International Baltic Golfmarina OÜ hagi Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/3070
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebus liigid International Baltic Golfmarina OÜ vastuapellatsioonkaebus Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu) apellatsioonkaebuse hind 6000 eurot International Baltic Golfmarina OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Kaebuste hinnad
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: International Baltic Golfmarina OÜ (registrikood 10379578), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp Kostja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaal - registrikood 11193232), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar
Istungi toimumise aeg
07. mai 2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus osas, milles tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646,59 euro suuruse summa osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 255 646,59 euro suuruse summa osas rahuldamata ja jaotada menetluskulud teisiti.
Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Kohtuotsuse resolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646, 59 euro suurust summat ületavas osas, s.o 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas. Täitemenetlus on lubatav 255 646,59 euro suuruse nõude osas.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.International Baltic Golfmarina OÜ esitas 26.03.2018 Harju Maakohtule hagi Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/3070.
2.Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täiteasi nr 025/2017/3070, milles on täitedokumendiks Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016 sõlmitud ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu p-s 4.6. leppisid hageja ja kostja kokku, et hagejale kuuluvatele kinnisasjadele seatud ühishüpoteegid, kokku 4 000 000 Eesti krooni suuruses summas, tagavad kõiki kostja nõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis, edaspidi Bauschmidt) vastu, mis tulenevad kostja ja Bauschmidti vahel tulevikus sõlmitavatest garantiikindlustuse lepingutest ja nende võimalikest lisadest.
3.Kostja väljastas 28.11.2016 ja 09.12.2016 Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisid (GJEEE1005330 ja GJEEE1005594) Jensen Holding OÜ-le (edaspidi Jensen) ja Kiikri Kodu OÜ-le (edaspidi Kiikri), mille kohaselt kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii vastavalt Bauschmidti ja soodustatud isikute vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingute nr 30062016-1, 30.06.2016 tingimustele. Tegelikult Jenseni ja Bauschmidti vahel sellist töövõtulepingut lepingut sõlmitud ei ole. Töövõtuleping nr 30062016-1 on sõlmitud ainult Kiikriga.
4.Poliisi alusel väljastas kostja garantiikirja Jensenile summas 194 668 eurot ja Kiikrile summas 320 000 eurot. Poliisidele rakendusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja garantiikindlustuse tingimused GK101-2016. Garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016
p 4.5 kohaselt kohustus Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele välja maksnud.
5.Kostja maksis Jensenile 22.05.2017 nõude alusel 194 668 eurot ja Kiikrile 09.02.2017 nõude alusel 310 000 eurot ning esitas 04.07.2017 ja 07.07.2017 Bauschmidtile garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 alusel tagasinõuded.
6.Kohtutäituri täitmisteate kohaselt esitas kostja sundtäitmisele 741 681,98 euro suuruse nõude, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt 0,5% päevas. Täitemenetlus on Jensenile ja Kiikrile tehtud väljamakse osas lubamatu, kuna nende garantiikohustuse täitmise nõuded olid alusetud.
7.Jensen nõudis Bauschmidtilt pärast viimase saneerimismenetluse algatamist taganemise ähvardusel alusetult kinnitust ja tagatisi lepinguliste kohustuste täitmiseks. Bauschmidt sai mõista Jenseni 17.01.2017 taganemisähvardust teatena, et Jensen ei kavatse edaspidi oma ehitusprojekti finantseerimise kohustust täita, mistõttu võis ka Bauschmidt keelduda kohustuste täitmisest. Jensen esitas 14.02.2017 töövõtulepingust taganemise avalduse, leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude, tasaarvestuse avalduse ja rahaliste kohustuste täitmisest keeldumise teate. Samas võlgnes Jensen seisuga 14.02.2017 Bauschmidtile umbes 320 000 eurot.
8.Bauschmidt ja Kiikri ehituse töövõtulepingu kohaselt pidi betoonkarkassi maa-aluse osa ehitus lõppema hiljemalt 03.02.2017. Bauschmidtil tekkinud likviidsusprobleemide ületamiseks leppisid pooled kokku, et Bauschmidti asemel võtab ehitustööde tegemise üle asutatav äriühing Kiikri Ehitus OÜ. Kiikri asus hea usu põhimõtte vastaselt kokkulepet ignoreerima, kostja väljastatud garantiid sisse nõudma ja nõudma lisaks veel ülekulu garantiid. 07.02.2017 teatas Kiikri Bauschmidtile, et viimane on alates 04.02.2017 töödega viivituses ja andis ebamõistlikult lühikese täiendava tähtaja, ühe päeva, rikkumise kõrvaldamiseks. Kiikri tingis Bauschmidti viivitusse sattumise ja kasutas seda pahauskselt ära garantiisumma väljamaksmise nõude esitamiseks. Tegelikult ei ole Kiikril kahju tekkinud. 10.02.2017 sõlmisid Bauschmidt ja Kiikri kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta, milles Bauschmidt nõustus, et Kiikril on õigus nõuda kostjalt kokkuleppes toodud asjaoludel garantiikirja alusel summade väljamaksmist rikkumise tõttu juba tekkinud kahju hüvitamiseks. Väidetava kahju minimaalne suurus 320 000 eurot oli üksnes Kiikri hinnang. Kuigi kostja esialgu keeldus Kiikrile väljamakse tegemisest, muutis ta hiljem oma seisukohta ja maksis garantiisumma välja.
