1.Osaühing Denabus (avaldaja) esitas 25.06.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani abi Kuldar Salumetsa 11.06.2018 otsuse peale täiteasjas nr 034/2009/1494.
2.Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur Kristiina Feinman (kohtutäitur) 30.12.2009 avaldaja vara suhtes täiteasjas nr 034/2009/1494 täitemenetluse 15.06.2009 jõustunud Harju Maakohtu 09.10.2007 trahvimääruse nr Ä75489/M1 sundtäitmiseks. 08.12.2017 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja nõude sundtäitmise osas
aegumise tõttu, mõistis avaldajalt välja kohtutäituri tasu 45,16 eurot ja jätkas täitemenetlust enda tasu sissenõudmiseks. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule ning 20.04.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-2096 jäeti võlgniku kaebuse rahuldamata.
3.21.05.2018 määras kohtutäitur enampakkumise avaldajale kuuluva kinnisasja Xxxxxxxxx x, Tallinn sundmüügiks. 22.05.2018 esitas avaldaja kohtutäituri tegevusele kaebuse ja 01.06.2018 täiendused enda kaebusele. Kohtutäituri abi Kuldar Salumets käsitles eelmärgitud dokumente ühtse kaebusena ja lahendas selle 11.06.2018 otsusega, jättes kaebuse rahuldamata.
4.Kohtule esitatud seisukohas jäi kohtutäitur oma 11.06.2018 otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Ühtlasi teatas kohtutäitur, et täiteasjas 034/2009/1494 on täitekulud tasutud ning täitemenetlus avaldaja suhtes lõpetatud seisuga 26.07.2018. Avaldaja vara suhtes väljakuulutatud enampakkumine lõpetati TMS § 97 lg 11 alusel. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis 31.10.2018 määrusega kaebuse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt sai maakohus avaldaja kaebusest aru nii, et avaldaja taotles kohtutäiturile esitatud kaebuses täitemenetluse lõpetamist, sh avaldaja kinnisvarale seatud keelumärke tühistamist. Menetlusosaliste vahel oli õiguslik vaidlus selle üle, kas avaldaja vara suhtes väljakuulutatud enampakkumine riivab avaldaja omandiõigust, kas avaldaja vara müük on seaduslik, kas tagatisraha on vastuolus enampakkumise läbiviimise eesmärgiga ja kas kohtutäitur on kaebuse läbivaatamise korraldamisel ning kaebusele otsuse tegemisel lähtunud seaduses sätestatust.
7.Kuivõrd avaldaja on kohtule esitatud kaebusega soovinud sisuliselt saavutada täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 031/2009/1494, k.a enampakkumise lõpetamist, sh avaldaja kinnisvarale seatud keelumärke tühistamist, kuid kohtutäituri vastusest nähtuvalt on täitemenetlus nimetatud täiteasjas juba lõpetatud 26.07.2018, siis ei ole avaldaja esitatud kaebusega võimalik seda eesmärki enam saavutada. Kohus tegi päringu kinnistusraamatu registrisse, mille kohaselt keelumärge kinnisasja (Xxxxxxxxx x, Tallinn) käsutamise keelamiseks on kustutatud 23.07.2018 kohtutäituri avalduse alusel 30.07.2018. Seega ei ole avaldaja esitatud kaebusega võimalik seda eesmärki enam saavutada. Määruskaebus ja selle põhjendused
8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise lahendamiseks.
9.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et arvestades avaldaja kaebuse eesmärki, ei ole esitatud kaebusega võimalik seda eesmärki enam saavutada. Avaldaja eesmärgiks on kõigepealt kohtutäituri vaidlusalustele konkreetsetele toimingutele õigusliku hinnangu andmine.
10.Küsitav on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldatavus olukorras, kus kohtu viidatud eesmärk on juba saavutatud pärast avalduse kohtusse esitamist. Senine kohtupraktika on asunud seisukohale, et viidatud säte on kohaldatav üksnes olukorras, kus eesmägi saavutamine on avalduses toodud asjaoludel õiguslikult võimatu.
11.Määrusest nähtuvalt esitas puudutatud isik juba oktoobris 2018 kirjaliku vastuse avaldaja kaebusele. Kohus pidi edastama avaldajale kohtutäituri vastuse viivituseta, kuid jättis selle tänaseni tegemata, eirates sellega avaldaja olulisemat menetlusõigust esitada vastuväiteid puudutatud isiku seisukohtadele (TsMS § 199 lg 1 p 6). Seda enam, et kohtutäituri kirjalikul vastusel oli määrav tähendus kohtu seisukoha kujunemisel avalduse läbivaatamata jätmisel. Sellises olukorras on avaldaja õigusliku ärakuulamise õiguse rikkumine vaadeldav menetlusõiguse normide oluline rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, mis toob kaevatava määruse tühistamise.
