Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-19513
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki
10.detsembri 2018 otsusele täiteasjas nr 024/2018/1293
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Puudutatud isik (sissenõudja) OPA Credit (registrikood 1416116)
Asja läbivaatamine
OÜ
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada XX kaebus Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki 10. detsembri 2018 otsusele täiteasjas nr 024/2018/1293.
2.Tühistada Tallinna kohtutäituri Arvi Pinki 10. detsembri 2018 otsus täiteasjas nr 024/2018/1293 ning kohustada kohtutäiturit Arvi Pinki XX 15. novembri 2018 kaebust uuesti läbi vaatama.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri Arvi Pinki kanda.
5.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Arvi Pink (puudutatud isik I, kohtutäitur) algatas 17. septembril 2018 XX (avaldaja) suhtes täitemenetluse. Täitedokumendiks on OPA Credit OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja), A&A Acta OÜ ning abikaasade XX ja YY vahel 28. mail 2018 notariaalselt tõestatud hüpoteekide loovutamise leping ja asjaõigusleping (täiteasi nr 024/2018/1293). Laenulepinguga seotud nõude tagamiseks on avaldaja kinnisasjale seatud sissenõudja kasuks hüpoteek ja täitmisnõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine. Kohtutäitur leiab, et toimetas täitmisteate koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega avaldajale kätte
24.septembril 2018.
2.15. novembril 2018 esitas avaldaja kaebuse täitemenetluse algatamise ja vara arestimise peale. Avaldaja palus põhjendamatult alustatud täitemenetluse lõpetada. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 10. detsembri 2018 otsusega läbi vaatamata, tuues põhjenduseks, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
3.27. detsembril 2018 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja 15. novembril 2018 esitatud kaebust. Avaldaja leiab, et esitas kaebuse tähtaegselt. Avaldaja väitel sai ta täitmisteate kätte alles 5. novembril 2018. Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole järginud kättetoimetamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 326 sätestatud nõudeid.
4.Kohtutäitur jäi oma esialgse seisukoha juurde ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudja oma seisukohta ei esitanud.
5.Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsusele peale rahuldamata ning menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja sai TsMS-is sätestatud norme järgides täitedokumendid kätte enne 5. novembrit 2018. Maakohus tuvastas, et täitedokumendid on avaldajale edastatud aadressile Tallinn, XXX,
3.korrus. Kättetoimetamise katsed toimusid 19. septembril 2018 kell 10.30 ja
24.septembril 2018 kell 17.10. Maakohus leidis, et kättetoimetamise teatiselt nähtub, et avaldaja aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset ning teise katse ebaõnnestumisel on saadetis jäetud adressaadi postkasti. Avaldaja ei ole menetluses väitnud, et nimetatud aadress on ebaõige või et ta ei oleks sealt kättesaadav. Maakohus asus seisukohale, et kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele – saadetist on proovitud üle anda vähemalt kahel korral erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ning saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mida avaldaja ei ole vaidlustanud. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et koht, kus dokumente prooviti üle anda, on avaldaja äriruum (OÜ T).
6.Avaldaja esitas 8. mail 2019 maakohtu 3. aprilli 2019 määruse (vaidlustatud määrus) peale määruskaebuse, milles palub määruse täies ulatuses tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 15. novembril 2018 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama ja tegema uue otsuse. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avaldaja leiab, et maakohus kohaldas valesti TsMS § 326 lg-t 1, jättes kontrollimata ühe eeldustest, mis peab olema täidetud selleks, et lugeda täitmisteade postkasti jätmisega kättetoimetatuks. Avaldaja leiab, et need kaks eeldust on § 326 lg-st 2 tulenevalt järgmised: -
menetlusdokumenti on püütud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 323 kohaselt. 2 (4)
Avaldaja viitab, et täitetoimikust ei nähtu ning ka kohtumenetluses ei ole kohtutäitur tuginenud sellele, et dokumente oleks proovitud üle anda muule avaldaja äriruumis viibivale isikule. Muule äriruumis viibijale saab kättetoimetamine toimuda alles pärast seda, kui kahel korral on püütud dokumente üle anda isikule endale. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on rikkunud TsMS § 326 lg-s 2 toodud teist piirangut ning seega ei saa lugeda, et dokumendid on kaebajale
24.septembril 2018 kätte toimetatud. Avaldaja leiab, et kuna ta sai täitedokumendid kätte alles
5.novembril 2018, siis on kaebus kohtutäituri tegevuse peale tähtaegne. Avaldaja on seisukohal, et kaebetähtaja kulgema hakkamiseks on vajalik, et kaebajat on nõuetekohaselt teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Kaebus esitatakse kohtutäituri tegevuse või toimingu peale ning kaebajal ei ole võimalik seda vaidlustada, kui ta ei tea konkreetse toimingu sisu.
