XX kaebus Maksu-ja Tolliameti 11.11.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00984-7 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — XX Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide kohtu tegevusele.
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2020. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi XXile 11.11.2019 vastutusotsuse nr 13-7/00984-7 (vastutusotsus), millega kohustas teda tasuma solidaarselt OÜ Viatern maksuvõla summas 38 218,67 eurot.
Tallinna Halduskohtusse laekus 31.12.2019. XXi kaebus vastutusotsuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
3-19-2457
3.Tallinna Halduskohus palus 02.01.2020 kohtunõudega anda MTA-l seisukoht seoses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega ning ühtlasi selgitada kaebajale haldusakti kättetoimetamist, et kohus saaks anda hinnangu kaebuse tähtaegsuse osas.
4.Kohus otsustas 07.01.2020 määrusega jätta kaebus käiguta ja anda kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest.
5.Kaebaja esitas 10.01.2020 kohtule taotluse võtta tagasi esialgse õiguskaitse taotlus ning tasus nõuetekohase riigilõivu summas 700 eurot.
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 13.01.2020 määrusega menetlusse.
7.Tallinna Halduskohus määras 14.02.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning esitas pooltele küsimused, millele pooled vastasid 28.02.2020.
8.Tallinna Halduskohus määras 16.03.2020 määrusega täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 16.04.2020 ja otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.05.2020 kell 16.00.
9.Pooled esitasid täiendavad seisukohad 16.04.2020, sh esitas kaebaja ka täiendavad tõendid. Kaebaja esitas 24.04.2020 vastuseks kohtunõudele selgitused seoses 16.04.2020 tõendite esitamise ajaga. MTA vastas kaebaja seisukohtadele 29.04.2020.
10.Kaebaja esitas 07.05.2020 kohtule täiendavad tõendid, mille kohus tagastas 11.05.2020 määrusega. Seejärel esitas kaebaja 12.05.2020 vastuväite kohtu tegevusele, mille osas võtab kohus seisukoha käesolevas otsuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja leiab, et vastutusotsus on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendamata ja nõude esitamise eeldused ei ole täidetud.
11.1.Kaebaja ei ole vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust rikkunud. Talle on tehtud 09.07.2019 korraldus nr 13-7/00984-36, mille õiguspärasus on vaidluse all haldusasjas nr 3-191528. Kaebaja on OÜ Viatern juhatuse liikmeks oleku ajal aktiivselt aidanud kaasa maksuvõlaga seotud küsimuse lahendamisele. Kaebaja on taotlenud maksuvõlgnevuse ajatamist ja on korraldanud ajatamisgraafiku järgimist OÜ Viatern poolt vastavalt firma finantsvõimetele.
11.2.Kaebaja hoidis vastustajat kursis OÜ-s Viatern toimuvast ja koheselt andis teada võimalikest riskidest esitades vastavat tõendusmaterjali. Nii on 24.09.2018 kaebaja esitanud vastustajale avalduse, milles selgitas, et OÜ Viatern peatellija võlgneb temale 51 025,92 eurot, millest jätkuks kogu maksuvõla koos intressidega katmiseks.
11.3.Asjaolu, et perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 on OÜ Viatern arvelduskontolt tehtud sularaha väljamakseid (sh pangakaartide kaebaja nimele vormistamise fakt) ei anna alust arvata või eeldada, et tegemist oleks MKS §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumisega. Seadus ei kehtesta keeldu teha tehinguid ja täita kohustusi sularahas. OÜ Viatern tegevusalas tegutsevate äriühingute jaoks on omane (nagu igas ehituslikus ettevõttes) sularaha kasutamine.
11.4.Kaebaja selgitab kokkuvõtvalt seda, et maksuvõla tekke põhjused olid 2017 aastal seotud erinevate objektide osas planeeritud tulu mittesaamisega ja see avaldas teatud mõju OÜ Viatern maksevõimelisusele. Kaebaja selgitab, et seejärel algas koostöö Magma AS-iga, kuid tööde tellijana Magma AS jättis tasumata OÜ Viatern arved ja sattus võlgnevusse OÜ Viatern ees summa 56 576,44 eurot. Seega kaebaja ei seadnud endale eesmärgiks enne majandustegevuse lõppemist rahalised vahendid äriühingust välja viia ning jätta seeläbi maksukohustused täitmata, vaid majandustegevus lõppes ja maksuvõlg jäi kustutamata põhjusel, et peamine tellija Magma AS jättis tasumata ning vastustaja ei võimaldanud äriühingul oma tegevust jätkata ega soovinud osutada kaasabi võlgnevuse sissenõudmisel. 2(14)
3-19-2457
11.5.Kaebajale ei ole selge, „korraldamiskohustuse täitmine“ .
mida
tähendab
vastustaja
poolt
väljatoodud
mõiste
11.6.Vastutusotsus on asjakohaselt motiveerimata nii juhatuse liikmete MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste väidetava rikkumise osas kui ka juhatuse liikmete süü osas. Kaebaja süüline tegevus puudub. Ainuüksi suutmatus äriühingut kasumlikult juhtida ja äriplaani ebaõnnestumine objektiivsetel asjaoludel ei kujuta endast üldise hoolsuskohustuse süülist rikkumist. OÜ Viaterni tegevusala hooajalisust ja sellega seotud juhatuse liikme tegevust ei või käsitada raskelt hooletu käitumisena. Rasket hooletust ei saa tuletada ka faktist, et AS Magma jättis OÜ Viatern arved tasumata. Vastustaja jättis OÜ Viatern taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata ning arestis ettevõte pangakonto. See raskendas äriühingu olukorda.
11.7.Kaebaja esitas 28.02.2020 vastused kohtu küsimustele. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et tegemist ei olnud OÜ-st Viatern rahaliste vahendite väljaviimisega, vaid tegu on OÜ Viatern panga arvelduskontolt sularahas rahaliste vahendite väljavõtmisega kassasse. Kaebaja leiab, et temale ei tohiks omistada OÜ-st Viatern rahaliste vahendite väljaviimist. Kaebaja rõhutab, et talle vastutusotsuse projekti kätte ei toimetatud. Kaebaja on seisukohal, et on OÜ Viatern juhatuse liikmena esitanud vastustajale kõik Magma AS võlgnevusega seotud dokumendid enne vastutusmenetluse algust. Seega kõik dokumendid olid vastustaja käsutuses juba alates 25.09.2018.a. Seoses nõude loovutamisega selgitab kaebaja, et AS Magma võlgnevus summas 51 025,92 eurot OÜ Viatern ees ei ole loovutatud mitte Finora Capital OÜ-le ega Finora Factoring OÜ-le. Poolte vahel (Finora, Magma ja Viatern) sõlmitud kokkulepete sisu seisnes selles, et OÜ-l Viatern oli võimalus ja õigus vajadusel kasutada Finora finantsteenuseid, kuid see ei olnud pooltele kohustuslik.
