Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2019, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-19-457 AS Rake kaebus Saue Vallavalitsuse 29. augusti 2018. a ehitusloa nr 1812271/20798 tühistamiseks Kaebaja – AS Rake, volitatud esindajad v.adv Piret Blankin ja v.adv abi Angela Kase Vastustaja – Saue vald, volitatud esindaja Elis Haav Kolmas isik – CHW osaühing, volitatud esindajad v.adv-d Kristjan Tamm ja Veiko Vaske
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Rake ja CHW osaühing määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Rake määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2019. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
2.Rahuldada CHW osaühing määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2019. a määruse resolutsiooni p 4 ning teha selles osas uus määrus, millega mõista AS-lt Rake CHW osaühingu kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud 800 (kaheksasada) eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta menetlusosaliste halduskohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
Mõista AS-lt Rake CHW osaühingu kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 200 (kakssada) eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS-le Rake kuulub Saue vallas Kohatu külas Tootevälja ja Jõe kinnistutel asuv tehas. Jõe kinnistu külgneb Lauda kinnistuga, mis kuulub 1⁄2 osas CHW osaühingule.
3-19-457
2.Kernu Vallavolikogu algatas 15.09.2016 Sassi, Tiigi, Kasemetsa ja Paisu maaüksuste detailplaneeringu (DP) koostamise.
3.Saue Vallavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 9 tunnistati DP algatamise otsus kehtetuks ning lõpetati detailplaneeringu menetlus, sest selle taotleja loobus DP koostamisest.
4.Saue Vallavalitsus väljastas 29.08.2018 Lauda kinnistule ehitusloa nr 1812271/20798, millega anti Lauda kinnistule ehitusõigus üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga mitteelamu laiendamiseks kuni 33% ja olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks.
5.AS Rake esitas 11.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 ehitusloa nr 1812271/20798 tühistamiseks (täpsustatud 15.03.2019 ja 08.04.2019).
6.AS Rake esitas 08.04.2019 taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg juhul, kui kohus leiab, et kaebus on mittetähtaegne. Vald ei toimetanud haldusakti AS-le Rake kätte. Kaebaja sai haldusaktist teada muul viisil ning pöördus pärast seda 30 päeva jooksul halduskohtusse. Eksitav on väide, et kaebaja 2019. a jaanuari e-kirjad tõendavad, et ta oli ehitustöödest ja sellega seotud asjaoludest, sh juurdepääsutee küsimusest teadlik üle kuu aja enne kaebuses märgitud kuupäeva (08.02.2019). Kaebaja sai 08.02.2019 esmakordselt teada Lauda kinnistule väljastatud ehitusloast ja selle tingimustest. Samuti ei jälginud kaebaja pidevalt naaberkinnistul toimuvat. AS Rake oli teadlik DP algatamisest ja oli kuni 08.02.2019 arvamusel, et DP-d menetletakse jätkuvalt. Sellest lähtuvalt oli kaebaja teadmises, et kehtivad DP menetluses sõlmitud kokkulepped. DP menetlus ei ole takistuseks samaaegselt planeeringualal toimuvale ehitustegevusele, välja arvatud juhul, kui ehitustegevus on peatatud. Praegusel juhul see nii ei olnud. Järelikult võis Lauda kinnistul toimuda ehitustegevus samaaegselt AS-le Rake teadaoleva DP menetlusega. Samuti ei eelda iga ehitustegevus ehitusloa või -teatise olemasolu. AS Rake eeldas, et Lauda kinnistul toimuv ehitustegevus on seotud amortiseerunud hoone korrastamisega, sh amortiseerunud hooneosade asendamisega. Ehitise korrashoiuks vajalikud tööd (osa asendamine samaväärsega) saab teha ilma ehitusteatise või -loata. Asjaolule, et AS Rake oli jätkuvalt teadmises DP menetlusest, viitab ka 07.01.2019 kirja lõik, mis on seotud uue, DP menetluses kokkulepitud juurdepääsutee rajamisega. Vallavalitsuses 04.02.2019 toimunud kokkusaamisel sai AS-le Rake teatavaks, et tegemist ei ole Lauda kinnistul asuva hoone korrastamistöödega, vaid tootmishooneks ümberehitusega. 08.02.2019 sai AS Rake ehitisregistrist teada, et Lauda kinnistule on väljastatud ehitusluba. Ehitusloa kohaselt on üheks tootmishoonele juurdepääsuteeks määratud kaebaja kinnistuid diagonaalselt läbiv tee. Kaebajale selgus üllatuslikult, et 2018. a alguses on vastustaja tunnistanud kehtetuks DP algatamise otsuse ja lõpetanud menetluse. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebus esitatud tähtaega rikkudes, sest pärast ehitustegevuse tegelikust olemusest teadasaamist (04.02.2019) hankis AS Rake mõistliku aja jooksul (08.02.2019) tootmishoone ehitusloa, tutvus selle menetluse käigu ja tingimustega ning esitas kaebuse 30 päeva jooksul alates ehitusloa väljastamisest teadasaamisest. Alternatiivselt palub kaebaja ennistada kaebetähtaja. Kaebaja tegutses kuni 08.02.2019 teadmises, et toimub DP menetlus ning naaberkinnistul toimuv ehitustegevus on kooskõlas DP menetluses sõlmitud kokkulepetega, sh sellega, et juurdepääsuna ei kasutata AS Rake
2(15)
3-19-457 kinnistuid läbivat teed. Kuna AS-i Rake ei olnud DP menetluse lõpetamise menetlusse kaasatud, ei saanud ta olla teadlik, et DP menetlus on lõpetatud ning kokkulepitust on taganetud. AS Rake ei olnud kaasatud tootmishoonele projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse. Uue juurdepääsutee ehitusega alustasid Lauda kinnistu kaasomanikud 2017. a suvel või 2018. aastal, pärast tootmishoonele projekteerimistingimuste väljastamist. Uue juurdepääsuteega seonduvalt suhtlesid Lauda kinnistu omanikud AS-ga Rake neli kuud pärast projekteerimistingimuste väljastamist. Ka vald pidi olema teadlik asjaolust, et Lauda kinnistu kaasomanikud on asunud rajama DP menetluses kokkulepitud teed. AS Rake ei olnud kaasatud ka tootmishoone ehitusloa menetlusse. Olukorras, kus ehitusprojekti koostamise käigus muutuvad varem kokku lepitud lahendused märkimisväärselt kaebaja kahjuks, oleks AS Rake tulnud ehitusloa menetlusse kaasata (vt ka majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 15; vt ka Riigikohtu 13.06.2003 otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 36). Vald pidi olema teadlik, et Lauda kinnistu kaasomanikud ei kavatse realiseerida AS-le Rake DP menetluses antud lubadust rajada juurdepääsutee kaebajat vähem koormaval viisil. 2006. aastal koostati AS Rake tootmishoone rekonstrueerimise ehitusloa menetluses kavandatavale tootmistegevusele keskkonnamõju hinnang (KSH). Nimetatud KSH ei sisalda hinnangut selle kohta, kuidas mõjutab tootmist, sh õnnetuste toimumise tõenäosust ja riskitsooni tootmistegevus Lauda kinnistul ja lisanduv raskeveokite liikluskoormus (vrdl ka Saue Vallavalitsus 15.08.2018 korraldus nr 999). Vald peab iga järgneva tootmistegevuse üle otsustamisel arvestama nii olemasolevate tootmistegevuste kui ka kumulatiivsete mõjudega.
