Hageja Y OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX), esindaja Mart Kaseväli
(X)
vastu
leppetrahvi
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Janno Perv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.10.2018 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellandi XX apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda ja vastustaja Y OÜ taotlus apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.XX (kostja) esitas töövaidluskomisjonile OÜ Y (hageja) vastu avalduse nõuetega tuvastada temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada töösuhe töölepingu
seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista välja hüvitis, tuvastada töölepingu ülesütlemise tähtaja rikkumine ja ning mõista tähtaja rikkumise eest välja hüvitis. Samuti palus ta välja mõista 2017. aasta juuli töötasu, lisatasu ja kasutamata jäänud puhkusehüvitis.
2.Hageja esitas 12.10.2017 töövaidluskomisjonile vastuavalduse kostja vastu leppetrahvi 10 000 euro väljamõistmiseks ärisaladuse avaldamise eest. Kostja töötas hageja juures ostujuhina alates 05.09.2016 tähtajatu töölepingu alusel. Kostja esitas 07.08.2017 avalduse töölepingu lõpetamiseks. Samal kuupäeval avastas tööandja, et kostja oli avaldanud tööandja ärisaladuse. Ärisaladuse lekitamise eest nõudis hageja kostjalt leppetrahvi 10 000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse 06.03.2018 osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 5 739,81 eurot. Kostja esitas 03.04.2018 Harju Maakohtule avalduse kostja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
3.Seoses kostja palvega vaadata hageja avaldus läbi hagimenetluses, vaatas maakohus läbi hageja 5 739,81 euro suuruse leppetrahvi nõude kostja vastu. Kostja, töötades hageja juures, edastas kolmandatele isikutele ja kostjale 1⁄2 osas kuuluvale ettevõttele hageja jaoks tundlikku informatsiooni konkureeriva ettevõtte (C OÜ) käivitamiseks, n.o veebirakenduse toimimise põhimõtte, info võimaliku parima hankija kohta, hankija toodete info ja hinnakirja, tabeli jms. Samas oli töölepingus kokku lepitud, et kostja kohustus hoidma konfidentsiaalsena temale töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud hageja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust (eelkõige teavet hageja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, hageja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, hageja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma hageja eelneva kirjaliku loata. Saladuse hoidmise kohustus ja ärisaladuseks peetav informatsioon oli detailselt lahti kirjutatud lisaks töölepingule ka töökorralduse reeglites. Töölepingut allkirjastades kinnitas kostja, et ta oli tutvunud töökorralduse reeglitega. Töölepingus oli kokku lepitud, et ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma trahvi kuni kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Töölepingus oli ärisaladuse kohustus sätestatud väga üldiselt ning töökorralduse reegleid hageja kostjale ei tutvustanud. Samas sai töösuhtes töötajal tekkida ärisaladuse hoidmise kohtustus üksnes juhul, kui tööandja oli saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja selle sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Hageja ei tõendanud ärisaladuse lekitamist ning esitas töövaidluskomisjonile tõendeid, mida ta hankis ebaseaduslikult, s.t kogus need kostja isiklikult gmaili kontolt. Viimati nimetatud tõendid tuli jätta asja lahendamisel kõrvale. Hageja nõutav leppetrahv oli ebamõistlikult suur. Samuti oli mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks möödunud. Nimelt väitis hageja, et avastas rikkumise vähemalt neli kuud enne leppetrahvi nõude esitamist. Mõistlik aeg oli kolm kuud. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 5 739,81 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja nentis, et hagejal ei olnud kulusid. Esmalt märkis maakohus, et oli seotud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles komisjon jättis hageja avalduse rahuldamata, s.t jättis kostjalt välja mõistmata 5 739,81 eurost suurema leppetrahvi. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja töötas hageja juures ostujuhina alates 05.09.2016 ja 07.08.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks. 08.08.2017 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja 10.08.2017 leppetrahvi nõude. Tööleping lõppes 07.08.2017 töötaja poolt töölepingu korralise ülesütlemisega TLS § 85 lg 1 alusel (pooled ei ole järginud TLS § 98 lg-st 1 tulenevat 30-päevase etteteatamise tähtaega). Pooled vaidlesid leppetrahvi seaduslikkuse üle. Kohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat kohustusest hoida ärisaladust. Pooled olid selles kokku leppinud töölepingu p-s 5.4 ja see tulenes ka töökorralduse reeglitest, millega tutvumist kinnitas hageja töölepingu p-s 6.6. Kostja ei vaielnud vastu andmete avaldamise faktile, kuid leidis, et need ei olnud kvalifitseeritavad ärisaladusena. Kohus tuvastas, et kostja küsis hageja töötajana esinedes ettevõtte hankijalt Q-lt ettevõtte veebilehte, kust saaks hankija toodete fotod. Q esindaja edastas kostjale veebilehe aadressi ja salasõna, millega lehele siseneda, samuti oma toodete hinnakirja. Samuti on ka teine hageja koostööpartner edastanud kostjale oma hinnakirja tabelina. 24.05.2017 edastas kostja nimetatud teabe e-kirjaga KK-le B OÜ-st. Sama kirjaga saatis kostja KK-le ka tabeli, millega ta hageja juures töötas, ja mis sisaldas hageja selgituse kohaselt 95% hageja pakutavatest toodetest, toodete hankijaid, omahindu, transpordihindu, katte protsente jms. Ka 31.07.2017 saatis kostja samale isikule toodete tabeli. B OÜ ja hageja tegevusala oli äriregistri andmetel sama. Seega edastas kostja hageja ärisaladust samal alal tegutsevale konkureerivale ettevõttele. Hageja väide, et kostja edastas hageja ärisaladust B OÜ-le eesmärgiga käivitada samal tegevusalal oma ühing C OÜ, ei olnud tõendatud. Seega edastas kostja kolmandale isikule teavet, mis oli hageja ärisaladus. Eelnevaga rikkus kostja töölepingu p-s 5.4 ja töökorralduse reeglites sätestatud kohustust mitte jagada kolmandatele isikutele infot tööandja hinnakujunduse põhimõtete kohta (toodete ostuhinnad, katteprotsent, transpordikulu), infot hankijate kohta, nende kontaktandmeid, nende tooteinfot, veebisaidi aadressi, kasutajatunnust ja salasõna. Samuti edastas kostja kolmandale isikule infot hageja veebistruktuuri ülesehituse kohta (funktsionaalsuse testimiseks edastatud toodete tabel). Ärisaladuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvis kuni töötaja 6 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja keskmine töötasu oli 1 913,27 eurot (bruto) kuus. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Eelnev oli kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei tuvastanud, et hageja leppetrahvi nõue oli esitatud hilinenult. Hageja selgitusest nähtuvalt tuvastas hageja kostja rikkumise samal päeval, kui kostja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse, s.o 07.08.2017, ja nõude esitas ta 10.08.2017. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja avaldas istungil, et tal ei olnud menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
6.Kostja palus kohtuotsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
Kostja ei rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Nimelt oli tööleping selles osas üldsõnaline ja kostja ei olnud töökorralduse reeglitega tuttav. Pealegi ei olnud ühelgi dokumendil või informatsioonil märget, et see on konfidentsiaalne, asutusesiseseks kasutamiseks jms. Veel enam, kostja poolt avaldatud andmed ei olnud üleüldse käsitletavad ärisaladusena. Hageja ei esitanud kolmandale isikule andmeid veebistruktuuri ülesehitus kohta. Vastus kaebusele
7.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures 05.09.2016 kuni 07.08.2017 ostujuhina kirjalikult sõlmitud töölepingu alusel (TVK toimiku nr 4-1/1714/17 lk 88-92). Töölepingu p 2.4 järgi kohustus töötaja (kostja) täitma oma tööülesandeid vastavalt tööandja (hageja) kindlaks määratud töökorralduse reeglitele, ametijuhendile ja muudele töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu p-s 5.4 olid pooled kokku leppinud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuses. Selle avaldamine kolmandatele isikutele oli lubatud ainult tööandja eelneva kirjaliku loa alusel. Töölepingu p-s 5.5 sätestati eelnevale lisaks, et tööandja võib töökorralduse reeglites määratleda täiendavad äri- ja tootmissaladused, mida töötaja on kohustatud hoidma (TVK toimiku lk 90). Seda oli tööandja 01.06.2015 kinnitatud töökorralduse reeglite p-s 12 (TVK toimiku lk 141) ka teinud. Samuti ei vaieldud selles, et töölepingu p-s 5.4 nimetatud kokkuleppe rikkumise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi kuni 6 kuu keskmise töötasu ulatuses. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Kostja oli seisukohal, et tema ei rikkunud oma tegevusega ärisaladuse hoidmise kohustust: tööleping oli selles osas üldsõnaline, kostja ei olnud töökorralduse reeglitega tuttav, informatsioonil puudus märge selle tundlikkuse kohta ning avaldatud teave ei olnud ärisaladus. Ringkonnakohus ei nõustu sarnaselt maakohtuga eelnevalt kirjeldatud väitega. Informatsioonist ei tee äri- või toomissaladust sellekohane märge äri- või tootmissaladust sisaldaval teabel. Seda enam, et kogu tundlik info ei pruugi olla töötajatele edastatud dokumendivormis, kuhu iseenesest on võimalik erinevaid märkeid kanda, vaid võib olla töötajani jõudnud viisil, mis ei võimalda märgete tegemist (nt suulisel teel). Töötajal on kohustus hoida tööandja äri- või tootmissaladust, kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja selle sisu töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kuid mitte ainult, töötajal on üleüldine kohustus hoiduda tööandjat kahjustavatest tegudest, käituda tööandajale lojaalselt ja juhinduda oma töös heast usust (TLS § 15).