7.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada TsMS-i väära kohaldamise tõttu. Kolleegium saab teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 10. detsembri 2018 otsuse peale, tühistab selle ja kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
9.1.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et dokumendi kättetoimetatuks lugemisel on oluline, et koht, kus prooviti dokument üle anda, on tegelikult saaja elu- või äriruum. Aadressi peab saaja olema ise avaldanud, ei tohi olla seda vaidluse alla seadnud ega vaidlustanud ka postkasti sellel aadressil (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 15). Avaldaja on palunud saata dokumendid oma äriruumi aadressil OÜ T, XXX, 3. korrus, Tallinn 10145 (I kd, tl 36). Samuti on kohtutäitur oma otsuses viidanud, et avaldajaga on telefoni teel dokumentide kättetoimetamise aadress kooskõlastatud (I kd, tl 48 pöördel). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et koht, kus dokumente prooviti üle anda, on äriruum (avaldaja on OÜ T osanik ja juhatuse liige).
9.2.Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et täitedokumente ei ole äriruumis proovitud kätte anda seal viibivale muule isikule. TsMS § 326 saab kohaldada juhtudel, kui kättetoimetaja ei kohta elu- või äriruumis kedagi, kellele oleks võimalik dokumenti nõuetekohaselt üle anda. Äriruumis peaks selline juhtum äriruumi lahtiolekuaegadel olema harv (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 173). Kohtuasjas tõendina esitatud väljastusteatistelt nähtub, et esimesel korral 19. septembril 2018 toimus kättetoimetamise katse kell 10.30, teisel korral 24. septembril 2018 kell 17.10. Kolleegium märgib, et ei ole eluliselt usutav, et nendel aegadel ei olnud võimalik dokumente kätte anda äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 323 kohaselt. Kuna ühestki tõendist ei nähtu, et dokumente oleks proovitud üle anda ka muule isikule, tuleb asuda seisukohale, et menetlusdokumente ei ole postkasti panekuga 24. septembril 2018 nõuetekohaselt kätte toimetatud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kättetoimetamine vastas TsMS § 326 nõuetele.
9.3.TsMS § 307 lg-st 3 tuleneb, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Kohtutäitur on oma otsuses viidanud, et ei ole usutav, et avaldaja sai dokumendid kätte alles
5.novembril 2018, kuna avaldaja käis 17. oktoobril 2018 kohtutäituri vastuvõtul ja väitis, et sai dokumendid kätte. Maakohus pidas seda väidet usutavaks. Kolleegiumi hinnangul pole 3 (4)
sellekohast avaldaja kinnitust TsMS § 306 lg 2 alusel vastavalt dokumenteeritud. Kolleegiumi arvates ei ole toimikus olevate ja menetlusosaliste poolt esitatud tõendite alusel võimalik tõsikindlalt väita, et avaldaja oli vaidlusalused dokumendid kätte saanud enne
5.novembrit 2018. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et dokumentide kättetoimetamise kuupäevaks tuleb lugeda avaldaja märgitu, s.o 5. november 2018. Avaldaja on kättetoimetamise asjaolusid selgitanud ning põhistanud kohtutäiturile esitatud kaebuses (I kd, tl 35).
9.4.TsMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja andmetel sai ta täitmisteate kätte 5. novembril 2018. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 15. novembril 2018, seega tähtaegselt. Kuna täitmisteate kättesaamise tähtaegsus mõjutab vara arestimist, siis tuleb kohtutäituril ka selles osas avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.
10.Lisaks märgib ringkonnakohus, et täitmisteade on täitemenetluse alustamise dokument, mille võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Seega on täitemenetluse õiguspärasuse tagamiseks vajalik, et igasugune kahtlus selle dokumendi kättetoimetamise osas oleks välistatud.
11.Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda. Kuna maakohus ei ole selles asjas menetluskulusid kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga menetluskulusid kindlaks. Kulud määratakse kindlaks maakohtu määrusega pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 2).
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur