Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1178 18. märts 2020 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin Puudutatud isik Artjom Sibanov Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2019. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus osaliselt.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2019. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25. juunil 2019. a Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel kohtuliku hüpoteegi seadmiseks 41 403 euro ulatuses Artjom Sibanovile kuuluvale korteriomandile. Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses OÜ Viatern (likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmine. Maksuvõlg 37 183 eurot tekkis seetõttu, et osaühing jättis juulist 2017 kuni juulini 2018 deklareeritud maksud tasumata. Sel ajavahemikul oli osaühingu juhatuse liikmeks puudutatud isik ning vastutusmenetluse tulemusena võib ta vastutada solidaarselt äriühingu maksuvõla tasumise eest. Maksuvõla tekkimise ajal on äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha 29 245 eurot. Millestki ei nähtu, et seda raha oleks kasutatud ettevõtluses. Äriühingu pankrotihalduri hinnangul tegi äriühingu juhatus raske juhtimisvea, kui jättis pankrotiavalduse õigel ajal esitamata. Puudutatud isik võib olla tahtlikult rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, sest juhul, kui isik oleks kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid ettevõtluse eesmärkidel ja maksuvõla tasumiseks, poleks maksuvõlga tekkinud. Maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, sest puudutatud isiku varasem käitumine juhatuse liikmena – maksuvõlgade kuhjumise korral äriühingust raha väljavõtmine ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamine – lubab arvata, et ta võib vastutusotsuse koostamise menetluse ajal muuta end varatuks.
3-19-1178 Maksunõude täitmise menetluses on selgunud, et osaühingu vara arvel ei ole võimalik maksunõuet täita, sest osaühingu ainsaks varaks on kaks amortiseerunud sõidukit, mille väärtus on pankrotihalduri hinnangul 500 eurot. Osaühingu pangakontol oli arestimise hetkel 1 euro 29 senti. Harju Maakohus lõpetas 18. juuni 2019. a määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu ning äriühing tuli äriregistrist kustutada kuue kuu jooksul alates eelnimetatud määruse jõustumisest. Puudutatud isikule kuulub korteriomand, mille üldpind on 66,40 m2. Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika kohaselt on viidatud piirkonnas korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks 1483 eurot 75 senti. Seega on korteriomandi hinnanguline väärtus 98 499 eurot 75 senti. Rohkem isiklikku vara puudutatud isikul pole. Kohtuliku hüpoteegi seadmine korteriomandile on kõige sobivam meede, sest ei takista korteriomandi kasutamist ja käsutamist. Korteriomandile seatud isikliku kasutamise õigus kahe kolmanda isiku kasuks ei takista kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kuna maksuhalduri võimaliku nõude suuruseks on vähemalt 37 183 eurot, on kohtutäituri põhitasu 2100 eurot, täitetoimingu lisatasu 2000 eurot ja nõude suuruseks koos täitekuludega maksimaalselt 42 202 eurot. Täitetoimingud lõpetatakse, kui puudutatud isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 26. juuni 2019. a määrusega taotluse ning andis MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks puudutatud isiku korteriomandile 41 103 euro suurune hüpoteek.
3.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles leidis, et taotlust poleks tohtinud rahuldada. Maksuhaldur pole vastutusmenetlust alustanud ega sellest puudutatud isikut informeerinud. Pole ühtki tõendit, mis maksuhalduri kahtlusi kinnitaks. Maksumenetlust algatavaks esimeseks menetlustoiminguks ei või olla korteriomandile hüpoteegi seadmise taotlus. Maksuhaldur oleks pidanud küsima puudutatud isiku seisukohta ja ta ära kuulama. OÜ Viatern (likvideerimisel) taotles 2017. a maksuvõlgnevuse ajatamist ning puudutatud isik korraldas ajatamisgraafiku järgimist. Puudutatud isik selgitas maksuhaldurile juba
