OÜ Dold Puidutööstus (registrikood 10104976; aadress Riia mnt 56, Viljandi 71009; e-post [email protected])
Kostja lepinguline esindaja
vandeadvokaat Nikolai Kõiv (Advokaadibüroo Nikolai Kõiv epost [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Dold Puidutööstus N.M.kasuks hüvitis alljärgnevalt: - perioodi 23.03.2015 kuni 31.03.2015. a eest 57,45 eurot; - perioodi 01.04.2015 kuni 31.03.2016. a eest 2524,32 eurot; - perioodi 01.04.2016 kuni 31.03.2017 eest 2668,2 eurot; - perioodi 01.04.2017 kuni 31.03.2018 eest 2804,28 eurot; - perioodi 01.04.2018 kuni 31.03.2019 eest 3037,04 eurot; - perioodi 01.04.2019 kuni 14.06.2019 eest 676,72 eurot; kokku 11768,01 eurot.
3.Edasise igakuise kahju suuruseks on alates 14.06.2019. a kehtivat pensioniindeksit arvestades (210,36*1,057*1,051*1,083*1,084) 274,35 eurot. Iga-aastaselt tuleb hüvitis indekseerida uue 01. aprillil avaldatava pensioniindeksiga.
4.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada OÜ-lt Dold Puidutööstus hüvitama N.M.30 % kutsehaigusega kaasnevatest lisakulutustest, s.h kulutused seoses vajaliku kõrvalabi
ning taastusravi ja sanatoorseraviga, vastavalt N.M.poolt esitatavatele kuludokumentidele;
5.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista OÜ-lt Dold Puidutööstus N.M.kasuks välja kutsehaiguse põhjustamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses.
6.Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda.
7.Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus N.M.töötas Aktsiaseltsis Dold Puidutööstus alates 16. maist 2002. aastal kuni 17. märtsini 2015. aastal, mil Dold ütles pooltevahelise töölepingu nr 433 üles töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu. Hagejal diagnoositi 30. jaanuaril 2015. a kutsehaigusena käte ülekoormushaigus, s.h müofastiaalsed valud õlavöötmes, kätes, krooniline rotatoormanseti kahjustus mõlemapoolselt, küünarliigeste epikondüliidid, käte liigeste valud ning degeneratiivsed muutused randmetes ja labakäte liigestes. Sama töötervishoiu arsti teatise kohaselt olid kutsehaigestumise põhjustanud ohuteguriteks raske füüsiline töö koormusega kätele ja õlavöötmele, raskuste teisaldamine, töö sundasendites, korduvad jõu rakendamist vajavad liigutused ning kõrgem traumaoht. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on sama töötervishoiu arsti teatise kohaselt aastad 2002 kuni 2015, s.o täpsel sama periood, mil hageja töötas kostja juures. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 06.05.2015. a otsusega nr 1218302 on N M tuvastatud püsiv töövõimekaotus 30%, mille põhjuseks on kutsehaigestumine. (vt lisa 4, Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2015. a otsus nr 1218302). Püsiva töövõimetuse tekkimise ajaks on kõnealuse otsuse kohaselt 23. märts 2015. a (taotluse esitamise kuupäev). Sama otsuse kohaselt ei ole ülekoormushaiguse tõttu hageja võimeline raskeks füüsiliseks tööks ning töö pingijuhina on ebasobiv. Tööinspektsioon on viinud läbi N.M.kutsehaigestumise uurimise, mille tulemused on võetud kokku uurimiskokkuvõttes ( kutsehaigestumise uurimuskokkuvõte 20.03.2015 nr 37/1637-6). Kõnealusest kutsehaiguse uurimiskokkuvõttest tulenevalt tuvastas Tööinspektsioon seoses N.M.kutsehaigestumisega tööandja poolsed rikkumised.
Kõnealuste ning muude käesoleva hagiavalduse sisulises osas käsitletud rikkumistega on kostja põhjustanud hagejale tervisekahju, mille tulemusena hageja võime endale sissetulekut teenida on vähenenud 30% ulatuses. Hageja tänasel päeval ei tööta ning tema võimalused samaväärse töö saamiseks on sisuliselt olematud. Ehkki hageja on vanaduspensionär, sooviks ta endale tööga täiendavalt elatist teenida. Hagejale on töötervishoiu arsti 04.02.2015. a teatisest nähtuvalt ebasobiv raske füüsiline töö, pidev koormus kätele ning raskuste teisaldamine. Hageja esitas hüvitise asuuruse arvestuse ( I kd tl 11). Teiseks seisneb hageja varaline kahju tekkida võivates lisakuludes. Need kulud võivad tekkida tulevikus ning hageja ei pea mõistlikuks selles osas tulevikus eraldi kohtusse pöörduda vaid soovib tulevikus tekkiva määratletud kahju väljamõistmist selliselt, et kostja on kohustatud hüvitama N.M.30% kutsehaigusega kaasnevatest lisakulutustest, s.h seoses vajaliku kõrvalabi ning taastusravi ja sanatoorse raviga vastavalt N.M.poolt esitatavatele kuludokumentidele. Hagejale on kutsehaigusega ühtlasi põhjustatud valu ja kannatusi ning valu on hõlmatud isegi hagejale pandud diagnoosidest. Tänasel päeval on hageja käte liikuvus äärmiselt piiratud ning ta ei saa hakkama isegi lihtsate igapäevaste toimingutega. Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2015. a otsusega nr 1180967 on tuvastatud, et N.M.vajab regulaarset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel ja juhendamist kestusega 2 aastat. Eelöeldu, nagu ka võimetus oma tööga elatist teenida tekitab hagejale ka psüühilisi üleelamisi. Eelöeldust tulenevalt palub hageja endale mõistliku mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt, mille suuruse jätab hageja kohtu määrata. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta esitatud hagi rahuldamata. Kostja nõustub hagiavalduses märgituga, et hageja töötas AS-is Dold Puidutööstus ajavahemikul 16.mai 2002.a. kuni 17.03.2015.a. Asjaolu, et hagejal on diagnoositud kutsehaigus, ei tähenda see veel seda, et kutsehaigus oleks tingitud halbadest töötingimustest AS-is Dold Puidutööstus või AS Dold Puidutööstus oleks oma õigusvastase tegevusega põhjustanud hagejale kutsehaiguse. Hageja viitab oma hagis VÕS-i §-ile 130 lg.1 ja VÕS-i §-ile 1043 (deliktiline vastutus). Töötamine ettevõttes ei ole veel kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks. Hageja töötingimused vastasid ja vastavad tööohutuse eeskirjadele. Kostja (tööandja) suunas hageja alates 2004.a. regulaarselt Töötervishoiuteenuste osutaja juurde tervisekontrolli, et selgitada välja, kas hageja tervislik seisund vastab antud töökoha tingimustele ja kas töötaja võib töötada antud töökohal. Nii näiteks 27.04.2004.a. tervisekontrolli otsuse kohaselt võib N.M.töötada puidupingitöölisena ja soovitusi tööandjale ei tehtud. 21.10.2010.a. tervisekontrolli otsuse kohaselt ettekirjutusi tööandjale ei tehtud. 29.10.2012.a. tervisekontrolli otsuse kohaselt nähti ette töötajale lisapausid tööpäeva jooksul 2 korda 10 minutit. Vältida üle 10 kg. Raskuste üksinda käsitsi teisaldamist. Seda nõuet tööandja täitis. N.M.võimaldati lisavaheajad ja ta ei pidanud üksinda teisaldama raskusi üle 10 kg. Tervisekontrolli otsus 02.02.2013.a. kohaselt nähti ette regulaarsed puhkepausid iga 2 töötunni järel ja raskuste käsitsi teisaldamise piirang üle 20 kg. Ka neid nõudeid tööandja täitis. N.M.ei pidanud teisaldama raskusi üle 20-ne kg. Kostja ei jaga tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes toodud seisukohti ja leiab, et need ei ole objektiivsed ega tugine ettevõttes olemasolevatele faktilistele asjaoludele. Kostja on seisukohal, et antud asjas ei saa eeldada, et töökeskkond ei vastanud hageja tervislikule seisundile. Hagejale oli määratud alates 28.12.2010.a. üldhaigestumise tõttu
üldine püsiv töövõime kaotus 60 %. Töötajale võimaldati tema tervislikule seisundile vastavat kergemat tööd. Töötaja sai töövõimetuspensioni kuni vanaduspensioni määramiseni. Peale vanaduspensioni määramist, kui hagejale lõpetati töövõimetuspensioni maksmine, leidis hageja, et tema puue on tingitud mitte üldhaigestumisest, vaid kutsehaigusest. Riskianalüüsi olemasolu või selle puudumine ei saa mitte mingil juhul põhjustada kutsehaigust. Kutsehaigust saavad põhjustada eelkõige mittenõuetekohased töötingimused. Tööinspektsioon on märkinud, et kutsehaiguse üheks teguriks on raskuste käsitsi teisaldamise riskide alahindamine olukorras, lauaplaatide tõstmine ja keeramine toimus käsitsi ning plaadi kaal jääb ajavahemikku 80-100 kg. N.M.oli vabastatud pahteldatavate plaatide ümberkeeramisest, seda tegid teised töölised, kuna N.M.tervislik seisund ei võimaldanud plaate ümber keerata. Pahteldatavate plaatide raskus oli ca 60 kg. Neid plaate ei olnud vajalik tõsta, vaid laual ümber keerata ja seda tegid teised töötajad. N.M.ülesandeks oli ainult aukude puurimine ja pahteldamine. Raskusjõud, mida tuli tööoperatsioonide teostamiseks teha oli ainult ca 1-2 kg. Seega kutsehaigus ei saanud tekkida raskest füüsilisest koormusest kätele, vaid hageja üldisest tervislikust seisundist. Ekslik on tööinspektsiooni väide, et ettevõttes oli puhkepauside ebapiisav korraldus. Tööinspektsioon ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mida tööandja oleks rikkunud. Töökoht, kus N.M.töötas, ei olnud liinitöö ja pauside võtmine ei olenenud teistest töötajatest, vaid antud pingil töötavatest töötajatest. Talle võimaldati puhkepause vastavalt tema vajadustele. Kostja palub jätta hagi, kui tõendamata hagi, rahuldamata, menetluskulud panna hagejale. Eksperdiarvamus Kohus määras ekspertiisi. Ekspert vastas esitatud küsimustele.
1.Milline on N.M.tervislik seisund ekspertiisi läbiviimise aja seisuga; haigusnähtude olemasolu korral, millest need võivad olla tingitud? N.M.üldhaigused (hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi; II tüübi diabeet) on kroonilised ning püsivad raviga kontrolli all ning kompensatsioonis; kutsehaigus ehk ülekoormushaigus (õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroom, epikondüliit) annavad jätkuvalt tunda, põhjustades valu ning õla- ja küünarliigese funktsioonide piiratust ning parema (juhtiva) käe jõudluse langust.
2.Mitu protsenti on N.M.üldise töövõime kaotuse protsent arvestades N.M.vanust? Andmed, et töövõime kaotuse protsenti arvestataks või oleks kunagi arvestatud lähtuvalt isiku vanusest, puuduvad. Käesoleval juhul on N M püsiv töövõimekaotus 60% seoses üldhaigestumisega aastast 2010 ning 30% aastast 2015 seoses kutsehaigestumisega.
3.Kas N M esineb kutsealase töövõime kaotus ja milline see võib olla arvestades N.M.vanust ja millest ning millal võis olla tingitud kutsealase töövõime kaotus? N.M.ei saa enam teha kutsealast tööd seoses ülekoormushaigusena esinevate krooniliste müofastsiaalsete valudega kaela-õlavöötmes ja kätes ning ülajäseme funktsiooni puuete liikuvuse piiratuse, jõudluse langusega. Eelnevalt loetletud muutused on tekkinud tööl esinevate ohutegurite toimel aastatel 2002-2015; vanus võib olla ainult kutsehaiguse kiiremat teket soodustavaks faktoriks mitte põhjuseks.
4.Kas ja millises ulatuses on N.M.töövõimetuse põhjustanud üldhaigestumine ja missuguses ulatuses kutsehaigestumine? Vt p 2 Kohtuistung 18.04.2018 Hageja esindaja esitab haginõude täpsustuse pensionite indekseerimise alusel 8602, 70 eurot. Hageja esitatud tõendid: Tööleping (kt lk15), Töölepingu ülesütlemisavaldus (kt lk 16), Töötervishoiu arsti diagnoos (kt lk 17), SKA otsus (kt lk 18), Kutse haigestumise uurimuskokkuvõte (kt lk 20-23), Kahju arvestus (kt lk 25-27), Pretensioon (kt lk 30), vastus
pretensioonile (kt lk 31-33), Perearsti Riina Tamme tõend (kt lk 41), Tööinspektsiooni artikkel (kt lk 42-43), Artikkel (kt lk 44), SKA otsus puude raskusastme tuvastamise kohta (kt lk 28-29). puude raskusastme otsused 21.12.2016, neljal lehel, ekspertiisi aktile (kt lk 117-133), mis on väga selgelt ja põhjalikult lahti seletatud. Hagejal on pikendatud töövõime otsus, pensionitunnistusel on keskmine puue tuvastatud kuni 2021 aastani. Hageja kutseala oli tööline, spetsiaalsust ei ole. Kostja esindaja: jääb oma 30. mai 2016 (kt lk 60-63) esitatud seisukohtade juurde. Selles osas vaidlust pole, et hagejal on diagnoositud kutsehaigus ja hageja töötas kostja juures. Hagi ei kuulu rahuldamisele. Hüvitise saaks kohus välja mõista ainult 31. märtsini 2018. Kostja tõendid on 12. juuni 2017 Tervisekontrolli otsused (kt lk 100-105), Tervisekontrolli otsused (kt lk 88-92). Kohus kuulas ära tunnistaja A L, kes andis ütlusi, et ta töötas 17 aastat, pingitöölisena ASis Dold koos M, Pingitöötaja ülesanded olid puitplaadi valmistamine ja M.l oli parandamine. Plaat tuli ära parandada mõlemalt poolt. Plaati tuli käsitsi keerata ümber ja mõlemalt poolt ära teha ja maha tõsta. See oli N.M.iga päevane töö. Ära vedu oli roklatega. Tööpäev oli 8 tundi, 4 tundi tööd, 30 minutit lõuna ja 4 tundi tööd. Oli ka pause. Plaati pidi kahekesti keerama ja kuidagi maha laskma plaadi, et plaat kukuks otse, mitte viltu. Plaate parandati korkide ja paatidega. Auk puuriti ette freesiga ja käsitsi pandi sisse. Parandus pingil töötati, kuidas kunagi, oleneb plaadi suurusest kahekesti vähemalt. Plaadid tulid liini mööda, kogumine sai täis, siis lükati need plaadid ette ja hakati parandama, lükati käsitsi ümber, lükati käsitsi ära ja pärast, kui oli suur hunnik valmis, viidi roklatega minema. Vähemalt kaks inimest oli ja kui olid raskemad plaadid siis rohkem. Kohus kuulas ära tunnistajana Erki Suviste. Ta andis ütlusi, et N.M. töö oli plaatide parandamine pahtlilabidaga ja tüüblite paigutamine. Käsitöömasinaga tüübli avade puurimine, liimiga ja liimi pudeli küljes oleva haamriga tüübli asetamine. Kui plaadid olid suurema laua peal, siis oli parandamine kolmekesi, siis käsitsi pöörata polnud vaja ja tõsta. Ta töötas ka ühe teise laua peal, kus oli vaja üksi teisaldada. kui olid raskemad plaadid, mida oli vaja parandada, alati N ütles, kui ta ei jõua, leiti talle teine töö või abiline. Kui oli koormus suurem, siis läks N lihtsalt appi. Reeglina oli ettenähtud kaks inimest. Ei saa välistada, et N.M.õhemaid plaate ümber keeras, mis on ka kergemad. N M.l plaatide parandamisel oli koormus pigem randmele. Põhikoormus ja alla surumis koormus 2 kg. Plaatide parandus oligi kergem töö. Töö oli individuaalne, ei olnud mingisugust pressingut. Seda ei saa nimetada liini tööks. N M.l konkreetset pausi ei olnud määratud, ta küsis pausi, kui soovis. Tema arvates ei olnud ettevõttes oli veel kergemat tööd, kui plaadi parandamine. See oli kõige kergem töö. N.M.käis ainult päevases vahetuses. Kohus kuulas ära tunnistaja A R. Ta andis ütlusi, et N M.l on tervisekontrollid korduvalt läbitud. Otsustes on tunnistatud töökohale sobivaks. Kõiki suuniseid on tööandja järginud. Paranduslaud on kõige kergem töö ettevõttes. Seal ei ole survet taga, vaid pahteldamine, paatimine ja korkimine. Plaadis on ees ja seal vaikselt toimetatakse. Tavaliselt teevad neil seda tööd naisterahvad. Ainuke, mis selle töö juures võib üldse raske olla, on plaatide keeramine. Plaatide keeramine sõltub plaadi raskusest ja suurusest. Plaadid on olnud väga erineva mõõduga. N.M.oli valdavalt väiksete plaatide paranduslaua peal. Aparaat võis olla paari kilone, mida tuli alla tõmmata ja freesid auke. Alates 2009 aastast ettevõtte omanik otsustas kellaajalised puhkepausid kaotada ja jäi järele 4 tundi tööaega, 30 minutit lõunat ja 4 tundi tööaega. Alati oli töötajatel võimalus käia vett joomas ja tualetis. Töötaja sai praktiliselt minna, siis kui vajadus, väljaarvatud liinitöötajad. N.M.töötas ka muudel aladel,
puitdetailid olid päris väikese mõõdulised ja kerged. Lamellid võisid olla 2,3 kuni 5 kg rasked. N.M.on küll küsinud veel kergemat tööd, aga ettevõttes kergemat tööd pakkuda ei ole. Töötaja peaks ise otsustama, kas see töö on tema jaoks jõukohane või mitte. Kostja seisukoht asja uuel läbivaatamisel Kostja vaidleb endiselt hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustub hagiavalduses märgituga, et hageja töötas AS-is ( praegune OÜ) Dold Puidutööstus ajavahemikul 16.mai 2002.a. kuni 17.03.2015.a. Asjaolu, et hagejal on diagnoositud kutsehaigus, ei tähenda see veel seda, et kutsehaigus oleks tingitud halbadest töötingimustest OÜ-s ( endine AS) Dold Puidutööstus või OÜ Dold Puidutööstus oleks oma õigusvastase tegevusega põhjustanud hagejale kutsehaiguse. Tartu Ringkonnakohus asus oma kohtulahendis seisukohale, et kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul tuleb hagejal (kannatanul) tõendada nii kahju tekitaja (kostja) poolne õigusvastane käitumine, kahju tekkimine kui ka põhjusliku seose esinemine teo ja tagajärje vahel. Antud juhul ei ole hageja küllaldaselt tõendanud kostja poolset õigusvastast käitumist ja põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumise ja tagajärje vahel. Töötamine kostjale kuuluvas ettevõttes ei anna veel õiguslikku alust eeldada kostja poolset õigusvastast käitumist. Hageja peab küllaldaselt tõendama, milles konkreetselt seisnes kostja poolne õigusvastane käitumine ja asjaolu, et kostja poolt toimepandud õigusvastane käitumine tekitas hagejale hagis märgitud tagajärje. Kostja leiab, et ta on täitnud kõiki töökaitse eeskirju: hageja on nõuetekohaselt instrueeritud, töötajale on väljastatud vajalikud tööriided, turvakingad ja kõrvaklapid. Töökeskkond ja töötingimused vastasid kehtestatud nõuetele. Töötaja on läbinud regulaarselt tervislikku kontrolli ja tööandja on täitnud kõiki töötervishoiuarsti poolt tehtud ettekirjutusi. Hageja töötingimused vastasid ja vastavad tööohutuse eeskirjadele. Kostja (tööandja) suunas hageja alates 2004.a. regulaarselt töötervishoiuteenuste osutaja juurde tervisekontrolli, et selgitada välja, kas hageja tervislik seisund vastab antud töökoha tingimustele ja kas töötaja võib töötada antud töökohal. Nii näiteks 27.04.2004.a. tervisekontrolli otsuse kohaselt võib N.M.töötada puidupingitöölisena ja soovitusi tööandjale ei tehtud. 21.10.2010.a. tervisekontrolli otsuse kohaselt ettekirjutusi tööandjale ei tehtud. 29.10.2012.a. tervisekontrolli otsuse kohaselt nähti ette töötajale lisapausid tööpäeva jooksul 2 korda 10 minutit. Vältida üle 10 kg raskuste üksinda käsitsi teisaldamist. Seda nõuet tööandja täitis. N.M.võimaldati lisavaheajad ja ta ei pidanud üksinda teisaldama raskusi üle 10 kg. Tervisekontrolli otsus 02.02.2013.a. kohaselt nähti ette regulaarsed puhkepausid iga 2 töötunni järel ja raskuste käsitsi teisaldamise piirang üle 20 kg. Ka neid nõudeid tööandja täitis. N.M.ei pidanud teisaldama raskusi üle 20-ne kg. Kostja ei jaga tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes toodud seisukohti ja leiab, et need ei ole objektiivsed ega tugine ettevõttes olemasolevatele faktilistele asjaoludele. Kostja on seisukohal, et antud asjas ei saa eeldada, et töökeskkond ei vastanud hageja tervislikule seisundile. Vastupidi, hageja tervislik seisund ei vastanud töökeskkonnale. Hagejale oli määratud alates 28.12.2010.a. üldhaigestumise tõttu üldine püsiv töövõime kaotus 60 %. ( Vt. püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus 07.01.2011.a). Töötajale võimaldati tema tervislikule seisundile vastavat kergemat tööd. Tööinspektsioon ei ole seda arvestanud. Töötaja sai töövõimetuspensioni kuni vanaduspensioni määramiseni. Peale vanaduspensioni määramist, kui hagejale lõpetati töövõimetuspensioni maksmine, leidis hageja, et tema puue on tingitud mitte üldhaigestumisest vaid kutsehaigusest. Tööandja on läbi viinud vastavad riskianalüüsid ja need vastavad kehtivatele õigusnormidele. Kõik töötajad ja ka vastavad vastutavad isikud olid teadlikud töötingimustest ja mitte