12.Ebaõige on menetluskulude avaldaja kanda jätmine olukorras, kus avaldaja nõue on rahuldatud pärast avalduse kohtule esitamist. Isegi kui avalduse läbivaatamata jätmine määruses toodud põhjustel oleks põhjendatud, oleks igal juhul vastuolus seadusega ja äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määrusest jääb selgusetuks, miks pidas kohus antud juhul asjaolusid arvestades õiglaseks jätta kulud avaldaja kanda ja/või millist avaldaja taotlust, väidet või tõendit pidas kohus põhjendamatuks. Kulud oleks pidanud jätma TsMS § 168 lg-tes 4-6 toodud põhimõttest tulenevalt avalduse läbivaatamata jätmisel puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
13.Seisukohti määruskaebuse osas ei esitatud.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata juhul, kui selleks on alust (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-17, p 12; 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9; 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).
17.Hagi läbivaatamata jätmine on TsMS § 423 lg 2 alusel kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud, tuues välja kaebuse läbivaatamata jätmise aluse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
arvestades avaldaja taotletud peamist eesmärki, lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetlus, ei ole põhjendatud asja sisuline lahendamine, kuna kohtutäitur on täitemenetluse juba lõpetanud ja seda põhjusel, et avaldaja on täitekulude tasumise nõude täitnud. Sellises olukorras on põhjendatud kohaldada TsMS § 423 lg 2 p 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
18.Vastuseks määruskaebuse väitele, et asjas on oluline saada õiguslik hinnang küsimusele, kas vaidlustatud kohtutäituri toimingud on olnud seaduspärased, märgib kolleegium järgmist. Kuigi määruskaebuses ei ole täpsustatud, milliste kohtutäituri toimingute kontrollimist avaldaja silmas peab, on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja soov endiselt saada vastus küsimusele, kas kohtutäitur jätkas põhjendatult pärast sissenõudja nõude osas täitmisele aegumise kohaldamist täitemenetlust täitekulude sissenõudmiseks. Vaidlus täitekulude õiguspärasuse üle on lahenduse saanud tsiviilasjas nr 2-18-2096. Viidatud asjas esitas avaldaja samal eesmärgil kaebuse kohtutäituri samasisulise otsuse peale, s.o vaidlustas täituri tegevust täitemenetluse jätkamisel täitekulude sissenõudmise osas. Kuivõrd samas küsimuses on teises tsiviilasjas olemas jõustunud lõpplahend, ei ole vaja ringkonnakohtul anda hinnangut teistkordselt.
19.Määruse tühistamiseks ei anna alust avaldaja väide, et ta ei ole saanud kohtutäituri seisukohaga tutvuda. Maakohus lähtus kaebuse läbivaatamata jätmisel peamiselt kohtutäituri väidetud asjaolust, et täitemenetlus on lõpetatud. Nimetatud asjaolu avaldaja määruskaebuses ei vaidlusta. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses esile toonud, millised vastuväited jäid tal kohtutäituri seisukohaga tutvumata jätmise tõttu esitamata, mis oleksid võinud muuta maakohtu järeldust.
20.Lisaks ei nõustu ringkonnakohus avaldaja etteheitega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme sellega, et jättis kohtutäituri seisukoha avaldajale edastamata. Maakohus tegi kohtutäituri 19.10.2018 esitatud seisukoha avaldajale e-toimikus nähtavaks 22.10.2018 ja lisaks märkis dokumendi ka vastuvõtmist vajavaks, s.o kohus üritas kohtutäituri seisukohta avaldajale ka kättetoimetada, kuid avaldaja sellele teavitusele ei reageerinud. Seoses menetlusdokumentide edastamisega menetlusosalistele selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et avalik e-toimik võimaldab menetlusosalisel jälgida menetluse käiku, võtta vastu ja esitada dokumente ning tutvuda digitaalse kohtutoimikuga. Kohus saadab nii dokumente, mis vajavad menetlusosaliste poolt vastuvõtmist, kui ka selliseid dokumente, mis tehakse üksnes menetlusosalistele nähtavaks. E-toimiku kasutamisel on võimalik seadete alt valida, milliste dokumentide lisamise kohta tulevad teavitused e-postile. Kui menetlusosaline ei ole soovinud, et talle tulevad kõikidest menetlustoimingutest teavitused e-postile, tuleb tal menetluse käigu jälgimiseks siseneda e-toimikusse ja olla ise aktiivne ja kontrollida, kas on lisandunud uusi menetlusdokumente, mis on talle nähtavaks tehtud. Kohtul endal puudub võimalus kohtute infosüsteemist näha, millised teavitused isik on valinud. Kuivõrd praegusel juhul märkis maakohus kohtutäituri seisukoha ka kättetoimetamist vajavaks, pidi avaldaja saama vastavasisulise teavituse e-mailile. Kohtul on alust eeldada, et avaldaja ei ole ise menetlusdokumentide vastuvõtmisel olnud piisavalt hoolas. Toimikust nähtuvalt on menetlusdokumentide kättetoimetamine avaldajale probleemne olnud ka hiljem (tl 40).
21.Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka menetluskulude jaotuse osas. Ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et tema kaebus jäeti läbi vaatamata kohtutäituri tegevusest tulenevatel põhjustel. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud kohaldada TsMS § 168 lg-tes 4-6 toodud põhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu, tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (TsMS § 172 lg 10). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31).