11.8.Oma 16.04.2020 täiendavate seisukohtadega esitas kaebaja tõendid sularaha sihtotstarbelise kasutamise kohta – orderite kohta käivad arved, milliseid OÜ Viatern maksis kinni kassast ja millistest nähtub, et tasutud teenused ja kaubad on olnud seotud OÜ Viatern äritegevusega. Kaebaja leiab, et nii varasemalt kui ka praegu esitatud tõenditest nähtub, et sularaha on kasutatud äritegevusega seotud otstarbel. Vastuseks kohtu küsimustele seoses tõendite esitamise ajaga selgitab kaebaja 24.04.2020 seisukohas, et tõendite esitamata jätmine haldusmenetluses ei olnud tingitud kaebaja tahtlusest või hooletusest, vaid vastutaja enda käitumisest, kaebaja teadmatuses hoidmisest ja asjade ajamise korraldamisest. Vastustaja seisukohad
12.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kõik vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud. Vastuseks kaebusele ja kohtu küsimustele selgitab MTA järgmist:
12.1.OÜ Viatern poolt maksuhaldurile edastatud lünklik teave AS-i Magma võlgnevuse kohta ja valikuline dokumentide esitamine ei ole põhjuseks, mis välistaks kaebaja vastutuse OÜ Viatern maksuvõla eest. Maksuhaldur ei saa sekkuda kaebaja võlgnikelt väidetava ja tõendamata võla sissenõudmise menetlusse tsiviilkohtuvaidluses. MTA üritas OÜ-lt Viatern saadud teabe põhjal arestida OÜ Viatern nõuet AS-i Magma vastu, kuid selgus, et OÜ Viatern oli kaebaja kaudu jätnud MTA-le esitamata teabe nõude loovutamisest.
12.2.Kaebaja väide OÜ Viatern aktiivsest kaasa aitamisest maksuvõla sissenõudmise menetluses ei ole õige. Vastutusmenetlusele eelnevates menetlustes ei ole kaebaja tõendanud, et ta OÜ Viatern pangakontolt väljavõetud sularaha on kasutatud OÜ Viatern OÜ ettevõtluse tarbeks. Kaebuse lisas 6 esitatud äriühingu kassa koond kajastab vaid osa pangakontolt välja võetud sularaha summasid, millele on tähelepanu juhitud ka vastutusotsuse p-s 2.2.2 (lk-del 5-6). Samas ei ole kaebaja kui OÜ Viatern dokumentide hoidja esitanud ka kohtumenetluses äriühingu raamatupidamise algdokumente, millest nähtuks üheselt mõistetavalt pangakontolt väljavõetud sularaha OÜ Viatern majandustegevuses kasutamist. Kui ka uurida kaebuse lisas 6 toodud raamatupidamise koondit, siis ei kajastata selles kõiki OÜ Viatern pangakontolt välja võetud summasid. Samuti on oluline, et 3(14)
3-19-2457 raamatupidamise kassa koondist nähtuvad sularaha saanud isikud üksnes osaliselt. Seejuures ei ole võimalik ka koondis näidatud kõiki isikuid (näiteks Skiful OÜ, Aerotix OÜ) nime järgi Äriregistrist tuvastada.
12.3.Samuti ei saa vastustajale ette heita OÜ Viatern maksuvõla ajatamisest keeldumist 2019. a olukorras, kus kaebaja on juba eelnevad maksuvõla tasumise ajakavad täitmata jätnud ning alates 2018. a augustist äriühingul käive puudub.
12.4.OÜ Viatern ajutise pankrotihalduri aruandest ei nähtu, et OÜ-l Viatern oleks nõue OÜ Winester vastu. Seega ei saanud OÜ Winester põhjustada OÜ Viatern maksuvõla suurenemist. Lisast 36 aga nähtub, et OÜ Viatern koostöö AS-iga Magma algas juba vähemalt 09.08.2017, mil sõlmiti kolmepoolne kokkulepe AS-i Magma, OÜ Vinester ja OÜ Finora Capital vahel. OÜ Viatern uuendas nõuete loovutamise lepingut OÜ-le Finora Factoring 29.03.2018. OÜ Finora Capital ja OÜ Finora Factoring OÜ regulaarsed maksed on kajastatud OÜ Viatern pangakontol. Seega ei jätnud AS Magma tasumata mitut OÜ Viatern arvet, vaid üksnes viimase, s.o OÜ Viatern 03.07.2018 lõpparve summas 51 025,92 eurot. Just lõpparve tasumata jätmist väidab kaebaja ka kaebuse lk-l 4. Järelikult ei ole kaebuse lk-l 4 toodud maksuvõla tekkimise põhjused õiged.
12.5.MKS § 8 lg-s 1 sisalduv „korraldamiskohustus“ ei tähenda aga kohustust tegeleda tulutoova tegevusega, vaid äriühingu seadusliku esindaja kohustust korraldada esindatava äriühingu MKSist, maksuseadusest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Seega on kaebaja OÜ Viatern pangakontolt välja võetud sularaha OÜ Viatern huvides kasutamata jätmise teel jätnud tahtlikult korraldamata OÜ Viatern maksukohustuste täitmise. Kui kaebaja oleks OÜ Viatern pangakontolt välja võetud sularaha kasutanud äriühingu maksukohustuste täitmiseks, ei oleks OÜ-l Viatern maksuvõlga tekkinud.
12.6.Seoses tuvastatud süü vormiga selgitab MTA, et vaidlus ei seisne üksnes selles, et äriühingu pangakontolt on maksuvõla tekkimise perioodil võetud välja sularaha summas 28 435 eurot. Vaidlus seisneb selles, et nimetatud sularaha kasutamise kohta OÜ Viatern majandustegevuses puuduvad igasugused raamatupidamise algdokumendid.
12.7.Oluline on rõhutada, et OÜ Viatern maksuvõlad kujunesid enam kui aastase perioodi jooksul ning kaebaja kasutas äriühingu seadusliku esindajana kogu selle aja jooksul äriühingu rahalisi vahendeid teadmata asjaoludel. Rahaliste vahendite väljaviimise tõttu ajal, mil kaebajale oli teada, et äriühingul on tasumisele kuuluvad maksukohustused, on keskmisele mõistlikule juhatuse liikmele arusaadav, et nii jäetakse täitmata seadusest tulenevad kohustused.
