2-18-5087
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
4.oktoober 2018.a, Tallinna kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5087
Tsiviilasi
R T avaldus töövaidlusasjas nr 4-1/2081/17 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ehk PromoStar OÜ hagi R T vastu leppetrahvi nõudes
Tsiviilasja hind
5739,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PromoStar OÜ (registrikood 11551186, asukoht Paavli 6B, 10412 Tallinn) Kostja: R T (isikukood XXX , elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Janno Perv (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg
29.08.2018.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hagi rahuldada. Välja mõista R T
Hageja seaduslik esindaja, kostja ja tema lepinguline esindaja
PromoStar OÜ kasuks leppetrahv 5739,81 eurot.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole menetluskulusid.
Edasikaebekord
Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud R T esitas avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile OÜ PromoStar vastu avalduse nõuetega tuvastada OÜ PromoStar poolt R T töölepingu erakorralise ülesütlemise tähtaja rikkumine ja ning mõista tähtaja rikkumise eest välja hüvitis, samuti 2017.a juuli töötasu, lisatasu ja kasutamata puhkusehüvitis. OÜ PromoStar esitas 12.10.2017.a Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile vastuavalduse R T vastu leppetrahvi 10000 eurot nõudes ärisaladuse avaldamise eest (TVK toimik lk 113 – 118). Avalduse kohaselt töötas R T osaühingus ostujuhina alates 05.09.2016.a tähtajatu töölepingu alusel. R T esitas 07.08.2017.a avalduse töölepingu lõpetamiseks. Samal kuupäeval avastas tööandja, et R T on avaldanud tööandja ärisaladust. Ärisaladuse lekitamise eest nõuab tööandja töötajalt leppetrahvi 10000 eurot. Töövaidluskomisjon lahendas 06.03.2018.a otsusega OÜ PromoStari avalduse, rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis R T OÜ PromoStar kasuks välja leppetrahv summas 5739,81 eurot. R T esitas 03.04.2018.a Harju Maakohtule avalduse OÜ PromoStar avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue Hageja nõue kostja vastu on välja mõista leppetrahv 5739,81 eurot töötaja kolme kuu töötasu ulatuses tööandja ärisaladuse avaldamise eest. Kostja töötas hageja juures ostujuhina alates 05.09.2016.a. Töötaja edastas tööandja tundlikku informatsiooni kolmandatele isikutele ning kostjale 1⁄2 osas kuuluvale ettevõttele. Kostja eesmärgiks oli hageja ettevõttega konkureeriva ettevõtte käivitamine. Töötades ostujuhina teadis R T väga hästi, mis on ettevõtte jaoks ärisaladus ja oluline info, millega saavutada turueelis ja teenida kasumit. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Töölepingus on ärisaladuse kohustus sätestatud väga üldiselt. Hageja ei ole kostjale tutvustanud töökorralduse reegleid. Kostja ei teadnud hageja ärisaladuse sisu. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud tõendeid, mida ta on hankinud ebaseaduslikult. Hageja on tõendid kogunud, kasutades kostja isiklikku, mitte tööalast gmaili konto. Hageja poolt nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg on möödunud, hageja on väitnud, et avastas rikkumise juba neli kuud enne leppetrahvi nõude esitamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse nõuded on sätestatud Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 26 lg-s 2. Avaldusele esitatud nõuded on põhiküsimustes (sh selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ja nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis tsiviilkohtumenetluse seadustik esitab hagiavaldusele. Tööandja poolt töövaidluskomisjonile 12.10.2018.a esitatud avaldus vastas kohtu hinnangul TsMS hagiavalduse nõuetele. TvLS § 59 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas.
