Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-2446
Tsiviilasi
Alge Raudsepa hagi OÜ Tankla Abi ja Andrei Smirnovi vastu kinnisasjade valduse üleandmiseks OÜ Tankla Abi ja Andrei Smirnovi vastuhagi omandiõiguse tunnustamiseks või alternatiivselt hüvitise saamiseks Hagi tagamine
lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustajad (kostjad/vastuhagis hagejad):
1.OÜ Tankla Abi (registrikood 11261614)
2.Andrei Smirnov (isikukood XXX) vastustajate lepinguline esindaja Rein Pärtel
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2019 määrus hagi tagamise abinõu osas ning teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Tankla Abi vastuhagi tagamise avaldus ja tagada OÜ Tankla Abi vastuhagi kohtuliku hüpoteegiga ning jätta Andrei Smirnovi vastuhagi tagamise avaldus rahuldamata.
2.Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: „2.1. Rahuldada OÜ Tankla Abi vastuhagi tagamise avaldus ja jätta Andrei Smirnovi vastuhagi tagamise avaldus rahuldamata.
2.2.Kanda OÜ Tankla Abi vastuhagi tagamise abinõuna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2758204 neljandasse jakku Alge Raudsepale
(Raudsepp, isikukood XXX) kuuluvale kinnisasjale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 68 000 (kuuskümmend kaheksa tuhat) eurot OÜ Tankla Abi (registrikood 11261614) kasuks.
2.3.Kanda OÜ Tankla Abi vastuhagi tagamise abinõuna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4475104 neljandasse jakku Alge Raudsepale (Raudsepp, isikukood XXX) kuuluvale kinnisasjale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 68 000 (kuuskümmend kaheksa tuhat) eurot OÜ Tankla Abi (registrikood 11261614) kasuks.
2.4.Määrata resolutsiooni p-des 2.2. ja 2.3. koormatud kinnisasjade kohta käivad rahasummad, mille tasumisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 (Swedbank), nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või nr EE221700017003510302 (Luminor Bank) või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse:
2.4.1.registriosa nr 2758204 puhul 68 000 eurot;
2.4.2.registriosa nr 4475104 puhul 68 000 eurot.
2.5.Kohtumääruse täitmiseks tuleb OÜ-l Tankla Abi pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.“
3.Rahuldada Alge Raudsepa määruskaebus osaliselt.
4.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Alge Raudsepp (hageja) esitas 3. aprillil 2019 Tartu Maakohtule hagi OÜ Tankla Abi (kostja I) ja Andrei Smirnovi (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjaid andma hagejale üle Tartu Maakonnas Tartu vallas Erala külas asuva Klubi kinnistu (registriosa nr 2758204) (edaspidi Klubi kinnistu) ja Tartu Maakonnas Tartu Vallas Erala külas asuva Kukeseene kinnistu (registriosa nr 4475104) (edaspidi Kukeseene kinnistu) valdus ning kinnistute piiril asuva hoone valdus. Hageja palus määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostjate, neile kuuluva vara ning nendega koos olevate isikute väljatõstmise kinnistutelt ja kinnistute piiril asuvast hoonest.