12.8.Seoses viidetega ajutise pankrotihalduri aruandele selgitab MTA, et vastustaja tugineb OÜ Viatern ajutise pankrotihalduri aruande punktile 7 (lk 3), milles ajutine haldur on märkinud, et „võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt mais 2018. a. Nimetatud asjaolust lähtuvalt oli juhatuse liige kohustatud esitama pankrotiavalduse hiljemalt sama aasta juunis, kuid seda ei teinud. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes.“ Samuti tugineb MTA aruande punktile 12 (lk 6), milles ajutine haldur toob välja, et kogu majandustegevuse jooksul on OÜ Viatern pangakontolt võetud välja sularaha, mida saab kuludokumentide puudumisel käsitleda võimaliku rahalise nõudena juhatuse liikme vastu. Vastutusmenetluses on viidatud üksnes ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Samas on aga küsitav ajutise pankrotihalduri aruandes märgitud alalise maksejõuetuse põhjus ja aeg (mai 2018) olukorras, kus OÜ-l Viatern on tasumata maksukohustused juba juulist 2017 ning MTA 21.09.2017 otsusega nr 13-1.1/9042 kinnitatud maksukohustuste tasumise ajakava täitmisega oli OÜ-l Viatern raskusi juba alates 2018.a jaanuarist. Samuti ei ole selge, kui suur on AS Magma võlgnevus Viatern OÜ ees. Ajutine pankrotihaldur kajastab võlgnevuse suurusena summat 56 576,44 eurot, millist summat kajastab kaebaja ka kaebuse lisas 8 toodud OÜ Viatern raamatupidamise koondis. Millistest asjaoludest tulenevalt on kaebaja nõue Magma AS-i vastu suurenenud 25.09.2018 seisuga fikseeritud 51 025,92 eurolt (03.07.2018 arve nr 80 summa) 56 576,44 eurole, ei ole arusaadav. 4(14)
3-19-2457
12.9.Kokkuvõtvalt asus MTA oma 28.02.2020 vastuses kohtunõudele seisukohale, et hindas vastutusmenetluses asjaolu, kas kaebaja oma tahtliku tegevusega põhjustas OÜ Viatern maksuvõla tekkimise. Kuna OÜ Viatern maksuvõlg tekkis varem kui AS Magma võlgnevus OÜ Viatern ees, siis ei saanud AS Magma võlgnevus välistada kaebaja vastutust OÜ Viatern maksuvõla eest. Ei saa pidada OÜ Viatern nõuet AS-i Magma vastu tõendatuks. Samas ei oma AS-i Magma nõude tõendatus vaidlustatud vastutusotsuse seisukohalt tähendust, kuna OÜ Viatern maksuvõla tekkimise põhjustas kaebaja oma tegevusega juba enne AS-i Magma väidetavat võlgnevust.
12.10.Oma 16.04.2020 täiendavates seisukohtades leiab MTA, et kaebaja poolt 28.02.2020 menetlusdokumendis toodud seisukohad ja menetlusdokumendi lisad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Seetõttu jääb vastustaja varem esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et jõustunud on kohtulahendid seoses kaebajaga haldusasjades nr 3-19-1178 ja nr 3-19-1528.
12.11.Oma 29.04.2020 seisukohas jääb MTA oma varasemate seisukohtade juurde ning on seisukohal, et 16.04.2020 kaebaja poolt esitatud arved ei tõenda seda, et kaebaja on pangakontolt väljavõetud sularaha kasutanud OÜ Viatern ettevõtluse tarbeks. Vastustaja esitas ka täpsema ülevaate kaebaja esitatud arvete ja kassa väljamineku orderite lõikes. MTA leiab, et tõendatud on kaebaja tahtlus dokumentide vastutusmenetluses esitamata jätmisel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohtu tegevusele esitatud vastuväite lahendamine
13.Kaebaja esitas 12.05.2020 vastuväite kohtu tegevusele, mis on seni lahendamata. HKMS § 162 lg 1 näeb ette, et otsuses lahendab kohus ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused. Kaebaja leiab kaebaja, et kohus on rikkunud selgitamiskohustust ning ei ole kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid kaebaja esitama peab. Kaebaja leiab, et kohus on kohelnud menetlusosalisi ebavõrdselt ja omab eelarvamust kaebaja suhtes, kuna jättis kaebaja ilma õiguseta esitada vastuse ja tõendid vastustaja 29.04.2020 mahukale seisukohale.
14.Kaebaja poolt esitatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt:
14.1.Esiteks jään 11.05.2020 määruses toodud seisukoha juurde, et vaidluse üheks põhiküsimuseks on väljamaksete ettevõtlusega seotus – selle kohta tõendite ja seisukohtade tähtaegse esitamise vajadus pidi juba kaebuses esitatu pinnalt kaebajale olema ilmselge. Teiseks esitasin kaebajale 14.02.2020 määruses küsimused, millest esimene oli otseselt suunatud rahaliste vahendite väljaviimise tõendatusele. Kolmandaks nähtub kaebaja 16.04.2020 seisukohtadest selgelt, et kaebaja sai väga hästi aru, milliste asjaolude kohta tal vaidlusaluses asjas tõendeid esitada tuleb. Nimelt esitas kaebaja 16.04.2020 täiendavad tõendid koos selgitusega, et soovib esitada täiendavaid tõendeid sularaha sihtotstarbelise kasutamise kohta. Nimetatud tõendite ajakohasuse osas andsin kaebajale täiendava võimaluse selgituste esitamiseks 17.04.2020 määrusega koos põhjendustega nende selgituste tähtsusest.
14.2.Eeltoodust nähtub üheselt, et kaebajale ei ole asjas olnud ebaselge see, milline on vaidluse peamine küsimus ning millised asjaolud kuuluvad tõendamisele. HKMS § 59 lg 3 mõtteks saab pidada seda, et menetlusosalistele oleks teada, milliste asjaolude kohta peavad nad kohtule tõendeid esitama. HKMS § 59 lg 3 paneb kohtule eelkõige kohustuse suunata menetlusosalisi tõendamisvajaduse osas, s.t kohus peab näitama, milline asjaolu vajab tõendamist ja kellel on asjaolu tõendamiskoormis.
14.3.Kohtu selgitamiskohustus ei hõlma konkreetsete dokumentaalsete tõendite väljanõudmist kaebajalt. Kohtule ei saagi olla teada, millised konkreetsed raamatupidamisdokumendid kaebajal alles on. Sealjuures on selgitamiskohustuse ulatus väiksem olukorras, kus kaebajale on tõendamisele kuuluvad asjaolud selged ja kaebaja seisukoht juba esialgses kaebuses on läbivalt 5(14)
3-19-2457 olnud, et väljamaksed on ettevõtlusega seotud ning nende tõenduseks on tõendid vastutusmenetluses esitatud. Kaebaja möönab vastuväites ka ise, et kaasaaitamiskohustuse rikkumisega seonduv on olnud talle läbivalt mõistetav. Vaidlusaluses asjas on väljamakseid tõendavate dokumentide esitamine ja kaasaaitamiskohustuse täitmine maksumenetluses olemuslikult seotud vaidluse põhiküsimused, mis olid ka kaebajale arusaadavad.