Kohus käsitab hagiavaldusena PromoStar OÜ töövaidluskomisjonile 12-10.2017.a esitatud avaldust ning on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsustusega mõista R T PromoStar OÜ kasuks leppetrahv 5739,81 eurot st kohus ei käsitle PromoStar OÜ poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõuet mõista R T välja leppetrahv 10000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: Pooled sõlmisid 05.09.2016.a töölepingu määramata ajaks, millise kohaselt kostja asus hageja juures tööle ostujuhina (TVK toimik lk 88-92). Kostja esitas hagejale 07.08.2017.a avalduse töölepingu lõpetamiseks (TVK toimik lk 154). 08.08.2017.a esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja 10.08.2017.a leppetrahvi nõude (TVK toimik lk 108). Tööleping on lõppenud 07.08.2017.a töötaja poolt töölepingu korralise ülesütlemisega TLS § 85 lg 1 alusel (pooled ei ole järginud TLS § 98 lõikest 1 tulenevat 30-päevase etteteatamise tähtaega). Poolte vahel on vaidlus hageja poolt kostjalt nõutud leppetrahvi seaduslikkuse üle. Hageja arvates, ei olnud kostja tööandjale lojaalne ning kuritarvitas tööandja usaldust. Kostja arvates on hageja sellised väited tõendamata. TLS § 15 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 6 lg 3 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu, sama paragrahvi lõike 9 kohaselt kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. Kohus peab hindama, kas tööandja on töötajat teavitanud kohustusest hoida ärisaladust. Tööandja on ärisaladust ja selle hoidmise kohustust reguleerinud alljärgnevalt: Töölepingu p 5.4 kohaselt kohustub töötaja temale töölepingu käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- või tootmissaladust (eelkõige teavet tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete jms kohta) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja loata. PromoStar OÜ Töökorralduse reeglite (TVK toimik lk 135 – 142) kohaselt kohustub töötaja hoidma tööandja ära ja tootmissaladust, ka pärast töölepingu lõpetamist; tööandja äri- ja tootmissaladuseks loetakse igasugust informatsiooni, mille on töötaja saanud teada tööandjalt ja oma töökohustuste täitmisel. Ärisaladuseks on igasugune hinnainfo, mis puudutav toodete ostuhindasid jm tooteinfot, info hankijate kohta, nende kontaktandmeid, tooteinfot, veebisaitide aadresse, kasutajatunnuseid ja salasõnasid, samuti veebistruktuuride ülesehitust jms. Ärisaladuseks on ka ettevõtte sisesed töömeetodid, müügiprogrammide ja süsteemide kasutamine (TVK toimik lk 141). Töölepingu p 6.6 kohaselt kinnitab töötaja, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega, ametijuhendi, töökaitsejuhendi ja tuleohutuseeskirjadega ning kohustub järgima neis ettenähtud tingimusi ja nõudeid (TVK toimik lk 91). R T on töölepingu allkirjastanud ning sellega kinnitanud, et tutvus töölepingu punktis 6.6 nimetatud dokumentidega sh töökorralduse reeglitega. Eeltoodust nähtub, et tööandja on töötajat informeerinud ärisaladuse sisust ning kohustusest ärisaladust hoida. Hageja väidab, et kostja on avaldanud kolmandatele isikutele hageja ärisaladuse. Kostja ei vaidle vastu avaldamise faktile. Kostja väidab, et kolmandatele isikutele edastatud info ei olnud ärisaladus.
