavaks, kuna see on kantud kohalike teede nimekirja. Eramaal asuv tee ei muutu sellega avalikult kasutatavaks. Selleks peab olema kohaliku omavalitsuse otsus ning kohaliku omavalitsuse ja eratee omaniku vaheline kokkulepe. Lääne-Harju vald tegi 17.09.2018 kinnisasjade omanikele ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid puudutatud isik I ei ole sellega nõustunud. Teiste nõusolekuid ei ole tuvastatud. Seega ei saa erateed pidada avalikuks kasutamiseks määratud teeks.
23.Maakohus eeldas üllatuslikult ja põhjendamatult, et Piunse tee poolt läbitavate kinnisasjade omanikud on selle EhS § 92 lg 8 kohaselt määranud avalikkusele ligipääsetavaks. Seda küsimust ei ole asjas arutatud, samuti ei kinnita seda ükski tõend. Vastupidi, puudutatud isikud I, III ja IV vaidlesid vastu, et tegemist võiks olla avaliku kasutusega teega.
24.Maakohus ei arvestanud juurdepääsu määramisel puudutatud isiku I huvidega. Maakohtu hinnang ja arutluskäik rajaneb ebaõigel eeldusel, nagu oleks Piunse tee avalikult kasutatav tee. Ebaõige on mh järeldus, nagu koormaks juurdepääs Piunse kinnisasja vaid 236 meetri pikkusel alal.
25.Juurdepääs Niidu kinnisasjale tuleb jätta määratama või määrata see lähima avalikult kasutatava, s.o Alliklepa teeni Vestre kinnisasja ja Ugla tee kaudu, kust kulges ka ajalooline juurdepääs. Alliklepa teest algav Vestre kinnisasja kaudu kulgev juurdepääs on umbes 905 m pikk ja koormab puudutatud isikuid vähem, Piunse tee juurdepääs on umbes 1539 m pikk. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et Ugla tee juurdepäästee ei ole läbitav. Isegi kui see nii on, on avaldajal hõlbus teha see läbitavaks. Kohus ei kaasanud Vestre kinnisasja kaudu juurdepääsutee kaalumiseks menetlusse kinnisasjade, mida tee läbib, omanikke.
26.Ka juurdepääsu eest tasu määramine rajaneb ebaõigel eeldusel, nagu oleks Piunse tee avalikult kasutatav, millest tuleneb ebaõigesti, et koormatav maa-ala on 708 m2.
Vastused määruskaebusele
27.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
28.Puudutatud isikud III ja IV toetavad määruskaebust ja paluvad selle rahuldada.
29.Puudutatud isikud II ja V-VIII määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
30.Kohalik omavalitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
31.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
33.Maakohus tuvastas õigesti, et Piunse tee on avalikult kasutatav tee asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 tähenduses ja avaldaja kinnisasjale on võimalik määrata sellelt juurdepääs. Nimetatud tee kanti kohalike teede nimekirja Padise Vallavolikogu 12.05.2004 määrusega nr 19. Viimati kinnitati Piunse tee kohaliku teena Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 121. EhS § 92 lg 5 järgi on kohalik tee avalikult kasutatav, seega on ka Piunse tee avalikult kasutatav tee. Sama sätestas enne 01.07.2015 kehtinud teeseaduse (Tees) § 4 lg 1.
34.Ringkonnakohus märgib, et sõltumata sellest, kas vallavolikogu 25.09.2018 otsus nr 121 kohalike teede nimekirja kinnitamise kohta on õiguspärane, on ta kehtiv ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 kohaselt täitmiseks kohustuslik (vt Riigikohtu otsust nr 3-3-1-6-17). Seda järeldust ei muuda ka puudutatud isiku I poolt määruskaebemenetluses tõendina esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 määrus haldusasjas nr 3-18-2426, millega ringkonnakohus saatis asja puudutatud isikute I, III ja IV kaebuse vallavolikogu 25.09.2018 otsuse tühistamiseks tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud ega vallavolikogu otsust tühistanud. Seetõttu ei oma käesoleva asja menetluses tähtsust kaebaja selgitused selle kohta, milliseid toiminguid eeldab eratee avalikult kasutatavaks määramine. Vallavolikogu otsuse õiguspärasuse üle otsustab halduskohus.
35.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väidetega selle kohta, et maakohus leidis ebaõigesti, et kinnisasjade, mida läbib Piunse tee, omanikud on selle määranud avalikkusele ligipääsetavaks EhS § 92 lg 8 alusel. Viidatud sätte kohaselt on avalikkusele ligipääsetav eratee tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. Riigikohtu selgituste kohaselt eeldab EhS § 92 lg 8 eratee omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust, tähistamaks tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada (Riigikohtu 27.09.2017 otsus nr 2-15-18478). Käesolevas asjas ei ole sellekohaseid asjaolusid kohtu ette toodud ega tuvastatud. Vastupidi, vähemalt puudutatud isikud I, III ja IV on Piunse tee avalikult
kasutatavusele selgelt vastu vaielnud. Maakohtu vastav põhjendus tuleb seega määrusest välja jätta. Kuna Piunse tee on avalikult kasutatav tee EhS § 92 lg 5 alusel, ei mõjuta eelmärgitud maakohtu seisukoht asja lahendamise tulemust.
