Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2457
Haldusasi Menetlusosalised
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.11.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00984-7 tühistamiseks Kaebaja XX Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.05.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX taotlus apellatsioonkaebusele lisatud seisukoha (dtl 980-986) ja tõendite (dtl 1017-1048) toimiku materjalide juurde võtmiseks rahuldamata ja tagastada need apellandile.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2457 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.10.2020
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-19-2457 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 11.11.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00984-7 XX tasuma solidaarselt OÜ Viatern maksuvõlga 38 218,67 eurot kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) äriühing deklareeris maksukohustusi 29 113,95 eurot, kuid jättis need tasumata. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 alusel lähtub MTA sellest, et andmed on õigesti deklareeritud; 2) kaebaja oli OÜ Viatern ainus juhatuse liige perioodil 20.05.2016 kuni 05.07.2019 ning alates 05.04.2016 ka äriühingu ainuosanik; 3) kaebaja korraldas juhatuse liikmena OÜ Viatern majandustegevust viisil, mis tõi kaasa selle, et äriühingu ei olnud võimeline maksu tasuma. Juhatuse liikmeks oleku ajal ning perioodil, mil OÜ-l Viatern kujunes maksuvõlg, viis XX äriühingust alusetult välja raha 28 435 eurot. Kuivõrd perioodi juuni 2017 kuni juuli 2018 käibedeklaratsioonidel (KMD) ja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD) deklareeritud maksukohustused on tekkinud ja nende tasumise tähtpäevad on saabunud XX juhatuse liikmeks oleku ajal, on raha väljaviimisega rikutud tasumiskohustust; 4) XX rikkus maksukohustusi tahtlikult. OÜ Viatern raamatupidaja QQ kinnitas 26.08.2019 kirjalikus seletuses, et perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 esindas ainult kaebaja OÜ-d Viatern ning et kaebaja koostas ja allkirjastas äriühingu raamatupidamise algdokumente, esitas neid raamatupidajale, otsustas rahade liikumise üle ja vastutas äriühingu kassa eest. Raamatupidaja esitas perioodi juuni 2017 kuni juuli 2018 KMD-d ja TSD-d XX esitatud andmete alusel. XX kinnitas 04.12.2018 vastuses, et äriühingu pangakaardid ning pangateenuse kasutamiseks vajalikud kasutajatunnused ja paroolid olid vormistatud tema nimele. XX omas perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 OÜ Viatern e-maksuametis raamatupidaja ning volituste ja õiguste administreerimise paketti, mis tähendab, et tal oli võimalus tutvuda esitatud maksudeklaratsioonidega. XX omas ettevõtluskogemust aastast 2016. Ta pidi olema kursis äriühingul lasuvate maksukohustustega. Ta teadis, millised on juhatuse liikme kohustused äriühingu juhtimisel. Kui äriühingul on üks seaduslik esindaja, sellises olukorras juhatuse liige mitte ainult ei korralda esindatava kõikide kohustuste täitmist, vaid ta täidab need kohustused ise; 5) OÜ Viatern majandustegevus lõppes alates maist 2018. Äriühing deklareeris viimati tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ja käivet mais ja juulis 2018. Äriühingul puudus käive juba jaanuaris, märtsis ja juunis 2018. Viimased töölepingud lõpetati töötajatega juunis 2018 ning pangakontol toimusid tehingud viimati 04.07.2018 ehk 8 päeva enne seda, kui MTA äriühingu pangakonto 12.07.2018 arestis. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi lõppes majandustegevus mais 2018. XX eesmärgiks oli enne majandustegevuse lõppemist raha äriühingust välja viia ning jätta seeläbi maksukohustused täitmata; 6) kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu ja tõendite esitamata jätmisega võttis XX riski, et hiljem ei õnnestu tõendada, et äriühingust raha väljaviimine oli ettevõtlusega seotud. Puuduvad dokumendid sularaha kasutamise kohta ning muud loogilised ja äriühingu jätkusuutlikkuse eesmärgist lähtuvad põhjendused, miks eelistati enam kui aastase perioodi jooksul raha kasutada muuks otstarbeks kui maksude tasumiseks. OÜ-st Viatern raha väljaviimine ajal, mil oli teada, et äriühingul tekivad ja on juba tekkinud maksukohustused, on käsitatav tahtliku tasumis- ja korraldamiskohustuse rikkumisena. Seega sai ka intressivõla tekkimine ja selle tasumata jätmine toimuda vaid tahtliku tegevuse tulemusel; 2(7)
3-19-2457 7) XX õigusvastase tahtliku tegevuse ja OÜ Viatern maksuvõla 28 435 euro tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. XX kohustuseks oli tagada, et OÜ-l Viatern jätkuks raha maksukohustuse täitmiseks. Kui XX ei oleks raha äriühingust välja viinud, oleks saanud seda kasutada samal perioodil tekkinud maksukohustuste tasumiseks. Samuti on intress summas 9783,67 eurot tekkinud kaebaja õigusvastase tegevuse tagajärjel.
