Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

digitaalsele allkirjale seatud nõudmisi. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 014/2018/1559 ning jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 75.00 eurot menetluskulu. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole viidanud, milline on õiguslik alus, mille vastu tema arvates eksitud on. Hagejale postiga saadetud trahviteate puhul on tegemist elektrooniliselt vormistatud dokumendi väljatrükiga. Juhul kui hagejal tekkis kahtlus tähitud postiga saabunud Politsei- ja Piirivalveameti rekvisiitidega trahviteate õiguspärasuse osas, oleks piisanud helistamisest antud telefoninumbrile või e-kirja saatmisest toodud menetlusposti aadressile ning talle oleks kinnitatud või soovi korral saadetud digitaalselt allkirjastatud fail. Hageja kinnitab hagis, et on trahviteate kätte saanud ning sellelt on näha, et see on digitaalselt allkirjastatud, seega pidi ta mõistma, et tegemist ei ole füüsilist allkirja kandva dokumendiga. Hageja on seisukohal, et trahvinõude sundtäitmisele saatmine oli õiguspärane ning selle aluseks olnud dokument vastab igati õigusaktides toodud nõuetele. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostja vastust ja poolte esitatud väiteid ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täiteasjas nr 014/2018/1559 on täitedokumendiks 03.07.2018 trahviteade nr 223018034191. Hagi esitamise põhjustas asjaolu, et hageja hinnangul puudus kostjal õiguslik alus hoiatustrahvi sundtäitmisele pööramiseks, kuna trahviteade on allkirjastamata ja seda ei saa lugeda hagejale kättetoimetatuks. II Tulenevalt esitatud asjaoludest peab kohus kontrollima esmalt trahviteate vastavust seaduse nõuetele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 542 lg 1 ja 2 sätestavad nõuded trahviteatele. VTMS § 542 lg 5 järgi trahviteade koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule ning teine jääb kohtuvälisele menetlejale. Kui trahviteade allkirjastati digitaalselt, säilitab kohtuväline menetleja saadetud trahviteate elektroonilise koopia. Justiitsministri 22.07.2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digiallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt edastatakse menetlusdokument isikule elektronpostiga, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul on õige kostja viide, et nõusoleku andmiseks võib lugeda ka riigiportaalis eesti.ee oma elektronpostiaadressi aktiveerimist. Sama määruse § 3 lg 4 sätestab, et kui isik ei ole talle edastatud dokumendi kättesaamist elektrooniliselt 5 päeva jooksul arvates edastamisest kinnitanud või dokumenti e-toimiku süsteemis avanud, edastatakse talle dokumendi väljatrükk paberkandjal.

Seega on hageja põhjendatult edastanud kostjale postiga vaid trahviteate väljatrüki. Trahviteate väljatrükist nähtuvalt vastab trahviteate VTMS § 542 lg 1 ja 2 nõuetele, mh on trahviteates märgitud trahviteate vaidlustamise kord. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole pöördunud kostja poole digitaalselt allkirjastatud faili saamiseks ega vaidlustanud täiteasjas nr 014/2018/1559 täitmisele antud trahviteadet. III Järgnevalt kontrollib kohus trahviteate hagejale kättetoimetamist. VTMS § 543 lg 1 alusel saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil VTMS § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt VTMS § 41 lõike 4 kohaselt. Kohtule nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et hageja sõnul sai ta tähitud kirja kätte juulis ning kostja nimetas, et hagejale on tähitud kiri kätte toimetatud 16.07.2018. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et hagejale on trahviteade kätte toimetatud tähitud kirjaga 16.07.2018. VTMS § 544 lg 1 kohaselt hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates. Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole. VTMS § 544 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kuivõrd hageja ei tasunud trahviteates märgitud hoiatustrahvi summas 15.00 eurot kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates, s.o hiljemalt 15.08.2018, siis tulenevalt VTMS § 544 lg-st 2 oli kostja õigustatud esitama trahviteate sundtäitmiseks kohtutäiturile. Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitemenetlus täiteasjas nr 014/2018/1559 on seaduslik ja lubatav, mistõttu jätab kohus S K hagi Eesti Vabariigi vastu Politsei- ja Piirivalveameti kaudu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2018/1559 rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.