7.Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määrusega võeti AS Rake kaebus nõudes tühistada Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/20798 menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks (p 1).
8.Saue Vallavalitsus palus 06.05.2019 seisukohas jätta kaebuse läbi vaatamata. Saue Vallavalitsusel ei olnud kohustust ehitusluba AS-le Rake kätte toimetada. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema haldusakti väidetavast teada saamisest kaebaja poolt. AS Rake sai Lauda kinnistule väljastatud ehitusloast teada hiljemalt 04.02.2019, kuid tutvus ehitusloaga alles 08.02.2019 ja esitas kaebuse 11.03.2019. Kaebus on esitatud ilmselgelt kaebetähtaega ületades. CHW osaühing asus 2018. a septembris lammutama Lauda kinnistul asunud vana laudahoonet ning püstitas juba 2018. a oktoobris 9 m kõrgused metallpostid uue hoone konstruktsiooni ehitamiseks. Sellega seonduvalt esitasid naabrid kaebuse halduskohtule haldusasjas nr 3-182203. AS Rake, kelle tootmishoone asub Lauda kinnistu vahetus läheduses, pidi olema teadlik ehitustegevusest, mis ilmselgelt väljub ehitusluba mittevajava tegevuse piiridest. Vana ühekordse laudahoone asemele on ehitatud oluliselt suurem kahekordne uus tootmishoone, mis on ilmselgelt ehitusloakohustuslik tegevus. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja peab olema teadlik ehitusseadustiku (EhS) regulatsioonist ning menetlustest. Ehitisregistri kaudu on võimalik saada juurdepääs kõikidele ehitistele väljastatud ehitus- ja kasutuslubadele ning lubade saamiseks esitatud taotlustele. AS Rake kontrollis ehitisregistrist ehitusloa olemasolu alles 08.02.2019, olles selleks hetkeks teadlik mh ka sellest, et CHW osaühing valmistub peatselt esitama kasutusloa taotlust. Asjaolu, et CHW osaühing kasutab aktiivselt Lauda kinnistule juurdepääsuks AS-le Rake kuuluvat kinnistut, oli kaebajale teada juba 2018. a sügisel. 2019. a jaanuaris pidasid AS Rake ja CHW osaühing kirjavahetust eratee kasutamise teemal. AS Rake saatis 07.01.2019 ja 3(15)
3-19-457 08.01.2019 CHW osaühingule kirjad, kus väljendab selgelt arusaama käimasolevast ehitustegevusest ning uue tootmishoone rajamisest. AS Rake seisukoht oli nii 2019. a jaanuaris kui ka 17.11.2016 saadetud kirjades, et kaebaja ei ole ühelgi tingimusel nõus lubama CHW osaühingul kasutada Lauda kinnistule juurdepääsuks AS Rake kinnistul kulgevat teed. Lauda kinnistule pääsemiseks on igal juhul vaja läbida naaberkinnistuid, sest muid juurdepääsuteid avalikult kasutatavalt teelt ei ole. DP menetluses arutati alternatiivseid lahendusi, kuid otstarbekuse kaalutlusel lõpetati menetlus Saue Vallavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 9. Volikogu otsus avalikustati Saue valla veebilehel ning avalikkust teavitati DP menetluse lõpetamisest valla lehe „Saue Valdur“ 2018. a kolmandas numbris. AS Rake pidi teadma hiljemalt 2018. a oktoobris, et Lauda kinnistul toimub uue tootmishoone ehitustegevus ning Lauda kinnistu teenindamiseks kasutatakse igapäevaselt AS Rake kinnistul kulgevat teed. See asjaolu ilmneb kaebaja poolt CHW osaühingule 2019. a jaanuaris saadetud kirjadest. Tootmishooned asuvad sedavõrd lähestikku, et AS Rake kinnistutelt on selgelt näha ehitus- ja transporditegevus Lauda kinnistul ja selle vahetus läheduses. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, kuna kaebus on perspektiivitu. Vaidlus eraomandis oleva juurdepääsutee kasutamise küsimuses ei ole halduskohtu pädevuses. Juurdepääs Lauda kinnistule tuleb omanike vahel kokku leppida (vt ka Saue Vallavalitsuse 15.08.2018 korralduse nr 999 p 2). Seega on ekslik kaebaja väide, nagu oleks ehitusloaga määratud Lauda kinnistut teenindavaks teeks kaebaja kinnistult kulgeva eratee. Puudub avalik huvi Lauda kinnistule juurdepääsutee määramiseks, mistõttu on tegemist eraõigussuhtega, mille pooled peavad lahendama kokkuleppel või selle mittesaavutamisel maakohtus. Kaebaja ei ole ära näidanud, millist tema subjektiivset õigust riivab Lauda kinnistule väljastatud ehitusluba või potentsiaalselt väljastatav kasutusluba.
9.CHW osaühing palus lõpetada haldusasja menetluse. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Puudub alus tähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitas kaebuse ehitusloa vaidlustamiseks rohkem kui pool aastat pärast selle väljastamist ja ehitisregistris avaldamist ning ehitustööde algust. Juba 2018. a oktoobri esimeses pooles tehti olulises mahus ehitustöid, mis ei saanud jääda märkamata. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puudus mitme kuu vältel kahtlus tema õigusi väidetavalt riivavast ehitustegevusest ning ta sai ehitustegevusest teada alles 08.02.2019. Kaebaja 2019. a jaanuaris saadetud e-kirjad tõendavad, et kaebaja oli ehitustöödest ja sellega seotud asjaoludest, sh juurdepääsutee küsimusest teadlik üle kuu aja enne kaebuses märgitud kuupäeva (08.02.2019). Seega oli kaebajal selge ettekujutus nii ehitustegevusest kui ka subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise alusest hiljemalt 07.01.2019. Puudub mõistlik põhjendus, miks kaebaja ootas ehitusloaga tutvumisega enam kui kuu aega.