mingisuguseid ettepanekuid ja ettekirjutusi selles osas ei tehtud . Riskianalüüsi olemasolu või selle puudumine ei saa mitte mingil juhul põhjustada kutsehaigust. Kutsehaigust saavad põhjustada eelkõige mittenõuetekohased töötingimused. Antud juhul ei ole tuvastatud mittenõuetekohaseid töötingimusi. Tööinspektsioon on märkinud, et kutsehaiguse üheks teguriks on raskuste käsitsi teisaldamise riskide alahindamine olukorras, lauaplaatide tõstmine ja keeramine toimus käsitsi ning plaadi kaal jääb ajavahemikku 80-100 kg. Antud juhul N.M.oli vabastatud pahteldatavate plaatide ümberkeeramisest, seda tegid teised töölised, kuna N.M.tervislik seisund ei võimaldanud plaate ümber keerata. Pahteldatavate plaatide raskus oli ca 60 kg. Neid plaate ei olnud vajalik tõsta, vaid laual ümber keerata ja seda tegid teised töötajad. N.M.ülesandeks oli ainult aukude puurimine ja pahteldamine. Raskusjõud, mida tuli tööoperatsioonide teostamiseks teha oli ainult ca 1-2 kg. Seega kutsehaigus ei saanud tekkida raskest füüsilisest koormusest kätele, vaid hageja üldisest tervislikust seisundist. See asjaolu on leidnud tõendamist kohtus ülekuulatud tunnistajate endise tootmisjuhi E S ja personalijuhi A R poolt antud ütlustega. Ekslik on tööinspektsiooni väide, et ettevõttes oli puhkepauside ebapiisav korraldus. Tööinspektsioon ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mida tööandja oleks rikkunud. Puhkepausid on sätestatud töösisekorra eeskirjades. Igas töölõigus täiendavad puhkepausid sõltuvad konkreetsetest tööoperatsioonidest. Puhkepauside vahemiku ja kestvuse määrab otsene tootmisjuht. Töökoht, kus N.M.töötas, ei olnud liinitöö ja pauside võtmine ei olenenud teistest töötajatest, vaid antud pingil töötavatest töötajatest. Talle võimaldati puhkepause vastavalt tema vajadustele. Antud juhul ei ole tuvastatud ka tööandja poolse hageja mitteküllaldase juhendamise ja kutsehaiguse vaheline põhjuslik seos. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kahju hüvitise arvestused on ebaõiged ja ei tulene seadusandlusest ning ei vasta hageja tervislikule seisundile. Antud juhul tuleks hinnata hageja üldisest tervislikust seisundit lähtudes, millist töötasu oleks hageja olnud edaspidi võimeline teenima temal esineva 60 %-lise üldise töövõimekaotusega ja seejuures arvestades tema vanust, eeldusel, et hagejal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Kostja on seisukohal, et hageja pensioniikka jõudes 60 %-lise üldise töövõimekaotusega ei oleks olnud võimeline edaspidi OÜ-s Dold Puidutööstus töötama ka siis, kui tal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Eesti Vabariigis on kehtestatud vanaduspension ikkagi eeldusel, et teatud vanadusikka jõudmisel ei ole isik võimeline ise töötama ja selle hüvitiseks on riik kehtestanud teatud vanuseikka jõudnutele vanaduspensioni. See seisukoht, et vanaduspensioni ei tule võtta arvesse kahju hüvitamise arvestamisel ei ole kooskõlas kahju hüvitamise üldpõhimõtetega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud panna hagejale. Hageja seisukoht asja uuel läbivaatamisel Hageja jääb jätkuvalt kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade, väidete, argumentide, tõendite ja õiguslike põhjenduste juurde ega hakka neid siinkohal kordama. Ringkonnakohus on nõustunud hageja seisukohtadega tõendamiskoormise jaotuse osas ning hageja palub asja uuel läbivaatamisel neist seisukohtadest lähtuda. Hageja on esitanud tõendid kõigi tema poolt tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta ning leiab, et hageja nõude eeldused on täidetud ning piisavalt tõendatud. Kostja 28. jaanuari 2019. a seisukoha osas märgib hageja, et see ei arvesta jätkuvalt kehtiva õigusega ega Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadega. On ilmne, et kostja ei suuda tõendada, et on tööõigusnorme kohaselt täitnud. Kostja ei ole tõendanud ega üritanudki tõendada ühtki asjaolu, mille osas ringkonnakohus on selgitanud, et tegemist on kostja tõendamiskoormisega.
Samavõrra ainetu on kostja väide nagu poleks mingit raskuste tõstmist hageja töös üldse ette tulnudki. Tunnistaja A L on sõnaselgelt tunnistanud, et suured liimpuitplaadid, mida parandati, olid 5 m pikad ja 4 cm paksused ning nende kaal ulatus vähemalt 70 kg-ni, kui mitte rohkem. Seejuures oli kostja poolsete tunnistajate väited plaatide raskuse osas ebajärjekindlad ja ebausaldusväärsed, kord räägitakse 2,5 kg kord 40 kg ja siis jälle 20kilogrammistest raskustest. Rääkimata sellest, et kummagil tunnistajal ei olnud reaalselt ülevaadet sellest, mida hageja tööl täpselt tegi ning mis ülesandeid vahetu ülemus talle andis. Tööinspektsiooni poolt tuvastatud asjaolusid (kostja rikkumisi) ei saa kostja lükata ümber pelga omapoolse mittenõustumisega ja paljasõnaliste väidetega seesuguste rikkumiste mittetoimumise kohta. Käesolevas dokumendis käsitlemata küsimustes toetub hageja kõigile oma varasemalt esitatud tõenditele, seisukohtadele ning õiguslikele põhjendustele, samuti Tartu Ringkonnakohtu otsusele, milles on selgelt märgitud pooltevahelise tõendamiskoormise jaotus. N.M.varalise kahju suuruse seoses kutsehaigusest tingitud 30%-lise töövõime kaotusega arvestas esialgselt välja Pr A V Viljandi kutsehaigete ühingust (vt hagiavalduse lisa 6). Edasised arvestused on tehtud vastavalt kehtivatele pensioniindeksitele. Kahju suurus apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga on järgmine: - Perioodil 23.03.2015 kuni 31.03.2015. a 57,45 eurot; - Perioodil 01.04.2015 kuni 31.03.2016. a on kahju suuruseks 12*210,36 eurot, s.o 2524,32 eurot; - Perioodil 01.04.2016 kuni 31.03.2017 on kahju suurus 210,36*1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*12 = 2668,2 eurot; - Perioodil 01.04.2017 kuni 31.03.2018 on kahju suurus 210,36*1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*1,051 (pensioniindeks alates 01.04.2017)*12 = 2804,28 eurot; - Perioodil 01.04.2018 kuni 01.02.2019 on kahju suuruseks 210,36*1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*1,051 (pensioniindeks alates 01.04.2017)*1,083 (pensioniindeks alates 01.04.2018)*10 + 210,36/30 (päeva hüvitis)* 1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*1,051 (pensioniindeks alates 01.04.2017)*1,083 (pensioniindeks alates 01.04.2018)*1 = 2539,30 eurot. - Sissetulekute kaotusest tingitud varaline kahju käesoleva seisukoha esitamise aja (s.o 01.02.2019. a) seisuga on seega kokku on 57,45 eurot+2524,32 eurot+2668,2 eurot+2804,28 eurot+2539,30 eurot = 10593,55 eurot. - Edasise igakuise kahju suuruseks on alates 01.04.2018. a kehtivat pensioniindeksit arvestades 210,36*1,057*1,051*1,083=252,65 eurot. Iga-aastaselt tuleb hüvitis indekseerida uue 01. aprillil avaldatava pensioniindeksiga. Eeltoodu alusel ning juhindudes ülalviidatud õigusnormidest, eelkõige VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 2 ja 7, 1044 lg 3, 130 lg 1 ning 134 lg 2 ja TLS § 28 lg 2, palub hageja 1.1 mõista Osaühingult Dold Puidutööstus N.M.kasuks välja kutsehaiguse põhjustamisest tingitud varalise kahju hüvitis perioodi 23.03.2015 kuni 01.02.2019 eest summas 10593,55 eurot ning alates 02.02.2019. a igakuiselt summas 252,65 eurot 1.2 kohustada Osaühingut Dold Puidutööstus iga-aastaselt indekseerima N.M.tasumisele kuuluvat igakuist kutsehaiguse hüvitist vastavalt TTOS § 312 sätestatule samas sättes viidatud indeksiga, s.o pensioniindeksiga või alternatiivselt muu indeksiga, mis kohtu hinnangul kõige adekvaatsemalt kajastab hageja töövõime kaotusest tingitud kahju suuruse muutumist ajas;
