Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-477
Tsiviilasi
Huisong Pharmaceuticals hagi EUROBERRIES OÜ vastu põhivõla 98 935,90 euro, viivise 11 116,01 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 8. novembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EUROBERRIES OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
117 566,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Huisong Pharmaceuticals (Hiina registrikood 91330101710957739G, asukoht 236 N, Jianguo Road 15F, Hangzhou, Zhejiang 310003, Hiina Rahvavabariik) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja EUROBERRIES OÜ (registrikood 12476831, asukoht Põllu tee 11-3, Pärnamäe küla, 74020 Viimsi vald) Kostja lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Asja läbivaatamise kuupäev
17. mai 2019, kohtuistung
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja seaduslik esindaja OS, kostja lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Tõlk Svetlana Talli
RESOLUTSIOON
1.Jätta 11. augusti 2014 ostutellimuse (purchase order) algdokument asja toimikusse ja tagastada pärast praeguse otsuse jõustumist Huisong Pharmaceuticals’ile.
2.Täiendada Harju Maakohtu 8. novembri 2018 otsuse resolutsiooni otsustusega jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks kehtima Harju Maakohtu 12. jaanuari 2018 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Muus osas jätta otsuse resolutsioon muutmata, täiendades osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
3.Jätta EUROBERRIES OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada.
4.2.Välja mõista EUROBERRIES OÜ-lt põhivõlg 98 935,90 eurot Huisong Pharmaceuticals’i kasuks.
4.3.Välja mõista EUROBERRIES OÜ-lt seadusjärgne viivis põhivõlalt (98 935,90 eurolt) seisuga 10. jaanuar 2018 ühekordses summas 11 116,01 eurot Huisong Pharmaceuticals’i kasuks ning alates 11. jaanuarist 2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (98 935,90 euro) lõpliku tasumiseni.
4.4.Jätta menetluskulud EUROBERRIES OÜ kanda.
4.5.Välja mõista EUROBERRIES OÜ-lt Huisong Pharmaceuticals’i kasuks menetluskulud 12 761,01 eurot.
4.6.EUROBERRIES OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Huisong Pharmaceuticals’ile võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.7.Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks kehtima Harju Maakohtu
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulud EUROBERRIES OÜ kanda.
6.Mõista
EUROBERRIES
OÜ-lt Huisong Pharmaceuticals’i kasuks apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks välja 2771 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb EUROBERRIES OÜ-l tasuda Huisong Pharmaceuticals’ile võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Huisong Pharmaceuticals (hageja) esitas 10. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule hagi EUROBERRIES OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 98 935,90 eurot, viivise 11 116,01 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates
11.jaanuarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid pooled 7. augustil 2014 ostutellimuse (purchase order), mille järgi pidi kostja hagejale müüma 400 000 kg värskelt külmutatud mustikaid hinnaga 2,90 eurot/kg. Kauba kogumaksumus oli 1 160 000 eurot. Tellimuse tarneklausli CIF kohaselt pidi müüja kostja kauba tarnima laevaga Shanghaisse. Tellimuse kinnituse järgi pidid marjad vastama kindlatele kvaliteedinõuetele: 1) 2014. a korjatud Karjala päritolu metsmustikas; 2) UV-kiirguse alusel marjade antotsüaniini sisaldus vähemalt 0,39%; 3) lehtede ja varteta ning muude marjade ning valmimata mustikate sisaldus kuni 1%, radioaktiivne aktiivsus alla 30 Bq; 4) pestitsiidivaba. Pooled leppisid kokku, et kui proovianalüüs näitab kokkulepitust väiksemat antotsüaniini sisaldust, alandatakse hinda tellimuse kinnituses märgitud valemi alusel.
