XX kaebus Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 13-7/00984-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.10.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
09.07.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.10.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-1528 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.04.2020. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-19-1528 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet andis 09.07.2019 XX-le kui maksukohustuslasele korralduse nr 137/00984-3 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Korralduse andmise õiguslikuks aluseks oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg-d 1 ja 2, § 62 lg 1 ning lg 3 p-d 3 ja 4. Korralduse kohaselt viib maksuhaldur läbi OÜ Viatern maksuvõlgade sissenõudmise menetlust, mille käigus kogub teavet ja tõendeid maksuvõla tekkimise põhjuste ning maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavate isikute väljaselgitamiseks. OÜ Viatern maksuvõlg koosneb maksustamisperioodidel juuni 2017 – juuli 2018 äriühingu poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest. XX oli perioodil 20.05.2016– 05.07.2019 OÜ Viatern juhatuse ainuliige. Seetõttu algatas maksuhaldur 25.06.2019 XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse (MKS § 40 lg 1, § 96 lg 1). Harju Maakohtu 18.06.2019 määrusega nr 2-19-6321 määrati OÜ Viatern dokumentide hoidjaks XX, mistõttu on tema poole pöördumine põhjendatud. Korraldusega kohustati XX kui OÜ Viatern endist juhatuse liiget ja dokumentide hoidjat esitama perioodi juuni 2017 – juuli 2018 kohta järgmised dokumendid: OÜ Viatern kassadokumendid ja kassatehingute väljatrükid, pearaamatu või käibeandmiku väljatrükid, laenulepingud koos lisade ja muudatustega. Dokumendid paluti saata hiljemalt 24.07.2019. Lisaks paluti XX-lt suulisi selgitusi, mille andmiseks tuli 29.07.2019 kell 10 ilmuda maksuhalduri juurde. Korralduses teavitati selle täitmata jätmise tagajärgedest (sunniraha ja trahv). Samuti selgitati dokumentide esitamisest ja teabe andmisest keeldumise aluseid.
2.XX esitas 09.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes maksuhalduri 09.07.2019 korralduse tühistamist. Korralduses on kaebajale vääralt omistatud maksukohustuslase staatus. Vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult. MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda maksukohustuslase poole. Maksuhaldur oleks pidanud pöörduma pankrotihalduri poole. Korraldus on motiveerimata. Selles puudub õiguslik alus ja selgitus, mis asjaolude pinnalt jõudis vastustaja arusaamisele, et keegi peaks tekkinud maksuvõla eest vastutama. Küsitud teabe on varasemalt maksuhaldurile esitanud OÜ Viatern. MKS § 64 lg 1 p 6 annab isikule õiguse keelduda teabe andmisest küsimustes, mis tooks kaasa enesesüüstamise. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda ega oma lähedaste vastu. Maksuhalduri korralduse eesmärgiks on kaebaja süüdistamine raskes juhtimisveas, maksude maksmisest kõrvalehoidumises ja muudes võimalikes rikkumistes.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane.
2(6)
3-19-1528 Kuigi äriregistri andmetel on OÜ Viatern esindusõigus ajutisel pankrotihalduril, on kaebaja Harju Maakohtu 18.06.2019 määrusega nr 2-19-6321 määratud dokumentide hoidjaks. Kohtumäärus jõustus 04.07.2019. Seega oli maksuhaldur õigustatud nõudma dokumente kaebajalt. Asjaolu, et kaebaja on OÜ Viatern juhatuse liikmena andnud teavet ajutisele pankrotihaldurile, et tähenda, et ta oleks ise kaasaaitamiskohustusest vabastatud. Enne ajutise pankrotihalduri kui kolmanda isiku poole pöördumist oli maksuhaldur kohustatud pöörduma just kaebaja poole. Korralduses nimetatud dokumente ei ole kaebaja eelnevalt maksuhaldurile esitanud. Maksuhaldur ei ole rikkunud kaebaja enese mittesüüstamise privileegi. Korralduses on viidatud kaebaja õigusele keelduda dokumentide esitamisest ja teabe andmisest MKS §-s 64 toodud alustel. Nimetatud õiguse kasutamisest paluti maksuhaldurit eelnevalt teavitada. Seda kaebaja ei teinud. Kaebaja ei saa järelikult väita, et teda on sunnitud teavet andma. Korralduse eesmärgiks ei ole kaebaja süüdistamine raskes juhtimisveas või muus süüteos, vaid maksuhaldur soovib välja selgitada, kas kaebaja vastutab OÜ Viatern maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja on algatanud kaebaja suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, käsitledes seeläbi kaebajat maksukohustuslasena. Õige pole kaebaja seisukoht, et ta on maksumenetluses kolmas isik. MKS § 96 lg 1 kohaselt tehakse vastutusotsus maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja kohustuste täitmise eest. MKS § 6 lg 1 sätestab, et maksukohustuslaseks on teiste hulgas muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja maksukohustuste eest. Seega on vastutusotsuse võimalik adressaat maksukohustuslane MKS § 6 lg 1 p 3 tähenduses, mitte kolmas isik MKS § 61 lg 1 tähenduses. Maksukohustuslaseks ei ole OÜ Viatern pankrotihaldur, sest tema ei saa vastutada perioodil juuni 2017 – juuli 2018 tasumata jäetud maksukohustuste eest. Korraldus on piisaval määral põhjendatud. Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud MKS § 60 lg 1 ja 2 ning § 62 lg 1 ja lg 3 p-d 3-4. Õige pole kaebaja etteheide, et korralduses puudub selgitus, mis asjaolude pinnalt jõudis vastustaja arusaamisele, et keegi peaks tekkinud maksuvõla eest vastutama. Korraldusest nähtub, et OÜ-l Viatern on maksuvõlg ning maksuhaldur kogub teavet selle kohta, mis põhjusel maksuvõlg tekkis ning kes võiksid maksuvõla tekkimise eest solidaarselt vastutada. Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et teavet küsitakse kaebajalt, sest ta oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse ainuliige. Kaebaja väidab, et küsitud teave on maksuhaldurile juba esitatud. Asjaolu, et OÜ Viatern esitas varasemal teavet maksuhaldurile ja ajutisele pankrotihaldurile, ei vabasta kaebajat kui maksukohustuslast korralduse täitmisest. Enne ajutise pankrotihalduri kui kolmanda isiku poole pöördumist pidi maksuhaldur pöörduma kaebaja poole (MKS § 61 lg 2). Lisaks väidab maksuhaldur, et kaebaja ei ole kaebuse lisana esitatud dokumente varasemalt maksuhaldurile esitanud. Kui OÜ Viatern poolt 24.09.2018, 03.12.2018 ja 04.01.2019 e-kirjadega esitatud dokumendid polnud maksuhalduri hinnangul piisavad, oli tal õigus nõuda vajalikke dokumente kaebajalt. Väär on kaebaja seisukoht, et korralduse täitmise nõue koosmõjus seal sisalduva sunniraha rakendamise hoiatusega kujutab endast enese mittesüüstamise privileegi rikkumist. Vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus ei ole süüteomenetlus, mis annaks aluse tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6. Korralduse eesmärgiks ei ole kaebaja süüdistamine 3(6)
3-19-1528 süütegudes, vaid eesmärgiks on välja selgitada, kas kaebaja vastutab OÜ Viatern maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Tegemist on vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlusega, milles kehtib MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus. Selleks, et MKS § 64 lg 1 p-le 6 tugineda, peab maksukohustuslane põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks kasutada kriminaal- või väärteomenetluses. Kaebaja suhtes ei toimu ühtegi süüteomenetlust. Samuti pole kaebaja maksuhaldurile ettenähtud tähtajaks teada andnud, et soovib dokumentide esitamisest ja suuliste seletuste andmisest keelduda.