10.Tallinna Halduskohtu 11.06.2019 määrusega jäeti AS Rake taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (p 1), lõpetati menetlus seoses kaebetähtaja rikkumisega (p 2), tagastati kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (p 3) ja jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 4). Kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamine ei olnud kohustuslik (EhS § 42 lg 7 p 2). Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud ehitusluba puudutab või rikub tema õigusi või huve, arvestades, et kaebajal on etteheited üksnes hoonele juurdepääsu küsimuses. Ehitusloaga ei ole võimalik reguleerida kaebajale kuuluva eratee kasutamist. Ka ei määrata ehitusprojektiga kindlaks eratee kasutamist ja selle tingimusi. Eratee kasutamise lubamine ja vastavad tingimused tuleb kokku leppida eratee omaniku ja selle kasutajate vahel nt servituudi 4(15)
3-19-457 seadmisega. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega. Samuti võib koostöös vallaga kaaluda eratee avalikku kasutusse andmist. Kaebaja kaasamata jätmine ei too kaasa kaebetähtaja ennistamist olukorras, kus kaebaja on viivitanud ebamõistlikult kaua haldusakti väljanõudmisega. Kaebaja pidi võimalikust ehitusloa väljastamisest aru saama hiljemalt 07.01.2019, mil kaebaja juhatuse liige kirjutas kolmandale isikule e-kirja (vrdl ka 08.01.2019 e-kiri). Seega oli kaebaja tegelikkuses ehitustegevusest teadlik enne 07.01.2019, sest vastasel juhul ei oleks e-kirjades mainitud ehitustööde edenemist. Kaebaja väide, et ta oli ehitustegevusest teadlik, kuid arvas, et tegemist ei ole ehitusloakohustusliku tegevusega, sest kaebaja arvates oli pooleli DP menetlus, ei tingi kaebetähtaja ennistamist. Seejuures ei ole kaebaja väited sellest, et tema arvates ei olnud tegemist loakohustusliku tegevusega, eluliselt usutavad, sest kaebaja kirjutas 07.01.2019 e-kirjas, et vana lauda peal hakkab uus uhke hoone valmis saama, millest tulenevalt nähtub, et kaebaja sai aru, et tegemist ei ole vana hoone korrastamiseks tehtavate töödega. Otsitud on kaebaja väide usaldusest varasema DP menetluse suhtes. Olukorras, kus naaberkrundil ehitatakse suures mahus, ei saa tavapäraselt hoolikas isik enam tugineda usaldusele varasema haldusmenetluse jätkumise osas. Seega pidi kaebajale olema mõistetav, et väljastatud võib olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt ning ta oleks pidanud astuma vajalikke samme, et haldusakt talle teatavaks tehtaks või kontrollima haldusakti olemasolu ehitisregistrist. Kaebaja seda kuu aja jooksul ei teinud. Sellest tulenevalt ei ole usutav, et alles 04.02.2019 kohtumisel vallavalitsuses sai kaebaja teadlikuks, et tegemist on hoone ümberehitamisega ehitusloa alusel ning kaebaja tutvus ehitusloaga 08.02.2019 ehitusregistri vahendusel. Kaebaja on viivitanud ebamõistlikult kaebuse esitamisega. Arvestades, et kaebaja oli ehitustegevusest teadlik hiljemalt 07.01.2019, oleks kaebus tulnud kohtule esitada 06.02.2019. Kaebaja esitas kaebuse 11.03.2019, seega olulise hilinemisega. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust (objektiivset takistust), miks tuleks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Puudub objektiivne põhjus, miks kaebaja ei saanud esitada järelepärimist vallavalitsusele või teha päringut ehitisregistrist ehitusloa olemasolu kohta ja vajadusel seda vaidlustada. Haldusasja menetlus tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.AS Rake palub 26.06.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.06.2019 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohus on põhjendamatult seostanud kaebuse tähtaegsuse sellega, kas AS Rake arvamust tuli ehitusloa andmisel EhS § 42 lg 7 p 2 alusel küsida või mitte. Kuna haldusakti kaebajale kätte ei toimetatud, oleks kohus pidanud hindama, kas kaebaja on astunud mõistliku aja jooksul vajalikke samme haldusakti saamiseks (nt Riigikohtu 18.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p 16; 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p 10 ja 28.01.2008 määrus asjas nr 3-3-1-82-07, p 15). Haldusmenetlusse kaasamist ja EhS § 42 lg 7 p 2 alusel arvamuse küsimata jätmist peaks kohus hindama asja sisulisel läbivaatamisel. Kaebuse tähtaegsuse hindamisel on oluline, kas kaebaja võis mõistlikult eeldada tema haldusmenetlusse kaasamist. See oli põhjus, miks kaebaja varem haldusakti saamiseks vajalike 5(15)
3-19-457 sammude astumist vajalikuks ei pidanud. Kaebajal oli kuni 2019. a veebruarini veendumus, et Lauda kinnistul ehitamine ja sellele juurdepääs lahendatakse DP-ga, mille menetlusse kaebaja oli kaasatud (vt ka planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-d 4 ja 7). Kaebaja oli DP menetluses kompromissina nõustunud sellega, et juurdepääsutee rajamiseks Lauda kinnistule ja teistele kinnistutele kasutatakse tulevikus kaebaja maad, et vältida otse kaebaja tootmishoone juurde tuleva tee kasutamist. Selle tee ehitas kaebaja oma tootmishoone vajadusi silmas pidades ning tee tehnilised tingimused ei võimalda liikluskoormuse suurenemist ega raskeveokite lisandumist. Selleks, et vältida oma tootmishoone kahjustamist, oli kaebaja nõus andma vajadusel kasutada oma kinnistu muud osad tee rajamiseks. 