2 (8)
Kostja korraldas meretranspordiga 400 000 kg külmutatud mustikate tarne Hiinasse. Hageja tasus kostjale algselt kokkulepitud hinna 2,90 eurot/kg kogusummas 1 160 000 eurot. Hageja teostatud proovianalüüsi tulemusena selgus, et tegelik antotsüaniini sisaldus marjades oli 0,355% kokkulepitud 0,39% asemel ning hagejal tekkis õigus ostuhinna ümberarvutamiseks. Ümberarvestuse tulemusena oli marjade lõplik hind kokkulepitud 2,90 eurot/kg asemel 2,645 eurot/kg ja ostuhind vähenes 1 160 000 eurolt 1 058 064,10 euroni. Kostja pidi hagejale tagastama 101 935,90 eurot. Pooled sõlmisid 101 935,90 euro tagastamiseks 6. juulil 2015 krediidikokkuleppe (credit note agreement) võla tasumiseks osade kaupa maksegraafiku alusel. Kostja on kokkuleppe alusel tasunud hagejale 3000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vaidlustab ostutellimuse ja krediidikokkuleppe ehtsuse. Tõendamata on ostutellimuse ja krediidikokkuleppe allkirjastamine kostja poolt. Kostja seaduslik esindaja dokumente allkirjastanud ei ole ja ei ole ka kedagi teist selleks volitanud. Kostja on küll hagejale tarninud 400 000 kg mustikaid ja kostjale on selle eest tasutud, kuid selle pinnalt ei saa järeldada müügilepingu sõlmimist 7. augusti 2014 ostutellimuses sätestatud tingimustel. Kui eeldada, et poolte vahel on sõlmitud leping ostutellimuses sätestatud tingimustel, siis kostja vaidlustab analüüside tulemused ja leiab, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Hageja poolt esitatud proovianalüüside tulemused ei ole objektiivsed. Samuti ei ole ostutellimuses ega krediidikokkuleppes kajastatud sama aine sisaldus. Krediidikokkuleppes on komponendiks märgitud inglise keeles anthocyanidins kuid ostutellimuses anthocyanins. Kostja poolt hagejale tehtud makse 3000 eurot on tehtud alusetult. Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud. Hageja nõude aegumine algas 1. jaanuaril 2015 kell 00.00 ja aegus 31. detsembril 2017 kell 24.00 (pühapäev), mistõttu tuli hagi esitada hiljemalt järgneval tööpäeval, s.o 2. jaanuaril 2018. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 8. novembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 98 935,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11 116,01 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 11. jaanuarist 2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 12 761,01 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras. Maakohus kohaldas vaidlusele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ning konventsiooniga reguleerimata küsimustes Eesti seadust, s.o VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Maakohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud leping 7. augusti 2014 ostutellimuse tingimustel. Pooled ei vaidle, et kostja korraldas tarne ja tarnis hagejale ostutellimuses märgitud koguses mustikaid ning hageja tasus kostjale ostutellimuses märgitud hinna. Maakohtu hinnangul on ostutellimus allkirjastatud kostja volitatud isiku poolt. Maakohtul ei tekkinud kahtlust originaaldokumendi ehtsuses. Maakohus leidis, et kaup ei vastanud lepingule ning CISG art 50 alusel oli hagejal õigus alandada hinda. Pooled sõlmisid 6. juulil 2015 krediidikokkuleppe, millega kostja võttis kohustuse tasuda hagejale 101 935,90 eurot. Maakohtu hinnangul on krediidikokkulepe allkirjastatud kostja juhatuse liikme OS poolt. Krediidikokkuleppe sõlmimine kinnitab, et kostja nõustus ostutellimuses märgitud hageja ümberarvestusega. Kostja nõustumust kinnitab esimese maksegraafikujärgse osamakse tegemine. 3 (8)
Dokumentide ehtsuse osas märkis maakohus, et dokumentide ehtsust kinnitavad kostja poolt saadetud e-kirjad ja kostja hilisem käitumine, s.o ostutellimuse täitmine ja krediidikokkuleppe alusel esimese makse tegemine. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, millistel teistel tingimustel võis poolte vahel olla leping sõlmitud. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks mitte varem kui 26. jaanuaril 2015, mil selgusid lõplikud analüüsitulemused ja hageja oli teostanud ümberarvestuse. Krediidikokkulepe on sisuliselt võlatunnistus, milles kajastatud maksegraafiku alusel saaks hageja nõue aeguda 31. detsembril 2019 (TsÜS § 147 lg 3). Samuti on võimalik lähtuda sellest, et iga makse muutus sissenõutavaks makse tegemise kalendriaasta lõppemisest (TsÜS § 154). Krediidikokkuleppe sõlmimisega algas hageja nõude aegumine uuesti. Kuna CISG viivise määra ei reguleeri, lähtus maakohus VÕS-i sätetest. Seisuga 10. jaanuar 2018 oli sissenõutavaks muutunud viivis 11 116,01 eurot, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Samuti rahuldas maakohus täiendava viivise nõude TsMS § 367 alusel. Menetluskuludest pidas maakohus põhjendatuks riigilõivu 1550 eurot, lepingulise esindaja kulu 61 tunni ja 32 min eest tunnitasuga 170 eurot (10 460,67 eurot), tõlkekulud 416,01 eurot ja kohtutäituri tasu 335 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas 20. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis on ebaõigesti viinud hagi rahuldamiseni. Vastuolus TsMS §-ga 436 on maakohtu otsuse põhjendused raskesti jälgitavad, vastuolulised ja hindamata on kostja olulised vastuväited. Ostutellimust ei ole pooled allkirjastanud ja maakohus on jätnud arvestamata dokumendi ehtsuse vaidlustamise. Samuti ei ole pooled allkirjastanud krediidikokkulepet. Ka selles osas on maakohus jätnud arvestamata dokumendi ehtsuse vaidlustamise. Isegi, kui müügileping on sõlmitud ostutellimuses märgitud tingimustel, siis on tõendamata lepingutingimuste rikkumine. Kostja hinnangul ei ole analüüsid tehtud usaldusväärselt ja objektiivselt ei saa marjade analüüsi kontrollida. Isegi, kui tõendatud on antotsüaniini sisaldus marjades, siis pole krediidikokkuleppes märgitud tingimust saabunud, sest ostutellimuses ja krediidikokkuleppes ei ole kajastatud sama aine sisaldus. Ostutellimuses on märgitud antotsüaniin (anthocyanins), aga krediidikokkuleppes antotsüanidiin (anthocyanidins). Tegemist on erinevate pigmenti iseloomustavate ja tekkepõhiste aineühenditega. Antotsüaniin on flavüülsoola glükosiid, mis mõjutab taimede ja marjade pigmenti ja koosneb kolmest osast: 5 hüdroksüülitud tuumast (algükoon), sahhariidkomponendist ja vastasioonist. Antotsüanidiin on tavapärane taimne pigmentühend, mille komponendid on suhkruvabad. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et täiendada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni hagi tagamise abinõu kehtima jäämise kohta. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, täiendades osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg-st 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 4 (8)
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Hageja on oma nõude alusena välja toonud mh asjaolu, et pooled on 6. juulil 2015 sõlminud krediidikokkuleppe, mis vastab võlatunnistuse tunnustele. Kui hagi on esitatud võlatunnistuse alusel, siis tuleb haginõue esmalt selle alusel lahendada. Alles siis, kui hagi ei saa rahuldada võlatunnistuse alusel, tuleb hinnata selle rahuldamist kausaalsuhtest tulenevalt. See, et maakohus hindas ka kausaalsuhet, ei muuda asja lõppjäreldust, sest maakohus tuvastas, et kausaalsuhtest tulenevalt oli olemas võlatunnistusest tulenev kohustus. Esmalt tuleb selgitada, millise õiguse alusel tuleb krediidikokkulepet võimaliku võlatunnistusena hinnata, sest CISG reguleerib ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust (art 4 esimene lause). Seega tuleb kohaldatav õigus kindlaks teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) alusel. Kolleegiumi hinnangul kohaldub võlatunnistusele Eesti õigus Rooma I määruse art 4 lg 2 alusel.