9.Kostja sundtäitmisele esitatud nõue ületab ühishüpoteekide summasid. Kostja esitas täitmisele 741 681,98 euro suuruse nõude (lisandub viivis). Notariaalakti kohaselt tagavad hageja kinnistutele seatud ühishüpoteegid 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 ja § 346 lg 1 kohaselt tagavad ühishüpoteegid nõudeid üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Kostja nõuete sundtäitmine on lubamatu hüpoteegisummat ületavas osas.
10.Sundtäitmisele esitatud nõuete alus, s.o garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5, on tühine tüüptingimus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, §-st 44 ja § 42 lg 3 p 5) või on sellele tuginemine välistatud tulenevalt hea usu põhimõttest. Viidatud punkti kohaselt peab kindlustusvõtja ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele välja maksnud. Kostja kindlustuse üldtingimuste Ü101-2016 p 13.1. kohaselt hüvitab kostja kindlustusjuhtumi toimumisel kahju, p 14.1. kohaselt vabaneb kostja osaliselt
või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kahju ei ole tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel ja p 13.3. kohaselt ei hüvita kostja kahju, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus või selle põhjus on terviklikult tõendamata. Sama tuleneb VÕS § 476 lg-st 1 ja § 489 lg-st 1. Garantiikindlustuslepingu olemusest tulenevalt on kindlustusandjal kindlustusvõtja ees kaitsekohustus, mis seisneb hoolsuskohustuses, et hüvitist ei maksta välja, kui kahju tekkimine ei ole tõendatud ega tuvastatud. Jensen ja Kiikri esitasid kostjale nõude garantiikohustuse täitmiseks, kuid kahju tekkimine on tõendamata. Garantiikindlustuse tingimuste p 4.5 piirab Bauschmidti võimalust tugineda soodustatud isikul kahju puudumisele. Leping ei saa välistada hageja õigust tugineda kostja tagasinõuete materiaalõiguslike eelduste puudumisele.
11.Kostjal puudub ka muul põhjusel Jensenile tehtud väljamakse tagasinõue ja kõrvalnõuded Bauschmidti vastu. Bauschmidt kohustus kindlustushüvitise tagastama üksnes tingimusel, et kostja on kindlustushüvitise maksnud välja vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele. Nii poliisi kui garantiikirja kohaselt tagas garantii Bauschmidti ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud töövõtulepingust nr 30062016-1 tulenevate kohustuste täitmist. Sellist lepingut ei ole Jenseni ja Bauschmidt sõlminud. Sõlmitud on 08.03.2016 töövõtuleping, mida poliis ega garantiikiri ei nimeta. Nõue ei vastanud rangetele formaalsetele eeldustele.
12.Kostjal puudub muul põhjusel ka Kiikrile tehtud garantii väljamaksel põhinev tagasinõue. Kostja tegi Kiikrile väljamakse hoolimata sellest, et Kiikri ja Bauschmidt olid garantiikirjas nimetatud töövõtulepingut oluliselt muutnud. Garantiikindlustuse üldtingimuste p 3.2 kohaselt ei maksta sellisel juhul hüvitist välja. Kostja oli teadlik, et Bauschmidt ja Kiikri sõlmisid 10.02.2017 kokkuleppe ehituslepingu lõpetamise kohta. Sarnase kokkuleppe sõlmis Bauschmidt Simonsen Holding OÜ-ga, kellele kostja keelduski sellel alusel garantiisumma väljamaksmisest. Kuna kostja ei keeldunud Kiikrile väljamakse tegemisest, on ta rikkunud Bauschmidti suhtes garantiikindlustuse tingimuste p 3.2 ja kaitsekohustust. Seega on kostja tagasinõue põhjustatud tema enda rikkumisega ja tal ei saa olla tagasinõuet (VÕS § 101 lg 3).
13.Kostja rikkus garantiisumma väljamaksete tegemisega garantiikindlustuslepingu tingimusi ja tal ei tekkinud seega tagasinõuet. Kostja maksis Jensenile ja Kiikrile garantii välja hoolimata sellest, et nad ei tõendanud kindlustusjuhtumi tulemusena kahju tekkimist ja kostja ei teinud kahju tekkimist kindlaks, nagu nõudsid garantiikindlustuse tingimused ja kindlustuse üldtingimused. Garantiikindlustuslepingu olemusest ja eesmärgist tuleneb kindlustusandjal kindlustusvõtja ees kaitsekohustus, mis seisneb hoolsuskohustuses, et kindlustusandja ei maksaks hüvitist välja olukorras, kus kahju tekkimine ei ole tõendatud ja tuvastatud. Seega rikkus kostja kindlustuslepingut. Tagasinõue on kostja enda põhjustatud. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
15.Hageja leiab ekslikult, et Bauschmidti ja Jenseni vahel sõlmitud töövõtulepingut ei taga ükski garantiikindlustusleping. Kuigi Jensenile väljastatud poliisile on ekslikult märgitud ebaõige töövõtulepingu number, olid nii kostja, Bauschmidt kui ka Jensen teadlikud ja nõus sellega, et poliis väljastati 08.03.2016 töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
16.Hageja eksib esimesel nõudel garantiikindlustuslepingu olemuses. Garantii sisuks on garandi lubadus teha garantiis sätestatud eelduste täitmise korral garantii järgi soodustatud isiku kasuks garantiis nimetatud toiming. Garantii andja võib esitada üksnes garantiist
tulenevaid vastuväiteid (VÕS § 155 lg 3). Garantii väljamaksmise eeldused olid täidetud ja kostja oli kohustatud garantiisummad välja maksma.