14.4.Leian, et ei ole kaebajat ebavõrdselt kohelnud ning antud juhul oli menetluse viibimise vältimiseks põhjendatud jätta kaebaja tõendid asja juurde võtmata. MTA 29.04.2020 seisukohad on esitatud vastuseks kaebaja esitatud seisukohtadele ja tõenditele. Arvestades, et kaebajal oli võimalus enda poolt esitada seisukohti nii enda intitsiatiivil kui ka vastuseks kohtu küsimustele korduvalt, ei ole põhjendatud 11.05.2020 määruses toodud põhjendustel anda kaebajale veel võimalusi seisukohtade esitamiseks. Kaebaja seisukohti järgides tekiks olukord, kus igakordselt kaebaja poolt tõendi esitamisel, tuleks anda seisukoha esitamise võimalus nii vastustajale kui ka siis omakorda kaebajale. On ilmne, et selline teguviis tingiks menetluse veinimise ja kohtuotsuse aja edasilükkamise.
14.5.Märgin, et ka vastuväites kohtu tegevusele ei ole kaebaja selgitanud, miks ei saanud kaebaja 07.05.2020 tõendeid ja seisukohti esitada varem arvestades, et vaidluse üks põhiküsimusi – väljamaksete ettevõtlusega seotus – oli kaebajale selge. Selliste tõendite esitamine ei saa olla sõltuvuses vastustaja seisukohast, vaid kaebajal tulnuks oma seisukoha kinnituseks tõendid esitada juba kaebuses (HKMS § 38 lg 1 p-d 7 ja 8) ning 16.03.2020 määruse kohaselt hiljemalt 16.04.2020. Liiatigi andsin kaebajale täiendava võimaluse selgitamaks, miks ei saanud 16.04.2020 kaebaja esitatud tõendeid esitada juba maksumenetluses. Kaebuse sisuline lahendamine
15.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et vastutusotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus – nõustun vastutusotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt. Vastutusotsuse õiguspärasus
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas MTA on vastutusotsusega õiguspäraselt tuvastanud, et kaebaja vastutab OÜ Viatern maksuvõla eest kokku summas 38 218,67 eurot kuna on rikkunud tagamis- ja tasumiskohustust.
17.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.
18.Riigikohus on 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50 märkinud, et kohus peab kontrollima mh ka seda, kas isik, kellele vastutusotsus tehakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Riigikohus pidas põhjendatuks, et äriühingu endiselt juhatuse liikmelt nõutakse vastutusmenetluse käigus sisse vaid see osa äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal (TlnRnKm 13.04.2015 määrus nr 3-15-273, p 7). Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks on küll äriühingu maksuvõlg, kuid selle suurus tuvastatakse vastutusotsuses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse motiveerimisel (RKHKo nr 3-3-1-23-13, p 25).
6(14)
3-19-2457
19.MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda (vt RKHKo 3-17-991, p 11) või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (RKHKm nr 3-31-16-12, p 10).
20.Eeltoodu alusel analüüsin esmalt, kas täidetud on vastutusotsuse tegemise formaalsed eeldused ehk kas esineb vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid MKS § 96 lg 6 mõttes (käesoleva otsuse p 21). Teiseks selgitan, millised on maksuvõla tekkimise alused (käesoleva otsuse p 22) ja kas vaidlusaluses asjas on kohaselt täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused kaebajale (käesoleva otsuse p-d 23-43) ning jagan menetluskulud (käesoleva otsuse p 42). Vastutusotsuse formaalsed eeldused
21.MKS § 96 lg 5 kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS§ 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. (6) Vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud; 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud (MKS § 96 lg 6).
21.1.Praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis oleksid välistanud vastutusotsuse tegemise, ning OÜ Viatern maksuvõlg oli vastutusotsuse tegemise aja seisuga kehtiv. OÜ Viatern õigusvõime ei olnud vastutusotsuse koostamise ajaks lõppenud (kustutatud äriregistrist 06.02.2020). Maksuvõla aegumise aluseid ei esine (maksuvõlg põhivõla osas koosneb maksustamisperioodidel juuni 2017 kuni juuli 2018 deklareeritud maksusummadest).
21.2.Vaidlusaluses asjas on vastutusotsuses sissenõudmistoimingutesse puutuvalt märgitud, et Harju Maakohtu 18.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-6321 lõpetati OÜ Viatern pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning äriühing kuulub äriregistrist kustutamisele kuue kuu jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest (MTA 12.02.2020 lisa nr 3). Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt, mistõttu on MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks (vastutusotsus p 1, lk 2). Vastutusotsuses seda kajastatud ei ole, kuid asjas esitatud tõenditest nähtub, et MTA on siiski püüdnud OÜ Viatern maksuvõlga ka sisse nõuda enne vastutusotsuse tegemist, kuid nõude arestimisest Magma OÜ suhtes loobuti, kuna võlgnik nõuet ei tunnistanud (MTA 12.02.2020 lisad nr 35-37).
21.3.Kohtupraktikas on vastutusotsuse tegemist peetud õiguspäraseks ka olukorras, kus pankrotimenetluse raugemise tõttu ei õnnestunud maksukohustuslaselt endalt maksuvõlga sisse nõuda. MKS § 96 lg 5 mõttes on otsus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu sama tähendusega kui otsus, millega kuulutatakse pankrott välja. Mõlema otsusega kinnitatakse, et isik on maksejõuetu. Kui panktorimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, ei ole isikul ka nii palju vara, et katta menetlusega kaasnevad kulud. (TlnRnKo 3-17-1898, p 28 ja seal viidatud lahendid). Seega võib asuda seisukohale, et maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Viatern ei ole olnud võimalik ja vastutusotsuse tegemiseks on MKS § 96-lgs 5 sätestatud tingimused täidetud. 7(14)
3-19-2457
21.4.Seega ei ole käesolevas asjas määrava tähendusega kaebaja poolt väljatoodud asjaolud seoses Magma OÜ suhtes nõude arestimisega (kaebaja 31.12.2019 kaebus lk 4; kaebaja 28.02.2020 seisukohad lk 3). Kuna MKS § 96-lgs 5 sätestatus eeldus on täidetud, on vastutusotsuse tegemine kaebajale formaalselt lubatav. Märgin, et OÜ Viatern nõuet Magma OÜ vastu käsitlen täiendavalt otsuse punktides 36-39 seoses põhjusliku seoses tuvastamisega. Maksuvõla tekkimise alused
22.Poolte vahel puudub vaidlus, et OÜ Viatern maksuvõlg oli 11.11.2019 seisuga kokku 39 611,12 eurot, millest põhivõlg moodustab 29 113,95 eurot ja intress 10 497,17 eurot. OÜ Viatern maksuvõlg põhivõla osas koosneb maksustamisperioodidel juuni 2017 kuni juuli 2018 äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Poolte vahel on vaidlus aga selles, kas kaebaja on rikkunud vastava maksuvõla osas tasumis- ja tagamiskohustust. Vastutusotsuse materiaalsed eeldused
23.Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi); 2) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg st põhjuslik seos maksuvõla tekkimise ja juhatuse liikme õigusvastase käitumise vahel (RKHKo nr 3-3-1-43-14, p 10; nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-3-1-17-13, p 10; nr 3-3-1-23-12, p 11; nr 3-3-1-41-05, p-d 12-13).