1.3 kohustada Osaühingult Dold Puidutööstus hüvitama N.M.30 % kutsehaigusega kaasnevatest lisakulutustest, s.h kulutused seoses vajaliku kõrvalabi ning taastusravi ja sanatoorse raviga, vastavalt N.M.poolt esitatavatele kuludokumentidele; 1.4 mõista Osaühingult Dold Puidutööstus N.M.kasuks välja kutsehaiguse põhjustamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses; mõista Osaühingult Dold Puidutööstus välja kõik N.M.menetluskulud, sealhulgas maakohtus kantud menetluskulud, ning jätta kõik Osaühing Dold Puidutööstus menetluskulud, sealhulgas maakohtus kantud menetluskulud, tema enda kanda. Kohtu põhjendused
1.Võlaõigusseaduse kohaselt on tervisekahjustuse, sealhulgas kutsehaiguse põhjustamise korral kannatanul õigus valida, kas ta esitab oma nõude lepinguõiguse sätete või deliktiõiguse alusel. Hageja on hagiavalduses tuginenud kahju õigusvastasele tekitamisele, mitte lepingurikkumisele, seetõttu lähtub kohus hagi lahendamisel eelkõige deliktiõiguslikest sätetest.
2.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 128 lg 3 alusel otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
3.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
hageja töötas AS-is Dold Puidutöötus alates 16.05.2002 kuni 17.03.2015 (toimiku lk 15-16);
tööleping hagejaga lõpetati 17.03.2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja kutsehaigusest tekkinud terviseseisundi tõttu (tl 16); hageja kutsehaigus – käte ülekoormushaigus, sh müofastiaalsed valud õlavöötmes, kätes, krooniline rotatoormanseti kahjustus mõlemapoolselt, küünarliigeste epikondüliidid, käte liigeste valud ning degeneratiivsed muutused randmetes ja labakäte liigestes – diagnoositi 30.01.2015. Kutsehaiguse väljakujunemise periood 2002-2015 (toimiku lk 20); Sotsiaalkindlustusameti 07.01.2011 otsusega nr 699515 on hagejal tuvastatud püsiv töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 28.12.2010 (tl 92, 119-120); Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2015 otsusega nr 1218302 on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 30%, põhjus kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 23.03.2015 (tl 18).
Poolte vaheline vaidlus seisneb selles, kas kostja on põhjustanud hagejale kutsehaiguse ja kas on põhjendatud sellega seotud kahju hüvitamine. I Esmalt tuvastab kohus, kas hageja terviserikke näol on tegemist kutsehaigusega.
5.Nähtuvalt hagejale tehtud tervisekontrollidest olid hageja ametiga kaasnevateks ohuteguriteks kemikaalid, müra, puidutolm, raskuste tõstmine, vahetustega töö, seisev töö. Kasutatavad isikukaitsevahendid: kõrvaklapid/tropid, kindad, prillid, turvajalanõud ( tl 117-119).
6.2011. aastal on AS Dold Puidutööstuses läbiviidud riskianalüüs, millest selgus, et: - Paranduslaudade juures käib pidev raskuste tõstmine; - Kohatine füüsiliselt raske töö (IIB- keskmine risk, vajalik meetmete rakendamine); - Sama tüüpi liigutused (IIB-keskmine risk, vajalik meetmete rakendamine); - Liinide juures seisvatele töötajatele võivad mõjuda sundasendid (IIIA-keskmine risk, vajalik meetmete rakendamine).
7.Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 23 lg 1 tulenevalt on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
8.Sotsiaalministri 9.05.2005 määruse nr 66 (edaspidi Määrus 66/2005) § 1 sätestab, et haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–4 või kui §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. Sama määruse § 4 p-d 16 ja 21 sätestavad, et töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigus on lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest; käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. TTOS § 23 lg 5 esimene lause sätestab, et kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 23.03.2015 diagnoositi hagejal kutsehaigus – ülekoormushaigus; esinevad valud käte liigestes (randmed, õlad), valulikkus küünarliigeste põndapealsetel, õlaliigeste pöörajalihaste kahjustus, parema õlaliigese
10.Seega on tuvastatud, et hageja terviserike on kutsehaigus, mis vastab Määruse 66/2005 § 4 p-des 16 ja 21 toodud kutsehaigusele, mille on § 23 lg 5 nõudeid järgides tuvastanud töötervishoiuarst.
11.Kutsehaigus on oma olemuselt tervisekahjustus, mis võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul ning et töökeskkonna ohuteguritest või töö laadist põhjustatud kutsehaigus võib töötajal tekkida olenemata sellest, et tööandja on oma kohustused töötajale ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel täitnud, kas töötaja enda süül või muudel põhjustel, mis ei sõltu tööandjast. Kahju olemus
12.Lepinguvälise kahju tekitamise üldsäte on VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
13.VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi eeldatakse, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seega piisab VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kostja teo õigusvastaseks lugemiseks üksnes sellest, et hagejale on kostja teoga põhjustatud tervisekahjustus.
14.Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kas hagejale on tekkinud kahju. Seejärel tuleb kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ja kostja teo õigusvastasus ning nende kahe vahel põhjuslik seos, ning seejärel eeldada VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Kostja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4 loetletud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Alles kõike nelja elemendi samaaegsel olemasolul võib tekkida kostja vastutus. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutuse.
15.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
16.VÕS § 128 lg-test 1-3 tulenevalt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
17.Kahju hüvitamise üldpõhimõtte järgi (VÕS § 127 lg 1) peab kahju hüvitamine toimuma selliselt, et hageja tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks kutsehaiguse tõttu töövõimet osaliselt kaotanud. Seega ei tohi kannatanu kahju hüvitamise tagajärjel rikastuda.
18.Hageja on kirjeldanud hagiavalduses kahju tekkimist. Hageja leidis, et N.M.kahjuks perioodil 23.03.2015 kuni 31.03.2015 oli 57,45 eurot (9 päeva eest) ning alates
01.04.2015 on igakuise kahju suuruseks 210,36 eurot. Alates 01.04.2016 on igakuise kahju suuruseks 222,34 eurot (tl 2). Hageja soovib ka mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt, mille suuruse jätab hageja kohtu määrata.