24.septembri 2018. a avalduses, et osaühingu peatellija võlgnevus on 51 025 eurot 92 senti ning selle arvel saab tasuda kogu võla koos intressidega. Põhjendamata on maksuhalduri seisukoht, et osaühingu pangaarvelt välja võetud raha ei kasutatud ettevõtluses. Seadus ei keela tehinguid sularahaga ning need on osaühingu tegevusalal tavapärased. Maksuhaldur pole tõendanud, et sularaha kasutati väljaspool ettevõtlust. Esitatud koondtabel aga kinnitab, et seda raha kasutati ettevõtluses. Pankrotiavalduse esitamisega hilinemine ei tähenda, et puudutatud isik oleks rikkunud MKS-st tulenevaid kohustusi.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. septembri 2019. a määrusega halduskohtu määruse ning jättis MTA taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamine eeldab esmalt sellise menetluse olemasolu, mille käigus saab maksuhalduril tekkida põhjendatud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Maksukontrolli menetluse alustamist MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamisega on aktsepteeritud üksnes väga piiratud juhtudel, kui maksustamise aluseks olevad asjaolud on maksuhalduri kahtluse põhjendamiseks piisaval määral välja selgitatud juba mõnes eelnevas maksumenetluses, milles on tuvastatud ja analüüsitud sama maksustamisperioodi või -objekti
2(5)
3-19-1178 puudutavaid asjaolusid. Praegusel juhul pole menetlust, mille põhjal hinnata maksukohustuste tasumata jätmise võimalikke põhjuseid, sh puudutatud isiku varasemat käitumist. Põhjendatud pole puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väide, et maksuhaldur või halduskohus oleks pidanud enne taotluse esitamist või lahendamist tema poole pöörduma. Siiski ei ole üksnes ajutise pankrotihalduri aruandest võimalik tõsikindlalt järeldada, et puudutatud isik on rikkunud juhatuse liikme kohustusi MKS §-de 8 ja 10 mõttes. Kuigi ajutine pankrotihaldur on juhtinud tähelepanu äriühingu arvelduskontolt sularaha väljavõtmisele, on ta aruandes vaid märkinud, et sellega seonduv tuleb välja selgitada. Kui vastutusmenetluses selgub, et puudutatud isik on põhjendamatult võtnud äriühingu arvelduskontolt välja rahalisi vahendeid ja jätnud maksukohustused täitmata, vastustab juhatuse liige solidaarselt äriühinguga. Neid asjaolusid tuleb kontrollida vastutusmenetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.MTA taotleb esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja loataotluse rahuldamist, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. MKS § 1361 lg 1 eeldused on praegusel juhul täidetud. Maksuhaldur sai eelaresti seadmiseks vajalikud faktid teada pankrotimenetluse, käibedeklaratsiooni aktsepteerimise ja isikute tegevuse analüüsimise tulemusel. Puudutatud isikule kuuluv ja tema ainujuhtimise all tegutsev äriühing OÜ Viatern deklareeris maksud, kuid jättis need tasumata. Puudutatud isik vastutab ainuisikuliselt äriühingu kohustuste täitmise eest. Asjaolu, et eelnevas menetluses pole kindlaks tehtud, kas puudutatud isik rikkus oma kohustusi tahtluse või raske hooletuse vormis, ei välista menetluse alustamist eelaresti taotlusega. Enne eelaresti kohaldamist tuleb prognoosida, kas isiku varasemat käitumist arvestades on tõenäoline, et kahjulikud tagajärjed saabuvad. Kuna tegemist on prognoosiga, ei pea need asjaolud olema eelnevas menetluses tuvastatud. Ka maksuhaldur tuvastas, et OÜ Viatern pangakontolt on ajavahemikul juunist 2017 kuni juulini 2018 sularahas välja võetud 30 430 eurot. Pangakaarti sai kasutada üksnes puudutatud isik, kes pole põhjendanud ega tõendanud, et kasutas seda raha äriühingu ettevõtluses. Puudutatud isiku sissetulekut ja ülalpeetavaid arvestades on ebatõenäoline, et isik täidaks vastutusotsusega määratava kohustuse. Kui ringkonnakohtu seisukohaga nõustuda, siis pole maksuhalduril võimalust täitmist tagavaid toiminguid sooritada olukorras, kus maksukohustuslane deklareerib maksud, kuid jätab need pahatahtlikult maksmata ja muudab äriühingu varatuks. Kui alustada vastutusmenetlust, on tõenäoline, et maksukohustuslane muudab end varatuks ning riigil jääb maksutulu saamata.
6.Puudutatud isik oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Maksuhaldur tegi halduskohtule esitatud taotluses teatavaks, et alustab MKS § 1361 lg 1 kohase taotlusega puudutatud isiku vastu maksumenetlust eesmärgiga koostada talle vastutusotsus, ning taotles luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile.
8.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. 3(5)
3-19-1178
9.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-68-16 p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
10.Eeltoodust saab järeldada, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk. Oluline on, et maksustamise aluseks olevad asjaolud oleks piisavalt välja selgitatud põhjendamaks ja tõendamaks maksuhalduri kahtlust, et menetluse tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
11.Praegu pole tegemist kummagi punktis 9 kirjeldatud erandolukorraga. Tagastusnõuet pole menetletud ning äriühingu suhtes pole maksumenetlust toimunud. Äriühing deklareeris maksud ise ning deklaratsioonide õiguspärasuses maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud. Küll jättis äriühing maksud tasumata.