24.MKS § 8 lõikest 1 ja § 105 lõikest 1 tuleneb äriühingu juhatuse liikmele kohustus korraldada äriühingu maksukohustuste õigeaegne täitmine äriühingu vara arvelt. MKS § 8 lg 1 näeb ette, et maksud tuleb tasuda õigeaegselt ning äriühingu seaduslik esindaja peab tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks.
25.VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Süü vormide sisustamisel lähtutakse VÕS § 104 regulatsioonist (MKS § 40 lg 4), mille kohaselt on tahtlus seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (TlnRnKo nr 3-171948, p 15; RKHKo 3-3-1-17-13, p 14 ja RKHKo nr 3-3-1-43-14, p 16). Tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumine
26.MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuse täitmine, hõlmab ka kohustust korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud (TlnRnKo 3-16-544, p 22). Äriühingu juhatus peab selgitama välja, millised kohustused maksude arvestamisel ja tasumisel konkreetses valdkonnas tegutsedes äriühingul tekivad ning korraldama raamatupidamis- ja maksuarvestuse selliselt, et kohustuste täitmine on tagatud (TrtRnKo 3-17-1482, p 20). Eelneva pinnalt saab vastuseks kaebajale märkida, et tagamiskohustus hõlmab endas sisuliselt kohustust tagada äriühingu seadusjärgsete kohustuste 8(14)
3-19-2457 täitmist. Olukorras, kus äriühingul on üks juhatuse liige, saabki kohustuse täitmise korraldamine olla selle juhatuse liikme kohustuseks.
27.Kaebaja oli OÜ Viatern juhatuse liige perioodil 20.05.2016 kuni 05.07.2019. MTA on seisukohal, et kaebaja on rikkunud maksustamisperioodide juuli 2017 kuni juuni 2018 tasumis- ja tagamiskohustust. Kaebaja kohustuseks oli tagada, et OÜ-l Viatern oleks perioodi juuni 2017 kuni juuli 2018 maksukohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Juhatuse liikmena oli kaebaja kohustatud korraldama äriühingu rahaliste vahendite eesmärgipärase kasutamise ning maksukohustuste õigeaegse täitmise. MTA viitab tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumise õiguslike alustena MKS § 8 lg-le 1 koostoimes MKS § 105 lg-ga 1ning tulumaksuseaduse § 40 lg-le 4 ja § 54 lg-le 4, töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-dele 2 ja 3, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-le 4, kogumispensionide seaduse (KoPS) § 11 lg 1 p-le 4 ning käibemaksuseaduse § 38 lg-le 1 (vastutusotsus p 2.1.2, lk 3).
28.XXile etteheidetav rikkumine MKS § 8 lg 1 mõistes on tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumine maksustamisperioodide juuli 2017 kuni juuni 2018 deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmise näol. Leian, et rikkumine on tuvastatud, kuna vastav tasumiskohustus lasus XXil kui juhatuse liikmel (MKS § 8 ja § 105, KMS § 24 lg 1, § 27 lg 1, § 38 lg- 1 ning TuMS § 54 lgd 2 ja 4, TKindlS § 42 lg 1 p-d 2 ja 3, SMS § 9 lg 1 p 4, KoPS § 11 lg 1 p 4) ja asjaoludest nähtuvalt oli OÜ-l Viatern deklareeritud maksukohutustest maksuvõlg, mis on tasumata, kuna äriühingul puudusid selleks rahalised vahendid. Süü tuvastamine
30.Leian, et MTA on põhjendatult järeldanud, et kaebaja poolt tasumiskohustuse rikkumine oli süüline ning süü vormiks on vaidlusaluses asjas tahtlus (VÕS § 104 lg 5) (vastutusotsus p 2.2 lk 4). Asjaoludest tulenevalt pidi XX mõistma, et ta rikub oma juhitava äriühingu maksude tasumise kohustust, ning sellist kohustuste rikkumist äriühingule maksueelise saamise eesmärgil ka soovima.
30.1.MTA on vastutusotsuses põhjendanud, et olukorras, kus kaebaja oli juhatuse liige, on äriühingust aluselt viidud välja rahalisi vahendeid kokku summas 28 435 eurot (vastutusotsus p 2.2.2, lk 5; MTA 12.02.2020 lisad nr 14 ja 15). Kokkuvõtvalt leiab MTA, et puuduvad raamatupidamise algdokumendid, mis tõendaksid, et OÜ Viatern pangakontolt perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 välja võetud sularaha on kasutatud ettevõtluse eesmärkidel (vastutusotsus p 2.2.2 lk 5-6). Kaebaja seevastu leiab, et sularaha tehingud on OÜ Viatern valdkonnas tavapärased ja ekslik on seisukoht, et äriühingu pangakontolt välja võetud rahalisi vahendeid ei kasutatud ettevõtluse tarbeks (kaebaja 31.12.2019 kaebus lk 3). Väljamaksete seotud ettevõtlusega tõendab kaebaja arvates raamatupidamislik koondtabel, mille kaebaja esitas ka haldusasjas 3-19-1178 (kaebaja 31.12.2019 lisa nr 6). Ühtlasi on kaebaja esitanud asjas arved väljamaksete sisu tõendamiseks (kaebaja 16.04.2020 lisad nr 1-24).
30.2.Äriühingu seadusliku esindaja ülesandeks on muuhulgas tagada äriühingu raamatupidamise vastavus vorminõuetele ja tehingute kontrollitavus (MKS § 57 lg 3, raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg 2). Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (RPS § lg-d 1 ja 2). Seega on § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (RKTKo 3-2-1-45-17, p 11.2). Viidatud koontabel kajastab aga üksnes raha väljavõtmise kuupäeva ja summat. Ühtegi muud selgitavad või RPS nõuetele vastavat kirjeldust ega täpsustust sellest koondtabelist ei nähtu. Eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda 9(14)
3-19-2457 maksuhalduriga, et ainuüksi kaebaja poolt haldusasjas nr 3-19-1178 raamatupidamislik koondtabel ei tõenda sularaha kasutamist OÜ Viatern ettevõtluses. Ka Riigikohus on kinnitanud, et kaebaja poolt Ringkonnakohtule esitatud kassa koondaruanne ei ole raamatupidamise algdokument, samuti ei selgita ega põhjenda see kuidagi pangakontolt välja võetud sularaha kasutamist ettevõtluses (RKHKm 3-19-1178, p 13).
31.Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis tema hinnangul kinnitavad väljamaksete ettevõtlusega seotust. Seega tuleb hinnata, kas kaebaja saab nendele tõenditele vastutusotsuse sisulisel vaidlustamisel tugineda.
