XX kaebus Tallinna kohtutäitur Priit Petteri 22.12.2018.a otsusele täiteasjas nr 017/2010/26607
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.03.2019.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Priit Petter (asukoht Tornimäe 7-008, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2019.a määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada XX kaebus kohtutäituri Priit Petteri 22.12.2018.a otsuse peale täiteasjas nr 017/2010/26607.
2.Tühistada kohtutäituri Priit Petteri 22.12.2018.a otsus täiteasjas nr 017/2010/26607 ning kohustada kohtutäitur Priit Petterit XX 29.11.2018.a kaebust uuesti läbi vaatama.
4.Jätta maakohtu ja määruskaebuse menetlustega seotud menetluskulud kohtutäitur Priit Petteri kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud 1(5)
Tsiviilasi nr 2-19-273
1.Avaldaja esitas 29.11.2018.a täiteasjas nr 017/2008/9532 kaebuse kohtutäitur Priit Petteri (puudutatud isik, edaspidi kohtutäitur) tegevuse peale. Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur võlgniku pangakontolt 22.11.2018.a 16,95 eurot ning 23.11.2018.a 1,68 eurot, s.o kokku 18,63 eurot. Avaldaja leidis, et kohtutäitur arestis raha õigusvastaselt. Avaldaja sissetulek on ainult töövõimetustoetus, sotsiaaltoetus, ravimite hüvitamine ja toimetulekutoetus. Lisaks sellele tõi avaldaja välja, et kohtutäitur ei ole temale arestimisakti edastanud. Avaldaja palus tagastada arestitud raha ning väljastada sissetulekute arestimisaktid ja toimiku dokumendid.
2.Kohtutäitur tegi 22.12.2018.a otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse päises märkis kohtutäitur, et täiteasja nr oli 017/2010/26607. Otsuse kohaselt koostas 28.12.2010.a kohtutäitur Priit Lantin avaldaja suhtes konto arestimise akti tasumata nõudele. Justiitsministri 13.01.2011.a käskkirjaga nr 12-k vabastati 15.02.2011.a kohtutäitur Priit Lantin ametist ning tema toimikud anti üle kohtutäiturile Priit Petter. Kohtutäitur leidis, et ta ei arestinud nimetatud summasid ebaseaduslikult. Avaldajale tagati seadusega sätestatud elatusmiinimum. Lisaks tõi kohtutäitur välja, et avaldaja ei ole alates 2010.a nõuet täitnud ega esitanud ühtegi nõude tasumisele suunatud ettepanekut.
3.Avaldaja esitas kohtutäituri 22.12.2018.a otsuse peale Harju Maakohtusse kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri otsuse ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus uuesti läbi vaatama. Nimetatud kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur õigusvastaselt tema pangakontolt raha, kuna kohtutäitur ei edastanud avaldajale arestimisakti. Samuti ei saanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 alusel pöörata sissenõuet sotsiaaltoetusele. Kohtutäitur oleks pidanud avaldajale raha tagastama. Lisaks keeldus kohtutäitur ebaõigesti arestimisakti ja täitedokumentide väljastamisest.
4.Harju Maakohus palus avaldajal selgitada, miks viitas avaldaja kaebuses kohtutäituri tegevuse peale täiteasjale nr 017/2008/9532, aga kohtutäituri otsuses on märgitud 017/2010/26607. Avaldaja andis teada, et kohtutäituri selgituste kohaselt lõpetas kohtutäitur menetluse täiteasjas nr 017/2008/9532 enne kaebuse saamist ning ülelaekunud summad arvestas täiteasja 017/2010/26607, mis oli avaldaja suhtes algatatud.
5.Kohtutäituri seisukoha kohaselt oli avaldaja täiteasjas nr 017/2010/26607 materjalid kätte saanud. Kohtutäitur selgitas, et temal oli õigus pöörata sissenõue avaldaja sissetulekule. TMS § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata võlgniku töövõimetustoetusele. TMS § 132 lg 12 järgi, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Avaldaja sai 2018.a novembrikuus kokku 423,07 eurot. Toimetulekupiir 2018.a oli 140 eurot ning Statistikaameti elatusmiinimum 207,23 eurot. Elatusmiinimumist moodustas 20% arestitav osa 41,45 eurot. Kohtutäitur arestis aga 18,63 eurot. Seega arestis kohtutäitur avaldaja raha vastavalt seadusele ning ei ületanud seaduses sätestatud piire. Lisaks eeltoodule tõi kohtutäitur välja, et avaldaja ei täitnud pika aja vältel enda kohustusi. Samuti ei käinud avaldaja kohtutäituri juures vastuvõtul, et täiteasja arutada. Samal ajal kasutas avaldaja mitmeid juriidilisi esindajaid, et vaielda. 2010.a täitedokument oli jõustunud, nõuded olid tasumata ning nõuete kehtivuse üle ei olnud vaidlust. Avaldaja vältis põhjendamatult 9
2(5)
Tsiviilasi nr 2-19-273 aasta vältel enda kohustuste täitmist. Sealhulgas ei läinud avaldaja tööle. Kohtutäiturile esitatud dokumenditest ei nähtunud, et avaldajal on selline puue või terviserike, mis takistab temal tööd teha. Samuti järgis kohtutäitur vara arestimisel TMS §-s 131 ja §-s 132 sätestatud tingimusi.