2018. a suvel viis kolmas isik kohta, kuhu tee rajamisega oli kaebaja põhimõtteliselt nõus, mitmed kruusakoormad, luues sellega tee põhja. Sellises olukorras võis kaebaja mõistlikult eeldada, et DP menetlus jätkub ning nii vald kui ka Lauda kinnistu omanik lähtuvad DP-st. Selles olukorras on koostatud 07.01.2019 e-kiri. Kaebaja arvas, et tegevus toimub kooskõlas DP menetluses sõlmitud kokkulepetega, ja tundis 08.01.2019 kirjas muret oma maa kasutamise osas. Kirjale vastates ei vihjatud, et Lauda kinnistule on ehitusluba väljastatud. Seega sai AS Rake mõistlikult eeldada, et ta kaasatakse ka teistesse naaberkinnistul ehitamist puudutavatesse haldusmenetlustesse. Antud piirkonnas ei ole palju tootmisüksusi, mistõttu võis arvata, et uue tehase kavandamine teise tehase lähistele oleks eeldanud selle omaniku menetlusse kaasamist (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3, § 35 lg 2, § 40 lg-d 1 ja 2). Seda, kas haldusmenetluse tulemusena antav haldusakt võib mõjutada kolmanda isiku õigusi, tuleb hinnata vastavas menetluses (HMS § 35 lg 2). Olukorras, kus kaebaja ja kolmanda isiku kinnistud piirnesid mitmest küljest ja Lauda kinnistu juurdepääsuna nähti peamiselt AS Rake kinnistut, oleks pidanud vald vähemalt arvestama võimalusega, et haldusakt hakkab AS Rake õigusi mõjutama (vt ka EhS § 42 lg 7; Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-14-52416, p 13). AS Rake kaasamata jätmist ei saa õigustada sellega, et haldusakt juurdepääsu küsimust ei lahendanud. Isegi kui eratee kasutamine ei pea olema ehitusloas reguleeritud, ei tähenda see, et kaebajal poleks oma õiguste tõhusaks kaitseks õigus haldusmenetluses osaleda ja nõuda, et pikalt vaidlusi põhjustanud küsimus ehitusloas käsitlust leiaks (nt kõrvaltingimusena). AS Rake kinnistuid läbiva eratee faktiliseks kasutuseks kokkuleppe puudumine on vaid üks etteheide. Samuti on ette heidetud uurimiskohustuse (HMS § 6) rikkumist. Lisaks on halduskohus jätnud hindamata, kas olukorras, kus Lauda tootmishoone ehitusprojektis oli ehitamiseks ja ehitise teenindamiseks AS Rake kinnistuid läbiv eratee konkreetselt mainitud, võis eratee siiski kuuluda ehitusloa reguleerimisesemesse (vt ka Riigikohtu 20.02.2019 otsus asjas nr 3-1452416, p 23; 14.05.2002 otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 12). 07.01.2019 ja 08.01.2019 e-kirjadest saab küll järeldada seda, et kaebaja märkas ehitustegevust, kuid mitte seda, et ta pidi saama teada ehitusloast. Naaberkinnistu omanikult ei saa eeldada, et ta jooksvalt hindab naabruses ehitatavate hoonete ehitusloa kohustuslikkust või selle olemasolu. Ka ehitisregistrist ei pea isik lubade olemasolu kontrollima. Kui ehitusluba isikut puudutab, peab vald teda sellest loast teavitama. Igasugune ehitustegevus ei kinnita ehitusloa olemasolu. EhS lisa 1 kohaselt puudub vajadus taotleda ehitusluba üle 60 m2 aluspinnasega hoone osa samaväärsega asendamisel. AS Rake sai tema õigusi ja huve kahjustavast ehitusloast teada alles 04.02.2019 vallas toimunud kohtumisel. 08.02.2019 õnnestus AS-l Rake ehitisregistrist hankida ehitusluba. Isegi, kui lugeda, et AS Rake pidi 09.01.2019 saama aru, et ehitusluba on välja antud, on ta võtnud ette mõistlikke samme haldusakti kättesaamiseks pärast seda. Perioodi 09.01.2019 kuni 08.02.2019 ei saa lugeda liiga pikaks, et haldusakt kätte saada. Kaebaja võttis ette vajalikud sammud mõistliku aja jooksul. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Alternatiivselt esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks (vt ka Riigikohtu 21.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12). Kaebaja jaoks on tegemist olulise vaidlusega. Küsimus on kaebaja 6(15)
3-19-457 ehitiste (tee ja tootmishoone) kahjustamises. On ebaõiglane, et risk ja vastutus kolmanda isikuna kaasamata jätmise negatiivsete tagajärgede eest jääb kaebajale. Samuti on kaebaja astunud mõistliku aja jooksul vajalikke samme haldusakti kättesaamiseks. Õiguskindluse põhimõttest ei saa antud juhul lähtuda. Nii kolmas isik kui ka vald teadsid, et AS Rake pole haldusmenetlusse kaasatud. Isegi juhul, kui õiguskindluse põhimõtet arvestada, siis olukorras, kus ehitustegevusest või -loast teadasaamise võimalikust ajast oli kaebuse esitamise ajaks möödas ca kaks kuud, ei saaks kolmanda isiku õiguskindlusega kaebaja õiguste rikkumist põhjendada.
12.CHW osaühing palub 26.06.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.06.2019 määruse resolutsiooni p 4, millega jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta CHW osaühingu menetluskulud kaebaja kanda. Haldusasja menetluse lõpetamisel on täidetud nii HKMS § 108 lg 4 kui § 109 lg 1 kolmanda lause kohaldamise eeldused, mistõttu oleks halduskohus pidanud andma kolmandale isikule tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja mõistma kulud kaebajalt välja. Halduskohus ei määranud enne menetluse lõpetamist tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Samuti ei selgitanud halduskohus menetluse käiku. Halduskohus määras kolmandale isikule kaks tähtaega: 15.03.2019 kohtunõudes tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks ja 10.04.2019 määruses tähtaja soovi korral kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta seisukoha esitamiseks. Kummalgi juhul ei määranud halduskohus menetluskulude nimekirja esitamise tähtpäeva. Samuti ei ole kumbki määratud tähtpäev märgitud kui viimane tähtpäev avalduste esitamiseks, millest saaks menetluskulude nimekirja esitamise vajaduse tuletada. Seega ei olnud kolmandal isikul mõistlikult võimalik eeldada, et halduskohus teeb menetlust lõpetava lahendi ilma menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega määramata. Samuti ei olnud kolmandale isikule ettenähtav, kas 11.06.2019 seisuga sai tekkinud menetluskulude mahtu pidada lõplikuks. Kolmanda isiku menetluskulud seisnevad esindajatasus. Kulud on mõistlikud ja kooskõlas kohtupraktikaga (vt ka Tallinna Halduskohtu 21.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2203, p-d 9.3 ja 9.4; Harju Maakohtu 08.11.2018 otsus asjas nr 2-18-477, p 22.10; Riigikohtu 30.11.2016 otsus asjas nr 3-2-1-131-16, p 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Arvestada tuleb läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 32 ja 05.05.2011 otsus asjas 3-3-1-17-11, p 18). Kolmandat isikut esindanud advokaadid ei dubleerinud üksteise tööd, mistõttu on põhjendatud kogu taotletud kulude väljamõistmine (vt ka Tallinna Halduskohtu 21.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2203, p-d 9.3 ja 9.4).