2.Kostjad esitasid 3. aprillil 2019 vastuhagi, milles palusid: 1) tunnustada kostja I kaasomandiõigust Kukeseene kinnistule 94,244% ulatuses ja kostja II kaasomandiõigust Kukeseene kinnistule 5,756% ulatuses ning kostja I ainuomandiõigust Klubi kinnistule; 2) alternatiivselt kui tunnustatakse hageja ja kostjate kaasomandiõigust Klubi ja Kukeseene kinnistutele, tuleb kaasomand lõpetada ning tunnustada kostja I ainuomandiõigust kinnistutele ning mõista hagejale ja kostjale II nende osad välja rahas; 3) teha kohtuotsuse alusel kinnistusraamatus omanike kohta asjakohased kanded; 4) alternatiivselt kui kohus ei tunnusta kostjate ainu- või kaasomandiõigust Klubi ja Kukeseene kinnistutele või ei lõpeta
kaasomandiõigust, mõista hagejalt kostja I kasuks välja rahaline hüvitis 262 667 eurot 13 senti ja kostja II kasuks 3914 eurot 22 senti. Koos vastuhagiga esitasid kostjad hagi tagamise taotluse, milles palusid: 1) arestida Klubi ja Kukeseene kinnistud ning kanda selle alusel kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked; 2) alternatiivselt keelata hagejal Klubi ja Kukeseene kinnistutega ükskõik milliste asjaõiguslike ja võlaõiguslike tehingute tegemine; 3) alternatiivselt seada kostjate kasuks nii Kukeseene kui ka Klubi kinnistutele kohtulik hüpoteek 68 000 euro ulatuses. Vastuhagi asjaolude kohaselt on kostjate ja hageja vahel seltsinguleping. Pooled tegutsesid kooskõlastatult uue väärtusega kinnistute loomisel nende rekonstrueerimise ja panuste tegemise kaudu. Kostjad ütlevad seltsingulepingu üles juhuks, kui hageja ei ole seda juba kehtivalt teinud. Kostjatel on õigustatud huvi kinnistute ja neil asuvate hoonete edasiseks kasutamiseks – kostjal I majandustegevuseks ja kostjal II eluruumina kasutamiseks. Seltsingulepingu ülesütlemine ei kahjusta hageja õigusi, kuna hageja soovib nagunii kostjate kinnistult lahkumist. Seltsingulepingu lõppemise tõttu tuleb seltsing likvideerida ja jaotada seltsinguvara seltsinglaste vahel. Kinnistute omandamis- ja rekonstrueerimiskulud kandsid põhiliselt kostjad. Kostja II panustas Kukeseene kinnistule maaüksuse erastamise kuludena vähemalt 3914 eurot 22 senti ning kostja I mõlemasse kinnistusse vähemalt 262 667 eurot 13 senti. Hageja panus seisnes peamiselt kinnistute seltsingule kasutusse andmises, mistõttu ei ole hagejale võimalik hüvitist maksta. Eksperdi arvates on mõlema kinnistu turuväärtus 2018. aasta jaanuari seisuga ilma parendusteta kokku 95 000 eurot ja parendustega kokku 136 000 eurot, kuid kinnisasjale tehtud panused ei kajastu samas ulatuses turuväärtuse suurenemises. Kinnistud omandati seltsingu jooksul, mistõttu on kinnistud seltsinguvara ja kuuluvad seltsinglaste ühisomandisse. Kostjate panuseid ei ole võimalik hüvitada teisiti, kui kostjate ainu- või kaasomandiõiguse tunnustamisega kinnistutele. Kostja I kaasomandiõigust Kukeseene kinnistule tuleb tunnustada vähemalt 94,244% ulatuses ning kostja II kaasomandiõigust 5,756% ulatuses ning tunnustada tuleb kostja I ainuomandiõigust Klubi kinnistule. Juhul, kui kohus leiab, et kinnistud kuuluvad poolte kaasomandisse, paluvad kostjad kaasomand lõpetada ja tunnustada kostja I ainuomandiõigust kinnistutele ning mõista hagejale ja kostjale II nende osad välja rahas. Alternatiivselt kui kohus ei pea põhjendatuks tunnustada kostjate ainu- või kaasomandiõigust kinnistutele või ei lõpeta hageja ja kostjate kaasomandiõigust, paluvad kostjad mõista hagejalt kostjate kasuks välja rahaline hüvitis vastavalt kostjate rahalisele panusele. Vastuhagi tagamise taotluse kohaselt on alust arvata, et vastuhagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist või teeb selle võimatuks. Hageja soov, et kostjad vabastaksid kinnistud, viitab sellele, et hageja tahab kinnistud võõrandada või anda kolmandate isikute kasutusse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. aprilli 2019 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning kandis hagi tagamise korras hagi tagamise abinõuna hagejale kuuluvatele Kukeseene ja Klubi kinnistutele kostjate kasuks eelmärke omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Maakohus asus seisukohale, et