31.1.Kaebaja esitas 28.02.2020 kohtule tõendid, mis tõendavad kaebaja väitel seda, et Viatern OÜ arvelduskontolt sularahas väljavõetud rahalised vahendid on kastutatud Viatern OÜ majandusliku tegevuse raames. Kaebaja taotleb tõendite asja juurde võtmist. Asjas ei nähtu, et need oleks varasemalt vastutusmenetluse käigus esitatud. Lisaks esitas kaebaja 16.04.2020 kohtule arved, mis kaebaja hinnangul tõendavad väljamaksete ettevõtlusega seotust. Kaebaja leiab, et nii varasemalt kui ka praegu esitatud tõenditest nähtub, et sularaha on kasutatud äritegevusega seotud otstarbel: Heakorra ja haljastuse tööd, kaugküttetrassi ehitus, kaeviku veetõrje ja liivaluse ehitus, küttetrassi ehitus, killustikualuse ettevalmine; töötajate tervise kaitseks ja parandamiseks tehtud kulud; domeenide pikendamine ja registreerimine; kindlustusmaksed; turundus; telefon ja internetside; kantselei ja muud kontoritarbed; tehnikavahendite/auto rent ja veoteenuste ning traktori rent (kaebaja 16.04.2020 seisukoht). Kaebaja selgitas, et esitatud tõendeid ei ole kaebaja varem MTAle esitanud, kuid tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud kaebaja tahtlusest või hooletusest, vaid vastutaja enda käitumisest, kaebaja teadmatuses hoidmisest ja asjade ajamise korraldamisest (kaebaja 24.04.2020 seisukoht).
31.2.Kohtumenetluses esitatud täiendavate tõendite esitamisega seoses selgitan, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2.) MKS § 92 lg-le 4 ja § 102 lg 1 p-le 2 tuleneb, et hilinenult esitatud maksukohustust vähendavat asjaolu või tõendit saab arvestada vaid juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (TlnRnKo 3-17-1884 p 18). Neist sätetest tulenevalt ei saa maksukohustuslane kohtumenetluses edukalt tugineda maksukohustust vähendavatele uutele tõenditele, kui need jäid maksuhaldurile esitamata kaasaaitamiskohustuse tahtlikult või raske hooletuse vormis rikkumise tõttu (nt Riigikohtu 14.11.2007 otsus nr 3-3-1-47-07, p-d 12-13). Nimetatud piirang laieneb siiski vaid sellistele tõenditele või tõendiallikatele, mis ei saanud olla maksuhaldurile muul viisil teada või kättesaadavad (nt Riigikohus 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p-d 21-22). Kaasaaitamiskohustus nõuab samas ka maksukohustuslaselt endalt teatud aktiivsust ja n-ö kaasamõtlemist (arvestades seejuures konkreetse isiku teadmisi ja kogemusi) ning seega piirab MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatu uutele tõenditele tuginemise võimalust muu hulgas juhul, kui maksukohustuslane on olnud kaasaaitamiskohustuse täitmisel raskelt hooletu. Maksuhaldur peab küll selgitama, millise asjaolu või perioodi kohta tuleb maksukohustuslasel tõendeid esitada ning nõue peaks iseenesest olema võimalikult täpne, kuid see ei tohiks siiski välistada nõude piiritlemist ka üldiste tunnustega, sest maksuhalduril ei saa olla täielikku ülevaadet maksukohustuslase majandustegevuse kohta käivatest dokumentidest (TlnRnKo 3-16-1230 p 26).
31.3.Kaebaja üheks väiteks on see, et tal ei olnud võimalik kaasaaitamiskohustust täiel määral täita ja vastutusmenetluses tõendeid esitada, kuna talle vastutusotsuse projekti kätte ei toimetatud (kaebaja 28.02.2020 seisukoht lk 2). Vastutusotsuse kohaselt toimetati vastutusotsuse projekt kaebajale kätte MKS § 53 lg 4 alusel 29.10.2019 (vastutusotsus p 4, lk 8). MKS § 53 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline või MKS § 53 lõikes 3 nimetatud isik keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokument tagastatakse maksuhaldurile ning loetakse menetlusosalisele kätte toimetatuks. MTA 10(14)
3-19-2457 esitatud lisast nr 25 nähtuvalt tuleb kättetoimetamine lugeda tõendatuks. Arvestades, et MTA püüdis vastutusotsuse projekti kaebajale kätte toimetada ka posti teel ja e-maksuameti kaudu (MTA 12.02.2020 lisad nr 23 ja 24) ning kaebajal olid ühtlasi pooleli kaks kohtuasja, mis olid samuti vastutusmenetlusega seotud, on ilmne ja eluliselt usutav, et kaebaja on ise tekitanud olukorra, kus ta vastutusotsuse projekt tuli talle kätte toimetada nö fiktsiooni teel. Kaebaja poolt eriarvamuse esitamata jätmine oli seega tema enda mõjusfääris oleva tegevuse tagajärg. Seega ei saa vastutusotsuse projekti kättetoimetamine fiktsiooni teel olla kaebaja poolt tõendite vastutusmenetluses mitte esitamist vabandavaks asjaoluks.
31.4.Oluline on seegi, et MTA kohustas kaebajat 09.07.2019 korraldusega nr 13-7/00984-36 (MTA 12.02.2020 lisa nr 8) dokumente (kassadokumendid ja kassatehingute väljatrükid, pearaamatu või käibeandmiku väljatrükid, laenulepingud) esitama, kuid kaebaja seda ei teinud. Viidatud korraldusest on üheselt arusaadav, et esitada tuleb kõik kaebaja käsutuses olevad raamatupidamisdokumendid. Siinjuures leian, et õige on maksuhalduri järeldus XXi poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumisest. See ei saa küll mõjutada hinnangut kaebaja süü osas puutuvalt maksuvõla tekkimisse, mistõttu tuleb seda kaasaaitamiskohustust kajastavat lõiku vastutusotsuses (vastutusotsus p 2.2.1, lk 4) pidada struktuuri mõttes ebaõnnestunuks. See on siiski oluline hindamaks tõendamiskoormise jaotust. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Sealjuures on omavahelises seoses MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus ja MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormis. Leian, et ka vaidlusaluses asjas kohaldub kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et kui maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (RKHKo nr 3-3-1-65-14, p 9; RKHKo nr 3-3-1-33-14, p 11). Kaasaaitamiskohustuse eesmärgiks on võimaldada maksuhalduril maksukohutuslase abiga selgitada välja asjas kõik olulised tähendusega faktid ja tõendid. Kaasaaitamiskohustus nõuab samas ka maksukohustuslaselt endalt teatud aktiivsust ja n-ö kaasamõtlemist (arvestades seejuures konkreetse isiku teadmisi ja kogemusi) (TlnRnKo nr 3-16-1230, p 26). See oleks iseäranis oluline just vaidlusaluses asjas, sest vastutusotsuse aluseks on äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusumma, mille aluseks kaebaja poolt rahaliste vahendite väljaviimine.
