Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 7.mail tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-18-3703
Kohtuasi
H Ku hagi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud tulemustasu ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 742 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: H K (isikukood xxx, elukoht esindaja vandeadvokaat Andres Past
xxx) lepinguline
Kostja: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit (registrikood 80096126, asukoht Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn) vandeadvokaat Rando Maisvee Kohtuistungi aeg ja koht
27. märts 2019 Tallinn
Resolutsioon
1.H Ku hagi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud tulemustasu ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu poolt 06.02.2018 H Kuga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada H Ku ja MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2018.
4.Välja mõista MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidult H Ku kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4200 eurot (neto) ja viivis hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata H Ku hagi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu vastu saamata jäänud tulemustasu 9450 euro (bruto) ja tulemustasult alates 07.02.2018 VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta H Ku ja MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.H K (edaspidi hageja) esitas kohtule hagi paludes tuvastada MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit (edaspidi kostja) poolt 06.02.2018 hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2018, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4200 eurot (neto), välja mõista maksmata tulemustasu 9450 eurot (bruto), viivis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 4200 euro (neto) maksmisega viivitamise eest VÕS §-s 113 lg 1 kohases määras alates 07.02.2018 kuni nõuetekohase täitmiseni ja viivis maksmata tulemustasu 9 450 eurot (bruto) väljamaksmisega viivitamise eest VÕS 113 lg 1 kohases määras alates 07.02.2018 kuni nõuetekohase täitmiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.01.07.2014 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr 1/20143, mille järgi asus hageja kostja tegevdirektori ametikohale. Töölepingu punktis 1.2. leppisid pooled kokku hageja peamistes tööülesannetes, milleks olid Liidu tegevuse juhtimine, raamatupidamise ja aruandluse korraldamine, Liidu strateegia väljatöötamine, teiste isikute ja organisatsioonide poolt Liidult tellitud projektide juhtimine ja aruandlus, Liidu kodulehe administreerimine, Liidu välissuhete korraldamine, Liidu esindamine valitsusasutustes ja teistes organisatsioonides töötajale antud volituste piires, Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmine. Hageja detailsemad tööülesanded sätestati ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks.
3.Töölepingu punktis 4.1 leppisid pooled kokku hageja põhipalgas 1147 eurot kuus, mis sisaldab usaldustasu 200 eurot. EMTL 26.05.2016 juhatuse koosoleku otsusega on alates 1.06.2016 EMTL tegevjuhtimise tasu 1400 eurot netos. Töölepingu punkti 4.4. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale eelarveväliselt rahastatavate projektide juhtimise eest vastavalt kinnitatud projektieelarvele, kuid mitte rohkem kui 50% projektijuhtimistasust ja töölepingu punkti 4.5 kohaselt sõltuvalt kostja majandustulemustest võis juhatuse otsusega maksta hagejale kvartaalset tulemuspalka, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kvartalis.
4.06.02.018 väljastas kostja teatise hageja töölepingu nr 1/2014 lõpetamise kohta alates 07.02.2018 seoses erakorralise ülesütlemisega töö ümberkorraldamise tõttu tuginedes töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõikele 1. Kostja põhjendas erakorralist ülesütlemist majandusraskustega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeritakse ja luuakse juhatuse assistendi koht, kus tööülesanded ja vastutus on senisest erinevad. Muuhulgas avaldas kostja, et tal ei ole võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Hageja sai erakorralise töölepingu ülesütlemise teatise kätte 06.02.2018 ja kirjutas sellele omakäeliselt, et ei ole nõus töölepingu lõpetamise teatises väljatoodud tingimustega ja juhtis tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole hagejale välja maksnud projektijuhtimise eest ette nähtud tasusid.
5.08.02.2018 maksis kostja hagejale lõpparvena kokku 4168,90 eurot, millest 370,01 eurot oli töötasu, 1780,78 eurot koondamistasu, 1822,26 eurot etteteatamise hüvitis ja 1372,87 eurot kasutamata jäänud puhkusehüvitis. 07.02.2018 andis hageja kostjale üle tema valduses olnud kostja vara.