kostjate nõude (kinnistu omandiõiguse tunnustamine) tagamiseks sobiv abinõu on keelumärke asemel eelmärge. Riigikohus on leidnud, et kohtul on õigus kanda taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge. Keelumärge on kinnistusraamatusse kantavatest hagi tagamise vahenditest kinnisasja omanikule kõige koormavam, kuna see keelab kannete tegemise kinnistusraamatusse täielikult. See koormaks hagejat ebaproportsionaalselt võrreldes hagi tagamise eesmärgi ja teiste võimalike hagi tagamise abinõudega. Kostjate nõuet tagab ka eelmärge, kuna see tagab kostjatele hilisema omandiõiguse ülemineku, samuti on eelmärkega tagatud hageja õigused.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2019 määrus ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuli maakohtul TsMS § 377 lg-st 1 lähtuvalt kaaluda, kas tulevase kohtuotsuse täitmine oleks võimalik olukorras, kus oleks rahuldatud mõni vastuhagis esitatud nõuetest. Poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist seltsingulepinguga VÕS § 580 lg 1 mõttes. Hageja ja kostja I sõlmisid 1. augustil 2006 hoone kasutamist reguleeriva lepingu, mis vastab nii tasuta kasutamise lepingu kui ka üürilepingu tunnustele, mistõttu lõppes see lepingu p 3.1 ja VÕS § 393 lg 3 kohaselt 1. augustil 2011 või VÕS § 311 lg 1 ja § 312 lg 1 ning hageja poolt
22.oktoobril 2018 kostjale I edastatud ülesütlemise avalduse kohaselt hiljemalt 25. jaanuaril 2019. Hoone ruumidele kulutuste tegemine ei olnud kostja I ainus tegevus. Kostja I kasutas hoone ruume majandustegevuses, mistõttu on põhjendamatu kostjate väide poolte ühisest eesmärgist kõnealust vara säilitada ja suurendada ning ühisest huvist muuta ruumid elamiskõlblikuks. Kostja I kasutas renditud ruume äritegevuses, mistõttu tuli tal neid selleks vajalikus ulatuses kohandada ja remontida. Selline tegevus oli kostja I huvides. Hageja eesmärk oli säilitada talle kuuluvad hoone ruumid. Hageja andis ruumid kostjale I majandustegevuses kasutamiseks ning lepingu järgi ruumide kohandamise ja remondikulude kandmiseks tavapärase lepingujärgse tasu asemel. Leping ei sisalda kostja I kohustust hooned välja ehitada, rekonstrueerida ja möbleerida. Sellist kohustust ei olnud ka kostjal II, kuna leping oli sõlmitud hageja ja kostja I vahel. Kostjate eesmärgiks oli saada oma kasutusse ruumid, kus saaks korraldada oma majandustegevust. Sellest ei saa tuletada poolte ühist eesmärki. Asjaolud, et hageja ja kostja II olid 2017. aastani üks perekond, hageja töötas kostjale II kuuluvas äriühingus (kostja I) ning kostjad tegid hagejale kuuluvatele kinnistutele kulutusi, ei viita seltsingulepingu olemasolule poolte vahel. Jääb arusaamatuks, miks kostjad laiendavad VÕS § 600 kohaldamisala asjade suhtes, mis ei ole kunagi kostjate omandis olnud ega ole kunagi väidetavale seltsingule üle antud. Seltsinguvaraks ei loeta vara, millele üks või teine seltsinglane on teinud kulutusi. Asjaolu, et kostjad on väidetava seltsingulepingu raames teinud hageja kinnistutele kulutusi ja parendusi, ei anna alust väita, nagu kostjatel oleks seeläbi tekkinud kinnistute suhtes omandiõigus. Kinnisomandi tekkimiseks on üldjuhul vajalik notariaalselt tõestatud leping ning vastav kinnistusraamatu kanne. Muud kinnisasja omandamise viisid käesoleval juhul kõne alla ei tule. Isegi juhul, kui eeldada, et kostjate esitatud väited on õiged, ei oleks võimalik kostjate omandiõiguse tunnustamise nõudeid rahuldada. Seetõttu ei ole omandiõiguse tunnustamise nõuete tagamine põhjendatud. Kuna poolte vahel ei ole seltsingulepingut, ei kohaldu ka seltsingulepingu sätted, mh sätted, mis reguleerivad seltsinglaste panuste tagastamist. Kostjad ei ole tõendanud, et kõik nende välja toodud kulutused ja panused on tehtud hageja kinnistutele. Tõendatud ei ole, et hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamisel võib kohtuotsuse täitmine ilma tagamisabinõusid rakendamata osutuda raskendatuks või võimatuks. Maakohus ei ole hagi tagamise aluste esinemist piisaval määral analüüsinud. Tuvastatud ei ole hageja kehva majanduslikku seisundit- Hagejal on piisavalt vara nõude täitmiseks selle rahuldamise korral.