36.AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need kohus. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Avalikult teelt juurdepääsu määramisel asjaolude kaalumise alusel tehtav otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus juurdepääsu määramisel diskretsiooni piire ületanud.
37.Maakohus tuvastas ajaloolise kaardimaterjali alusel õigesti, et ajalooliselt oli avaldaja kinnisasjale ligipääs just Piunse kinnisasja kaudu. Puudutatud isiku I esitatud tõendid selle kohta, et mingis ulatuses viib Alliklepa teelt avaldaja kinnisasja poole ka teine tee, ei võimalda teha järeldusi selle kohta, millal ja kas üldse on seda kasutatud avaldaja kinnisasjani jõudmiseks. Maakohus võttis juurdepääsutee asukoha määramisel arvesse, et avaldaja poolt taotletav tee on juba olemas ja praegu kasutuses ning sellega ei kaasne rajamise või taastamise kulusid, see on palju lühem ja selle hoolduskulud on väiksemad. Maakohus on asjas esitatud tõendeid ja seisukohti ning asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes poolte huve kohaselt kaalunud. Puudutatud isik I tugineb määruskaebuses põhiliselt väitele, et Piunse tee ei ole avalikult kasutatav. Kuna ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. Omandiõiguse riive hüvitatakse puudutatud isikule I rahas. Seejuures ei avaldanud puudutatud isik I maakohtus ega ka määruskaebuses, et temale tasutav hüvitis oleks ebapiisava suurusega.
38.Kuigi iseenesest on õige määruskaebuses märgitu, et maakohus oleks pidanud menetlusse kaasama ka Kasemetsa, Ugla, Aasa ja Kassikäpa kinnisasjade omanikud, keda oleks puudutanud juurdepääsu määramine üle Vestre kinnisasja, ei anna see menetluslik eksimus iseseisvalt alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetlusse oli kaasatud Vestre kinnisasja, s.o samuti avaldajale kuuluva Niidumetsa kinnistuga külgneva kinnisasja omanik, kes väljendas vastuseisu tee määramisele üle tema kinnisasja ja selgitas, et tema kinnisasjal olev tee ei ole läbitav ja avaldaja ei saa selle kaudu ligipääsu oma kinnisasjale. Maakohus on neid asjaolusid, sh muid asjas esitatud väiteid puudutatud isiku I pakutud alternatiivse juurdepääsutee määramise kohta võtnud arvesse. Maakohus ei määranud juurdepääsuteed Vestre kinnisasja kaudu, mistõttu Vestre kinnisasja ja avalikult kasutatava Alliklepa tee vahele jäävate teiste kinnisasjade omanike menetlusse kaasamata jätmine ei viinud asjas ebaõige lahendi tegemiseni. Menetluskulud
39.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja, s.o puudutatud isiku I kanda.
40.Avaldaja palub määrata menetluskulude suuruseks 875 eurot (käibemaksuta). Teised menetlusosalised menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud ja kulusid ei nähtu ka
tsiviilasja materjalist. Avaldaja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi hinnaga 156,25 eurot tunni eest kokku 5,6 tunni ulatuses. Esindaja tegi nimekirja järgi järgmisi toiminguid: 20.03.2019 0,60 tundi määruskaebuse esialgne analüüs ja suhtlemine kliendiga, 26.03.2019 0,30 tundi kirjavahetus kliendiga, saadud kohtunõue edastatud kliendile; 28.03.2019 3,20 tundi määruskaebusele vastuse koostamine; 01.04.2019 0,30 tundi vastuse täiendamine vastavalt kliendi juhistele; 01.04.2019 0,70 tundi kaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine; 02.04.2019 0,30 tundi vastu võetud valla ja puudutatud isiku III seisukohad läbi vaadatud, info saadetud kliendile; 11.04.2019 0,20 tundi e-kiri kliendile, e-toimiku kontroll.
41.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal määruskaebusele vastuse koostamisele kokku 5,1 tundi. Arvestades menetlusstaadiumit, määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu, ei ole kaebusele vastuse koostamise ajakulu, sh kliendiga suhtlemisele kuluv aeg, põhjendatud kokku enam kui 3,5 tunni ulatuses. Arusaamatuks jääb 11.04.2019 menetlustoimingu (kliendile e-kirja koostamine ja e-toimiku kontroll) seos käesoleva tsiviilasjaga, samuti selle vajalikkus menetluse seisukohast. Muus osas on esindaja tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu on avaldaja lepingulise esindaja tunnihind ebamõistlikult kõrge. Esindaja tunnihinna põhjendatud suurus on 140 eurot (käibemaksuta).
42.Avaldajale kuulub seega hüvitamisele määruskaebemenetluses kantud õigusabikulu suurusega 532 eurot ((5,6-1,6-0,2)×140), mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista. Gaida Kivinurm