17.Garantii andjal ei ole õigust hinnata garantii taotleja ja garantii saaja vahelist võlasuhet ja lepinguliste kohustuste rikkumist. Garantii ja garantiist tulenevad nõuded on garantiiga tagatavast kohustusest sõltumatud. Puudus ilmne garantii saaja õiguste kuritarvitamine, mis oleks andnud kostjale aluse väljamakse tegemisest keeldumiseks. Isegi kui kostjal oleks olnud õigus hinnata faktilisi asjaolusid, ei oleks olnud alust garantiisummade väljamaksmisest keeldumiseks.
18.Jensen ja Kiikri ei otsinud pahatahtlikult põhjuseid töövõtulepingute lõpetamiseks pärast Bauschmidti saneerimismenetluse algatamist, nagu väidab hageja. Bauschmidtil olid makseraskused alltöövõtjate ees, ta ei suutnud täita töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi ja oli tööde teostamisega viivituses. Bauschmidt oli maksejõuetu juba 2016.a. Arvestades, et hageja ja Bauschmidti juhatuse liikmeks on sama isik, MS, ja hageja osanikuks on MSle kuuluv äriühing OÜ Schmidt & Sons, kes on ka Bauschmidti suurosanik, oli hageja Bauschmidti maksejõuetusest teadlik. MS tagas ühe enda ettevõtte kohustusi teise temale kuuluva ettevõtte varaga. Hageja 2016.a tegevusaruande kohaselt on tema põhitegevus EGCC Golf Resort arendamine ja tema tegevust mõjutab Bauschmidti pankrot. Bauschmidti alltöövõtjad ei olnud nõus jätkama tööde tegemist ja alates 29.12.2016 seiskus Jenseniga ja 20.01.2017 Kiikriga kokku lepitud tööde tegemine. Jensen ja Kiikri nõudsid suurema kahju ärahoidmiseks viivitamatult kohustuste täitmist, s.t tööde jätkamist. Kuna Bauschmidt seda ei teinud, oli Jensenil ja Kiikril õigus lepingud üles öelda.
19.Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, nagu oleks Bauschmidt ja Kiikri muutnud 10.02.2017 kokkuleppega oluliselt töövõtulepingut, mis välistas garantiisumma väljamakse. Kokkuleppe p 2.2 kohaselt oli Kiikril õigus nõuda kostjalt Bauschmidti poolt töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist vähemalt 320 000 euro ulatuses. Kokkuleppest tuleneb selgelt, et Bauschmidt oli selle summaga nõus. Viide Simonsen Holding OÜ-ga sõlmitud kokkuleppele on asjakohatu.
20.Garantiikindlustuse tingimuste CK101-2016 p 4.5 ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Tingimus keelab tugineda tagasinõude puhul kahju puudumisele, kuna see läheks vastuollu garantiikindlustuse lepingu olemusega. Garantii võtjal on õigus nõuda garantiisumma tagastamist soodustatud isikult. Selle tingimuse puudumisel kaoks sisuliselt garantiilepingute sõlmimise eesmärk, kuna garantiiandjal oleks igal juhul kohustus summa välja maksta, kuid garantii võtja ei oleks kohustatud seda hüvitama.
21.Garantii andjal ei ole ka VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 alusel õigust keelduda garantiisumma väljamaksmisest. Väärad on viited VÕS 24. peatükile, justkui oleks seal sätestatud garantiikindlustuse lepingute imperatiivsed tingimused. VÕS § 427 lg 2 p 5 kohaselt on pooltel õigus seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida.
22.Asjaolu, et kostja saab täitemenetluses enda nõude rahuldada ühishüpoteekide väärtuses (kokku 255 646,59 eurot), ei tähenda, et ta ei saa näidata enda garantiikirjadest tekkinud tegeliku nõude suurust. Kohtutäitur on seotud AÕS § 346 lg 1 regulatsiooniga. Seega on kostja nõue hüpoteegi realiseerimiseks põhjendatud AÕS § 346 lg 1 ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
23.Maakohus rahuldas hagi ja jättis hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 4910,86 eurot koos sellelt viivise tasumise kohustusega.
24.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: Jensen ja Bauschmidt sõlmisid 08.03.2016 töövõtulepingu, millega viimane kohustus teostama kõik Vana-Kalamaja 10 korterelamu ehitustööd; Kiikri ja Bauschmidt sõlmisid 01.07.2016 töövõtulepingu nr 30062016-1, millega viimane pidi teostama kõik Kiikri 2 A-hoone ehitustööd; 28.11.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi nr GJEEE1005330, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii Bauschmidti ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Jensenile garantiikirja nr GJEEE1005330 summas
eurot; 09.12.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi nr GJEEE1005594, millega kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii Bauschmidti ja Kiikri vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Kiikrile garantiikirja nr GJEEE1005594 summas 320 000 eurot; kindlustuslepingutele kohaldusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja garantiikindlustuse tingimused GK101-2016; garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 kohaselt kohustus kindlustusvõtja Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele välja maksnud; hageja, Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.11.2016 notariaalselt tõestatud ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt tagasid hagejale kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid kostja nõudeid Bauschmidti vastu tulenevalt garantiikindlustuse lepingutest; ühishüpoteekide summa on 4 000 000 krooni ehk 255 646,59 eurot; Harju Maakohtu 20.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 algatati Bauschmidt saneerimismenetlus; kostja maksis Jensenile garantiikirja alusel välja 194 668 eurot ja Kiikrile 310 000 eurot ning esitas Bauschmidtile tagasinõuded; Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2017/3070 hageja, Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016 sõlmitud ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel; kohtutäitur saatis hagejale 16.10.2017 täitmisteate 741 681,98 euro sundtäitmise kohta, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on lubatav, kui täitmisteates märgitud nõude summa ületab ühishüpoteekide summat; kas kostja täitis Kiikrile ja Jensenile garantiikirjade alusel väljamakseid tehes kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja kas hagejal on kohustus hüvitada kindlustusvõtja eest kindlustusandjale väljamaksete summa.