13.Saue vald palub jätta AS Rake määruskaebuse rahuldamata. Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning aega, mil haldusorgan haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Kaebaja kirjutas 07.01.2019 CHW osaühingu esindajale. Nähes naabrite ehitustööd, oleks kaebaja pidanud aru saama või tal vähemalt tekkima kahtlus, et naabrile võib olla väljastatud ehitusluba. Igale mõistlikule inimesele on teada, et suuremad ehitustööd vajavad vastavasisulist luba. Oleks kaebaja juba 07.01.2019 astunud kohaseid samme ehitusloa saamiseks, oleks ta varasemalt samal päeval või hiljemalt viie tööpäeva jooksul (teabenõudele vastamise tähtaeg) 7(15)
3-19-457 saanud kätte teda puudutava haldusakti. Kaebaja kontrollis ehitusloa olemasolu ehitisregistrist alles 08.02.2019. Seega ei toimunud haldusakti väljanõudmine mõistliku aja jooksul. Kaebaja ei saa lõputult oodata enda menetlusse kaasamist, vaid peab ise tundma huvi asjade käigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on määruskaebuses korduvalt märkinud, et oli kuni 2019. a veebruarini veendunud, et Lauda kinnistul ehitamine ja sellele juurdepääs lahendatakse DP-ga, mille menetlusse kaebaja oli kaasatud. Arvestades asjaolusid, ei saanud kaebajal sellist veendumust tekkida. Kaebajaga arutatud juurdepääsu küsimus oli üks võimalikest lahendusvariantidest DP menetluses, mis ei saanud tekitada kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemuse ja avalikkuse kaasamise põhimõttega. Kaebaja etteheited seoses võimaliku kaasamiskohustuse rikkumisega ei ole praegusel juhul ka asjakohased, sest puudutavad asja sisulist lahendamist. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik ehitusloaga reguleerida eratee kasutamist (vt ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1). Esialgse sihtotstarbe kohaselt oli Lauda kinnistul paiknev hoone põllumajandushoone, kus oleks tulnud ajaloolise kasutusõiguse alusel tagada ligipääs hoonet teenindavatele rasketele põllumajandusmasinatele, mistõttu oleks eramaad läbiv tee kehvemas olukorras võrreldes praegusega.
14.CHW osaühing vaidleb AS Rake määruskaebusele vastu, nõustudes Saue valla seisukohtadega.
15.AS Rake palub jätta CHW osaühingu määruskaebuse rahuldamata. CHW osaühingu kirjeldatud kohustus anda täiendav tähtaeg menetluskulu dokumentide esitamiseks rakendub juhul, kui asi sisuliselt läbi vaadatakse. Sellele viitab HKMS § 109 lg 1. Praegusel juhul võeti kaebus 10.04.2019 määrusega menetlusse üksnes kaebetähtaja kontrollimiseks, enne asja menetluse vormi otsustamist (HKMS § 126 lg 1). Halduskohus ei küsinud vastustajalt ega kolmandalt isikult vastust kaebusele (HKMS § 123 lg 1 ja 2). Sellisel juhul ei ole kolmandal isikul võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist ja kohus ei pidanud andma kolmandale isikule HKMS § 109 lg 1 alusel võimalust menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Isegi kui HKMS § 109 lg 1 kolmas lause kohaldub ja kolmandal isikul on õigus menetluskulusid nõuda, saab ta seda teha alates tema kolmanda isikuna kaasamisest 10.04.2019 määrusega (vt Riigikohtu 30.04.2009 määrus asjas nr 3-3-1-33-09, p-d 11,12 ja 16). Kuna kolmas isik ei teinud toiminguid pärast tema menetlusse kaasamist, puuduvad tal kulud, mille hüvitamist nõuda. Halduskohus on nii 15.03.2019 kui ka 10.04.2019 määrustes võimaldanud esitada dokumente määratud tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaja jooksul oleks kolmas isik pidanud edastama menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Vähemalt 10.04.2019 määrusest pidi kolmandale isikule olema selgelt arusaadav, et kohus võib lõpetada asja menetluse HKMS § 124 lg 2 alusel ja siis lahendatakse ka menetluskulude küsimus. Seega oleks kolmas isik pidanud esitama menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid hiljemalt 06.05.2019. Isegi kui kolmandal isikul oleks õigus nõuda menetluskulude hüvitamist, ei ole kulud suures osas vajalikud ja põhjendatud. Tunnihind 198 eurot (165 eurot + käibemaks) on liialt kõrge, sest tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Menetlus puudutas peamiselt esialgse õiguskaitse ja tähtaja ennistamise küsimust, mille kohta on olemas arvestatav Riigikohtu praktika. Mõistlik tunnihind oleks koos käibemaksuga 180 eurot. Halduskohus ei palunud kolmandal isikul esitada vastust kaebusele. Vastus oli ennatlik ja tõi kaasa põhjendamatu kulu. Hinnanguliselt saaks esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse vastuse koostamiseks kulunud ajaks olla kuni 2 8(15)
3-19-457 tundi. Seejuures tuleb arvestada, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks piisab tavaliselt pöördumatute tagajärgede hindamisest ja huvide kaalumisest ega tule kaebust põhjalikult läbi töötada. Seega on kolmanda isiku vajalik ja põhjendatud menetluskulu esimese astme kohtus kuni 360 eurot. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud on vähemalt osaliselt ebavajalikud, kuna määruskaebuses on vaid üks sisuline etteheide. Seda põhistavad viited kohtulahendile on eksitavad ja põhjendused selgituskohustuse osas ebavajalikud. Seega ei ületa vajalik menetluskulu 180 eurot (ajakulu 1 tund).
16.Saue vald CHW osaühingu määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus lahendab esmalt AS Rake määruskaebuse (I), võtab seejärel seisukoha CHW osaühing määruskaebuse osas (II) ning jaotab menetluskulud (III). I
18.Saue Vallavalitsus väljastas 29.08.2018 ehitusloa Lauda kinnistule üle 60 m2 suuruse hoone laiendamiseks ja tootmishoone rekonstrueerimiseks (tl 9–11, kd I). Kaebajale kuuluvad Tootevälja ja Jõe kinnistud on Lauda kinnistu naaberkinnistud. Lauda kinnistule ja rekonstrueeritavale hoonele juurdepääsuks tuleb läbida Tootevälja ja Jõe kinnistut läbiv eratee.