2.XX esitas 31.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja pole kaasaaitamiskohustust rikkunud. Maksuvõlg tekkis põhjusel, et AS Magma jättis võla tasumata. Kohtumenetluses esitatud tõendid kinnitavad, et välja võetud raha kasutati ettevõtluse eesmärgil.
3.MTA vaidles vastuses kaebusele vastu. Kaebaja pole vastutusmenetluses tõendanud pangakontolt välja võetud raha kasutamist ettevõtluses. Kaebaja kasutas äriühingust aastase perioodi jooksul välja võetud raha teadmata asjaoludel. Kaebaja võttis raha välja ajal, kui talle oli teada, et äriühingul tuleb tasuda maksu. Keskmisele mõistlikule juhatuse liikmele peab olema arusaadav, et seeläbi jäetakse seadusest tulenevad kohustused täitmata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2020 otsusega kaebaja vastuväite ja kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus jättis 11.05.2020 määrusega asja juurde võtmata kaebaja 07.05.2020 esitatud seisukohad ja tõendid. Kohus võimaldas 16.03.2020 määrusega esitada uusi tõendeid kuni 16.04.2020. Kohus võimaldas 17.04.2020 määrusega kaebajal esitada täiendavaid selgitusi, mida kaebaja tegi 24.04.2020. Vastustaja esitas enda seisukohad 29.04.2020. Kaebaja esitas 07.05.2020 uue seisukoha ja tõendid, mida ei saa arvestada, kuna see põhjustaks menetluse viibimise. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg oli 18.05.2020. Kaebaja pole esitanud selgitusi, millest järelduks, et tõendid jäid esitamata mõjuval põhjusel; 2) kaebaja esitas kohtu tegevuse peale seoses 11.05.2020 määruse tegemisega vastuväite, mis jäetakse rahuldamata. Kohus jääb 11.05.2020 määruses toodud seisukoha juurde. Kaebajal tulnuks oma seisukoha kinnituseks tõendid esitada juba kaebuses ning 16.03.2020 määruse kohaselt hiljemalt 16.04.2020. Kaebaja pidi viimati märgitust aru saama; 3) kohus nõustub vastutusotsuses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2); 4) asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis oleksid välistanud vastutusotsuse tegemise. OÜ Viatern maksuvõlg oli vastutusotsuse tegemise aja seisuga kehtiv; 5) maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Viatern ei ole olnud võimalik ja vastutusotsuse tegemiseks on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused. Harju Maakohus lõpetas 18.06.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6321 OÜ Viatern pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTA on püüdnud enne vastutusotsuse tegemist OÜ Viatern maksuvõlga ka äriühingult sisse nõuda; 6) kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tasumis- ja tagamiskohustust, kuna ta jättis maksustamisperioodidel juuli 2017 kuni juuni 2018 deklareeritud maksukohustused tasumata. Tasumiskohustuse korraldamine lasus kaebajal kui juhatuse liikmel (MKS § 8 ja § 105; käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, § 27 lg 1 ja § 38 lg 1; tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lgd 2 ja 4; töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-d 2 ja 3; sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p 4; kogumispensionide seaduse (KoPS) § 11 lg 1 p 4). OÜ Viatern deklareeritud maksukohutused on tasumata, kuna äriühingul puudus selleks raha; 7) kaebaja on tahtlikult rikkunud tasumiskohustust. Kaebaja ei ole vastutusmenetluses esitanud veenvat ja raamatupidamise seaduse nõuetele vastavat tõendit raha ettevõtluses kasutamise kohta. Kaebaja üldsõnalised väited, et raha liikus kassasse, ei ole tõendiks, mis raha ettevõtluses kasutamist kinnitaksid. Kohus ei arvesta kohtumenetluses esitatud tõendeid (MKS § 92 lg 4 ja § 102 lg 1 p 2). Kaebaja oli ainus juhatuse liige. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised 3(7)