26.Õige ei ole kostja seisukoht, et ta ei pidanud täitmisavalduse esitamisel ühishüpoteekide summast lähtuma ja sellest pidi lähtuma kohtutäitur. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Nõuded on hüpoteegiga tagatud vaid hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1). Kuna kostjale kuuluvad hüpoteegid väärtusega 255 646,59 eurot, kuid täitmisavalduse ja täitmisteate kohaselt on hageja kohustus 741 681,98 eurot (lisandub viivis), soovib kostja viia täitemenetlust läbi ühishüpoteekide väärtust ületavas ulatuses. Seega on täitemenetlus lubamatu, kuna seda viiakse läbi ühishüpoteekide summat ületavas osas.
27.Õige ei ole hageja seisukoht, et sundtäitmine on lubamatu, kuna poliisile nr GJEEE1005330 oli märgitud ebaõige töövõtulepingu kuupäev ja number. Jenseni ja Bauschmidti 08.03.2016 projektijuhtimise töövõtulepingust, kostja ja Bauschmidti kirjavahetusest, kindlustuspakkumistest ning kindlustuslepingust nähtub, et ebaõige viide poliisil ja garantiikirjas oli eksimus. Sellest ei saa lepingu tõlgendamisel lähtuda.
28.Kostja pidi kindlustuslepingu alusel viima läbi kahjukäsitluse. See, et garant annab abstraktne lubaduse täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel võlausaldajale kindla sisuga
kohustus ning garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on sõltumatud tagatud võlasuhtest, omab tähtsust kostja ja garantii saajate suhetes. Kostja ja Bauschmidti vahel oli kindlustusleping ja selles õigussuhtes pidi kostja kindlustusandjana tegema kindlaks kahju tekkimise ja selle suuruse vaatamata sellele, et kostja ei saanud keelduda soodustatud isikutele garantiisumma väljamaksmisest põhjendusel, et kahju suurus ei ole tõendatud (VÕS § 155 lg 5; 476, § 489).
29.Tõenditest, sh lepingueelsest kirjavahetusest, ei nähtu, et kostjal ja Bauschmidtil oleks olnud erikokkulepe selle kohta, et kostjal puudub kohustus tuvastada kahju suurus ja läbi viia kahjukäsitluse toimingud. Sellest, et Bauschmidt soovis soodustatud isikutele esimesel nõudmisel garantiide väljastamist, ei järeldu tahe välistada kindlustustingimuste kohaldumist. Kostja möönis detsembris 2016 saadetud e-kirjas, et kindlustustingimused olid garantiikirjadest erinevad.
30.Õige on kostja väide, et ta väljastas Jensenile ja Kiikrile esimesel nõudmisel garantiid vastavalt Bauschmitdi soovidele, kuid garantiikirjade alusel tekkis kostjal iseseisev õigussuhe garantii saajatega. Garantiikirjas toodud tingimused ei olnud kostja ja Bauschmidti sõlmitud lepingu osaks ega andnud kostjale võimalust jätta enda kindlustustingimustes toodud kohustused täitmata. Garantiikirjadest ei tulenenud kostjale täiendavaid õigusi tagasinõude esitamisel.
31.Kindlustuslepingutele kohaldusid tervikuna kostja kindlustuse üldtingimused Ü101-2016, mille p 13.1 kohaselt pidi kostja hüvitama kahju kindlustuslepingus kokku lepitud tingimuste järgi. Samade tingimuste p 14.1 järgi vabanes kostja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kahju ei olnud tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Samade tingimuste p 8.2.4 nägi ette, et kostja on kohustatud alustama pärast kindlustusvõtjalt kirjaliku avalduse saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse pidi kostja p 8.2.6 järgi tegema kohe, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemisest.
32.Garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 kohaselt kohaldatakse garantiikindlustuse tingimusi kindlustuslepingute suhtes, milles kindlustatud esemeks on kindlustusvõtja kohustuste täitmine soodustatud isiku ees, mis tuleneb kindlustusvõtja ja soodustatud isiku vahel sõlmitud kindlustuslepingu välisest võlasuhtest. Tingimuste p-dest 1.3, 1.5, 3 ja 4.3 tuleneb, et kostjal oli kohustus enne hüvitise maksmist kindlaks teha, kas kindlustusvõtja on lepingut rikkunud või kas seda on muudetud.
33.Garantiikindlustuslepingu tüüptingimus p 4.5, mis kohustab kindlustusvõtjat tasuma vastuvaidlematult kindlustusandja tagasinõude, andmata võimalust viidata kahju suuruse tõendamise vajadusele, on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Tüüptingimus nägi ette, et kui kostja on garantiisumma välja maksnud garantiikirja kohaselt, eirates kindlustuslepingu tingimusi ja tegemata kindlaks kahju tegelikku suurust, on kindlustusvõtja siiski kohustatud teostama tagasimakse vastuväideteta. Selline tüüptingimus on vastuolus kahjukindlustuse lepingu olemuse ja eesmärgiga ning tühine. Tüüptingimust ei muuda kehtivaks see, et kindlustusvõtjal oli õigus esitada nõue garantii saajate vastu ja tõendada kahju puudumist.
34.Jensenile ja Kiikrile töövõtulepingute rikkumise tõttu kahju tekkimine summades, milles kostja neile garantiiväljamakse tegi ja mille tagastamist ta nõuab, ei ole tõendatud. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks tuvastanud lepingute rikkumised või tekkinud kahju suuruse. Jenseni ja Bauschmidti vahel oli tekkinud vaidlus, kuid tõendeid kohustuste rikkumise kohta ei ole esitatud. Kuigi suhetes Jenseniga pidi kostja garantiisumma välja
maksma esimesel nõudmisel, pidi ta suhetes kindlustusvõtjaga kindlaks tegema lepingu rikkumise ja kahju tekkimise.
35.Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kas Bauschmidt rikkus Kiikriga sõlmitud lepingut ja kas sellega seoses tekkis viimasel kahju 320 000 euro suuruses. Kostja ei pööranud tähelepanu sellele, et Bauschmidt ja Kiikri muutsid 10.02.2017 kokkuleppel töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamisega oluliselt lepingut. Bauschmidt ei kinnita selles kokkuleppes Kiikrile tekkinud kahju suurust.
36.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja nõue riigilõivude (425 euro) hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 103,40 eurot on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Rahuldamisele ei kuulu transpordikulu 4,80 eurot seoses 17.09.2018 istungil osalemisega. Istungil osalemiseks oli esindajatel Tallinna piires võimalik kasutada tasuta ühistransporti.
37.Hagejal oli õigus kasutada kahe esindaja abi, kuid hüvitatavad on ühe esindaja kulud. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus kahel esindajal kokku 47,6 tundi. Mõistlik on ühe esindaja ajakulu 20 tundi, mis on kooskõlas hagiavalduse sisu ja mahuga. Asjakohane on kulu 0,5 tundi hagi tagamise määrusega tutvumisele. Asjakohane ja kohtumenetlusega seotud ei ole kulu 0,3 tundi seoses kohtutäituri arestimisakti analüüsimisega ja kohtutäituri peale kaebuse koostamise vajaduse hindamisega. Kostja vastuse analüüsimisele ja sellele vastamisele kulunud 5,8 tundi on mõistlik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide sisu. Istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, sest 17.09.2018 istungil ei esitanud hageja uusi sisulisi seisukohti. Istungil osalemise eest on põhjendatud ühe esindaja kulu 1 tund. Istungi protokolliga tutvumiseks kulunud 0,2 tundi ja täiendavate tõendite kogumise vajaduse analüüs 0,2 tundi on põhjendatud ja mõistlik. Hageja 15.10.2018 seisukohtade koostamise ajakulu 5,7 tundi on põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumendi sisu ja mahuga. Kostja 12.11.2018 seisukohtadega tutvumise ja hageja 03.12.2018 seisukoha koostamise mõistlik ajakulu on dokumentide sisu ja mahtu arvestades 7 tundi. Viimaseks kohtuistungiks valmistumise mõistlik aeg ei saanud ületada 1 tundi, hageja ei esitanud istungil uusi seisukohti. Istungil osalemise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses ühe esindaja osas. Kokku on hageja lepinguliste esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 42,9 tundi, s.o 4435,86 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
38.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
39.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse (VÕS § 155 jj) ja menetlusõiguse norme. Otsus on vastuoluline ja arusaamatu.
40.Kostja täitis väljamaksete tegemisel seadusest ja lepingust tulenevat kohustust. Tal ei olnud õigust keelduda garantiisummade väljamaksmisest, kuna garantii väljamaksmise eeldused olid täidetud. Garantii on mitteaktsessoorne tagatis.
41.Tagasinõude kokkulepe on kehtiv. Garantiikindlustuse tingimuste p 4.5 ei ole tühine tüüptingimus. Maakohtu järeldus on vastuolus kindlustuslepingu poolte kokkuleppe ja materiaalõigusega. Tingimuste p-s 4.5 on lepingu põhiline kokkulepe: garant maksab esimesel nõudel garantiisumma välja ja kindlustusvõtja tagastab selle 3 tööpäeva jooksul. Garantii mõte ei ole kindlustada võlgnikku võimalike kahjuhüvitise nõuete suhtes, vaid anda võlausaldajatele tagatis, mis lihtsustab kahjuhüvitise saamist. Kokkulepe ei ole
keelatud, ebatavaline ega ebamõistlikult kahjustav. Ka VÕS § 155 lg 5 kohaselt on garantii andjal tagasinõudeõigus, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.
42.Maakohus lahendas valesti üld- ja erinormi vastuolu, kui kohaldas kindlustuse ültingimuste sätteid, mis antud poliisile üldse ei kohaldu, kuna need on poliisil sätestatud eritingimustega vastuolus. Kohtu järeldus muudab kindlustuslepingu sisu hoopis muuks sellest, milles kokku lepiti. Peamised erikokkulepped seisnesid selles, et tegemist on esimesel nõudmisel garantiiga ja kui kostja on garantiisumma võlausaldajatele välja maksnud, peab kindlustusvõtja selle ilma vastuväideteta 3 tööpäeva jooksul tagastama. Antud juhul olid üldtingimused ja poliis omavahel vastuolus. Kindlustuse üldtingimuste p 2.2 kohaselt lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide vastuolu korral esmalt poliisist, seejärel kindlustustoote tingimustest, edasi kindlustuse üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata küsimustes seadusest. Sama tuleneb VÕS §-st 38.
43.Maakohtu viidatud kahjukäsitluse läbiviimisel ei oleks ka mõtet, kuna sellest ei sõltuks garantiisumma väljamaksmise kohustus. VÕS § 155 lg 2 kohaselt tuli garantiisumma välja maksta olenemata võlausaldajate ja Bauschmidt vahelisest suhtest. Garantii andja ei tohi seega asuda hindama, kas ja millises ulatuses on tagatav kohustus olemas.
