4.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud Eesti Vabariigil puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.XX esitas 26.09.2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) täiteasjas nr 0147/2018/1559 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 20.09.2018 täitmisteate, millest võis aru saada, et hageja võlg tekkis 03.07.2017 väljastatud trahviteatest nr 223018034191. Hageja sai juuli keskel posti teel sellele trahviteatele sarnaneva paberi kätte, kuid see oli allkirjastamata ega vastanud seetõttu seaduses trahviteatele sätestatud nõuetele. Märge selle kohta, et teade on allkirjastatud digitaalselt, ei täida digitaalse allkirjastamise nõudeid. Kuna saadetud paberit ei saa lugeda trahviteateks, ei ole hagejale trahviteadet kätte toimetatud ja hoiatustrahvi sundtäitmiseks puudub alus. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hagiavaldusest ei nähtu, millisele trahviteatele sätestatud nõudele trahviteade hageja arvates ei vasta. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 543 kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt VTMS § 41 lg 4 alusel. Menetlusökonoomikast lähtudes vormistatakse hoiatustrahvi teated elektrooniliselt ning allkirjastatakse digitaalselt. Justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt edastatakse menetlusdokument isikule elektronpostiga, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Kui dokumenti elektrooniliselt edastada ei saa või kui isik ei ole selle kättesaamist elektrooniliselt kinnitanud, edastatakse talle VTMS § 41 lg 4 ja eelviidatud määruse § 3 lg 4 alusel dokumendi väljatrükk paberkandjal.
5.Kui hagejal tekkis kahtlus tähitud postiga Politsei- ja Piirivalveameti rekvisiitidega saadud trahviteate õiguspärasuses, oleks tulnud helistada või saata e-kiri. Hageja kinnitab hagiavalduses, et ta sai trahviteate kätte. Trahviteatest on näha, et see on digitaalselt allkirjastatud. Kuna hageja ei vaidlustanud trahvi VTMS sätestatud tähtaja jooksul, on see jõustunud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et kostjal ei ole hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
7.Trahviteade vastab nõuetele. Kostja edastas õigesti hagejale trahviteate väljatrüki. Trahviteade vastab VTMS § 542 lg-te 1 ja 2 nõuetele, mh on trahviteates märgitud selle vaidlustamise kord. Justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt edastatakse menetlusdokument isikule elektronpostiga, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Nõusoleku andmiseks võib lugeda ka riigiportaalis eesti.ee oma elektronpostiaadressi aktiveerimist. Sama määruse § 3 lg 4 sätestab, et kui isik ei ole talle edastatud dokumendi kättesaamist elektrooniliselt 5 päeva jooksul arvates edastamisest kinnitanud või dokumenti e-toimiku süsteemis avanud, edastatakse talle dokumendi
väljatrükk paberkandjal. Vaidlus puudub selles, et hageja ei pöördunud kostja poole digitaalselt allkirjastatud faili saamiseks ega vaidlustanud täiteasjas nr 014/2018/1559 täitmisele antud trahviteadet.
8.Trahviteade on hagejale kätte toimetatud. VTMS § 543 lg 1 alusel saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil VTMS § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt VTMS § 41 lõike 4 kohaselt. Hageja kinnitas, et sai tähitud kirja kätte juulis, kostja kinnitusel on tähitud kiri kätte toimetatud 16.07.2018. Kuna hageja ei tasunud trahviteates märgitud hoiatustrahvi tähtaegselt, oli kostjal VTMS § 544 lg 2 alusel õigus esitada see sundtäitmiseks kohtutäiturile. Seega on täitemenetlus seaduslik ja lubatav. Apellatsioonkaebus
9.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
10.Kaebuse kohaselt on maakohtu justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 § 3 lg-le 4 antud tõlgendus vastuolus VTMS § 542 lg-ga 5. Kui üks kahest identsest eksemplarist on hagejale saadetud väljatrükk, saaks järeldada, et ka teine eksemplar on vaid väljatrükk ja trahviteadet ei olegi koostatud. Justiitsministri määrus ei saa vähendada trahviteatele seatud nõudmisi.
11.Kohus leidis esmalt, et hagejale kätte toimetatud paber oli vaid väljatrükk, kuid viitas sellele edaspidi kui trahviteatele. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
14.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
15.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu poolt justiitsministri 22.07.2008 määruse nr 40 § 3 lg-le 4 antud tõlgendus on vastuolus VTMS § 542 lg-ga 5. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, milles väidetav vastuolu seisneb. Kaebusest jääb ebaselgeks ka see, mille alusel teeb hageja järelduse, talle saadetud trahviteate väljatrükk ei ole identne tema kohta koostatud trahviteatega ja hageja kohta ei olegi trahviteadet koostatud.
17.VTMS § 542 lg 4 teise lause järgi võib trahviteate allkirjastada digitaalselt. Elektroonilisi trahviteateid ei koostata kahes identses eksemplaris, mistõttu on hageja viide VTMS § 542 lg 5 esimesele lausele asjakohatu. Elektrooniliselt koostatud ja digitaalselt allkirjastatud trahviteate saab paberkandjal edastada vaid väljatrükina.
18.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-11-15, p 9). Maakohtul ei oleks olnud põhjust tunnistada sundtäitmist lubamatuks ka seetõttu, et täiteasi lõpetati kohtutäituri 31.10.2018 otsusega, s.o kohtumenetluse ajal, hageja poolt nõude täieliku rahuldamise tõttu. Nõude täitmist kinnitasid pooled ringkonnakohtule saadetud 20.01.2019 ja 01.02.2019 vastustes kohtu päringule (tlk-d 49, 55, 57). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kui tulevikku suunatud kujundushagi lahendamisel saab arvestada ka menetluse kestel toimunud muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad. See puudutab ka nõude rahuldamist kohtumenetluse kestel (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-60-11, p 21).
19.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.