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on rendilepingu järgi kostjate otseses valduses vaid 180 m2, mis moodustab kinnistutest väga väikese osa (18% ruumide pindalast). Kostjad tegid mahukaid ja kalleid rekonstrueerimistöid kogu hoonetekompleksi osas. Samal kinnistul asusid ja olid kostjate poolt rekonstrueeritud ka hageja ja kostja II perekonnale igapäevaseks elamiseks vajalikud eluruumid. Rekonstrueerimistööd väljusid rendilepingu raamidest, mistõttu on tegu muuliigilise lepingu kui üüri- või rendilepinguga. Väär on hageja väide, et kostjate poolt kinnistutele tehtud kulutused olid mõeldud tasuna kinnistute kasutamise lubamise eest. Kostjad on põhjalikult selgitanud, miks poolte vahel on seltsinguleping. Pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel ja tegid selleks panuseid. Hageja ei ole vastu vaielnud seltsingu käigus tehtud töödele ega viidanud asjaoludele, mis välistaksid poolte konsensusliku tegutsemise. Poolte tegevusest nähtub eesmärk ehitada välja eluruumid ning tõsta perekonna kinnisvara väärtust rekonstrueerimistööde tegemise kaudu. Riigikohus on leidnud, et seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse, see ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Pooled ei ole välistanud ka ühisvara soetamist. Vaidlust ei ole selles, et kostja II tasus Kukeseene kinnistu omandamisega seotud kulud. Asjaolu, et kinnistud omandas asjaõiguslikult hageja, ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Pooltel oli vara soetades või parendades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Põhjendamatu on hageja väide, et kõik kostjate välja toodud kulutused ja panused ei ole tehtud hageja kinnistutele. Juhul, kui tegemist oli üürisuhtega, on lepingu ülesütlemine tühine, kuna hageja ei ole järginud kohustuslikke vorminõudeid ja ülesütlemine on toimunud ebamõistlikult hilja. Seoses 1. augusti 2006 rendilepinguga tuleb kindlaks teha, kas asja kasutajal tekkis õigus asjast saadavatele viljadele. Kostja I kasutas ruume 180 m2 osas äriruumidena. Hageja ei saanud sellest vilja ega osalenud kostja I äritegevuses. Rendilepingu sõlmimise tingis pangaga laenulepingu sõlmimise vajadus, mille eesmärgiks oli omakorda kinnistute rekonstrueerimine. Laenu tagatiseks olid kinnistud. Isegi, kui tegemist oli rendisuhtega, ei ole hageja lepingu ülesütlemisel järginud VÕS § 353 lgst 1 tulenevat 6 kuu pikkust etteteatamistähtaega. Kui hageja võõrandaks kinnistud kolmandale heausksele isikule, oleks kostjatel võimatu kinnistuid välja nõuda. Samuti puuduvad hagejal varalised võimalused maksta kostjatele seltsingu lõppemisel tagasi kostjate tehtud panused. Väär on hageja väide, et tal on nõude rahuldamise korral piisavalt vara selle täitmiseks. Kinnistute väärtus on väiksem kui kostjate panused seltsingusse. Hageja elukorraldus oli seotud kostja II rahaliste vahenditega. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal on käesoleval ajal sissetulekuid. Hageja ei ole tõendanud enda panust seltsingusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 4. aprilli 2019 määrus tuleb tühistada hagi tagamise abinõu valiku osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel uue määruse, millega rahuldab OÜ Tankla Abi vastuhagi tagamise avalduse ja tagab OÜ Tankla Abi vastuhagi kohtuliku hüpoteegiga ning