6.Harju Maakohus tegi määruse, millega jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Maakohus leidis, et kohtutäitur arestis avaldaja raha vastavalt TMS §-le 131 ja § 132 lg-le 12. Samuti tõi kohus välja, et tulenevalt kohtutäituri 22.02.2019.a vastusest on kohtutäitur avaldajale täiteasja nr 017/2010/26607 materjalid kätte toimetanud.
7.Harju Maakohtu määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning kohtutäituri otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks kohtutäiturile. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et avaldaja on täiteasja materjalid kätte saanud. Samuti arestis kohtutäitur seadusevastaselt TMS § 131 ja § 132 alusel tema osa sissetulekust. Nii kohtutäitur kui ka maakohus ei hinnanud avaldaja majanduslikku jm olukorda. Ühtlasi rikkus maakohus TMS § 218 lg-t 2. Maakohus jättis arvestamata ka sellega, et kohtutäitur arestis avaldaja töövõimetustoetuse täiteasjas nr 017/2008/9532, kuid ülelaekunud summad arvestas teises täiteasjas nr 017/2010/26607. Kohtutäitur põhjendas seda sellega, et lõpetas täitemenetluse asjas nr 017/2008/9532. Selline kohtutäituri tegevus on õigusvastane. Kohtutäitur ei saa arestitud vara ühes täiteasjas tõsta üle teise täiteasja.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
10.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 22.03.2019.a määrus tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 667 lg 3 alusel teha uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri 22.12.2018.a otsuse peale, tühistab kohtutäituri otsuse ja kohustab kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.
11.Maakohus ja kohtutäitur jätsid ebaõigesti arvestamata, millises täiteasjas kohtutäitur avaldaja vara arestis. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur võis rikkuda TMS § 53 lg-s 1 sätestatud ülearestimise keeldu. TMS kohaselt alustatakse täitemenetlust täitedokumendi ja täitmisavalduse alusel (TMS § 23 lg 1). Ühes täitemenetluses ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (TMS § 53 lg 1). Käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, et kohtutäitur arestis võlgniku vara (16,95 eurot + 1,68 eurot = 18,63 eurot) täiteasjas nr 017/2008/9532 (t kd lk 5). Samal ajal olevat kohtutäitur avaldajale selgitanud, et lõpetas menetluse täiteasjas nr 017/2008/9532 enne kaebuse saamist ning ülelaekunud summad arvestas täiteasja nr 017/2010/26607 (t kd lk 23). Kohtule selgitas kohtutäitur, et täitemenetlus asjas nr 017/2008/9532 lõpetati ning täitemenetlus avaldaja suhtes asjas nr 017/2010/26607 veel käib (t lk 27). Kohtutäitur enda otsuses märkis, et lahendab kaebust täiteasjas nr 017/2010/26607 (t kd lk 7). Määruskaebuses esitatud seisukohas väidab kohtutäitur (t kd lk 39), et arestis avaldaja vara täiteasjas nr 017/2008/9532. Eeltoodust nähtub ringkonnakohtule, et kohtutäitur arestis vara ühes täitemenetluses ning kandis selle üle teise täitemenetlusse, millest tulenevalt nähtub, et kohtutäitur võis arestida ühes täitemenetluses rohkem vara, kui oli selles täitemenetluses oleva sissenõudja nõude ja täitekulude
3(5)
Tsiviilasi nr 2-19-273 rahuldamiseks vaja. Sellega rikkus kohtutäitur TMS § 53 lg-s 1 sätestatud ülearestimise keeldu. Kui kohtutäitur arestis rohkem vara, kui oli sissenõudja nõude ja täitekulude rahuldamiseks vaja, tuleb ülearestitud vara võlgnikule tagastada (vt analoogia korras TMS § 57). Kohtutäitur ei saa ülearestitud vara üle kanda teise täitemenetlusse, kuna seadus seda ei võimalda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril selgeks teha, millises täiteasjas ta avaldaja sissetuleku arestis, milline oli selles täitemenetluses sissenõudja nõude suurus ning kas kohtutäitur arestis rohkem avaldaja vara, kui oli sissenõudja nõude ja täitekulude rahuldamiseks vaja. Kui kohtutäitur rikkus ülearestimise keeldu, tuleb kohtutäituril ülearestitud osa avaldajale tagastada.