6.06.03.2018 sai hagejale teatavaks, et tööpakkumiste portaalis CVKESKUS.ee on avaldatud kostja nimel tööpakkumise kuulutus juhatuse assistendi kohale. Kuna kostja otsib uut töötajat, kes täidaks samu tööülesandeid mida täitis hageja, siis ei saa töölepingu ülesütlemist pidada koondamiseks. Koondamise põhjus ei olnud seotud mitte kostja struktuursete muudatustega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeriti ja loodi juhatuse assistendi koht, vaid tööandja sooviga ühepoolselt muuta seni kehtinud töölepingu sätteid lisatasu (tulemustasu) väljamaksmise osas. Tegelikkuses kajastab kostja juhatuse 01.02.2018 otsus hageja koondamise kohta asjaolu, et kostja soovis töölepingu hagejaga lõpetada põhjusel, et ei soovitud ühepoolselt täita kehtiva töölepingu järgseid kohustusi. Kostja ei olnud varasemalt juhatuse koosolekutel arutanud organisatsiooni struktuuri muutmise vajalikkust. Kostja varasemas arengukavas olnud ja kinnitatud arengustrateegia muutmine vajas liikmeskonna üldkoosoleku heakskiitu, et organisatsiooni arengustrateegiat ja hagejaga sõlmitud töölepingut saaks muuta või üles öelda. Samuti ei muudetud kostja põhikirja ka 2017. aasta kostja üldkoosolekul, kus osalesid samuti kostja liikmed. Tagantjärgi, so 06.02.2018 selgus, et 01.02.2018 oli toimunud kostja juhatuse koosolek, millest hageja ei olnud teadlik ning ka protokoll saadeti hagejale alles 21.02.2018, kus oli kirjas täpne ametikoha likvideerimise otsus, milles viidati kostja rahalistele raskustele projektide eest mittetasumiseks. Erakorralise reorganiseerimise vajalikkuse otsuse vastuvõtmisele jäeti kaasamata nii kostja liikmeskond, revisjonikomisjon, kui ka hageja, kes täitis kostja põhikirjaliste eesmärkide elluviimist vastavalt sõlmitud töölepingule.
7.Hageja 2016 - 2018 teostatud projektide kaudu paranes oluliselt kostja majanduslik seis. Hageja on seisukohal, et tal on õigus saada töölepingust tulenevalt töötasu (tulemustasu) tema poolt teostatud projektide (kutseandmise taotluse kokkupanek 2016 - 2017, kutseandmine 2017, konverents 2017, IMM2018, jm projektide eest,) eest 9450 eurot brutotasuna. Kostja eelarve tulupool koosneb liikmemaksudest, riigi eelarvest laekuvatest toetustest (nt kutseandmise projekt) ja eraldi rahastajatelt laekuvatest summadest. Projektipartneritelt laekuvad summad on projektijuhtimiste kulude katteks kantavad summad, mis liigituvad eelarvevälisteks tuludeks. Samuti on eelarves ka muud tulud, nt kodulehe reklaami müük, raamatute müük või muud teenused, mida müüakse.
8.Hagejale anti korduvalt suusõnaliselt ja ka juhatuse koosolekutel 30.03.2017 ja ka 31.05.2017 kinnitust saada peale projektitulude laekumist lisatasusid lisaprojektide eest. Hageja andis kutsekomisjonis osalemise nõusoleku aga ei andnud kinnitust, et teeb seda tasuta. Hageja kirjutas 31.01.2018 raamatupidajale ja helistas kostja juhatuse esimehele R Lle, et juhtida tähelepanu asjaolule, et hageja projektijuhtimise tasud on vaja nõuetena raamatupidamises kajastada. Nimetatud telefonivestluse ajal kinnitas kostja juhatuse esimees, et enne majandusaasta aruande kinnitamist saab seda teha. Kostja vastuväited
9.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt lõpetas ta vaidlusaluse töösuhte hagejaga töö ümberkorraldamise tõttu seoses struktuursete muudatustega, mitte majanduslikel põhjustel. Kostjal ei ole hageja koondamisest tegevdirektorit. Hageja tööülesannete maht on võrreldes uue tööpakkumisega suurem nii töötaja vastutuse kui ka tööülesannete valdkondade osas. Kostja töö ümberkorraldamise käigus kadus vajadus hageja töökoha järele, töö vähenes tööülesannete ümberjaotamisel kostja asutuse siseselt. Näiteks ei ole uuel töökohal töötaja ülesandeks kostja palgatööliste
töö korraldamine, palkade määramine, tööle võtmine ja töölt vabastamine, lisaks puudub uuel töötajal õigus kostjat volituseta esindada, vastutus kostja üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise, majandustegevuse, raamatupidamise ja aruandluse korraldamise eest.
10.Hagejale pakuti koondamisel võimalust jätkata töökohal, mis tekkis pärast struktuurimuudatust, millest hageja keeldus väites, et koondamine on ebaseaduslik. Hageja teadmine või teadmatus kostja korraldatud koosolekutest ei oma töölepingu ülesütlemise kehtivuse osas tähtsust.