3-19-2457 asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Kaebaja rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada esindatava tasumiskohustuse täitmine. Kaebajale kui äriühingu ainsale juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata kohustus tasuda deklareeritud makse. Samuti pidi kaebaja teadma, et maksude tasumata jätmine on õigusvastane. Tahtlust kinnitab täiendavalt süstemaatiline raha väljaviimine äriühingust, mis oma olemuselt saabki olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus maksude tasumise vältimiseks; 8) kaebaja tegevuse tulemusel on tekkinud äriühingul maksuvõlg 28 435 eurot. Kaebaja viis 28 435 eurot äriühingust välja juuni 2017 kuni juuli 2018. OÜ-l Viatern oli deklareeritud maksukohustusi sama perioodi eest 29 113,95 eurot. Välja võetud raha eest oleks olnud võimalik tasuda maksuvõlga vähemalt 28 435 eurot. Maksuvõla tekkimise põhjuseks ei ole asjaolu, et AS Magma jättis võla tasumata. OÜ Viatern nõudeõigus AS Magma vastu tekkis alles pärast deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi ja raha väljaviimist; 9) kaebaja vastutab ka intressivõla 9783,67 euro tasumise eest. Intressikohustus seondub põhivõlaga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX taotleb apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei selgitanud, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada; 2) halduskohus jättis kaebaja 07.05.2020 esitatud tõendid õigusvastaselt vastu võtmata; 3) vaidlust pole, et OÜ-l Viatern tekkis maksuvõlg. Maksuvõla tasumata jätmine ei ole kaebaja süü. Kaebaja esitas 07.05.2020 tõendi, millest nähtub, et ta on läbinud T-kategooria mootorsõidukijuhi koolituse ning ta on seega tehniline spetsialist. Kaebaja korraldas raamatupidamist seeläbi, et sõlmis lepingu raamatupidamise teenust pakkuva äriühinguga. Raamatupidamisülesanded on korrektselt täidetud ega vaja järjepidevat tähelepanu ja kontrolli. Kaebaja tegutses heas usus, usaldades mõistlikult raamatupidajat, kasutas kõiki mõistlikke meetmeid äriühingu majandustegevuse kontrollimiseks vastavalt oma võimetele ja teadmistele; 4) kaebaja esitas kassaraamatu, kassa väljamineku orderid ja korrektselt vormistatud arved ning pangakonto väljavõtted. Need on raamatupidamise algdokumendid. Halduskohus ei ole eespool nimetatud tõendeid hinnanud, vaid on keskendunud kaasaaitamiskohustuse rikkumisele; 5) halduskohtu otsusest ei nähtu, miks kaebajale on etteheidetav tahtlus või raske hooletus. MTA ja halduskohus on süü küsimuses ignoreerinud Riigikohtu asjakohast praktikat; 6) kaebaja ei rikkunud kaasaaitamiskohustust. MTA ei soovinud tegelikult kaebajat hoida kursis läbiviidavast menetlusest ning toimetas vastutusotsuse projekti kätte kaebaja eakale sugulasele. MTA oleks võinud vastutusotsuse projekti saata kaebajale e-posti teel. MTA ei kontrollinud maksumenetluses OÜ Viatern maksukohustustega seotud asjaolusid. Kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei olnud tingitud kaebaja tegevusest, vaid MTA tegevusest; 7) kohtunik oli erapoolik. Kohtunik esitas 14.02.2020 määruses järgmise küsimuse: „Palun kaebajal selgitada, kas ja millised tõendid ja selgitused on kaebaja vastutusmenetluses esitanud selgitamaks OÜ-st Viatern rahaliste vahendite väljaviimist. Kui kaebaja ei ole lisaks lisale nr 6 vastutusmenetluses täiendavaid tõendeid esitanud, siis palun selgitada, mis põhjusel.“ Küsimus vihjab selgelt kohtuniku eelarvamusele, et kaebaja rikkus maksuseadusi, viis äriühingust raha välja ja on selle toimepanemises süüdi. Halduskohus asetas MTA paremale positsioonile. Kohtuotsuses kasutatud väljendusviis „leian“, „märgin“ ja „selgitan“ viitab samuti erapoolikusele; 8) kaebaja taotleb halduskohtule 07.05.2020 esitatud dokumentide asja juurde võtmist; 9) MTA eelistas vastutusotsuse tegemisega AS-i Magma. 4(7)
3-19-2457