19.Esmalt diagnoositi hagejal töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 28.12.2010. Alles Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2015 otsusega nr 1218302 on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 30%, põhjus kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 23.03.2015.
20.Tööleping hagejaga lõpetati 17.03.2015 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötaja kutsehaigusest tingitud terviseseisundi tõttu (toimiku lk 16). Hageja ei ole peale nimetatud töölepingu lõppemist enam töötanud.
21.Töövõimetus koos töövõimetuspensioniga oli hagejal määratud mitte kauem kui vanaduspensioni eani, mis avaldajal saabus 21.12.2014.
22.Kostja vastuse järgi viibis hageja pideva perioodina töövõimetuslehel 26.0129.05.2015 (tl 32). Esmase töövõimetuslehe põhjus oli haigestumine, alates kutsehaiguse diagnoosimisest 30.01.2015 põhjuseks juba kutsehaigestumine. Kutsehaiguse ilmnemine hagejal koos vanaduspensioniea saabumisega oli tööandjale üllatav, sest varasematel aastatel ei tervisekontrolli otsustega, kui ka reaalselt haiguslehel viibimise ajal kutsehaiguse tunnuseid ei ilmnenud.
23.Kohtule on esitatud tõendid hagejale tehtud tervisekontrolli kohta aastatel 2002, 2003, 2004, 2008, 2010, 2012, 2013 (tl 34- 41, 88-91). 2008.a. tervisekontrollis on ära märgitud hagejal esinevad haigused, kuid on lubatud töötada pingitöölisena. 2012.a. tervisekontrollis on ettepanek vältida üle 10 kg raskuste üksinda käsitsi tõstmist. 2013.a. tervisekontrollis on märgitud, et vastunäidustatud on öötöö ja raskuste käsitsi teisaldamine üle 20 kg. Alates 01.12.2012 arsti otsusega on vastunäidustatud vahetustega töö, raskuste tõstmine üle 5-10 kg, sundasend (tl 41).
24.Sotsiaalkindlustusameti 07.01.2011 otsusega nr 699515 on hagejal tuvastatud püsiv töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 28.12.2010 (tl 92, 119-120). Töövõimetus on diabeedist põhjustatuna 50% ja hüpertensioon põhjustab töövõimetust 30%, koefitsiendiga korrutamise tulemusena ümardatult 60%.
25.Arstliku ekspertiisi otsuse nr 276575 (tl 96) järgi oli hagejale määratud püsiv osaline töövõimetus 20.06.2006-30.06.2007, töövõime piiratud 30% hüpertoonia tõttu ja 30% on töövõime piiratud selgroo funktsioonihäire tõttu, mis koefitsiendiga korrutamisel on kokku 40%.
26.Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 1419649 21.12.2016 (tl 95) järgi insuliinravi vajadusega diabeedist ja õlaliigese kahjustus põhjustavad keskmise raskusega muu funktsiooni (kõhunääre, õlaliiges) kõrvalekalde ja suurenenud juhendamise ja kõrvalabi vajaduse.
27.Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2015 otsusega nr 1218302 on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 30%, põhjus kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 23.03.2015 (tl 18).
28.Ringkonnakohus on viidanud oma otsuses Riigikohtu selgitustele, et juhul, kui töötajal esineb nii üldhaigestumisest kui ka kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus, siis ei ole võimalik automaatselt eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötamist jätkata ning sissetuleku vähenemine on seotud just üldhaigestumisega. Seejuures tuleb
eeldada, et esineb põhjuslik seos hageja kahju ja selle vahel, et kostja põhjustas kutsehaigusega hagejale töövõime osalise kaotuse.
29.Ringkonnakohus on leidnud, et kostja oleks olukorras, kus tema tegevus põhjustas hagejale kutsehaiguse, pidanud vastutusest vabanemiseks kõigepealt tõendama, et kutsehaigus ei suurendanud hageja töövõime kaotuse määra üldhaigestumise tagajärjel. Lisaks sellele oleks kostja pidanud vastutusest vabanemiseks tõendama, et hageja oleks üldhaigestumise tagajärjel töövõime kaotuse tõttu kaotanud oma sissetuleku sama suures ulatuses, nagu ta väitis end olevat kaotanud kutsehaiguse tõttu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-68-11, p 12).
30.Ringkonnakohus on rõhutanud otsuses, et kolmanda elemendina tuleb tuvastada ka kostja (tööandja) tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus.
31.Hageja esitatud kahjunõue põhineb eeldusel, et kui hagejal ei oleks kutsehaigust välja kujunenud, siis oleks ta jätkanud endist tööd ja saanud eelduslikult ka jätkuvalt samasugust töötasu, nagu ta teenis kostja juures töötades enne töölepingu ülesütlemist.
32.Hagejal oli küll eelnevalt (2006. a ja 2010. a) diagnoositud osaline töövõime kaotus ka üldhaigestumise tagajärjel, kuid kuivõrd kutsehaigus diagnoositi alles 2015. a alguses ja hageja jätkas töötamist kuni märtsini 2015, siis saab eeldada, et üldhaigestumisest põhjustatud töövõime kaotus ei mõjutanud hageja võimekust jätkata töötamist oma senisel ametikohal. Tööandja ülesütlemisavalduses (tl 16) märgitu viitab samuti sellele, et töösuhte jätkamist ei võimaldanud töötervishoiuarsti teatises esitatud kutsehaigestumisega seotud ohutegurid – seega eelduslikult ei olnud töösuhte ülesütlemise aluseks töötaja üldhaigestumine.
33.Ringkonnakohus on selgitanud, et selle eelduse ümberlükkamisel lasub tõendamiskoormis tööandjal. Kostjal tuleks seega vastavalt eelviidatud Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-68-11, p 12) tõendada, et hageja ei oleks saanud kostja juures töötamist jätkata ja ta oleks kaotanud oma sissetuleku sama suures ulatuses ka juhul, kui kutsehaigust ei oleks välja kujunenud.
34.Kostja ei ole p 34 märgitud asjaolusid tõendanud.
35.Tööleping on üles öeldud tööandja poolt põhjusel, et N M.l on diagnoositud kutsehaigus ja diagnoosimises märgitud ohutegureid ei ole võimalik tema senisel ametikohal kõrvaldada (I kd tl1 6).
36.Ekspertiisiakti järgi ( I kd tl 117-133) -
-
hageja üldhaigused (hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, diabeet) on kroonilised ning püsivad raviga kontrolli all ning kompensatsioonis. Tema üldseisund on hea; kutsehaigus / ülekoormushaigus ( õlavarre pöörajalihase kõõluskäitise sündroom, epikondüliit) annavad jätkuvalt tunda , põhjustavad valu nig õla-ja küünarliigese funktsioonide piiratust ning käe jõudluse langust; vanusega ei ole võimalik üldise töövõime kaotuse protsenti seostada, vaid lähtuda tuleb eelkõige tervislikust seisundist; üldhaigestumine ei ole tööga seotud ja sellest tulenev seisund ei ole seotud kutsehaiguse ja selle väljakujunemisega; üldhaigestumine ei mõjutanud mingil moel kutsehaiguse väljakujunemist, samuti ei ole võimalik kutsehaigestumist seostada vanusega; krooniline mõlemapoolne rotaatormanseti kahjustus ja epikondüliidid ei ole seotud vanuse, vaid raske füüsilise töö ja käe-õlavöötme ülekoormusega; hageja ei saa enam teha senist kutsealast tööd (tõendamisele kuuluv asjaolu);
üldhaigestumise ulatus on 60%, mida on siiski ravi ja režiimiga võimalik hoida kontrolli all ja kompenseerituna,; - kutsehaigusega seoses on töötaja kaotanud töövõimest 30 % - tegemist on taaspöördumatute luu-lihaskonna muutuste ja seisunditega, mis on järkjärgult väljakujunenud töökeskkonna ohutegurite pikaajalise ekspositsiooni tingimustes ajavahemikul 2001-2015.a. ja töötaja ei ole enam võimeline jätkama senist tööd.