11.Kostja märgib, et lepingu punkti 4.4 alusel väljamaksete tegemisel on neli eeldust: a) tegemist on eelarveväliselt rahastatud projektiga, b) projekti kohta on kinnitatud projektieelarve, c) projektieelarves on ettenähtud projektijuhtimistasu ja d) tasu maksimummäär on 50% projektijuhtimistasust. Need eeldused on täitmata, mistõttu on hagi alusetu. Ainus eelarveväline projekt, mille rahastus ei ole ette nähtud üldkoosolekul kinnitatud eelarves (s.o töölepingu p 4.4 kohaselt esmane tulemustasu eeldus), on projekt IMM 2018. Hageja on käsitlenud projektijuhtimistasuna ainult projektiga seonduvaid kostja tulusid ehk 8400 eurot, kuigi õigem alus projektijuhtimistasu arvestamiseks oleks projekti tulu pärast kulude maha arvestamist ehk 6235,43 eurot. Sealjuures tuleb silmas pidada, et projektijuhtimistasu ei ole üheselt samastatav projekti tulemiga. Vastavalt töölepingu punkti 4.4 eeldusele tulnuks projektijuhtimistasus kokku leppida eelnevalt projektieelarves. Sellist kokkulepet ei ole. Seega leiab kostja, et projekti IMM2018 puudutav nõue ei ole hageja poolt piisavalt tõendatud ning on seetõttu alusetu. Kohtuotsuse põhjendused
12.Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 01.07.2014 tähtajatu töölepingu nr 1/20143, mille järgi asus hageja kostja tegevdirektori ametikohale, et hageja tööülesanneteks olid Liidu tegevuse juhtimine, raamatupidamise ja aruandluse korraldamine, Liidu strateegia väljatöötamine, teiste isikute ja organisatsioonide poolt Liidult tellitud projektide juhtimine ja aruandlus, Liidu kodulehe administreerimine, Liidu välissuhete korraldamine, Liidu esindamine valitsusasutustes ja teistes organisatsioonides töötajale antud volituste piires, Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmine, et hageja detailsemad tööülesanded sätestati ametijuhendis, mis oli töölepingu lahutamatuks lisaks, et hageja põhipalgaks oli 1147 eurot kuus, mis sisaldas usaldustasu 200 eurot, et EMTL 26.05.2016 juhatuse koosoleku otsusega oli alates 1.06.2016 EMTL tegevjuhtimise tasu 1400 eurot netos.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane ja kas hagejal on õigus nõuda tulemustasu.
14.TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lõike 3 järgi peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
15.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav
töölepingu ülesütlemine tühine.
16.Teatisega hageja töölepingu lõpetamise kohta on tõendatud, et kostja lõpetas hagejaga sõlmitud tähtajatu töölepingu nr 1/2014 alates 07.02.2018 erakorralise ülesütlemisega töö ümberkorraldamise tõttu tuginedes TLS § 89 lõikele 1. Kostja põhjendas erakorralist ülesütlemist seoses struktuursete muudatustega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeritakse ja luuakse juhatuse assistendi koht, kus tööülesanded ja vastutus on senisest erinevad. Teatises avaldas kostja veel, et kahjuks ei ole tal võimalik hagejale teist tööd pakkuda (I kd lk 11, 27).
17.Hageja poolt töölepingu ülesütlemise teatisele 06.02.2018 kell 17.34 kirjalikult tehtud märgetest nähtuvalt ei ole hageja saanud tööülesandeid üle anda; hagejale pole välja makstud projektijuhtimise eest, mis on tehtud; hageja ei ole nõus töölepingu lõpetamises väljatooduga, sest ei ole tingimustes kokku lepitud nii nagu kirjas; hagejale ei ole pakutud alternatiivi (I kd lk 27).
18.01.02.2018 kostja juhatuse koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja võttis päevakorra punktis 2 vastu otsuse koondada tegevjuhi töökoht seoses eelarveliste vahendite puudumisega ja kuulutada välja konkurss juhatuse assistendi töökoha täitmiseks; koondada alates 07.02.2017 tegevdirektor H K. Otsuse põhjenduste kohaselt puuduvad kostjal vahendid tegevjuhi kulude katmiseks, tegevjuhi soov, et kutseharidusega ja teiste projektidega tegelemine tuleb eraldi tasustada, ei ole arvestades kostja finantsseisu võimalik. Juhatus otsustas, et kostja palgaline töötaja peab tegelema kõikide juhatuse poolt kokku lepitud kostja projektidega ja projektidega tegelemine sisaldub töötaja põhipalgas. Lisatasu projektide eest on võimalik välja maksta ainult vahendite olemasolul ja juhatuse eri kokkuleppel (I kd lk 158).