19.Kernu Vallavolikogu algatas 15.09.2016 Sassi, Tiigi, Kasemetsa ja Paisu maaüksuste DP koostamise. DP seletuskirja p 3.9 käsitleb servituudi seadmise vajadust (tl 73–81, kd I). Muu hulgas on märgitud teeniva kinnisasjana Lauda kinnistu ning servituudi seadmise vajadus juurdepääsuteede tarbeks, sh läbi Jõe kinnistu (tl 80, kd I). Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et nõustus DP-s märgitud servituudi seadmisega tingimusel, et üle kaebaja kinnistu rajatakse uus tee juurdepääsuks Lauda kinnistule (vt ka tl 82, kd I). Haldusasja materjalidest nähtuvalt seisnebki kaebaja peamine murekoht selles, et seonduvalt uue tootmishoone rajamisega suureneb kaebaja hinnangul eratee senine kasutussagedus ning liikluskoormus, sh raskeveokite osas. Uus rajatav tee võimaldaks mh suunata liikluse läbi kaebaja kinnistu selle piirilt ning tootmishoonest eemal (vt tl 82, kd I; vrdl ka tl 48–48p, kd I). Seega on kaebaja ning kolmanda isiku vahel erimeelsused selles, kuidas lahendada uue tootmishoone püstitamise korral juurdepääsutee küsimus üle AS-le Rake kuuluva kinnistu, sh kas rajada uus tee või kasutada edasi olemasolevat teed (tl 101, kd I).
20.Ringkonnakohus jääb 14.05.2019 määruse asjas nr 3-19-457 p-s 16 märgitu juurde, et ehitusloa väljastamisel antakse luba ehitise ehitamiseks vastavalt ehitusprojektile (vt EhS § 38 lg 1; vt ka määrus nr 97 § 4). Seega ei kuulu ehitusloa väljastamise esemesse juurdepääsuküsimuse lahendamine üle naaberkinnistu (vt ka ehitusprojekti p-d 2.2.1, 2.5.1, 2.7.1, planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4; vrdl EhS § 26 lg 5). Juurdepääsu korraldamist üle võõra kinnisasja reguleerib AÕS § 156 ning kokkuleppe mittesaavutamise korral on võimalik pöörduda maakohtu poole (AÕS § 156 lg 1). Lisaks on kasutuskorras võimalik kokku leppida ka korrashoiukohustuse jagunemise ning selle tasu osas. DP (või projekteerimistingimused) ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering (või projekteerimistingimused) seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 otsus asjas nr 3-11-2290, p 16). Eelnevat ei muuda asjaolu, et vastustaja seadis ehitusloa väljastamise eelduseks, et hoone kasutusotstarbe muutmine ning laiendamine ei suurenda juurdepääsuks kasutatava eratee kasutuskoormust 9(15)
3-19-457 (15.08.2018 korralduse nr 999 p 2; tl 13p, kd I), sest see küsimus ei kuulu ehitusloa reguleerimisalasse.
21.Juurdepääsutee küsimust oleks saanud lahendada ka projekteerimistingimuste väljastamise menetluses, sest asjakohasel juhul tuleb projekteerimistingimustes ette näha liikluskorralduse põhimõtted (PlanS § 125 lg 5 ja § 26 lg 4 p 9). Vastustajal on selle üle otsustamisel avar kaalutlusruum (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus asjas nr 3-18-1117, p 16). Sellisel juhul tulnuks kaebaja kaasata projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse ning hilisemasse ehitusloa – mis oleks hõlmanud ka võimaliku uue juurdepääsutee ehitamist – menetlusse. Sarnaselt oleks saanud juurdepääsutee küsimuse lahendada ka nii, et kõigi isikute jaoks, kes peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, määratakse kinnistu kui eratee avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus asjas nr 3-2-1-31-17, p 19.2). Kohalik omavalitsus võib kehtestada üksnes sellise planeeringu (või projekteerimistingimused), mis on realiseeritav, sh avalike teede, kommunikatsioonide ja muude infrastruktuuri objektide osas ning planeerimismenetluses (või projekteerimistingimuste väljastamise menetluses) peab kohalik omavalitsus samuti leidma kompromissi, mis arvestaks mõistlikul määral nii kõigi puudutatud isikute kui ka avalikke huve ning oleks ka maakorralduslikult otstarbekas (Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus asjas nr 3-15-1873, p 17). Praegusel juhul nii ei toimitud, mh ka põhjendusel, et Saue vald on 06.05.2019 seisukohas selgitanud, et puudub avalik huvi Lauda kinnistule juurdepääsutee määramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on valla seisukohta võimalik mõista nii, et vastustajal puudus huvi määrata eratee avalikult kasutatavaks, sh seada sundvaldus. Sellist soovi ei ole avaldanud ka kaebaja ega kolmas isik. Seega tuli juurdepääsu küsimus üle olemasoleva tee lahendada tsiviilkorras. Seejuures on kolmas isik olnud valmis kandma kulutusi tee korrashoiule (vt tl 101, kd I).
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebajale tuleneda DP-st põhjendatud ootust, et Lauda kinnistule tootmishoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks täiendavat DP või projekteerimistingimuste väljastamise menetlust ning ehitusluba ei väljastata. DP, millele kaebaja viitab, ei reguleeri tootmishoone ehitustegevusega seonduvat (vt ka tl 149, kd I). DP eesmärgiks oli muuta Sassi, Tiigi, Kasemetsa ja Paisu kinnistute sihtotstarbeid ja anda ehitusõigus selleks, et rajada nimetatud kinnistutele elamud (vt ka DP seletuskirja p-d 3.1, 3.3 ja 3.4). Seega ei puudutanud DP vaidlusaluse tootmishoone rajamist. Kuigi DP-s on selgitatud ka juurdepääsuteede ja servituutide seadmise vajadusega seonduvat (vt DP seletuskirja p-d 3.6 ja 3.9), ei saanud kaebajale tuleneda sellest õiguspärast ootust, et ka Lauda kinnistule tootmishoone laiendamisel ja rekonstrueerimisel lahendatakse juurdepääsuküsimus sama moodi nagu viidatud DP-s. Lisaks ei olnud Lauda kinnistu DP alaga hõlmatud, vaid Sassi kinnistu jagamisest alles jääv osa oleks liidetud Lauda kinnistuga. Nii ei toimitud, sest Saue Vallavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 9 tunnistati DP algatamise otsus kehtetuks ning lõpetati menetlus (tl 49, kd I), sest selle taotleja loobus DP koostamisest.
23.Kaebaja selgituste kohaselt sai ta väljastatud ehitusloast ehitisregistri vahendusel teadlikuks 08.02.2019 ning esitas seejärel 11.03.2019 halduskohtule kaebuse. Vastustaja ning kolmanda isiku hinnangul pidi kaebaja olema ehitusloast teadlik hiljemalt 07.01.2019, millele viitavad mh kaebaja 07.01.2019 ja 08.01.2019 e-kirjad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale pidi hiljemalt 07.01.2019 olema mõistlikult arusaadav, et Lauda kinnistul toimub muu ehitustegevus, mis ei seondu DP menetlusega. Ka juhul, kui kaebaja pidas ehitustegevust seotuks viidatud DP-ga, ei saanud kaebaja eeldada, et DP menetlus on endiselt käimas ning mingit muud (ehitus)luba ei ole väljastatud. Õiguse ehitamiseks annab ehitusluba, mitte DP (vt ka tl 101p–102, kd I). Võttes arvesse, et eelnevalt asus kinnistul vana laudahoone ning asemele
10(15)
3-19-457 kerkis uus tootmishoone, on erinevused märgatavad ning kaebajale pidi olema mõistlikult arusaadav, et käimas on ehitustegevus, milleks on vajalik ehitusloa olemasolu.