6.MTA taotleb vastuses ja täiendavas seisukohas apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Halduskohus selgitas kaebajale tõendamisele kuuluvaid asjaolusid 14.02.2020 määruse p-s 12, andis 16.03.2020 määrusega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks aega kuni 16.04.2020 ning andis 17.04.2020 määrusega kaebajale veel täiendava võimaluse selgitada oma seisukohti. Kaebaja teadlikkust vastutusmenetluses tõendamisele kuulunud asjaoludest tõendavad ka kohtuvaidlused haldusasjades nr 3-19-1178 ja 3-19-1528. Kaebaja oli tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadlik ka talle 12.07.2019 kätte toimetatud MTA 09.07.2019 korraldusest nr 13-7/00984-3, millega kohustati kaebajat esitama OÜ Viatern raamatupidamisdokumendid, mis olid kaebaja kui OÜ Viatern dokumentide hoidja käes. Kaebaja sai aru, milliseid asjaolusid tuleb tal tõendada. Halduskohus selgitas kaebajale 17.04.2020 määruse, et vastutusmenetluses esitamata jäetud tõendeid ei saa mõjuva põhjuseta esitada alles halduskohtumenetluses; 2) kaebaja ei ole kassavahendeid kasutanud ettevõtluse eesmärgil. Kaebaja esitatud koondaruanne on vastuolus raamatupidamisdokumentidega ning viimased ei võimalda tuvastada sularaha kasutamist ettevõtluses; 3) kaebaja 28.02.2020 esitatud kassaraamat ei tõenda ajavahemikul juuni 2017 kuni juuli 2018 pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamist OÜ Viatern ettevõtluse tarbeks. Kassaraamat hõlmab ajavahemikku 01.01.2018–31.12.2019 ning ei võimalda saada andmeid 2017. a-l toimunud raha liikumiste kohta OÜ Viatern kassas. Kassaraamat ei kajasta kogu OÜ Viatern pangakontolt väljavõetud sularaha. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, miks oli tal vaja 2017. a-l OÜ Viatern pangakontolt sularaha väikeste summadena välja võtta selleks, et seda väidetavalt 2018. a lõpus ja 2019. a kasutada OÜ Viatern arvete sularahas tasumiseks; 4) kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna ta ei esitanud nõutud dokumente; 5) halduskohus ei olnud erapoolik; 6) apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid tuleb jätta vastu võtmata. Halduskohus on 11.05.2020 määrusega jätnud hilinenult esitatud dokumendid põhjendatult vastu võtmata. Kaebaja esitatud seisukoht ja tõendid ei tõenda, et kaebaja kasutas ajavahemikul juuni 2017 – juuli 2018 OÜ Viatern pangakontolt väljavõetud sularaha äriühingu ettevõtlusega seotud eesmärkidel; 7) AS-i Magma ei ole seatud eelisseisundisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta asja materjalide juurde halduskohtule 07.05.2020 esitatud seletuse ja dokumendid. Kohtumenetluses peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1), esitades tõendid eelmenetluses või kohtu loal ka pärast seda tingimusel, et see ei põhjusta asja lahendamise viibimist (HKMS § 62 lg 1). Kaebajal oli võimalik esitada tõendid maksumenetluses. MTA on 09.07.2019 korraldusega nr 13-7/00984-3 kohustanud kaebajat kui OÜ Viatern endist juhatuse liiget ja dokumentide hoidjat esitama perioodi juuni 2017 – juuli 2018 kohta OÜ Viatern kassadokumendid ja kassatehingute väljatrükid, pearaamatu või käibeandmiku väljatrükid, laenulepingud koos lisade ja muudatustega hiljemalt 24.07.2019. Halduskohus määras 16.03.2020 määrusega menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 16.04.2020 ning sel kuupäeval esitas kaebaja uued tõendid ja täiendava seisukoha, mille osas halduskohus võimaldas 17.04.2020 määrusega kaebajal esitada täiendavad selgitused ja vastused kohtu küsimustele 24.04.2020, mida kaebaja ka tegi. Vastustajal oli võimalik oma seisukoht esitada 29.04.2020. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud veenvaid põhjuseid, 5(7)
3-19-2457 miks tal ei olnud võimalik halduskohtule 07.05.2020 esitatud seisukohta (dtl 883-889) ja tõendeid (dtl 890-920) esitada juba vastutusmenetluses maksuhaldurile (MKS § 102 lg 1 p 2; Riigikohtu 15.12.2016 otsus asjas nr 3-3-1-56-16, p-d 21-22; 19.05.2009 otsus asjas nr 3-3-1-32-09, p 27; 14.11.2007 otsus asjas nr 3-3-1-47-07, p 13) või hiljemalt halduskohtu poolt nõutud ajal, kuigi tõendamisele kuuluvad asjaolud olid kaebajale juba varem teada. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega esitatud seisukoha (dtl 980-986) ja tõendid (dtl 1017-1048) vastu võtmata ja tagastab need, kuna need on esitatud hilinenult apellatsiooniastmes ja puuduvad mõjuvad põhjused, mis seda õigustaksid (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited, mis tuginevad apellatsioonkaebuse lisades nimetatud tõenditele.