44.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et lepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjadest või lepingutest endist ei nähtu viiteid erikokkulepete olemasolu kohta. Kõik kokkulepped, mis märgitakse poliisile ja garantiikirjale, on üldtingimuste suhtes erikokkulepped, isegi kui neid selliselt ei nimetata. Garantiikindlustuse tingimused on erikokkulepped kindlustuse üldtingimuste suhtes.
45.Kohus leidis ebaõigesti, et täitemenetlus on tervikuna lubamatu, sest seda viiakse läbi ühishüpoteekide summat ületavas osas. Sundtäitmine on lubatav vähemalt 255 646,59 euro ulatuses sõltumata sellest, kas täitmisavalduses oli õige ära nimetada kogu kostja nõue Bauschmidti vastu. Täitedokument on kehtiv. Hageja vastuapellatsioonkaebus
46.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja menetluskulude hüvitamiseks 2858,64 eurot ja teha uue otsuse, millega mõista see summa hageja kasuks välja. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
47.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 175 lg-d 1 ja 3. Kohus vähendas diskretsiooni piire ületades meelevaldselt hagiavalduse koostamise kulu 27,6 tunni võrra pelgalt kahe esindaja kasutamise tõttu.
48.Kuna ka kostja kasutas kahte lepingulist esindajat, olid pooled üksmeelel, et kahe esindaja kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kuna kostja ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu, pidi kohus TsMS § 231 lg 4 alusel lugema menetluskulude põhjendatuse omaks võetuks. Hageja ja kostja menetluskulude suurusjärk oli võrreldav.
49.Hageja 12.12.2018 menetluskulude nimekirjast ei järeldu, et esindajad oleksid hagiavalduse koostamisel tööd dubleerinud. Kuna Artur Sanglepp oli maakohtu menetluse ajal vandeadvokaadi abi, lasus hagiavalduse koostamisel 95% kirjalikust tööst temal. Vandeadvokaat Paul Kerese panus oli töö juhtimine ja kontrollimine. Seega ei dubleerinud esindajad tööd.
50.Ajakulu 47,6 tundi oli sisuliselt vajalik. Hagiavaldusele on lisatud umbes 160 lehekülge tõendeid, mille põhjal on koostatud 28 leheküljeline avaldus koos hagi tagamise avaldusega. Ainuüksi tõendite läbivaatamisele kulus 10-16 tundi. Sellele lisandub hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise orienteeruv ajakulu 1-2 tundi lehekülje kohta. Samas ei saa ajakulu põhjendatust hinnata üksnes hagi ja tõendite mahu järgi. Hagi esitamine eeldab ka õiguslikku analüüsi, suhtlust kliendiga ja sellise materjali uurimist, mis hagiavaldusse ei jõua. Hagi oli selge, kuid arvestades asja keerukust, on hagi koostamisele kulunud aeg põhjendatud.
51.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata transpordikulu 4,80 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab vastaspool mõistlike sõidukulude hüvitamisega arvestama. Menetlusosalise töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (§ 175 lg 2). Tähtsust ei oma see, kas kohtusse sõitmiseks eksisteerib ka odavam või tasuta variant. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
52.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
53.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 § lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646,59 euro suuruse summa osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eeltoodud summa osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud. Maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas, kuid ringkonnakohus muudab selles osas TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel otsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
54.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:
Jensen ja Bauschmidt sõlmisid 08.03.2016 töövõtulepingu, millega Bauschmidt kohustus teostama kõik Vana-Kalamaja 10 korterelamu ehitustööd; Kiikri ja Bauschmidt sõlmisid 01.07.2016 töövõtulepingu nr 30062016-1, millega Bauschmidt kohustus teostama kõik Tallinnas, Kiikri 2 A-hoone ehitustööd; 28.11.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi nr GJEEE1005330, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii Bauschmidti ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Jensenile garantiikirja nr GJEEE1005330 summaga 194 668 eurot; 09.12.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi nr GJEEE1005594, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii Bauschmidti ja Kiikri vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Kiikrile garantiikirja nr GJEEE1005594 summaga 320 000 eurot;
garantiikindlustuslepingutele kohaldusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja garantiikindlustuse tingimused GK101-2016; garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 kohaselt kohustus kindlustusvõtja Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele välja maksnud; hageja, Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.11.2016 notariaalselt tõestatud ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt tagavad hagejale kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid kostja nõudeid Bauschmidti vastu, mis tulenevad garantiikindlustuslepingutest; ühishüpoteekide summa on 4 000 000 krooni ehk 255 646,59 eurot; Harju Maakohtu 17.04.2017 määrusega kuulutati välja Bauschmidti pankrot; kostja maksis Jensenile garantiikirja alusel välja 194 668 eurot ja Kiikrile 310 000 eurot ning esitas Bauschmidtile tagasinõuded vastavalt 04.07.2017 ja 07.07.2017, mida viimane ei täitnud; kostja esitas 12.10.2017 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse põhinõude 504 668 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 237 013,98 euro ning edasiulatuva viivise sissenõudmiseks hageja, Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016 sõlmitud ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel; Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts saatis täiteasjas nr 025/2017/3070 hagejale 16.10.2017 täitmisteate 741 681,98 euro sundtäitmise kohta, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt.
55.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas sundtäitmine on lubatav, kui täitmisteates märgitud nõude summa ületab ühishüpoteekide summat; kas kostja täitis Kiikrile ja Jensenile garantiikirjade alusel väljamakseid tehes garantiikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja kas hagejal on kohustus hüvitada kostjale summad, mis kostja maksis Jensenile ja Kiikrile välja garantiikirjade alusel.