24.Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (Riigikohtu 28.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-82-07; 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-23-07; 29.04.2009 määrus asjas nr 3-3-1-19-09; 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p 10). Sama põhimõte on kohaldatav haldusakti vaidlustamisel kolmanda isiku poolt (vt Riigikohtu 30.10.2006 määrus asjas nr 3-3-1-70-06, p 11). Seejuures on peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12; 18.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18; vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-91-14, p 10). Samas on Riigikohus ka märkinud, et korrektse haldusakti väljanõudmisega 31 päeva viivitamist ei saa pidada mõistlikuks käitumiseks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-80-15, p 16).
25.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebus oleks halduskohtule tulnud esitada 06.02.2019. Eelnevalt viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb, et olukorras, kus haldusakti ei tehta kaebajale teatavaks, on selle väljanõudmise tähtajaks 30 päeva ning kaebuse esitamise tähtajaks samuti 30 päeva. Kaebaja pidi olema ehitusloa väljastamisest teadlik hiljemalt 07.01.2019 (vt ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi). Seejärel oli tal 30 päeva aega, st kuni 06.02.2019, et haldusakt välja nõuda ning esitada kaebus halduskohtule hiljemalt 08.03.2019. Kaebaja esitas kaebuse 11.03.2019, seega hilinenult.
26.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
27.Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud aja jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-126-06, p 12). Samas võib kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise tingida haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 12).
11(15)
3-19-457
28.Sarnaselt halduskohtule leiab ringkonnakohus, et ei esine aluseid kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kaebaja hinnangul võis ta mõistlikult eeldada, et ta kaasatakse ehitusloa menetlusse ning seetõttu ta ei astunud varem vajalikke samme ehitusloa saamiseks, ei muuda seda seisukohta. Ka juhul, kui vastustaja jättis kaebaja ebaõigesti ehitusloa väljastamise menetlusse kaasamata, siis olukorras, kus kaebaja pidi asjaoludest nähtuvalt olema juba 07.01.2019 teadlik ehitustegevusest ja sellest järeldama ehitusloa olemasolu, pidi kaebaja ise tegutsema, et haldusakt välja nõuda (vt ka Riigikohtu 08.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 9). Olukorras, kus ehitustegevus naaberkinnistul juba käis, ei saanud kaebaja jääda ootama enda menetlusse kaasamist, sest selleks ajaks pidi ehitusloa menetlus olema juba lõppenud. Seejuures on kolmas isik selgitanud, et juba 2018. a oktoobri esimeses pooles tehti kinnistul olulises mahus ehitustöid. Kaebaja ei ole selgitanud, millistel põhjendustel tutvus ta ehitisregistris ehitusloaga alles 08.02.2019 (ning arvestas sellest kuupäevast kaebuse esitamise tähtaega) ega esitanud vastustajale varem taotlust haldusakti väljastamiseks (vrdl ka E. Vene, § 47, lk 200 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2013), viivitades nii rohkem kui kuu aega pärast ehitustegevusest teada saamist ehitusloa väljanõudmisega. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama haldusakti vaidlustamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi (arvestades mh sellega, et kaebajas pidi tekitama kahtlusi võimaliku ehitusloa olemasolu vähemalt juba 07.01.2019). Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Sõltumata põhjusest, mille tõttu pole haldusakt isikuni jõudnud, ei saa ta kaebuse esitamisega lõputult oodata. Seega ei pidanud kaebaja küll ehitustegevust märgates kohe aru saama, mis liiki ehitustegevusega on tegemist, ent tal pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et kolmandale isikule võib olla väljastatud ehitusluba hoone rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. Kaebaja pidi mõistliku aja jooksul astuma samme haldusaktist teada saamiseks ja ehitustegevusega seonduvate asjaolude kontrollimiseks, ent kaebaja seda ei teinud (vt Riigikohtu 08.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 10).
29.Eelneva tõttu jääb AS Rake määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.06.2019 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
30.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt veel järgmist. Kaebajal on endiselt võimalus kaitsta oma õigusi juurdepääsutee küsimuses. Juhul, kui kaebaja kinnistut kasutatakse juurdepääsuteena ilma kaebaja nõusolekuta, on tal võimalik keelduda enda kinnistu kasutamise lubamisest. Võõra kinnisasja kasutamiseks tuleb sellele seada servituut (AÕS § 156 lg 1) ning selle seadmist ei saa asendada ehitusprojektiga. Samuti ei saa ehitusprojektis märgitust tuleneda kolmandale isikule õigustatud ootust võõra kinnisasja kasutamiseks, mistõttu ei saa ka ehitise hilisema valmimise korral ilma servituudi seadmiseta eeldada, et kolmanda isiku hoonele on tagatud juurdepääs üle kaebaja kinnistu. Seejuures on liikluskorraldust võimalik reguleerida ka pärast tootmishoone valmimist eraldi. Juhul, kui kolmas isik püstitab hoone nii, et juurdepääs on lahendamata, on kinnistule vajaliku juurdepääsu tagamine (või selle puudumine) kolmanda isiku enda riisiko (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2019 määrus asjas nr 3-19-1278, p-d 13–15). Sarnaselt ei saanud kohustust tagada juurdepääs kolmanda isiku kinnistule tuleneda tootmishoone ehitusprojektist (vt 16.05.2018 ehitusprojekti p-d 2.2.1, 2.2.5, 2.5.1, 2.7.1 ja 2.7.1). Juhul, kui kaebaja kinnistut kasutades rajatakse uus juurdepääsutee, eeldab selline menetlus, sh tee-ehitusloa väljastamine kaebaja kaasamist menetlusse (vt ka EhS 11. ptk). Seega ei jää kaebaja õigused kaitseta. II 12(15)
3-19-457
31.CHW osaühing on vaidlustanud halduskohtu määruse osas, mis puudutab menetluskulude jaotust ja kolmanda isiku menetluskulude jätmist tema enda kanda. Kolmanda isiku etteheidete kohaselt ei andnud halduskohus menetlusosalistele tähtaega kuludokumentide esitamiseks. Seda ei saanud kolmas isik järeldada ka halduskohtu menetluslikest määrustest. Need etteheited on põhjendatud.