12.Praeguses asjas on maksuhaldur taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks. Need asjaolud on järgmised: puudutatud isik on äriühingu ainus juhatuse liige, kes on äriühingu pangakontolt ajavahemikul, mil tekkis maksuvõlg, võtnud välja sularaha ja muutnud äriühingu rahatuks, lisaks on ta viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ca aasta. Maksuhaldur on Riigikohtule esitatud määruskaebuses viidanud andmete allikana pankrotihalduri aruandele ja OÜ Viatern käibedeklaratsioonide aktsepteerimisel saadud teabele ning isikute tegevuse analüüsile, kuid pole täpsustanud, millises menetluses maksuhaldur isikute tegevust analüüsis. Maksuhalduri poolt halduskohtule esitatud taotlusest (digitoimiku lk (edaspidi dtl) 3–9) selgub, et maksuhaldur menetles alates 13. juunist 2018 OÜ Viatern maksuvõlgade sissenõudmist. Selle menetluse käigus on maksuhaldur edastanud Maanteeametile taotluse OÜ Viatern sõidukitele võõrandamise keelumärke kandmiseks ning SEB pangale korraldused OÜ Viatern pangakonto arestimiseks ning ilmselt kogunud veel tõendeid selgitamaks, kuidas oleks võimalik OÜ-lt Viatern maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldur esitas koos taotlusega varasemas menetluses kogutud OÜ Viatern pangakonto väljavõtted (dtl 12–74), millest nähtub, et sularaha on maksuhalduri viidatud moel välja võetud.
13.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur halduskohtule esitatud taotluses osutanud, et kahtlused algatatud menetluses antava vastutusotsuse sundtäitmise raskusest või võimatusest tuginevad lisaks pankrotihalduri aruandele ka OÜ Viatern maksuvõlgade sissenõudmise menetluses kogutud tõenditele ning nende analüüsile. Kolleegiumi hinnangul on kahtlused piisavalt põhjendatud ning puudutatud isik oleks pidanud nende kõrvaldamiseks näitama, et ei soovinud äriühingut rahatuks muuta, vaid on kasutanud väljavõetud sularaha ettevõtluses. Kuna puudutatud isik on Harju Maakohtu
18.juunil 2019 asjas nr 2-19-6321 tehtud määruse kohaselt OÜ Viatern dokumentide hoidja, ei oleks maksuhalduri kahtluse kõrvaldamine tohtinud kaebajale raskusi valmistada. Ringkonnakohtule esitatud kassa koondaruanne ei ole raamatupidamise algdokument, samuti ei selgita ega põhjenda see kuidagi pangakontolt välja võetud sularaha kasutamist ettevõtluses.
14.Seega on ringkonnakohus kohaldanud materiaalõigust valesti, kui leidis, et puudub menetlus, mille pinnalt hinnata puudutatud isiku varasemat käitumist ning asus seisukohale, et täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemiseks ei piisa maksuhalduri eespool kirjeldatud põhjendatud 4(5)
3-19-1178 kahtlustest. Tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab sularaha väljavõtmise ning maksude tasumata jätmise puudutatud isiku süül (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Kui tõlgendada MKS § 1361 viisil, et sundtäitmise menetlusest ja selle käigus kogutud asjaoludest ei piisa maksuhalduri kahtluse põhjendamiseks, sõltuks täitmist tagavate meetmete kohaldamise tõhusus olulises osas juhatuse liikme kontrolli all olevatest asjaoludest. Kui maksuhaldur peab puudutatud isikut enne täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist vastutusotsuse koostamise menetlusest teavitama, on puudutatud isikul võimalik muuta end enne vastutusotsuse koostamist varatuks ning jätta maksunõue täitmata.
15.Eeltoodu tõttu tuleks ringkonnakohtu 4. septembri 2019. a määrus tühistada ja anda luba seada kohtulik hüpoteek korteriomandile, kui kaebaja oleks veel selle omanik. HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt peab kohus halduskohtumenetluses arvestama muutustega kohtuasja aluseks olevates asjaoludes (3-3-1-15-12, p 63). Kinnistusraamatu väljavõttest selgub, et 25. septembril 2019 tehtud kinnistamisavalduse alusel pole puudutatud isik enam taotluses märgitud korteriomandi omanik. Kinnistusraamatus kajastub ka kanne kohtuliku hüpoteegi kohta. Kolleegium selgitab lisaks, et ringkonnakohtu määrus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks antud loa tühistamise kohta jõustus HKMS § 265 lg 3 kohaselt arvates selle kättetoimetamisest taotlejale. Kohtuliku hüpoteegi seadmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 388. Selle paragrahvi lg 6 kohaselt jääb kinnistule seatud kohtulik hüpoteek püsima ning selle omandab kinnistu omanik, kellel on võimalik taotleda täitmist tagavaks toiminguks antud loa tühistamise määruse alusel kohtuliku hüpoteegi kustutamist.
16.Punktis 15 kirjeldatud asjaolude tõttu jääb ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohtu määruse põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega.
17.Menetluskulude hüvitamist pole menetlusosalised taotlenud ning võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.