56.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja oleks pidanud täitmisavalduse esitamisel lähtuma ühishüpoteekide summast, sest kostja nõuded on hüpoteekidega tagatud vaid hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1). Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kuna kostja kasuks on seatud ühishüpoteegid summas 255 646,59 eurot, kuid täitmisteate kohaselt on täitmisel nõue suurusega 741 681,98 eurot (lisandub viivis), soovib kostja täitemenetlust läbi viia ühishüpoteekide väärtust ületavas ulatuses, mis ei ole lubatav.
57.Samas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks täitemenetlus tervikuna lubamatu, kui täitmisele esitatud nõue ületab ühishüpoteekide summat. Sellisel juhul on sundtäitmine lubamatu osas, mis ületab ühishüpoteekide summat, st sundtäitmine võib sellistel asjaoludel olla osaliselt lubamatu.
58.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poliisile ja garantiikirjale nr GJEEE1005330 oli ekslikult märgitud ebaõige töövõtulepingu kuupäev ja number, kuid selle eksimuse tõttu ei ole sundtäitmine lubamatu. Maakohus tegi selle järelduse järgmisi tõendeid kogumis hinnates: Jenseni ja Bauschmidt OÜ vahel 08.03.2016 sõlmitud töövõtuleping, kostja ja Bauschmidti e-kirjavahetus koos lisadega 2016.a novembrist, 25.11.2016 kostja poolt Bauschmidtile saadetud kindlustuspakkumine soovitud garantiidele koos kindlustustingimustega, 28.11.2016 kostja poolt väljastatud poliis nr GJEEE1005330, millest järeldub, et Bauschmidt soovis saada muuhulgas täitmisgarantiid Jenseniga 08.03.2016 sõlmitud töövõtulepingule, kostja mõistis seda soovi ja nõustus andma garantii
sellest töövõtulepingust tulenevate Bauschmidti kohustuste täitmise tagamiseks. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud.
59.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostja kindlustusandjana oleks pidanud tema ja Bauschmidti vahelises õigussuhtes, st kindlustuslepingu alusel läbi viima kahjukäsitluse, mille käigus tegema kindlaks kahju olemasolu ja selle suuruse vaatamata sellele, et kostja ei saanud keelduda garantiisummade väljamaksmisest soodustatud isikutele. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, mille ta avaldas ringkonnakohtu istungil, et kahjukäsitlus oleks tulnud läbi viia juba enne garantiisummade väljamaksmist soodustatud isikutele. Maakohus leidis ekslikult, et garantiikirjade alusel tekkis kostja ja soodustatud isikute Jenseni ja Kiikri vahel iseseisev õigussuhe, mis ei olnud kostja ja Bauschmidti vahel sõlmitud lepingu osaks.
60.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub garantiikirjadest, et need on seotud garantiikindlustuslepingutega. Nende seotusele viitavad eelkõige garantiikirjadele ja poliisidele märgitud kattuvad numbrid. Jenseni osas on garantiikirja number GJEE1005330 ja sama numbriga on Bauschmidtile välja antud poliis (I kd lk 22 ja 29). Kiikri osas on garantiikirja number GJEEE1005594 ja sama numbriga on Bauschmidtile välja antud poliis (I kd lk 30 ja 31).
61.Maakohus lähtus ebaõigest eeldusest, et tegemist on tavapärase kahjukindlustusega. Garantiikindlustuslepingute sisuks oli garantii andja (kostja) kohustus väljastada Bauschmidti kui garantii taotleja soovil soodustatud isikutele Jensenile ja Kiikrile garantii(kirjad). Selline kokkulepe nähtub kindlustuspoliisidelt, kus on märgitud, et kindlustuskaitseks on tööde teostamise garantii vastavalt kindlustusvõtja ja soodustatud isikute vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingute tingimustele. Garantiikirjade p-des 3 sisaldub kostja kohustus maksta garantii saajatele Jensenile ja Kiikrile garantiisumma välja esimese kirjaliku nõude saamisest, kui garantii taotleja (Bauschmidt) on jätnud täitmata kohustuse, mille tagamiseks on garantiikiri väljastatud (first demand guarantee). Asjaolu, et Bauschmidt soovis nimelt first demand garantiikirjade väljastamist, on tõendatud Bauschmidti ja kostja 02.12.2016 e-kirjavahetusega, kus Baushmidt kinnitab, et tema arusaama järgi on tegemist first demand garantiikirjadega ja ta tunneb muret, kas see on tellijate jaoks piisava selgusega lepingu tingimustes välja toodud ning palub juhul, kui see nii ei ole, kirjutada see tingimus kas lepingu tingimustesse või garantiikirjale juurde. Kostja vastas sellele, et garantiikirja sõnastus esimesel nõudmisel garantii kohta on garantiikirja p-s 3 selgelt välja kirjutatud (I kd lk 114). Seega on garantiikirjad koostatud ja väljastatud Baushmidti taotlusel ja tema soovitud sisuga. Kostja ja Bauschmidti vahel on õigussuhe garantii alusel.