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu otsust osas, mis puudutab maksuvõla olemasolu, kuid kaebaja leiab, et ta ei ole maksuvõla tasumata jätmises süüdi ning maksuvõla tasumata jätmise on põhjustanud AS Magma poolt OÜ-le Viatern võla tasumata jätmine.
10.Vastutusotsuses on leitud, et kaebaja võttis juhatuse liikmeks oleku ajal äriühingu pangakontolt perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 alusetult välja raha 28 435 eurot. Selle summa osas puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Kaebaja on rikkunud tahtlikult maksuvõla tasumise ja tagamise kohustust. Äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine on tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 3-17-2235, p 11). MKS §-d 8 ja 40 näevad seega ette juhatuse liikme vastutuse, kui juhatuse liige jätab maksukohustused tahtlikult või raskest hooletusest täitmata. See laieneb ka olukordadele, kui pärast äriühingul maksuvõla tekkimist korraldab juhatuse liige äriühingu tegevuse selliselt, et selle eesmärgiks on maksuvõla sissenõudmise takistamine. Selline käitumine on vastuolus MKS § 8 lg-ga 1 (Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus asjas nr 3-18-1022, p 14). MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisena on põhimõtteliselt võimalik käsitada kõiki juhatuse liikme tehtud juhtimisotsuseid ning juriidilise isiku nimel tehtud tehinguid, sh ka neid, mille tulemusena satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine osutub võimatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2013 otsus asjas nr 3-12-1608).
11.Ringkonnakohus nõustub MTA ning halduskohtuga, et kaebaja on äriühingust viinud alusetult välja raha 28 435 eurot. Halduskohus ja MTA on veenvalt näidanud, et vastutusmenetluses esitatud koondtabel ja arved ei tõenda raha kasutamist ettevõtluses. Kaebaja esitas kohtumenetluses tõendeid, mida vastutusmenetluses ei esitatud (vt kaebaja 24.04.2020 seletus; dtl 860). Halduskohus leidis, et MTA 09.07.2019 korraldusest nr 13-7/00984-3 oli üheselt arusaadav, et esitada tuleb kõik kaebaja käsutuses olevad raamatupidamise dokumendid. Kaebaja jättis ka vastutusotsuse projektile eriarvamuse esitamata. Halduskohus on kohtuotsuses p-des 31–32 põhjendatult tuginedes faktiliste asjaoludele, MKS § 102 lg 1 p-le 2 ja kohtupraktikale leidnud, et kohtumenetluses esitatud tõenditega ei saa arvestada.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on MTA ja halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustusi. MTA on äriühingu pangakonto väljavõtet analüüsides leidnud, et perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 on sularaha välja võetud 84 korral. Samas on MTA äriühingu tegevust analüüsides näidanud, et mais 2018 OÜ Viatern majandustegevus sisuliselt lõppes. OÜ Viatern raamatupidaja 26.08.2019 seletusest nähtub, et perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 esindas ainult kaebaja OÜ-d Viatern ning kaebaja koostas 6(7)
3-19-2457 ja allkirjastas äriühingu raamatupidamise algdokumente, esitas neid raamatupidajale, otsustas rahade liikumise üle ja vastutas äriühingu kassa eest ning perioodi juuni 2017 kuni juuli 2018 maksudeklaratsioonid esitati kaebaja esitatud andmete alusel. Äriühingu kõik pangakaardid ning pangateenuse kasutamiseks vajalikud kasutajatunnused ja paroolid olid vormistatud kaebaja nimele ning kaebaja õigused e-maksuametis võimaldasid tutvuda esitatud maksudeklaratsioonidega. Seega oli OÜ Viatern maksuvõla kujunemise