jätab Andrei Smirnovi vastuhagi tagamise avalduse rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu hagi, milles palub kohustada kostjaid andma hagejale üle Klubi ja Kukeseene kinnistute ning kinnistute piiril asuva hoone valdus. Kostjad on esitanud hageja vastu vastuhagi, milles on palunud tunnustada kostjate omandiõigust kinnistutele või alternatiivselt hageja ja kostjate kaasomandiõigust kinnistutele või alternatiivselt mõista hagejalt kostja I kasuks välja rahaline hüvitis 262 667 eurot 13 senti ja kostja II kasuks 3914 eurot 22 senti. Kostjad on vastuhagis tuginenud sellele, et poolte vahel on seltsinguleping ning kinnistud on omandatud ühise eesmärgi nimel tegutsedes. Kinnistud on seetõttu seltsinguvara, mis kuulub seltsinglaste ühisomandisse. Kostjad on märkinud, et kui kohus ei pea põhjendatuks tunnustada kostjate omandiõigust kinnistutele, paluvad nad mõista hagejalt kostjate kasuks välja rahalise hüvitise vastavalt kostjate poolt ühise eesmärgi saavutamisele tehtud panustele. Koos vastuhagiga esitasid kostjad ka vastuhagi tagamise avalduse. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus taganud vastuhagi põhinõuet, seades Kukeseene ja Klubi kinnistutele kostjate kasuks eelmärke omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks.
8.Kostja on määruskaebuses leidnud, et isegi kui eeldada kostjate väidete õigsust, ei ole võimalik kostjate omandiõiguse tunnustamise nõudeid rahuldada, mistõttu ei ole nende tagamine põhjendatud. Vastavalt Riigikohtu seisukohale peab kohus hagi tagamisel hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14; 4. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 10; 8. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7312, p 14). Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16; 3. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud tagatud vastuhagi nõude õiguslikku perspektiivikust, mistõttu hindab seda järgnevalt ringkonnakohus.
9.Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt (kd I, tl-d 10-11) on Klubi ja Kukeseene kinnistute omanikuks hageja. Riigikohus on asunud enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi ühise tegutsemise lepingu regulatsiooni tõlgendamisel seisukohale, et ühise tegutsemise lepingu alusel võidakse soetada vara kaasomandisse. Samas leidis Riigikohus, et vallasasjast korteri kaasomandi soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kui sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lähtuda ka sellest, et poolte ühine eesmärk oli korteri kaasomandisse soetamine. Kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, tuli korteriomand ka kaasomandisse soetada ja selleks tuli pooltel vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis (vt Riigikohtu 20. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05, p-d 13 ja 14). Seltsingulepingu regulatsiooni tõlgendades on Riigikohus samuti leidnud, et kinnisasja võib omandada ka seltsingulepinguga sõlmitud kokkuleppe alusel. Samas peab kinnisasja omandiõigust üle andma kohustav tehing AÕS § 119 lg-st 1 tulenevalt olema ka sellisel juhul notariaalselt tõestatud (vt Riigikohtu 18. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 15). Kostjad ei ole praegusel juhul väitnud, et väidetav seltsinguleping on notariaalselt tõestatud.
Vastupidi, kostjad on vastuses määruskaebusele väitnud, et väidetavat seltsingulepingut ei ole fikseeritud isegi kirjalikult (vastuse p 2.2.4). Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et seltsingulepingu vormi osas kehtib üldjuhul lepinguõigusele omane üldine vormivabaduse põhimõte (VÕS § 11 lg 1), mis tähendab, et seltsinguleping võib olla sõlmitud ka suulises vormis. Samas kui seltsinglaste eesmärk on eseme omandamine seltsinglaste ühisomandisse ja selle eseme omandamise aluseks oleva tehingu osas on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, peab ka seltsinguleping olema vastavas vormis. Seltsinguleping, mille eesmärk on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse, peab seega olema notariaalselt tõestatud. Kostjate omandiõiguse tunnustamise nõudeid ei ole seega seltsingulepingu sätete alusel võimalik rahuldada ning neid ei ole kohtu ette toodud asjaoludel võimalik rahuldada ka ühelgi teisel õiguslikul alusel. Eelnevast lähtuvalt on kostjate omandiõiguse tunnustamise nõuded perspektiivitud, mistõttu ei olnud alust nõudeid tagada. Maakohtul tuleb kaaluda nimetatud nõuete läbi vaatamata jätmist.
10.Maakohus kohaldas kostjate omandiõiguse tunnustamise nõuete tagamiseks hagi tagamise abinõuna eelmärget. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt saab eelmärkega tagada asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõuet. Eelmärge ei ole sobiv abinõu kostjate alternatiivsete rahaliste nõuete tagamiseks, kuna see ei aita tagada võimaliku otsuse täitmist, millega need rahuldatakse. Maakohtu määrus tuleb seega rakendatud hagi tagamise abinõu osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik määruskaebuse läbi vaatamise käigus hagi tagamise eelduste täidetuse korral tagada vastuhagis sisalduvaid alternatiivseid nõudeid. Sealjuures tuleb lähtuda vastuhagi tagamise avalduses välja toodud hagi tagamise abinõudest.
11.Vastuhagis on alternatiivsete nõuetena taotletud hagejalt kostja I kasuks 262 667 euro 13 sendi väljamõistmist ja kostja II kasuks 3914 euro 22 sendi väljamõistmist. Hagi tagamise aspektist tuleb kostjate vastavaid nõudeid käsitleda eraldi, kuna tegu ei ole vältimatute vastukaashagejatega. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt, kas kostja I ja kostja II alternatiivsete rahaliste nõuete puhul on hagi tagamise eeldused täidetud.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate vastuhagis esitatud rahalised nõuded ei ole perspektiivitud, kuna vastuhagis toodud asjaolude tõendatuse korral on võimalik need rahuldada. Kui kohus leiab, et seltsingusätted pooltevahelisele suhtele ei kohaldu, on kostjate hüvitisenõue võimalik lahendada ka muude tsiviilõiguslike sätete alusel (käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine). Vastuhagi tagamise taotluse lahendamisel on vastuhagi sisulise põhjendatuse või tõendatuse suhtes seisukoha võtmine kohtu poolt ennatlik.
13.Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lg 1 ning selle järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 12). Kostjad on vastuhagi tagamise avalduses ja vastuses määruskaebusele tuginenud sellele, et hageja võib kinnistud võõrandada, samuti hageja halvale majanduslikule seisundile. Kostjate väitel ei ole hagejal vara nõuete rahuldamiseks ning kostjad on sealjuures viidanud sellele, et hageja elukorraldus oli seotud kostja II pakutavate rahaliste vahenditega.
Hageja majanduslik seisund, sh hagejal vara olemasolu ja selle koosseis, on hagi tagamisel olulise tähtsusega. Hageja on küll määruskaebuses märkinud, et tal on kohtuotsuse rahuldamisel piisavalt vara nõuete täitmiseks, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et talle kuulub muud vara peale vaidlusaluste kinnistute. Siinkohal tuleb arvestada, et kui (vastu)hagi tagamise avalduse esitaja saab piirduda enda seisukoha põhistamisega, on määruskaebuse esitaja kohustatud seaduse järgi oma väiteid ka tõendama (TsMS § 662 lg 2 p 2). Kostjad on esitanud eksperdi seletuse, millest nähtub, et ekspert on hinnanud Kukeseene ja Klubi kinnistute turuväärtuseks kogumis 136 000 eurot ning see jaguneb kinnistute vahel tinglikult vastavalt 50% ja 50%. Kostja I rahalise nõude suurus on aga 262 667 eurot 13 senti, st kostja I nõue ületab oluliselt hagejale kuuluvate kinnistute väärtust. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja I rahalise nõude puhul täidetud TsMS § 377 lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud või võimatu. Ringkonnakohus märgib, et usutav peab olema võimalus, et kohtuotsuse täitmine tulevikus on raskendatud, mitte aga see, et tajutav oht lahendi täitmisele kindlasti realiseerub. Samas ei ole TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eeldus täidetud kostja II rahalise nõude puhul, kuna see moodustab väga väikese osa kohtule teadaoleva hageja vara väärtusest. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja II vastuhagi tagamise avalduse rahuldamata, kuid teeb järgnevalt kindlaks, kas taotletud vastuhagi tagamise abinõud on kostja I rahalise nõude tagamiseks sobivad ja proportsionaalsed.