12.Kohtutäitur rikkus diskretsiooni avaldaja töövõimetustoetuse TMS § 131 ja § 132 lg 12 alusel arvestamisel. TMS § 131 lg 1 sätestab nimekirja sissetulekutest, millele ei või sissenõuet pöörata. TMS § 131 lg 2 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. TMS § 131 lg 2 kohaselt võib niisiis teatud varale sissenõude pöörata (sh töövõimetustoetusele), kui selle osas on esitatud avaldus, senine täitemenetlus on ebaõnnestunud ning sissenõude pööramine on õiglane (vt ka RKTKo nr 2-184482 p-d 15-17). Hinnates, kas sissenõude pööramine töövõimetustoetusele on õiglane TMS § 131 lg 2 alusel, tuleb kohtutäituril arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige võlgniku ja sissenõudja õigustatud huve ja majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus, samuti arvestada nõude liiki ja sissetuleku suurust (ibid. p 17.3).
13.TMS § 132 lg 12 järgi kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 132 lg 12 alusel tuleb kohtutäituril hinnata, millises ulatuses on töövõimetustoetuse arestimine õigustatud. Kohtutäituril tuleb seejuures anda hinnang sellele, kas võlgniku töövõimetustoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalses vajalikus määras (arvestades võlgniku kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (vt RKTKo nr 2-18-4482 p 21.2).
14.Toimiku materjalide kohaselt sai võlgnik igakuist töövõimetustoetust (t kd lk 4-5). Nii maakohus kui ka kohtutäitur ei hinnanud TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldusi, sh kas käesoleval juhul on sissenõude pööramine avaldaja töövõimetustoetusele õiglane. Samuti ei hinnanud kohtutäitur enda otsuses, kas avaldaja töövõimetustoetuse arestimine TMS § 132 lg-s 12 sätestatud maksimaalses ulatuses (20%) oli õigustatud. Maakohtu määruses esitatud seisukoht, et avaldajale jäi kätte 2,88 kordne toimetulekupiir, ei ole piisav diskretsiooni rakendamine, kuna selles ei ole arvestatud avaldajaga seotud teisi asjaolusid (nt kulutusi eluasemele vms). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutäituril hinnata, kas TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldused on täidetud ning millises ulatuses on TMS § 132 lg 12 alusel töövõimetustoetuse arestimine avaldaja suhtes õigustatud, sh arvestades avaldajaga seonduvaid konkreetseid asjaolusid.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-19-273
15.Määruskaebuses väidab avaldaja, et tema ei saanud kohtutäiturilt kätte arestimisakti ning teisi dokumente täitemenetluses, milles tema vara arestiti. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril tuleb TMS §-st 35 tulenevalt võimaldada võlgnikul tutvuda täitetoimikus olevate dokumentidega, sh arestimisakti jm dokumentidega. TMS § 35 lg 1 kohaselt kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Samal ajal on kohtutäituril õigus vastavalt kohtutäituri seadusele (KTS) nõuda ärakirjade ja õiendite eest tasu (TMS § 35 lg 2). Avaldaja väitis kaebuses kohtutäituri otsuse peale, et kuna kohtutäitur ei edastanud avaldajale arestimisakti, siis tuleb lugeda, et kohtutäitur ei ole avaldaja sissetulekut arestinud (t kd lk 13). Selline seisukoht on väär. Sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (TMS § 115 lg 3 ls 2, vt ka TMS § 114 lg 4). Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (TMS § 55).
16.Määruskaebuses väidab avaldaja, et maakohus rikkus TMS § 218 lg-s 2 sätestatut, kuna ei lahendanud avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale õigeaegselt. TMS § 218 lg 2 ls 1 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui maakohus ei järginud TMS § 218 lg-s 2 sätestatut, ei anna see alust lahendada asja sisuliselt teisiti.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Harju Maakohtu 22.03.2019.a määruse ja teeb asjas uues määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning tühistab kohtutäituri otsuse. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit uuesti avaldaja 29.11.2018.a kaebust läbi vaatama.
18.Ringkonnakohus jätab maakohtu ja määruskaebuse menetlustega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, sh menetluskulude jaotuse osas, ning rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale ja määruskaebuse, on õiglane jätta maakohtu ja määruskaebuse menetlustega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1). Sellest tulenevalt kannab kaebuste esitamisel tasutud riigilõivud kohtutäitur (TsMS § 172 lg 10).
19.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ning lg-st 2 määrab menetluskulud kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Maakohus ei küsinud menetlusosalistelt menetlusega seotud menetluskulusid. Seetõttu, ning arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, on menetlusosalistel mõistlik esitada enda maakohtu ja määruskaebuse menetlustega seotud menetluskulud maakohtule koos.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.