19.Päevakorra punkti 3 all otsustati, et tegevjuhi viimane tööpäev ja ühtlasi ka kõikide kostja volituste lõppemine toimub 07.02.2018; koondamisteate üleandmine, töölepingu lõpetamine, vara üleandmine ja kontori vabastamine toimub 06.02.2018 kell 16.00. Protseduuri viivad läbi R L ja I I, teistel juhatuse liikmetele on õigus liituda (I kd lk 158). Vaidlus puudub, et kostja esindajad R L ja I I edastasid kostjale kirjaliku teatise hageja töölepingu nr 1/2014 erakorralise ülesütlemise kohta 06.02.018 umbes kell 16.00.
20.Kostja juhatuse esimehe R L 12.02.2018 saadetud e-kirjaga EMTL liikmetele on tõendatud, et kostja juhatus otsustas koondada tegevjuhi töökoha alates 07.02.2018 arvestades EMTL tegevjuhi töömahu ja kulude optimeerimise vajadust ning et tegevjuhi töökoht asendatakse juhatuse assistendi töökohaga (II kd lk 66).
21.Väljavõttega tööpakkumiste portaalis CVKESKUS.ee, hageja töölepinguga ja ametijuhendiga on tõendatud, et kostja nimel avaldati 6.03.2018 tööpakkumise kuulutus juhatuse assistendi kohale, milles juhatuse assistendi tööülesannete sisu kattub hageja töö sisuga, kuid puuduvad direktori ametikohale vastavad esindus- ja juhtimisfunktsioonid ja vastutus (I kd lk 15-16, 6-10).
22.27.03.2019 tunnistajana ülekuulatud R L ütlustest tulenevalt ei täitnud hageja nõuetekohaselt oma sisulisi tööülesandeid keskendudes projektidele, millest tal oli loota tulemustasu. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt pakuti hagejale töölepingu ülesütlemisel assistendi ametikohta, millest hageja aga keeldus (27.03.2019 kohtuistungi protokoll II kd lk 86-87).
23.Eelnevate tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduse asjaolud selles, et hageja koondamise põhjus ei olnud seotud mitte kostja struktuursete muudatuste elluviimise vajadusega, mille tulemusel tegevjuhi ametikoht likvideeriti ja loodi juhatuse assistendi koht, vaid tööandja eelarveliste vahendite puudumisest tingitud sooviga muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingut lisatasu (tulemustasu) väljamaksmist puudutavas osas. Nimetatut kinnitab ka tunnistajana ütlusi andnud R.L hinnang, et hageja keskendus rohkem lisatasu/tulemustasu teenimisele kui põhitööle.
24.Kohus loeb eelnevate tõenditega, sealhulgas töölepingu erakorralises teates märgituga, tõendatuks ka selle, et hagejale ei pakutud TLS § 89 lõikes 3 sätestatud teist tööd. Kohus jätab selles osas tuginemata tunnistajana ülekuulatud R L ütlustele selle kohta, et hagejale pakuti assistendi tööd, millest viimane aga keeldus, sest see on vastuolus R.L enda poolt allkirjastatud töölepingu lõpetamise teatisega ja hageja kirjalike märkustega teatises. Kuivõrd R.L oli üheks isikuks, kellele oli tehtud ülesandeks hageja koondamise protseduuri läbiviimine, siis ei ole eluliselt usutav, et assistendi töö pakkumist puudutavas osas märgiti teatisesse kirjalikult vastupidine seisukoht võrreldes kohtus antud ütlustega. Assistendi või mõne teise töö pakkumist hagejale seoses koondamisega ei nähtu ka juhatuse koosoleku otsustest ega R.L kirjast kostja liikmetele.
25.Seega on kostja poolt 06.02.2018 erakorraline töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lõike 1 alusel TLS § 104 lg 1 järgi tühine ning hageja nõue tuvastada kostja poolt temaga 06.02.2018 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, tuleb rahuldada.
26.Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Tööandja või töötaja taotlusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon sel juhul töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on hagiavalduses taotlenud lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 07.02.2018, mis tuleb samuti rahuldada.