37.Ringkonnakohus on leidnud, et seega ei kinnita eksperdi arvamus iseenesest seda, et hageja ei töötaks oma endisel erialal või üldse ka ainuüksi üldhaigestumise tõttu.
38.Hageja on hagiavalduses märkinud, et varaline kahju seisneb selles, et töövõime 30%lise kaotuse tõttu ei ole enam hagejal võimalik endises ulatuses endale elatist teenida ning vähenenud on tema sissetulekud ja majanduslikud võimalused, sh võimalus endale edaspidi tööga elatist teenida. Teiseks seisneb hageja varaline kahju tekkida võivates lisakuludes. Arst on talle soovitanud kompleksset taastusravi ja sanatoorset ravi. Siiani hagejal sellega seonduvaid kulutusi tekkinud ei ole, sest finantsilistel põhjustel ei ole ta suutnud seesugust ravi endale lubada. Lisaks on tuvastatud, et ta vajab kõrvalabi, millega kaasnevad kulutused. Need kulutused võivad tekkida tulevikus (tl 11).
39.Riigikohus on 27.04.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-16328 märkinud, et kolleegiumi hinnangul ei saa üksnes asjaolust, et hageja ei töötanud ega saanud sissetulekut, järeldada, et hagejale on tekkinud kutsehaiguse tõttu varaline kahju. Hagejale on kahju tekkinud siis, kui ta ei ole võimeline enam sissetulekut teenima, mitte aga igas olukorras, kus tal on diagnoositud kutsehaigus ja kindlaks määratud töövõimetuse ulatus ning tal puudub sissetulek.
40.Kokkuvõtlikult kohus leiab, et hagejale on tööleping üles öeldud kutsehaigusest tingituna ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja ei oleks enam edasi saanud töötada üldhaigestumisest tingituna. Seega on hageja sissetulekud vähenenud kutsehaiguse tõttu. -
II
41.Kohus analüüsib põhjuslikke seoseid töökeskkonnas esinenud ohutegurite ning haiguse vahel ja süü küsimust.
42.Hageja töötas 16.mai 2002.a. kuni 17.03.2015.a.
43.Kostja leiab, et ta on täitnud kõiki töökaitse eeskirju: hageja on nõuetekohaselt instrueeritud, töötajale on väljastatud vajalikud tööriided, turvakingad ja kõrvaklapid. Töökeskkond ja töötingimused vastasid kehtestatud nõuetele. Töötaja on läbinud regulaarselt tervislikku kontrolli ja tööandja on täitnud kõiki töötervishoiuarsti poolt tehtud ettekirjutusi. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millest saaks järeldada kostja poolne õigusvastane käitumine, mis oleks põhjustanud hagejale kutsehaiguse.
44.Kostja on esitanud kohtule tõendina töökaitsealase koolituse registreerimise kaardi (II kd tl 15-16), millest nähtub, et tööle asumisel on hagejale välja antud töökaitsevahendid, on läbi viidud juhendamine järgnevate liikide osas: esmane instrueerimine, tuleohutuse juhendamine, transporttööd, äratõmme ja töökohtade puhtus, liinikäsitlemine. 20.05.2002 on tööandja lubanud hageja iseseisvale tööle järgmisetel kutse- või ametialadel; transporttööd, plaatide parandus, formaatsaag , käsifreesid, miile kohta on ka hageja allkirja andnud (II kd tl 16).
45.Hageja leiab oma seisukohtades (II kd tl 17 pöördel), et viidatud tõendi autentsust ei ole kuidagi võimalik kindlaks teha. Hageja ei mäleta seesuguse dokumendi allkirjastamist ja kui ka hageja on selle dokumendi allkirjastanud, siis tuleb rõhutada, et hageja ei saa aru eesti keelest. Ka ei kinnita nimetatud dokument sisuliselt kostja väiteid, et hagejat oli tööalaselt piisavalt instrueeritud. Nimetatud dokumendilt on
selgelt näha, et õigete töövõtete ning ergonoomika, samuti raskuste käsitsi tõstmise või teisaldamise osas ei ole hagejat tööalaselt juhendatud. Täpselt sellele asjaolule ongi menetluses läbivalt toetunud hageja. Nüüd on kohtul võimalik see lisaks kindlaks teha ka kostja enda poolt esitatud kirjaliku tõendi alusel. Kui üldse, siis juhendati hagejat üksnes tuleohutuse, liimi käsitlemise, äratõmbe ja töökoha puhtuse osa, samuti transporttööde osas. Arvestades aga tunnistaja A L ütlusi, kostja juures tegelikult sisulist väljaõpet ei toimunud, tekkis „kogemustest lihtsalt praktika“ (vt kohtuistungi protokoll, kl 10:17:45) ja instrueerimise asemel „näidati korra ette ja kõik“ (vt kohtuistungi protokoll, kl 10:21:21). Ühtlasi näitab see, et Tööinspektsiooni raportis on õigesti tuvastatud hageja tööohutusalase juhendamise puudulikkus ning ergonoomiliste töövõtete kasutamise alase väljaõppe puudumine.
46.Hageja on viidanud asjaoluna ka öötööd, aga kutsehaiguse diagnoosimise teatisest ei nähtu, et öötöö oli kutsehaigust põhjustanud ohutegur.
47.Tööinspektsiooni koostaud kutsehaiguse uurimiskokkuvõttes (I kd ( tl 20-23) on märgitud, et riskide hindamine on läbi viidud 2011.a. Esitatud riskianalüüside põhjal on tööinspektsioon asunud seisukohale, et paranduslaua riskianalüüsis on riskid leebemalt hinnatud kui üldises töökeskkonna riskianalüüsis. Riskianalüüsidest ei selgu, millised on tõstetavate raskuste kaalud, millised abivahendid on kasutusele võetud, et riske maandada. Sundasentitest ja seisvast tööst tingitud lihaspingete maandamiseks on riskianalüüsis kirjeldatud puhkepauside võimlemist. Tööandja rikkumine on see, et enne 2011.a. ei ole riskianalüüsi tehtud. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 3 kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele. Täpsustatud andmete kohaselt kinnitas tööandja juhendamised, mis tegelikkuses siiski ilmselt toimusid. Tööinspektsioon leiab, et on tuvastatud mitmed puudused tööandja tegevuses, mida oleks saanud vältida efektiivse sisekontrolli käigus. Tööinspektsioon on esitanud abinõud samalaadsete kutsehaiguste ärahoidmiseks.
48.Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud, et OÜ-s Dold Puidutööstus esinesid töötervishoiu alased puudused seoses riskianalüüsidega, seega on tõendatud kostja süü ja põhjuslik seos hagejal kutsehaiguse väljakujunemisel.
