Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolude kirjeldus

1.Osaühing Viatern (edaspidi võlgnik) seaduslik esindaja esitas 24.04.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja 05.05.2019 võlanimekirja ja andmed võlgniku vara kohta. Kohus võttis 16.05.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper ́i (edaspidi ajutine haldur). 2.Ajutine haldur esitas 27.05.2019 aruande. Aruande kohaselt võlgnik tegeles alltöövõtuga teede ehitamisel (mulla-, kaeve- ja pinnasetööd). Viieaastase tegevusperioodi müügitulu oli ca 300 000 eurot, seejuures 2015. ja 2016. aastal keskmiselt 33 000 eurot. Viimane tööde tellija xx AS ei tasunud 2018.a. võlgnikule tehtud tööde eest esitatud arvet summas 56 576,44 eurot, mis käibe seisukohalt oli väga oluline. Nimetatud asjaolul ei suutnud võlgnik tasuda tarnijatele ja mais 2018.a. tegevus lõpetati. Ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga on majandustegevus lõppenud, töölepingud lõpetatud. Esialgsetel andmetel on võlgniku juhtorgani liige korraldanud raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ning äriseadustikus ja raamatupidamistoimkonna juhendites sätestatud nõuetele. Äriseadustikus sätestatud aruandluse esitamise kohustust on võlgnik täitnud viimati 2017.a. Võlgniku juhatuse liige kinnitab pankrotiavalduses, et äriühing on maksejõuetu. Võlgnikul oli keskmiselt 4 töötajat. Töö jätkamine ei ole võimalik. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt mais 2018.a. Nimetatud asjaolust lähtuvalt oli juhatuse liige kohustatud esitama pankrotiavalduse hiljemalt sama aasta juunis, kuid seda ei teinud. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Võlgniku võime tasuda likviidse vara (käibevara) arvel lühiajalisi kohustusi oli alates aastast 2016 nõrk. 2018.a. see küll paranes, aga selle arvel, et nõudena ostjate vastu kajastati xxx AS-lt laekumata arvet. Pandiõigused puuduvad. Täitemenetlused puuduvad. Võlgniku materiaalseks varaks on kaks amortiseerunud sõiduautot, mille väärtus konservatiivselt hinnates võib olla ca 500 eurot kokku. Võlgnikul on 2018. aastast nõue Aktsiaselts xxx vastu summas 56 576,44 eurot, mida ei ole õnnestunud sisse nõuda. Võlgniku andmetel oli tegemist lisatöödega, mille eest tellija jättis tasumata. Nõude sissenõudmine on seotud hagi esitamisega, mida peaksid finantseerima võlausaldajad. Ehitusest tulenevate nõuetega seotud kohtuvaidlused on keerulised ning

hagi rahuldamise perspektiivi on seetõttu raske hinnata. Eeltoodud asjaolul tuleb nõue konservatiivsuse põhimõttest lähtudes hinnata nulli. Võlgnikul on nõue osaniku vastu sissemaksmata osakapitali ulatuses summas 2 500 eurot, millega nimetatud isik vastutab võlgniku kohustuste eest. Bilansis kajastatud raha summas 3 939 eurot on kassajääk. Summa üleandmist võlgnikule saab nõuda peale pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur hindab võlgniku varade väärtuseks koos nõudega ainuosaniku vastu ca 7 000 eurot, kuid selge ei ole, kas kassas on nimetatud summa ning nõude rahuldamine ainuosaniku vastu võib nõuda menetluskulude tasumist. Kohustused kogusummas vähemalt 65 047,18 eurot on sissenõutavad. Pankrotimenetluse prognoositavad kulud kokku ca 2 800 eurot, mis sisaldavad ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole esitanud tervendamise ettepanekut. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevuse jätkamine ega võlgniku tervendamine ei ole võimalik. Arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib ajutine haldur teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata tema varad kohustusi. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Maksu- ja Tolliameti andmetel taotles võlgnik maksuvõla tasumise ajatamist kolmel korral alates juunist 2017.a. Nimetatud asjaolu viitab makseraskustele. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Faktiliselt on selleks asjaolu, et tööde tellija jättis teostatud tööde eest tasumata. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt mais 2018.a. Vara võõrandamise tehingud teostatud ei ole. Kogu majandustegevuse jooksul on võlgniku pangakontolt sularahaautomaatide kaudu välja võetud sularaha. Näiteks perioodil 01.01.kuni 30.05.2018.a. moodustab väljavõetud summa ca 12 000 eurot. Pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas väljavõetud summasid kasutati võlgniku majandustegevuses, s.o. kas raamatupidamises on kuludokumendid. Kui kuludokumente ei ole, on tegemist võimaliku rahalise nõudega juhatuse liikme vastu. Võlgnik on asutatud osakapitali sisse maksmata. Nimetatud asjaolul vastutab osanik äriühingu võlgade eest sissemaksmata osakapitali ulatuses, s.o. summas 2 500 eurot. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: vara vähese väärtuse tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta võimaliku tulevase pankrotimenetluse kulusid. Nimetatud asjaolul on kohtul alus lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades huvitatud isikutele rahasumma tasumise võimalusest kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raugemise vältimise eesmärgil. Allakirjutanu on kalkuleerinud pankrotimenetluse kulude suuruseks 2800 eurot, mis sisaldab ajutise halduri tasu ja kulude hüvitist. Ajutine haldur palus määrata töötasuks 1 071,60 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Teostatud vajalike kulutuste hüvitis moodustab 140,59 eurot, mis samuti sisaldab käibemaksu. Kõik kulutused olid teostatud perioodil 16.05.2019 kuni 27.05.2019.a seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega. Juhul, kui pankrotiavalduse menetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, palus ajutine haldur tasu ja kulude hüvitus välja mõista riigi vahenditest summas 397,00 eurot, millele lisandub