27.Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul maksab tööandja töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 sätestatud määras, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmine töötasu on 1400 eurot (neto) (I kd lk 23-26), seega on kolme kuu keskmine hüvitis 4200,00 eurot (neto), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja hüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega põhistanud ei ole. Hageja on taotlenud töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise 4200,00 eurot (neto) maksmisega viivitamise eest välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 07.02.2018 kuni nõuetekohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hüvitiselt viivise väljamõistmine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
28.Hageja esitas kohtule ka maksmata tulemustasu kokku 9450 eurot (bruto) ja sellelt alates 07.02.2018 VÕS 113 lg 1 järgi arvutatava viivise väljamõistmise nõude kostjalt hageja kasuks.
29.Töölepingu nr 1/2014 punkti 4.4. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale eelarveväliselt rahastatavate projektide juhtimise eest vastavalt kinnitatud projektieelarvele, kuid mitte rohkem kui 50% projektijuhtimistasust. Töölepingu punkti 4.5 kohaselt sõltuvalt kostja majandustulemustest võib juhatuse otsusega maksta hagejale kvartaalset tulemuspalka, kuid mitte rohkem kui 200,00 eurot kvartalis (I kd lk 6-7). Hageja on seisukohal, et projektitasude nõue on põhjendatud, seda ei saanud kostja ühepoolselt kehtetuks muuta ning kui töösuhe lõpeb, tuleb TLS § 4 lõike 2 järgi maksta välja kõik tasud tehtud tööde eest. Hageja arvutuste kohaselt hagi terviktekstis on tulemustasu teostatud projektide eest brutosummas 9450,00 eurot (I kd lk 169). Vaidlus puudub, et hageja nõutav lisatasu on talle välja maksmata.
30.Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu punkti 4.4 alusel hagejale väljamaksete tegemisel on neli eeldust: 1) tegemist on eelarveväliselt rahastatud projektiga, 2) projekti kohta on kinnitatud projektieelarve, 3) projektieelarves on ettenähtud projektijuhtimistasu ja 4) tasu maksimummäär on 50% projektijuhtimistasust.
31.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kõik töölepingu punktis 4.4 sätestatud lisatasu maksmise eeldused oleksid täidetud. Vaidlus puudub, et hageja nimetatud projekt IMM 2018 on küll eelarveväline projekt, mille rahastus ei ole ette nähtud üldkoosolekul kinnitatud eelarves, kuid puudub projektieelarve, milles oleks eelnevalt projektijuhtimistasus kokku lepitud, kuid mis oli vastavalt töölepingu punktile 4.4 nõutav.
32.Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et kostja oleks praktikas teinud talle lisatasu väljamakseid ilma töölepingu punktis 4.4 nõutavaid eeldusi järgimata. Hageja e-kirjadega kostjale on tõendatud, et ta nõudis töölepingu täitmise ajal korduvalt e-kirjades nii 2017.aasta lõpus kui 2018.aasta jaanuaris-veebruaris töölepingu nr 1/2014 p 4.4. täitmise eest lisatasu maksmist, kuid need jäid tulemusteta (I kd lk 70-79). Kostja 31.05.2017 koosoleku protokolliga on tõendatud, et muude küsimuste hulgas kajastati punktis 5 hageja lisatasude nõude aluseks olevaid projekt s.o kutseandmise projekti ning IMM Cologne 2018 projekti, kusjuures märgiti, et projektidega tegeleb hageja ning et kostja juhatus peab vajalikuks tasuda hagejale lisatasu projektide juhtimise eest (I kd lk 105-108). Kostja juhatuse 30.03.2019 protokolli punktis 6 on otsustatud, et hagejale, kes tegeleb kutseandmise tegelemisega prioriteetselt, lubab juhatus arendustegevuste eest täiendava tasu välja maksta, kui see on täpsemalt teada (I kd lk 91-93).
33.Seega saab eelnevatest tõenditest järeldada, et lisatasude väljamaksmiseks tuli projektijuhtimistasu suurus eelnevalt välja selgitada ja hageja tasu kindlaks määrata, sest töölepingu punktis 4.4 on märgitud ainult määr, mida tasu ei tohi ületada. Kostja juhatuse 30.03.2019 protokolli punktis 6 kajastatu on kooskõlas kostja selgitustega, et projektijuhtimistasuna ei saa käsitleda ainult projektiga seonduvat kostja tulu 8400 eurot, vaid tasu arvestamiseks tuleks projekti tulust kulud maha arvestada.
Järelikult ei ole lisatasu väljamõistmise nõue hageja poolt piisavalt põhjendatud ega tõendatud ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõue, s.o hüvitiselt viivise väljamõistmise nõue. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
35.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1, mistõttu tuleb jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.