Töölepingu p-s 5.4 oli määratletud info, mida hageja esmajoones ärisaladuseks pidas, s.o teave tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta. Samas jättis hageja töölepingus äri- ja tootmissaladusena käsitletava teabe loetelu lahtiseks, viidates töölepingu p-s 5.5, et ka töökorralduse reeglites on määratletud info, mida kolmandate isikutega hageja kirjaliku nõusolekuta jagada ei tohi, s.o igasugune hinnainfo, mis puudutab toodete ostuhindasid jm tooteinfot; info hankijate kohta, nende kontaktandmed, tooteinfo, veebisaitide aadressid, kasutajatunnused ja salasõnad; veebistruktuuride ülesehitus jms; ettevõttesisesed töömeetodid, müügiprogrammide ja süsteemide kasutamine. Kostja kinnitas töölepingut allkirjastades, et oli tutvunud töökorralduse reeglitega ja kohustus neid täitma (töölepingu p 6.6). Maakohus tuvastas õigesti hageja esitatud tõenditele tuginedes, et kostja edastas kolmandatele isikutele info, mille hageja oli kvalifitseerinud ära- või tootmissaladusena, rikkudes töölepingu p-s 5.4 ja töökorralduse reeglites sätestatud kohustust hoida ärisaladust. Nimelt edastas kostja 24.05.2017 KK-le (B OÜ-st) hageja hankija Q veebilehele sisenemiseks vajaliku hageja kasutajanime ja salasõna, kahe hageja hankija hinnakirjad, tabeli, milles oli kirjas hageja kood, hankija kood, hankija, ladu, värvid, kasum, omahind jm oluline, mille saavutamiseks oli äriühing aastaid investeeringuid teinud. Ka 31.07.2017 saatis kostja samale isikule toodete tabeli. Kostja eelnevat ei vaidlustanud (TVK toimiku lk 126). Maakohtus 29.08.2017 toimunud istungil avaldas kostja, et edastas KK-le infot, et teha oma äriühingule veebileht (lk 34-36). Avaldatud teabe salastatuse osas oli hagejal õigustatud huvi. Ka õiguskirjanduses on leitud, et mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda tööprotsessi, tootearenduse või kliendibaasiga seonduvat. Tööandja võib saladuseks määrata ka oma äripartneri äri- ja tootmissaladuse, mis on töötajale teatavaks saanud ettevõtete vahel sõlmitud lepingu täitmisel. Kooskõlas töölepingu p-s 5.6 ja TLS § 22 lg-s 2 sätestatuga mõistis maakohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 5 739,81 eurot. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele ja kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Menetluskulude jaotus
9.Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja apellatsiooniastmes menetluskulusid 2 131,2 euro (käibemaksuga) ulatuses, mis kulus hagejale menetluses õigusabi osutanud Nordic Consult OÜ esitatud arve tasumiseks. Nordic Consult OÜ osalemist menetluses hageja esindajana menetlusdokumentidest ei nähtu, s.t kõik hageja esitatud materjalid on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kuluna, mis tuleb teiselt poolelt välja mõista, ei ole TsMS § 175 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi käsitletav õigusnõustaja töötunnid, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise esindajana. Eelneva mõte on, et lepingulise esindaja kulud peavad teisele poolele olema ettenähtavad ja kontrollitavad. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud Nordic Consult OÜ 12 töötundi kostjale ettenähtav ei olnud. Ringkonnakohus jätab vastustaja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.