31.5.Asjaolu, et XX vastutusmenetluse vältel ei astu samme, et neid väljamakseid tõendipõhiselt selgitada või selgitada oma rolli juhatuse liikmena, tähendab, et asjaolude tõendamise riski kannab just XX ise. Kaebaja poolt menetluses korralduste vaidlustamine ja selgitustaotluste esitamine on küll oma menetluslike õiguste rakendamine, kuid olukorras, kus tõendite esitamata jätmine toob kaasa asjaolude tõlgendamise kaebaja kahjuks, ei saa kaebaja tugineda MTA poolt uurimiskohustuse rikkumisele. Võrreldes kaebuse esitamisega on muutnud ka kaebaja poolt viidatud MTA 09.07.2019 korralduse nr 13-7/00984-36 õiguspärasust puudutava vaidluse menetlusstaadium haldusasjas 3-19-1528. Jõustunud (14.04.2020) on Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles kohus otsustas jätta XXi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Õiguspärase korralduse nõuetekohane täitamata jätmine annab veelgi kaalu kaebaja poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumisele.
31.6.Kaebaja poolt 24.04.2020 esitatud väited sellest, et ta asus korraldust täitma kohe, kui vaidlus korralduse õiguspärasuse üle lõppes, on asjakohatud, kuna õiguspärase korralduse täitmatajätmine kujutab endast kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Muul juhul tekiks olukord, kus maksukohustuslasel oleks võimalik haldusmenetluses õiguspäraste korralduste vaidlustamise läbi maksumenetlust põhjendamatult viivitada. Alusetu on kaebaja 24.04.2020 seisukoht, nagu välistaks MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud vaikimisõiguse kasutamine maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. MKS § 64 lg 1 p 6 ei võta maksukohustuslaselt tõendamiskoormust maksuõigussuhte aluseks olevate asjaolude suhtes (vt TlnRnKo nr 3-11-495, p 19; TlnRnKo nr 311(14)
3-19-2457 14-50138, p 14; nr 3-11-2695, p 25). Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele teabe ja dokumentide esitamise nõudmisele (TlnRnKo nr 3-11-495, p 19).
31.7.Märgin täiendavalt, et isegi kui kaebaja tõendeid aktsepteerida, ei ole siiski tegemist raamatupidamise algdokumentidega, mis tõendaksid ettevõtluses kasutamist. Esiteks kajastab lisa nr 8 üksnes raha väljaminekut. Teiseks ei ole lisas nr 9 raha väljaminek seotud konkreetsete arvete või muuga, mille kaebaja oleks asja juurde esitanud.
32.Eeltoodud põhjustel ja MKS § 102 lg 1 p-le 2 tuginedes, ei saa kaebaja poolt 16.04.2020 esitatud arved mõjutada vastutusotsuse õiguspärasust. Kaebaja ei ole ära näidanud, et need ei jäänud vastutusmenetluses esitamata vähemalt hooletusest. Nõustun ka MTA poolt 29.04 2020 täiendavates seisukohtades tooduga, et selgusetu on, miks oli kaebajal vaja 2017.a OÜ Viatern pangakontolt sularaha suhteliselt väikeste summadena välja võtta selleks, et seda 2018.a lõpus ja 2019.a kasutada OÜ Viatern arvete sularahas tasumiseks. Samuti ei ole arvete puhul tuvastatav, et kaebaja üldse kohtule 16.04.2020 esitatud arvete eest sularahas maksis ning kes oli kaebajalt sularaha vastu võtnud isik. Ühtlasi on MTA toonud välja olulised puudused arvetel, vastuolud arvete ja kassaaruande kuupäevades ja summades, mis annavad aluse kahelda esitatud dokumentide tegelikus majanduslikus sisus.
33.Kaebaja ei ole vastutusmenetluses esitanud veenvat ja RPS nõuetele vastavat tõendit raha ettevõtluse kasutamise kohta. Kaebaja üldsõnalised väited sellest, et raha liikus kassasse ei ole tõendiks, mis raha ettevõtluses kasutamist kinnitada saaks. Rõhutan, et ettevõtluses kasutamisele tuginemine eeldab MKS § 56 lg 2 alusel selle tagantjärgi kontrollitavust (TlnRnKo 3-15-3023, p 19; RKHKo nr 3-3-1-57-13, p 16; RKHKO nr 3-3-1-57-13, p 16; RKHKo nr 3-3-1-43-09, p 14). Vaidlus puudub selles, et äriühing oli kõnealuste väljamaksete ajal kaebaja kontrolli all. Seega lasus tehingute korrektse kajastamise kohustus justnimelt kaebajal enda. Kaebaja väited sellest, et kaebaja tegevusvaldkonnas on sularahas tehingute tegemine tavapärane (kaebaja 31.12.2019 kaebus lk 3), ei väära tehingute, sh sularahas tehtavate tehingute, nõuetekohast dokumenteerimise kohustust.
34.Kaebaja käitumismustri osas pean märkimisväärseks ühtlasi seda, et kaebaja viis rahalisi vahendeid äriühingust välja (28 435 eurot), deklareerides samal ajal võrreldavas suurusjärgus maksukohustusi (29 113,95 eurot), mille ta jättis tasumata. Minu hinnangul viitab ka see kaebaja teadlikule tegevusele maksukohustuse tasumise vältimiseks ning seda ei saa pidada pelgalt kokkusattumuseks olukorras, kus tõendid raha ettevõtluses kasutamise kohta täielikult puuduvad.
35.MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt peab maksuhaldur vastutusotsuses näitama ära juhatuse liikme süü vormi – kas tahtluse või raske hooletuse. Kaebaja täitis ainuisikuliselt juhatuse liikme kohustusi. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (RKHKo nr 3-3-1-23-12, p 15). Jättes tasumata deklareeritud maksud, rikkus kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada esindatava tasumiskohustus. Kaebajale kui äriühingu ainsale juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata kohustus tasuda deklareeritud makse. Samuti pidi kaebaja teadma, et nende tasumata jätmine on õigusvastane (vt ka TlnRnKo 3-18-1022, p 16). Tahtlust kinnitab vaidlusaluses asjas täiendavalt süstemaatiline raha väljaviimine äriühingust, mis oma olemuselt saabki olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus maksude tasumise vältimiseks. Põhjusliku seoses tuvastamine
36.Põhjusliku seoses tuvastamisel on vaidlusaluses asjas peamiseks küsimuseks see, kas maksuvõla tekkimine on põhuslikult seotud kaebaja poolt rahaliste vahendite väljaviimisega 12(14)
3-19-2457 (MTA seisukoht) või on maksuvõla tekkimise põhjuseks asjaolu, et OÜ Magma ei tasunud OÜ-le Viatern õigeaegselt võlgnetavat summat (kaebaja seisukoht).
37.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18 ja nr 3-2-1-42-16, p 19) Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (RKTKo nr 3-2-1-125-03, p 27; RKHKo nr 3-3-1-11-15, p 12). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (RKTKo 3-2-1-149-05, p 13).