49.Kohus leiab, et VÕS vastavates sätetes sätetatud vastutuse eeldused on täidetud. Hüvitise arvestus
50.Hageja on esitanud asja uuel arutamisel kohtule kahju suuruse apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga on järgmiselt: - perioodil 23.03.2015 kuni 31.03.2015. a 57,45 eurot; - perioodil 01.04.2015 kuni 31.03.2016. a on kahju suuruseks 12*210,36 eurot, s.o 2524,32 eurot; - perioodil 01.04.2016 kuni 31.03.2017 on kahju suurus 210,36*1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*12 = 2668,2 eurot; - perioodil 01.04.2017 kuni 31.03.2018 on kahju suurus 210,36*1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*1,051 (pensioniindeks alates 01.04.2017)*12 = 2804,28 eurot; - perioodil 01.04.2018 kuni 01.02.2019 on kahju suuruseks 210,36*1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*1,051 (pensioniindeks alates 01.04.2017)*1,083 (pensioniindeks alates 01.04.2018)*10 + 210,36/30 (päeva hüvitis)* 1,057 (pensioniindeks alates 01.04.2016)*1,051 (pensioniindeks alates 01.04.2017)*1,083 (pensioniindeks alates 01.04.2018)*1 = 2539,30 eurot.
-
sissetulekute kaotusest tingitud varaline kahju 01.02.2019. a seisuga on seega kokku on 57,45 eurot+2524,32 eurot+2668,2 eurot+2804,28 eurot+2539,30 eurot = 10593,55 eurot. - edasise igakuise kahju suuruseks on alates 01.04.2018. a kehtivat pensioniindeksit arvestades 210,36*1,057*1,051*1,083=252,65 eurot. Iga-aastaselt tuleb hüvitis indekseerida uue 01. aprillil avaldatava pensioniindeksiga.
51.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kahju hüvitise arvestused on ebaõiged ja ei tulene seadusandlusest ning ei vasta hageja tervislikule seisundile. Tuleks hinnata hageja üldisest tervislikust seisundit lähtudes, millist töötasu oleks hageja olnud edaspidi võimeline teenima temal esineva 60 %-lise üldise töövõimekaotusega ja seejuures arvestades tema vanust, eeldusel, et hagejal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Kostja on seisukohal, et hageja pensioniikka jõudes 60 %-lise üldise töövõimekaotusega ei oleks olnud võimeline edaspidi OÜ-s Dold Puidutööstus töötama ka siis, kui tal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Eesti Vabariigis on kehtestatud vanaduspension ikkagi eeldusel, et teatud vanadusikka jõudmisel ei ole isik võimeline ise töötama ja selle hüvitiseks on riik kehtestanud teatud vanuseikka jõudnutele vanaduspensioni. See seisukoht, et vanaduspensioni ei tule võtta arvesse kahju hüvitamise arvestamisel ei ole kooskõlas kahju hüvitamise üldpõhimõtetega.
52.Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei oleks olnud võimeline edaspidi OÜ-s Dold Puidutööstus töötama ka siis, kui tal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et üldjuhul vanaduspensioni ikka jõudmisel ei ole isik enam võimeline ise töötama. Kui selline väide puudutab konkreetset isikut, siis peab see olema tõendatud.
53.Kohus leiab, et hageja on kaotanud sissetuleku kutsehaigestumise tõttu. Hageja ei ole väitnud, et tema sissetulek on vähenenud enne kutsehaiguse diagnoosimist, seega tingituna üldhaigestumisest.
54.Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud ega esitanud tõendeid, mis need ümber lükkaks.
55.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hüvitise arvestused on ebaõiged, kuid ei ole täpsustanud, mis osas need ebaõiged on. Kostja ei ole esitanud omapoolset arvestust, milline tema arvates õige hüvitis võiks olla. Kostja vastuväited (vt. p 51) on üldsõnalised ja kostja ei ole avaldanud, kuidas tema arvates peaks hindama hageja töövõimekaotust ja sellest tulenevat hüvitist.
56.Kohus nõustub hageja poolt esitatud hüvitise arvestusega ( vt otsuse p 51) ja nimetatud arvestus tuleb aluseks võtta hüvitise välja mõistmisel. Muuta tuleb veebruarikuu hüvitise arvestust, kuna hageja on arvestanud 30 päevaga, veebruaris on 28 päeva. Samuti alates aprillist 2019 tuleb lähtuda uuest kehtestatud pensioniindeksist. Lisakulude hüvitamise nõue
57.Hageja palub - kohustada OÜ-d Dold Puidutööstus hüvitama N.M.30% kutsehaigusega kaasnevatest lisakulutustest, s.h kulutused seoses vajaliku kõrvalabi ning taastusravi ja sanatoorse raviga, vastavalt N.M.poolt esitatavatele kuludokumentidele; - mõista OÜ-lt Dold Puidutööstus N.M.kasuks välja kutsehaiguse põhjustamisest tingitud mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses.
58.Kohtule on küll esitatud tõendina otsus lisakulude tuvastamise kohta (I kd tl 29), kus on märgitud, et puudest tulenevad lisakulud abistajale transpordile (ajavahemikul 29.12.2014-31.12.2016) ja otsus lisakulude tuvastamise kohta (I kd tl 95), kus on märgitud, et puudest tulenevad lisakulud kõrvalabile (ajavahemikul 31.12.201616
31.03.2018). Otsuses (I kd tl 95 pöördel) on tuvastatud keskmine puue tingituna nii üldhaigestumisest (insuliinravi vajav diabeet) kui kutsehaigusest (õlaliigese kahjustus). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema kutsehaigusega seotud lisakulutusi.
59.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega kuludokumenti tegelike lisakulude kohta seoses kutsehaigusega, ei ole põhjendatud kohustada kostjat selliseid kulutusi hüvitama.
60.Hagiavalduse järgi on kutsehaigusega ühtlasi põhjustatud valu ja kannatusi ning valu on hõlmatud isegi hagejale pandud diagnoosidest. Hageja käte liikuvus on äärmiselt piiratud ning ta ei saa hakkama isegi lihtsate igapäevaste toimingutega. Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2015. a otsusega nr 1180967on tuvastatud, et N.M.vajab regulaarset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel ja juhendamist kestusega 2 aastat. Eelöeldu, nagu ka võimetus oma tööga elatist teenida tekitab hagejale ka psüühilisi üleelamisi. Eelöeldust tulenevalt palub hageja endale mõistliku mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt, mille suuruse jätab hageja kohtu määrata.
61.Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja põhjendused mittevaralise kahju kohta on väga üldsõnalised. Hageja on viidanud sotsiaalkindlustusameti puude määramise otsustele, aga otsused hõlmavad nii üldhaigestumist kui kutsehaigust ja nende alusel ei ole kohtul võimalik hinnata mittevaralise kahju esinemist ega selle suurust.
62.Kostja on menetluse kestel korduvalt esitanud seisukoha, et menetlusse peaks olema kaasatud kolmas isik If P&C Incurance AS, kellega on kostjal tööandja vastutuskindlustuse leping. Kindlustus on kohtule vastanud (I kd tl 76), et kindlustuse ja tööandja vahel on leping sõlmitud alates 01.01.2015. Kliendisuhteperiood algas samuti 01.01.2015. Arvestades väidetavat diagnoositud kutsehaiguste väljakujunemise perioodi 2004-2015, ei ole tervisekahjustus tekkinud peale kindlustuslepingu sõlmimist ja kindlustusel puudub kahju hüvitamise kohustus. Seetõttu ei ole kohus kindlustust kolmanda isikuna menetlusse kaasanud. Menetluskulud
63.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
64.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte endi kanda.
65.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
66.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.