7.1.Vaidluse lahendamisel omab keskset tähtsust asjaolu, kas poolte vahel 6. juulil 2015 sõlmitud krediidikokkulepe võlatunnistusena kehtib. VÕS §-s 30 reguleeritakse konstitutiivset võlatunnistust. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele tunnustatakse ka deklaratiivset võlatunnistust, mis põhineb lepinguvabaduse põhimõttel, eelkõige lepinguõiguses valitseval tüübivabaduse lubatavusel (vt Riigikohtu 6. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13). Kostja on alates vastusest hagiavaldusele väitnud, et kostja ei ole dokumenti allkirjastanud ning vaidlustas dokumendi ehtsuse TsMS § 277 mõttes. Sama väite on kostja esitanud ka apellatsioonkaebuses. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi sellega, et on vaatamata kostja väitele tuvastanud võlatunnistuse kehtivuse, hinnates seda kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus sellise TsMS § 277 kohaldamisega ei nõustu. Kui hageja tugineb võlatunnistuse andmisele, peab hageja selle kehtivust kostja vastuväite esitamisel ka tõendama. Kostjal piisas dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes üksnes väitest, et kostja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud. Tegemist ei ole olukorraga, kus dokumendi ehtsust võib põhistada dokumentide võrdlemise või asjas esitatud tõendite hindamisega. Isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi ning selle saab tuvastada vastav eriteadmistega isik.
7.2.Ringkonnakohus on maakohtu poolse menetlusliku eksimuse parandanud ning see ei mõjuta asja lõppjäreldust. Mõlemad pooled taotlesid krediidikokkuleppe osas ekspertiisi määramist, et tuvastada, kas dokument on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja OS poolt. Ekspertiisi läbiviimiseks kohustas ringkonnakohus kostjat dokumendi kohtule esitama (II kd, tl-d 36 ja pöördel). Kostja dokumenti kohtule ei esitanud ning pärast kostja seadusliku esindaja ülekuulamist jõudis kolleegium veendumusele, et kostja ei ole dokumenti hoolikalt otsinud (TsMS § 283 lg 2; vt 17. mai 2019 kohtuistungi protokoll, II kd, tl-d 57–58). Kolleegium loeb õigeks hageja poolt kohtule esitatud krediidikokkuleppe ärakirja ja väite, et see on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja OS poolt. Hagejale saatis allkirjastatud krediidikokkuleppe TZ 23. juuli 2015 e-kirjaga (I kd, tl 121). Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendatult leidnud, et e-kiri on edastatud kostja volitatud isiku poolt. Kostja nimel on hagejaga suhelnud TZ ning tema avaldustest ja käitumisest saab välja lugeda, et kostja on talle volituse andnud (TsÜS § 118 lg 2). Nii on hagejale esitatud TZ visiitkaart ja kõikides e-kirjades on märgitud kostja nimi ja kontaktandmed (I kd, tl-d 8 pöördel– 11, 12 pöördel–13, 113 pöördel–127 pöördel). Kostja pidi olema TZ tegutsemisest teadlik, sest 5 (8)
läbi TZ esinduse tasuti kostjale ostuhind ja kostja tasus krediidikokkuleppe alusel hagejale esimese osamakse (I kd, tl 128).
7.3.Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Hageja hinnangul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, sest selle eesmärk oli lõplikult lahendada kauba (mustikad) kvaliteediprobleem. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte tahet luua iseseisev kohustus, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusega kostja üksnes kinnitas olemasolevat kohustust, mis tuleneb ka kokkulepitu sisust ja selle sõnastusest. Riigikohtu praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23), sh kuna kohustust ei olnud olemas. Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23).
7.4.Deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (Riigikohtu
12.märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13). Seejuures ei piisa üksnes võla puudumise põhistamisest TsMS § 235 tähenduses, vaid see tuleb tõendada (Riigikohtu
24.märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus on kostjale tõendamise kohustust selgitanud (II kd, tl-d 21 ja pöördel, p 5). Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Kuigi hagejal ei olnud võla olemasolu ja selle tekkimise asjaolude tõendamise koormist, on hageja esitanud deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud ja tõendid, sh selle, millised võlasuhted poolte vahel olid ja kuidas, kelle vahel ning millises suuruses tekkis võlatunnistuses märgitud võlgnevus. Maakohus on deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud välja selgitanud hageja poolt esitatud tõendeid hinnates ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostjal oli krediidikokkuleppest tulenev kohustus 101 935,90 eurot. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
7.5.Kostja on nii vastuses hagiavaldusele kui ka apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et hageja esitatud analüüsid ei ole usaldusväärsed ning inglise keelses ostutellimuses on marjade kvaliteedi kokkuleppeks anthocyanins, kuid krediidikokkuleppes on anthocyanidins ja selle eesti keelses tõlkes antotsüaniinisisaldus (I kd, tl-d 6–8). Kolleegium on eespool viidanud, et kohustuse puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Krediidikokkuleppes on kostja kinnitanud, et marjade mittevastavusest on tal tekkinud hageja ees ostusumma tagastamise kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et marjad vastasid kokkulepitud tingimustele.
7.6.Kostja esitas nõude aegumise vastuväite. Samas on kostja nõustunud, et kui nõude aluseks on krediidikokkulepe, siis nõude aegumise küsimust ei tõusetu (vt 17. mai 2019 kohtuistungi protokoll; II kd, tl 58 pöördel). Maakohus on nõude aegumist hinnates krediidikokkuleppele tuginenud ja leidnud, et nõue ei ole aegunud. Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
6 (8)
7.7.Kostja ei ole viivisenõude vaidlustamiseks sisulisi väiteid esitanud. Viivise väljamõistmise osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
7.8.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, selles on jäetud käsitlemata kostja olulised väited (TsMS § 436 lg 1). Kolleegiumi arvates on need etteheited põhjendamatud. Esiteks, maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohus tuvastas küll, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi (TsMS § 277), mis aga ei muuda asja lahendust. Muus osas ei ole ringkonnakohus asja materjalide põhjal apellatsioonkaebuses väidetud õigusnormide olulisi rikkumisi tuvastanud. Teiseks ei selgu apellatsioonkaebuse põhjendustest, kuidas need väidetavad maakohtu minetused võisid mõjutada maakohtu lõppjäreldusi. Kolleegium on eespool viidanud, et kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks tõendeid, mistõttu ei saa kostja maakohtule ette heita, et mõni kostja esitatud tõend on jäänud analüüsimata.
8.Maakohtu 12. jaanuari 2018 määrusega on maakohus hagi tagamiseks arestinud kostja arveldusarved summas 117 566,71 eurot (I kd, tl-d 31–32 pöördel). Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb hagi tagamise abinõu kehtima jätmise otsustusega täiendada. Hagi tagamise abinõu tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgil kehtima (TMS § 442 lg 5).
9.Kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks argumente esitanud. Ka kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes muuta. Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 4386 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele 25 tundi ja 48 min tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajal kulus nimekirja järgi 15 tundi apellatsioonkaebuse analüüsiks, kliendiga konsulteerimiseks ning vastuse koostamiseks, 6 tundi ja 30 min ringkonnakohtu selgitustega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, 1 tund ja 30 min kohtuistungi ettevalmistamiseks, 1 tund ja 30 min kohtuistungil osalemiseks ja kliendiga konsulteerimiseks, 1 tund ja 18 min kohtuistungil osalemiseks.
9.1.Kolleegiumi hinnangul võis vandeadvokaadil kuluda praeguses asjas apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ning vastuse koostamisele kokku 8 tundi. Pooled kordasid apellatsiooniastmes valdavalt maakohtule esitatud seisukohti. Põhjendatud on ringkonnakohtu selgitustele vastamine, kuid sellele kulunud ajakulu tuleb vähendada. Selle toimingu vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 4 tundi. Muus osas, s.o 4 tundi ja 18 min, peab ringkonnakohus esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Eelnevat arvestades loeb kolleegium hageja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 16 tundi ja 18 min.
9.2.Hageja esindaja tunnihind 170 eurot (käibemaksuta) on praeguse vaidluse puhul põhjendatud tasumäär, arvestades asjaolu, et hageja on välisriigi äriühing ning tegemist on piiriülese vaidlusega.
9.3.Hageja esindaja põhjendatud tasu kokku on 2771 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele 7 (8)
kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.