perioodil kaebaja kontrolli all. Kaebaja vastutas OÜ Viatern rahaliste vahendite kasutamise eest. Kaebaja omas ettevõtluskogemust aastast 2016 ning ta pidi teadma, millised on juhatuse liikme kohustused äriühingu juhtimisel ning millised maksukohustused lasuvad äriühingul. Kui kaebaja asus äriühingut juhtima, lasus tal kohustus viia ennast kurssi seda valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Vastutusotsuses kirjeldatud asjaolude ning kogutud tõendite pinnalt on usutav, et kaebaja muutis äriühingu varatuks, kui ta viis süstemaatiliselt raha äriühingust välja. Kaebaja tegevusest saab järeldada õigusvastase tagajärje (maksude tasumata jätmise) saabumise soovi (VÕS § 104 lg 5). Vastutusotsus ja halduskohtu otsus on vastavas osas piisavalt põhjendatud.
13.Kaebaja tahtliku tegevuse ning OÜ Viatern maksuvõla 38 218,67 euro tekkimise vahel on põhjuslik seos. MKS § 40 lg‐st 1 nähtub, et vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha, kui maksuvõlg on tingitud esindaja õigusvastasest käitumisest. Kui maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või sellest erinevatel põhustel, ei saa kohtupraktikas kujunenud seisukohtade järgi vastutusotsust sellise maksuvõla osas teha (Riigikohtu 19.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 27). Kui kaebaja äriühingu seadusliku esindajana ja äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna ei oleks 28 435 eurot äriühingust välja viinud, ei oleks äriühingul deklareeritud maksusummad tasumata jäänud ja intressivõlga tekkinud. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuna OÜ Viatern nõue AS Magma vastu tekkis alles pärast maksuvõla tekkimist ja raha väljaviimist, AS-l Magma tekkinud võla tasumata jätmine OÜ-le Viatern ei välista kaebaja vastutust ja ei mõjuta põhjuslikku seost kaebajale etteheidetud õigusvastase teo ja tekkinud maksuvõla vahel. Järelikult on MTA õigesti leidnud, et esineb põhjuslik seos kaebaja käitumise ning äriühingu maksuvõla tekkimise vahel.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited kohtuniku erapoolikuse kohta olla kohtulahendi tühistamise aluseks. Menetlusosalisel on õigus esitada taandusi ja taotlusi (HKMS § 13 ja § 27 lg 1 p 4; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 23 ja 24). Seega saab protsessiosaline end arvatavalt erapooliku kohtuniku eest kaitsta taanduse esitamisega. Taandus tuleb esitada esimesel võimalusel. Kui isik on jätnud taanduse õigeaegselt esitamata, ei saa tema hilisemad väited kohtuniku erapoolikuse kohta olla kohtulahendi tühistamise aluseks kõrgema astme kohtu poolt (TsMS § 30). Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks kohtuniku väidetavat erapoolikust tinginud asjaoludest teada saanud alles pärast menetlust halduskohtus. Lisaks ei viita kaebaja esitatud asjaolud (14.02.2020 määruses kaebajale esitatud küsimuse sõnastus, 17.04.2020 määruse selgitused, tõendite asja juurde võtmise taotluse rahuldamata jätmine, kohtuotsuses kasutatud väljendusviis „leian“, „märgin“ ja „selgitan“) halduskohtuniku erapoolikusele. Mina-vormis väljendusviisi kasutamist kohtuotsustes on erialakirjanduses peetud aktsepteeritavaks ja see on levinud ka teistes riikides (Michael Freeman, Fiona Smith. Law and Language: Current Legal Issues Volume 15. OUP Oxford, 2013. P 533, 555).
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse rahuldamata.
16.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotle. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.