14.Vastuhagi tagamise avalduses on taotletud Kukeseene ja Klubi kinnistute arestimist ning käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et keelumärke seadmine kinnistutele ei ole käesoleval juhul proportsionaalne abinõu. Kinnisasja arestimine ja käsutamise keelumärke seadmine on äärmuslik abinõu, mida võib kohaldada üksnes erandlikel asjaoludel, mis käesoleval juhul puuduvad. Lisaks on Riigikohus leidnud, et keelumärke seadmine võib olla lubamatu, kui hagis esitatud nõuded ei ole kinnisasja käsutamisega üldse seotud (vt Riigikohtu 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16, p 12). See tähendab, et kostja I rahalise nõude täitmiseks ei oleks keelumärke seadmine praegusel juhul ka sobiv abinõu.
15.Alternatiivselt on vastuhagi tagamise abinõuna taotletud hagejal kinnistutega ükskõik milliste asjaõiguslike ja võlaõiguslike tehingute tegemise keelamist. TsMS § 378 lg 1 p 3 näeb hagi tagamise abinõuna ette poolel teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamise. Samas tuleb nimetatud abinõu rakendamist taotledes hagi tagamise avalduses täpselt kirjeldada keelatavaid tehinguid ja toiminguid. Vastuhagi tagamise avalduses ei ole seda tehtud. Lisaks ei ole TsMS § 378 lg 1 p-s 3 sätestatud abinõu kohane selleks, et takistada vara võõrandamist ja koormamist, vaid selleks tuleb rakendada vara käsutamise keelamist, mille osas ringkonnakohus leidis, et see ei ole käesoleval juhul proportsionaalne ega sobiv abinõu.
16.Viimase alternatiivina on kostja I taotlenud nii Kukeseene kui ka Klubi kinnistutele 68 000 euro ulatuses kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja I kasuks. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka kinnisasjale hüpoteegi seadmine. Kohtuliku hüpoteegi seadmist reguleerib täpsemalt TsMS § 388. Ringkonnakohus leiab, et kostja I rahalise nõude tagamiseks tuleb kohaldada Kukeseene ja Klubi kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist taotletud summades. Kohtulik hüpoteek on rahalise nõude täitmise tagamiseks rakendatav abinõu, mistõttu on tegemist sobiva abinõuga.
Samuti on kohtuliku hüpoteegi seadmine rahalise nõudega hagi tagamiseks eelistatav abinõu, kuna sellega koormatakse isikut kõige vähem. Ka käesoleval juhul ei ole hagejale kuuluvatele kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmine ringkonnakohtu hinnangul hagejat ülemäära koormav. Ringkonnakohus märgib, et kostja I on vastuhagi tagamise avalduselt tasunud tagatise 5% hüpoteegisummadest, s.o 6800 eurot.
17.TsMS § 385 kohaselt määratakse rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. TsMS § 388 lg 5 järgi kui kohtulik hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale, märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud rahasummaks tuleb määrata vastava kohtuliku hüpoteegi summa suurune rahasumma, st Kukeseene kinnistu puhul 68 000 eurot ja Klubi kinnistu puhul samuti 68 000 eurot.
18.TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Kostja I ei ole taotlenud, et kohus edastaks vastuhagi tagamise määruse registripidajale. Seetõttu ei saada ringkonnakohus määrust täitmiseks kinnistusosakonnale.
19.Kuna ringkonnakohus määrab asjas maakohtust erineva hagi tagamise abinõu, ei ole käesolev määrus TsMS § 390 lg 2 teise lause järgi täidetav enne kohtumääruse jõustumist (vt Riigikohtu 8. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-10, p 11).
20.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.