käibemaks ning määrata Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu allakirjutanu tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on XXX Swedbank Aktsiaseltsis. Pankroti väljakuulutamise korral kuuluvad nimetatud summad väljamõistmisele pankrotivara või kohtudeposiiti tasutud summa arvelt. Juhul, kui pankrotiavalduse menetlus lõpeb pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on kohtul alus määrata võlgniku dokumentide hoidjaks A S. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, annab ajutine haldur nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Ajutine haldur kinnitas, et on pankrotihaldurina tegutsedes sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast. 3.28.05.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse ja ajutine haldur esitatud aruande juurde. Võlgnik selgitas osamakse sissemakse kohta. Ajutise halduri aruandes on välja toodud, et osakapitali sissemakset ei ole B-kaardil olemas, tegelikult 2014.a. lõpus on see pangas tasutud. Osakapitali makse kohta mingit kinnitust pangalt ei ole, formaalseid toiminguid ei ole Äriregistris lõpuni viidud, et osakapital oleks õigesti kajastatud. Ajutise halduri sõnul lähtus ta Äriregistri andmetest, 2014.a. pangakonto väljavõttest ei nähtu et oleks sissemakset tehtud, siin võib seaduslik esindaja aastaga eksida, see ei mängi rolli võlgniku maksejõulisuse hindamisel. Võlgnikul vara peale kahe vana romu sõiduauto ei ole, auto24-s uuemat xxx püütakse müüa 500 euroga. Kas tehing on toimunud, ajutine haldur ei tea. 4.Kohus määras 28.05.2019 kohtumäärusega teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 2800 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 11.06.2019. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. 5.03.06.2019 esitas Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu kohtule taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt 16.05.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6321 nimetati Viatern OÜ pankroti väljakuulutamiseks alustatud menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepper. 28.05.2019 kohtumäärusega määras Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) võlgniku, OÜ Viatern, pankrotimenetlusest huvitatud isikutel deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2800 eurot ja maksmise tähtajaks 11.06.2019. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingumaksuvõla eest. Riigikohus leidis, et juhul, kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lg 1tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isikuõigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Halduskolleegium selgitas, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine pankrotihaldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus kahekuulist tähtaega pikendada kuue kuu võrra. Maksu- ja Tolliamet on alustanud menetlust OÜ Viatern maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palus Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu PankrS § 29 lg 8 alusel OÜ Viatern pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata pikendada OÜ Viatern äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada OÜ Viatern äriregistrist kustutamise avaldus üksnes

Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul, mistõttu palub maksuhaldur lisada taotluse rahuldamisel kohtumääruse resolutsiooni klausel „Enne kuue kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada OÜ Viatern äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul.“ Maksuhaldur palub tagada OÜ Viatern püsimine äriregistris pikendatud tähtaja jooksul ning käsitleda tähtaja pikendamist tähtpäeva edasilükkamisena vastavalt Riigikohtu praktikale. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama §-i lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul vara ei ole. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

10.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab välja riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Peeter Sepper ́ile ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks, ning hüvitatav summa kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is. 11.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12.ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.