5.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 28.10.2019 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja on maksukohustuslane, on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-41-05. Selles lahendis on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse puhul on tegemist maksuvõla sissenõudmisega kolmandalt isikult. Seega ei saa äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel teha vastutusotsust juhatuse liikme suhtes. MKS eristab maksuotsust ja vastutusotsust, kusjuures vastutusotsus on MKS § 96 kohaselt maksuvõla sissenõudmine kolmandalt isikult. Maksuhaldur on aga kaebajale omistanud maksukohustuslase staatuse. Kuna kaebaja on kolmas isik, siis tuleb lähtuda MKS § 61 lg-st 2, mis kohustab teabe saamiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole. Maksuhaldur oleks pidanud pöörduma OÜ Viatern pankrotihalduri poole, kes otsustab, millised andmed ja dokumendid maksuhaldurile esitada. MKS ei näe ette võimalust kohustada kolmandaid isikuid ilmuma maksuhalduri juurde ja esitama vastustajale suulisi selgitusi. Vastavas osas on korraldus tühine. Korraldust ei ole põhjendatud kooskõlas MKS § 46 lg-ga 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 56. Korralduses ei ole välja toodud faktilist alust ja piisavalt põhjendusi, miks jõudis vastustaja arusaamisele, et kaebaja peaks tekkinud maksuvõla eest vastutama. Asjakohatult on viidatud täitmist tagavate toimingute taotluse esitamisele Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-19-1179). Tallinna Ringkonnakohus tühistas vastava halduskohtu määruse. Kuna kaebaja on kolmas isik, kohaldub tema suhtes MKS § 61 lg 1, mille järgi võib kolmandatelt isikutelt nõuda teavet asjas tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks; isikutel on kohustus andmed esitada, välja arvata juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vastustaja on asjas nr 3-19-1179 esitanud seisukoha, et kaebaja käitus äriühingu juhtimisel pahauskselt, viies äriühingu ettevõtlusest sularaha välja ning jättes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Eeltoodust nähtub, et vastustaja eesmärgiks võib olla kaebaja süüdistamine mingis süüteos. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-39-05 leidnud, et õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust seisundist ega ka sellest, kas asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Viatern oli maksuvõlg, mistõttu rikkus ta üldist maksukohustust. Eeltoodu ei ole aga piisav MKS § 40 lg-s 1 ette nähtud vastutuse tekkimiseks. Vastasel juhul järgneks juhatuse liikme vastutus enamikel juhtudel, mis omakorda muudaks füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutuse eristamise sisutuks.
4(6)
3-19-1528
6.Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus leidis õigesti, et vastutusotsuse võimalik adressaat on maksukohustuslane MKS § 6 lg 1 p 3 tähenduses, mitte kolmas isik MKS § 61 lg 1 tähenduses. Maksuhaldur ei püüa kaebajale kui OÜ Viatern endisele juhatuse liikmele teha vastutusotsust ÄS § 187 lg 2 alusel. Kuigi MKS eristab maksuotsust ja vastutusotsust, ei tähenda see, et kaebajat tuleks maksuvõla solidaarse sissenõudmise võimalusele suunatud menetluses käsitada kolmanda isikuna. Kaebaja väidab ebaõigesti, et Tallinna Ringkonnakohus tühistas asjas nr 3-19-1178 taotluse, mille maksuhaldur esitas täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata. Vaidlus jätkub Riigikohtus. Vaidlustatud korraldusega seoses ei oma see aga mingit tähtsust. Maksuhalduri 25.06.2019 taotlus on korralduses asjakohaselt välja toodud kui maksumenetluses tehtud esimene toiming. Korraldus on tehtud asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning sellest ei saa nähtuda põhjendusi, miks just kaebaja peaks maksuvõla eest vastutama. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja väide enese mittesüüstamise privileegi rikkumise kohta on põhjendamata. Riigikohtu lahendist nr 3-4-1-15-10 tulenevalt ei ole maksumenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud süüdistavad ütlused kriminaalmenetluses lubatavad ja seda isegi juhul, kui isik maksumenetluses vaikimisõigusele ei tuginenud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja etteheited halduskohtu 28.10.2019 otsusele ei ole põhjendatud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebaja eksib MKS-i tõlgendamisel. Kuigi nii MKS § 61 lg 2 kui ka § 96 lg 1 räägivad kolmandast isikust, ei tähenda, et juhatuse liige, kelles osas maksuhaldur leiab, et ta võib olla vastutav äriühingu kohustuste täitmata jätmise eest, oleks tema suhtes läbi viidavas vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluses kolmandaks isikuks. Halduskohus viitas õigesti MKS § 6 lg 1 p-le 3, mille kohaselt on maksukohustuslane ka muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja maksukohustuse eest. MKS § 8 lg 1 näeb ette, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kui juhatuse liige rikub seda kohustust tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Eelnevat kokku võttes saab välja tuua, et kuni maksuhaldur tegeles maksuvõla sissenõudmisega OÜ-lt Viatern, oli kaebaja füüsilise isikuna selles maksumenetluses kolmandaks isikuks. Maksuhaldur poleks saanud hakata tõendeid ja teavet nõudma kaebajalt, pöördumata esmalt OÜ Viatern poole. Praeguseks ajaks on olukord muutunud ning maksumenetlus, täpsemalt vastutusmenetlus on algatatud kaebaja suhtes. Kui vastutusotsus tehakse, saab kaebaja olema selle adressaat, mitte kolmas isik. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-41-05 ei saa tuletada vastupidist. Riigikohus on seal refereerinud MKS-i asjakohaseid norme, mitte pole juhatuse liiget määratlenud kolmanda isikuna MKS § 61 lg tähenduses. Viide ÄS § 187 lg-le 2 ei ole asjakohane. See reguleerib juhatuse liikme 5(6)
3-19-1528 vastutust äriühingu ees, mitte maksuõigusrikkumistest tulenevat vastutust, mis on sätestatud MKS-s.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korraldus on piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur alles alustas vastutusmenetlusega, asudes asjaolusid välja selgitama. Korralduses ei pidanud maksuhaldur esitama maksuvõla ja kaebaja vastutuse osas sisulisi põhjendusi. Kaebaja oli äriühingul maksuvõla tekkimise ajal selle ainuke juhatuse liige. Eeltoodud asjaolu on piisav, et teabe saamiseks kaebaja poole pöörduda. Kaebaja seisukohad MKS § 40 liiga kergekäelisest kohaldamisest ei ole asjakohased. Nagu eelpool juba märgitud, maksuhaldur alles alustas vastutusmenetluse läbiviimisega. Vajalikku teavet kogumata ei ole maksuhalduril võimalik võtta seisukohta, kas kaebaja suhtes on MKS §-s 40 sätestatud vastutuse kohaldamine põhjendatud. Maksuhaldur pöördus 25.06.2019 taotlusega halduskohtu poole täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks (haldusasi nr 3-19-1178). Selle menetluse käik ei ole 09.07.2019 korralduse õiguspärasuse kontrollimisel oluline. Maksuhaldur märkis õigesti, et 25.06.2019 taotlusele on 09.07.2019 korralduses viidatud üksnes seetõttu, et ära näidata, milline oli vastutusmenetluse alustamisel esimene menetlustoiming.
10.Vaidlustatud korralduse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, kas kaebaja soovib tugineda enese mittesüüstamise privileegile. Korralduses on kaebajale vastavat õigust selgitatud ning palutud MKS §-s 64 sätestatud õiguse kasutamisest teatada enne kohustuse täitmise tähtpäeva. Maksuhaldur ei saa juba teabe andmise korraldust tehes teada, kas kaebaja soovib MKS §-le 64 tugineda. Vastava soovi olemasolul oleks kaebaja pidanud pärast korralduse saamist pöörduma põhistatud taotlusega maksuhalduri poole, mitte aga esitama korralduse tühistamiseks kohtule kaebust. Kohus saab tühistada üksnes õigusvastase haldusakti. Kaebajalt teabe küsimine ei olnud õigusvastane. Õigusvastane võib alles olla olukord, kus põhjendatult teabe andmisest keeldumisele vaatamata asub maksuhaldur korralduse täitmiseks rakendama sanktsioone.
11.Kuigi apellatsioonkaebuses pole esitatud enam väiteid seoses sellega, et maksuhaldur on vajaliku teabe juba varem saanud OÜ-lt Viatern, märgib ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti leidnud, et 09.07.2019 korralduses nõutud teavet pole OÜ Viatern esitanud. Kaebaja on OÜ Viatern seadusliku esindajana küll esitanud maksuhaldurile erinevaid dokumente ja seisukohti, kuid mitte nii laiapõhjaliselt, kui maksuhaldur soovib saada 09.07.2019 korraldusega.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.