38.Kaebaja poolt rahaliste vahendite väljaviimine toimus perioodil juuni 2017 kuni juuli 2018 summas 28 435 eurot. Deklareeritud maksukohustusi oli OÜ-l Viatern sama perioodi eest 29 113,95 eurot. Kasutades elimineerimismeetodit ja mõeldes ära rahaliste vahendite alusetu väljaviimise nähtub, et äriühingul oleks olnud võimalik tasuda maksuvõlga vähemalt summas 28 435 eurot. MTA ongi kaebajale omistanud vastava summa osas vastutuse (vastutusotsus p 2.3, lk 7). Eelneva alusel saab jaatada, et kaebaja tegevuse tulemusel on tekkinud äriühingul maksuvõlg summas 28 435 eurot.
39.Vastuseks kaebaja väitele, et maksuvõla tekkimise põhjuseks oli Magma OÜ poolt tasumata summad, selgitan järgmist.
39.1.Eelnevalt tuvastasin, et juhul, kui kaebaja ei oleks äriühingust alusetult rahalisi vahendeid välja viinud, oleks olnud äriühingul vahendeid maksuvõla tasumiseks. Seega tuleb lahendada küsimus, kas OÜ Viatern võimalik nõue Magma OÜ vastu saab mõjutada eelnevalt tuvastatud põhjuslikku seost.
39.2.MTA on asunud kohtumenetluses seisukohale, et OÜ Viatern OÜ nõue Magma OÜ vastu ei ole tõendatud (MTA 28.02.2020 seisukoht p 2.1 lk 2). Möönan, et MTA väited on vastuolulised ja uurimiskohustuse täitmata jätmisest tulenevalt ka tõendamata. Esiteks ei kajastu vastav seisukoht vastutusotsuses ning puudub võimalus hinnata, kas ja millist sisulist analüüsi MTA vastava nõudeõiguse osas vastutusmenetluses läbi viis. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et MTA on siiski püüdnud OÜ Viatern maksuvõlga ka sisse nõuda enne vastutusotsuse tegemist, kuid nõude arestimisest Magma OÜ suhtes loobuti, kuna võlgnik nõuet ei tunnistanud (MTA 12.02.2020 lisad nr 35-37). Seega vähemalt menetluse mingis faasis pidas MTA nõuet tõendatuks.
39.3.Ajutise halduri aruandes (MTA lisa nr 21) on nõuet Magma OÜ vastu peetud tõendatuks. Määruses, millega tuvastatud pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on märgitud nimetatud nõudega seoses, et nõude sissenõudmine on seotud hagi esitamisega, mida peaksid finantseerima võlausaldajad. Ehitusest tulenevate nõuetega seotud kohtuvaidlused on keerulised ning hagi rahuldamise perspektiivi on seetõttu raske hinnata. Eeltoodud asjaolul tuleb nõue konservatiivsuse põhimõttest lähtudes hinnata nulli (Harju Maakohtu 18.06.2019 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-6321 – MTA 12.02.2020 lisa nr 3). MTA-l on küll õigus pankrotihalduri aruandes ja kohtumääruses toodu tõendite alusel ümber hinnata, kuid sellises olukorras tuleb esitada veenvad põhjendused, mis on ka tõenditega kinnitatud. Hetkel ei ole vastutusotsuse pinnalt üheselt väljaloetav MTA seisukoht vastavasse nõudeõigusesse puutuvalt. Seisukoha, et nõue pole tõendatud, on MTA esitanud alles kohtumenetluses. Seda arvestades saab lugeda asjaolu tõendatuks kaebaja kasuks, kuna äratuntav ei ole, et MTA oleks nendest põhjendustest vastutusmenetluses lähtunud. Arvestades, et tegemist võib olla põhjusliku seoses ahelat mõjutava küsimusega saab seda pidada motiveerimis- ja 13(14)
3-19-2457 uurimiskohustuse rikkumiseks. See ei mõjuta aga lõppastmes vastutusotsuse õiguspärasust, sest vastutusotsuses toodud ja selle aluseks olevate tõendite pinnalt on tuvastatav, et OÜ Viatern OÜ võimalik nõue Magma OÜ vastu ei saa mõjutada kaebaja vastutust. Seda enam, et põhjusliku seoses tuvastamisel on antud asjas oluline ka võimaliku nõudeõiguse tekkimise ajahetk, mis on asjas määrava tähendusega.
39.4.OÜ Viatern nõudeõigus Magma OÜ vastu sai tekkida alles peale deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusi (maksustamisperioodi juuni 2017 kuni juuli 2018) ja rahaliste vahendite väljaviimist (juuni 2017 kuni juuli 2018). Nimelt on vaidlusaluse nõudeõiguse tasumise tähtaeg 03.08.2018 (kaebaja 31.12.2019 esitatud lisa nr 2, arve nr 80). Selgitan, et kuna ka Magma OÜ poolt võimaliku võlgnevuse tasumisel oleks äriühingul võimalik maksuvõlga tasuda, on tegemist sisuliselt kahe üksteisele järgneva põhjusliku seose ahelaga. Samas tuleb arvestada siiski sellega, et kui kaebaja ei ole äriühingust rahalisi vahendeid välja viinud, puuduks vajadus nõudeõiguse mõju maksuvõla olemasolule hinnata. Seega järeldan, et maksuvõla olemasolu on siiski põhjuslikult seotud kaebaja tegevusega äriühingust raha väljaviimise näol. Teisiti öeldes, maksuvõlga ei ole ilma kaebajale etteheidetava teota – rahaliste vahendite väljaviimine – tekkinud. Kõik järgnevad äriühingu tegevused oleksid küll võinud teoreetiliselt ka maksuvõlga vähendada, kuid kaebaja tegevuse põhjuslikku seost maksuvõlaga see seeläbi ei elimineeri.
39.5.Kokkuvõtvalt tuleb jaatada kaebaja poolt rahaliste vahendite väljaviimise ja äriühingul maksuvõla tekkimise ja selle tasumata jätmise vahel põhjuslikku seost. Vastutus intressivõla eest
40.MKS § 32 järgi on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Nõustun maksuhalduri vastutusotsuses toodud seisukohaga et maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga, mis tähendab, et maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke. Kaebaja poolt maksuseaduste rikkumine on kaasa toonud ka intressivõla tekke summas 9783,67 eurot, milles aluseks on põhivõlg summas 28 435 eurot (vastutusotsus p 2.3, lk 7; MTA 12.02.2020 lisad 4-7). Kaebajale kui äriühingu ainsale juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata kohustus tasuda ka tasumata maksukohustuselt intress. Samuti pidi kaebaja teadma, et selle tasumata jätmine on õigusvastane, mistõttu on ka intressi tasumata jätmise osas tuvastatav tahtlus. Järjepidev kohtupraktika kinnitab, et intressikohustus seondub konkreetse põhivõlaga, seega laienevad vastavale intressikohustusele põhimaksu osas tuvastatud kaebaja vastutuse alused (vt TlnRnKo nr 3-13-1600; p 18; 3-17-1898, p 25).
41.Kokkuvõtvalt on tõendatud, et XX vastustab tahtliku tasumiskohustuse rikkumise eest kokku summas 38 218,67 eurot. Vastutusotsus on õiguspärane ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Menetluskulud
42.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi kaebus täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.