32.Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab sellisel juhul menetluskulud kaebaja. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kuludokumentide esitamisel oleks halduskohus pidanud kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistma põhjendatud ja vajalikud kulud (HKMS § 109 lg-d 1 ja 6).
33.Õige ei ole AS Rake seisukoht, et HKMS § 109 lg 1 kohaldub üksnes siis, kui asi vaadatakse läbi sisuliselt. Menetluskulude väljamõistmist on menetlusosalisel õigus nõuda ka siis, kui menetlus lõpetatakse ilma asja sisuliselt lahendamata. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks HKMS § 108 lg 6, mis reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõpetamise korral (vt ka
HKMS § 152).
34.Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks menetlusosalistele andnud tähtaja kuludokumentide esitamiseks. Seejuures oleks halduskohus saanud anda tähtaja ka nii, et kuludokumendid tuleb esitada täiendava tähtaja jooksul pärast seda, kui halduskohtu määrus menetluse lõpetamise osas on jõustunud, sest vaidlus selles osas oli pooleli. Halduskohus nii ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud ilma selleks konkreetset tähtaega määramata olla menetlusosalistele mõistlikult arusaadav, et neil tuleb esitada menetluskulude dokumendid enne menetluse lõpetamist. Sellist järeldust ei ole võimalik teha halduskohtu 12.03.2019 määrusest (millega anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks üksnes kaebajale), 15.03.2019 kohtunõudest (millega anti tähtaeg seisukohtade esitamiseks üksnes esialgse õiguskaitse taotluse osas, sh vajalikud dokumendid); 22.03.2019 määrusest (millega anti täiendav seisukohtade esitamiseks tähtaeg üksnes kaebajale) ega 10.04.2019 määrusest (millest nähtuvalt seonduvad nõutavad dokumendid üksnes kaebetähtaja küsimusega). Menetlusosalised võisid mõistlikult eeldada, et menetluskulude dokumentide esitamiseks annab halduskohus täiendava tähtaja, sh nii, et tähtaeg lõppeb pärast menetluse lõpetamise määruse tegemist.
35.Kuigi halduskohus kaasas CHW osaühingu menetlusse alles 10.04.2019 määrusega, puudub vaidlus selles, et 15.03.2019 kohtunõudes andis halduskohus võimaluse esitada oma seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas ka kolmandal isikul. Kolmas isik esitas seisukoha 21.03.2019. Puudub mõistlik põhjendus jätta vastuse koostamiseks kantud kulud arvestamata, sest vastavad toimingud on tehtud. Hoolimata kolmanda isiku kaasamise määruse koostamisest alles 10.04.2019, käsitas halduskohus CHW osaühingut kolmanda isikuna juba 15.03.2019 kohtunõudes. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene vastupidist. Viidatud asjas selgitas Riigikohus, et kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmise eelduseks on see, et väljamõistmise hetkel on isikul kohtumenetluses kolmanda isiku staatus (vt Riigikohtu 30.04.2009 määrus asjas nr 3-3-1-33-09, p 11). See eeldus on täidetud.
36.Eelneva tõttu tuleb CHW osaühingu määruskaebus rahuldada ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11.06.2019 määruse resolutsiooni p 4.
37.Kolmas isik on esitanud määruskaebuse lisana haldus- ning ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude dokumendid. Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada menetluskulude väljamõistmise taotlus ise.
38.CHW osaühing palub välja mõista volitatud esindaja menetluskulud summas 2175 (koos 13(15)
3-19-457 käibemaksuga). Esitatud arvetelt nähtuvalt on volitatud esindajad haldusasja nr 3-19-457 menetluse raames analüüsinud asja materjale, kogunud tõendeid, pidanud kliendiga telefoni teel nõupidamisi ja koostanud vastuse kaebusele ning esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 5, kd II). Samuti on analüüsitud halduskohtu määrust ning koostatud määruskaebus ringkonnakohtule (tl 6–6p, kd II). Kaebaja hinnangul saab maksimaalseks põhjendatud menetluskuluks olla esimese astme kohtus kuni 360 eurot ja määruskaebuse menetluses 180 eurot.
39.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel tuleb kohtul anda hinnang, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus väljamõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, asja mahukuse ja tehtud menetlustoimingute hulgaga ega ole teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane.
40.Nove advokaadibüroo 04.04.2019 arvelt nr 20190252 nähtub, et esimese astme kohtus tehtud menetlustoimingute puhuks on kokku lepitud fikseeritud hind 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Haldusasjas oli vaidluse all üksnes kaebuse tähtaegsuse ning tähtaja ennistamise küsimus. Haldusasi ei olnud tavapärasest keerukam ega toimik mahukas. Samuti ei jõutud haldusasja sisulise lahendamiseni. Samas tuleb arvesse võtta seda, et kolmas isik esitas vastuse kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele koos tema väiteid kinnitavate tõenditega (tl 105–tl 126, kd I). Samuti tuli esindajatel ennast kurssi viia vaidluse asjaoludega ja võtta mh seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas. Eelneva tõttu peab ringkonnakohus põhjendatud esimese astme menetluskuludeks 800 eurot (koos käibemaksuga).
41.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsus nr 3-14-50042, p 18 ja seal viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika). Nove advokaadibüroo 26.06.2019 arvelt nr 20190489 nähtub, et määruskaebuse koostamiseks kulus esindajatel 2 h ja 30 minutit tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta).
42.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole saa pidada 165 euro suurust tunnihinda (ilma käibemaksuta) põhjendamatult suureks (vrdl ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 otsus asjas nr 3-14-50042, p 18). Kuigi haldusasja ei saa pidada keerukaks, on ringkonnakohtu hinnangul 165 euro suurune advokaaditöö tunnihind (ilma käibemaksuta) professionaalse õigusteenuse tavapäraseid hindu arvestades põhjendatud ega ole ebamõistlikult suur. Kolmandat isiku esindasid menetluses vandeadvokaadid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga aga selles, et kuna määruskaebuse menetluses vaidlustas kolmas isik halduskohtu määruse üksnes menetluskulusid puudutavas osas, tuleb taotletavate menetluskulude suurust vähendada. Ringkonnakohus peab määruskaebuse menetluse põhjendatud menetluskuludeks 200 eurot (koos käibemaksuga). Kokku tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 1000 eurot (koos käibemaksuga). III
43.AS Rake haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 203 lg 2, § 108 lg 4). CHW osaühing kasuks tuleb AS-lt Rake välja mõista ringkonna- ja halduskohtus kantud menetluskulud 1000 eurot (koos käibemaksuga; HKMS § 108 lg 8, § 203 lg 2; vt määruse osa II). Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist ringkonna- ega halduskohtu menetluses väitnud 14(15)
3-19-457 (HKMS § 109 lg 1, § 203 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.