Hageja poolt esitatud kirjalike tõendite põhjal tuvastas kohus, et R T on PromoStar OÜ töötajana küsinud ettevõtte hankijalt A T ettevõtte veebilehte, kust saaks hankija toodete fotod. A T esindaja on edastanud R T veebilehe aadressi ja salasõna, millega lehele siseneda, samuti oma toodete hinnakirja (TVK toimik lk 13). Samuti on ka teine hageja koostööpartner edastanud R T oma hinnakirja tabelina (TVK toimik lk 13). 24.05.2017.a on R T nimetatud teabe e-kirjaga edastanud P K OÜ-s B (TVK toimik lk 126). R T on e-kirjas märkinud, et edastab P K kahe hankija tabelid ja tabeli, millega R T hageja juures töötab. Tabel, millega R T hageja juures töötab (TVK toimik lk 17-18), sisaldab hageja selgituse kohaselt 95% hageja pakutavatest toodetest, toodete hankijaid, omahindu, transpordihindu, katte protsente jmt OÜ B esindaja P K on küsinud 14.07.2017.a e-kirjaga R T tabelit, millega saaks läbi testida funktsionaalsusaspektid. R T on 17.07.2017.a e-kirjaga vastanud, et vastamisega läheb mõni päev ning 31.07.2017.a e-kirjaga on edastanud OÜ-le B testimiseks toodete tabeli (TVK toimik lk 131 – 133). Äriregistri andmetel on OÜ PromoStar tegevusala „reklaamiagentuurid“. Sama tegevusala on äriregistri andmetele ka OÜ-l B . Seega edastas kostja hageja ärisaladust samal alal tegutsevale konkureerivale ettevõttele. Hageja on väitnud, et kostja edastas hageja ärisaladust OÜ-le B eesmärgil käivitada samal tegevusalal oma ettevõte L V , mille 50% osanik on kostja. Nimetatud väite kohta ei ole menetluses tõendeid esitatud. Eeltoodust nähtuvalt on R T edastanud kolmandale isikule OÜ B teavet, mis on PromoStar OÜ ärisaladus. R T ei märgistanud dokumente märkega, et need sisaldavad ärisaladust. Töötaja on rikkunud pooltevahelise töölepingu p 5.4 ja töökorralduse reegleid. Töötaja edastas kolmandale isikule hageja ärisaladuse alljärgnevalt: OÜ-le B infot tööandja hinnakujunduse põhimõtete kohta (toodete ostuhinnad, katteprotsent, transpordikulu), infot hankijate kohta, nende kontaktandmeid, nende tooteinfot, veebisaidi aadressi, kasutajatunnuse ja salasõna. Samuti edastas kostja kolmandale isikule OÜ-le B infot hageja veebistruktuuri ülesehituse kohta (funktsionaalsuse testimiseks edastatud toodete tabel). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooltevahelise töölepingu punkti 5.6 kohaselt, kui töötaja rikub lepingu punktis 5.4 ettenähtud ärisaladuse hoidmise kohustust, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja 6 kuu keskmise töötasu ulatuses (TVK toimik, lk 90). Lepingu p 3.1 kohaselt on töötaja töötasu bruto 1780 eurot kuus (TVK toimik lk 89). Töölepingu lisa kohaselt on töötajal õigus saada lisatasu (TVK toimik lk 92). R T palgatõendist nähtuvalt on tema keskmine töötasu 1913,27 eurot bruto. Töövaidluskomisjon on töötajalt tööandja kasuks välja mõistnud leppetrahvi 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5739,81 eurot. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (Riigikohtu 21.11.2012.a lahend asjas 32-1-132-12, p 12). Kohus leiab käesoleval juhul, et 3 kuu leppetrahvi väljamõistmine on mõistlik. R T edastas OÜ-le B hageja OÜ PromoStar OÜ ärisaladust. Hageja ärisaladuse edastamine võib kahjustada hageja huve ettevõtjana ning muuta hageja turul senisest vähem konkurentsivõimeliseks. Leppetrahvi väljamõistmine ei eelda kahju tekitamist, piisav on fakt, et hageja konfidentsiaalsena hoitud teavet on hageja loata edastatud.
Kostja väitel on leppetrahvi nõue esitatud hilinenult, kuna hageja enda kinnitusel teadis ta kostja rikkumisest juba neli kuud. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks rikkumisest olnud neli kuud teadlik. Hageja esindaja seletusest ilmnevalt tuvastas hageja kostja rikkumise, kui kostja esitas 07.08.2018.a töölt lahkumise avalduse ja töösuhe lõppes. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja avaldas kohtuistungil, et kohtumenetluses tal menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.