62.Esimese nõude garantii puhul on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus soodustatud isiku poolt garantiis sätestatud vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi vastu. Tegemist on nõudegarantiiga, mis on oma olemuselt abstraktne ja seega sõltumatu selle andmise aluseks olevast õigussuhtest ( vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03, p-d 2931). VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-12, p 10). Seega ei pidanud kostja enne Jensenile ja Kiikrile garantiisummade väljamaksmist ega ka enne Baushmidtile tagasinõude esitamist läbi viima kahjukäsitlust, st tegema kindlaks Baushmidti poolt tellijatele tekitatud kahju olemasolu ja selle suurust, nagu leidis maakohus ja leiab jätkuvalt hageja. Samuti ei pidanud kostja käesolevas menetluses eeltoodud asjaolusid tõendama. Teistsuguse käsitluse korral ei oleks
tegemist esimesel nõudmisel väljamakstava garantiiga, milles leppisid kokku Bauschmidt ja kostja.
63.VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk sisesuhtest. Selline sisesuhe vastab käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele. Lepingu alusel võtab garant endale kohustuse garantiilepingu sõlmimiseks ja garantiist tulenevate kohustuste kandmiseks (garandi teenus). Garandi ja võlgniku vaheline sisesuhe tekib tavaliselt võlgniku initsiatiivil, kes taotleb garandilt garantii andmist võlausaldajale teatavate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Garandi regressinõuete ulatus ja eeldused on üldjuhul eraldi reguleeritud vastavas lepingus või selle suhtes kohaldatavates garandi tüüptingimustes. Tavaliselt saab garant võlausaldaja nõude rahuldamise korral nõuda võlgnikult kõigi kantud kulutuste hüvitamist.
64.Kuigi garantiikindlustuse poliiside järgi kehtivad vaidlusalustele garantiikindlustuslepingutele nii kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 kui ka garantiikindlustuse tingimused GK101-2016, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda sellest, et tagasinõue nõudegarantii alusel tehtud maksete osas on garandil üksnes garantii andmise aluseks oleva õigussuhte alusel ja garant ei saa esitada soodustatud isikute maksenõuetele põhivõlgniku vastuväiteid (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03). Antud juhul oli garantii andmise aluseks olev õigussuhe (sisesuhe) Bauschmiti ja kostja vahel sõlmitud garantiikindlustusleping koos selles viidatud kindlustuse üldtingimuste ja garantiikindlustuse tingimustega.
65.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti kindlustuse üldtingimuste ja VÕS sätteid (§ 476 lg 1 ja § 489 lg 1), mis vaidlusalustele garantiikindlustuslepingutele ei kohaldu. Garantiikindlustuse tingimused on erisätted kindlustuse üldtingimuste suhtes, kuna neid kohaldatakse tingimuste preambula järgi üksnes nende kindlustuslepingute suhtes, milles on kindlustatud esemeks kindlustusvõtja kohustuste täitmine soodustatud isiku ees, mis tuleneb kindlustusvõtja ja soodustatud isiku vahel sõlmitud kindlustuslepingu välisest võlasuhtest. Ka kindlustuse üldtingimuste p 2.2 kohaselt lähtutakse esmalt poliisist, seejärel kindlustustoote tingimustest, edasi kindlustuse üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata küsimustes seadusest, mis kinnitab ringkonnakohtu veendumust, et garantiikindlustuse tingimused on eritingimused kindlustuse üldtingimuste suhtes.
66.Kostja esitas Bauschmidtile sisesuhtes tagasinõude garantiikindlustuse tingimuste CK101-2016 p 4.5 alusel, mille kohaselt peab kindlustusvõtja ilma vastuväideteta tagastama Gjensidigele kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui Gjensidige on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt kindlustuslepingu ja garantiikirjatingimustele välja maksnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tingimuste p 4.5 on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine, kuna sellega on Bauschmidtilt ära võetud võimalus nõuetele vastu vaielda.
67.Kuna antud juhul andis kostja Bauschmidti soovil välja esimesel nõudmisel garantiid, kostja on garantiisummad võlausaldajatele välja maksnud ning tegemist on nõudegarantiidega, mis on oma olemuselt abstraktsed ja seega sõltumatud selle andmise aluseks olevatest õigussuhetest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimus, mille kohaselt ei saa kindlustusvõtja esitada vastuväiteid kostja nõudele väljamakstud summade tagastamiseks, kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Vastupidine käsitlus on ringkonnakohtu arvates vastuolus garantiikindlustuslepingute poolte kokkulepete ja garantii olemusega. Kostja regressinõuete ulatus ja eeldused on antud juhul eraldi reguleeritud
garantiikindlustuse tingimuste p-s 4.5 ja see tingimus ei ole keelatud, ebatavaline ega ebamõistlikult kahjustav. Nagu eelnevalt märgitud, tuleneb kostja tagasinõudeõigus tema ja Bauschmidti vahelisest suhtest, mis on kooskõlas VÕS § 155 lg-s 5 sätestatuga.
68.Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et sundtäitmine on hageja suhtes lubatav kostja kasuks seatud ühishüpoteekide summa, s.o 255 646,59 euro ulatuses ja hageja nõue tuleb jätta selles osas rahuldamata. Sundtäitmine on lubamatu seda summat ületavas osas, s.o 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas.
69.Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude suuruse määramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus analüüsis hageja õigusabikulude suurust piisava põhjalikkusega ja põhjendas, millises ulatuses on menetluskulude nimekirjades toodud esindaja kulud põhjendatud.
70.Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldatakse hagi osaliselt, apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, peab ringkonnakohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglaseks jätta poolte maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
71.Uue menetluskulude jaotuse tõttu jääb hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna hagi osalise rahuldamise ja sellest tulenevalt menetluskulude teistsuguse jaotamise tõttu kaotas vastuapellatsioonkaebus sisulise tähenduse, ei käsitle ringkonnakohus kaebuse väiteid põhjalikumalt. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.