Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Muu hulgas ei saanud V. P volituse alusel hääletada, kuna volinike koosolekul otsustati ka juhatuse tegevust puudutavaid küsimusi. T. L juhtis volinike koosolekut, mis on vastuolus volinike koosoleku pidamise põhimõttega. T. L on juhatuse liige ning ei ole volinik. Samas tegemist oli volinike koosolekuga, mitte juhatuse koosolekuga. Volinike koosoleku käigus otsustati ja hinnati muu hulgas juhatuse tegevust (ja seda tehti antud juhul juhatuse liikme eestvedamisel, kes oli volinike koosoleku juhatajaks). Avaldaja arvates on see olukord võimude lahususe põhimõttega vastuolus. Vastustaja põhikirja p.4.13 kohaselt volinikuks võib olla ühistu liige, mitte aga ühistu juhatuse liige. Volinikud ei omanud õiguslikku alust päevakorras märgitud punktide vastuvõtmise poolt hääletada ning seega ei võinud volinikud teha otsuseid. Volinike pädevusse ei kuulu juhatuse liikmete valimise ega tagasikutsumise otsustamine; samuti ei võinud volinikud otsustada majandusaasta aruande kinnitamist. Vastustaja põhikirjaga ei ole ette nähtud juhatuse liikmete valimise/tagasikutsumise või majandusaasta aruandega seonduvate küsimuste üleandmine otsustamiseks volinike koosolekule. Avaldajad on seisukohal, et volinike koosoleku päevakord ei ole selge. Volinike otsuse väljavõttes märgitud päevakorra punktist 1 ei ole võimalik üheselt aru saada, kas 2017 majandusaasta aruanne on kinnitatud vastavalt RPS §25 ja kuna see on toimunud; ei ole võimalik aru saada, mis juhatuse aruande ja revisjonikomisjoni aruandega tegemist on ja kas neid lisatakse või pannakse ka hääletusele. Volinike otsuse väljavõttes märgitud päevakorra punktist 2 tuleneb, et see on poolik. Sellele viitab nt väljend sh, mis eeldab, et pannakse hääletamisele mitte ainult p.2 märgitud alapunktides märgitud töid vaid ka muid. Seega on majanduskava täies ulatuses välja toomata ja ka selles osas ei ole päevakord selge. Volinike otsuse väljavõttes märgitud päevakorra punktist 3 ilmneb, et tagasikutsutavate juhatuse liikmete nimed on ära näitamata. Ei ole võimalik aru saada, keda soovitakse juhatusest tagasi kutsuda. Seega on ka selles osas päevakord ebaselge. Tulenevalt seadusest ei olnud vastustaja volinikud seega 16.07.2018 otsuste vastuvõtmisel õigustatud otsuseid vastu võtma ning antud koosolekul tehtud otsused on tühised. Avaldajad paluvad tunnistada 16.07.2018 volinike koosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks või alternatiivselt tuvastada antud otsuste tühisus. Menetlusukulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik avaldaja seisukohtade ja nõudega ei nõustu ja palub jätta avalduse rahuldamata. Keegi avaldajatest ei küsi juhatuse käest 16.07.2018 volinike koosoleku protokolli, kuid E E osales koosolekul vaatlejana, seega oli kursis, millised otsuseid võeti vastu. Volinike koosoleku protokoll oli liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest (MTÜS § 21 lg 7). Volinike koosoleku protokoll vastab MTÜS § 21 lg 6 nõudele. Protokollile on kantud koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokollile on kirjutanud alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Avaldajated väited koosoleku toimumise ajast on tõendamata. 16.07.2018 volinike koosolek lõppes19:30. Kõik otsused võeti vastu, kui kohal oli 15 volinikku, seega oli volinike koosolek otsustusvõimeline. Avaldajate väide, et juhatuse liige ei tohi olla volinike koosoleku juhataja, on väär. Avaldajad ei viidanud, milline õigusnorm keelab juhatuse liikmel ega teisel isikul olla üldkoosoleku või volinike koosoleku juhatajaks. Puudutatud isik ei rikkunud seadust sellega, et valis T Lt 16.07.2018 volinike koosoleku juhatajaks. Avaldajate väide, et juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamisel volinike hääli ei loetud, on väär. Puudutatud isik ei rikkunud seadust sellega, et volinikud A Ž, S I ja V B on andnud teisele isikutele lihtkirjalikke volikirju 16.07.2018 volinike koosolekul osalemiseks. Juhatuse liige võis olla esindajaks ja hääletada volinike koosolekul.

Seadus ega puudutatud isiku põhikiri ei keela volinike koosolekul vastu võtta üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid otsuseid. Väär on avaldajate väide, 16.07.2018 volinike koosoleku päevakorra punktid ei ole selged ega üheselt arusaadavad. Mõistlikule isikule on need üheselt arusaadavad. Avaldajate väide, et volinike poolt vastu võetud otsus ei vasta headele kommetele, avaldaja huvidele ning üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise korrale, põhimõtetele ja eesmärkidele on tõendamata ja põhjendamata. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriühistu tegevust korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mille § 29 lg 2 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isiku 16.07.2018 volinike koosolekul vastuvõetud otsused tuleb kehtetuks tunnistada või alternatiivselt tuvastada nende tühisus. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas volinike koosolek oli pädev vaidlusaluseid otsuseid vastu võtma. Antud koosoleku protokollist nähtuvalt võeti volinike koosolekul vastu alljärgnevad otsused:

Kohus analüüsib, kas puudutatud isiku volinike koosolek oli pädev eelnimetatud otsuseid vastu võtma. KrtS 20 lg 1 kohaselt võetakse käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulunudsühingute seaduse § 19 lg 1 p –des 1-5, §-des 20 ja 201 1, § 21 lg-tes 6-9, § 22 lg-tes 1 ja 1 1, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §s 25 mittetulundusühingu liikme üldkoosoleku kohta sätestatut. Seega tuleb üldjuhul häälteenemust nõudvad otsused vastu võtta koreteriomanike üldkoosolekul. MTÜS 19 lg 1 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine. Samas sätestab MTÜS § 25 lg 1, et mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises. Sama paragrahvi lõike 2 alusel kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 19 lg 2 alusel ei tohi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-6 nimetatud küsimuste otsustamist põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Seega seab MTÜS § 19 lg 2 keelu teatud küsimuste otsustamise üleandmiseks muu organi pädevusse. KrtS § 17 lg 1 alusel võib korteriühistul olla põhikiri. Käesoleval juhul sätestab puudutatud isiku põhikirja p 4.13, et üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek, mille liikmed valitakse ühistu liikmete seast kolmeks aastaks arvestusega üks volinik iga 40 garaažiboksi omaniku kohta. Põhikirja p 4.15 alusel kohaldatakse volinike koosolekule põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatut. Lisaks on sätestatud ka, et volinike koosolekul ei ole õigust muuta ühistu põhikirja ega otsustada ühistu tegevuse lõpetamist, kolmeaastase majandustegevuse aruande kinnitamist ega ühistule laenu võtmist. Samas sätestab MTÜS § 19 lg 2 ka täiendavad piirangud, mida puudutatud isiku põhikiri ette ei näe. Kohus leiab, et selles osas on puudutatud isiku põhikiri vastuolus seaduses sätestatuga ja KrtS § 17 lg 2 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatut. Seega puudus volinike koosolekul pädevus kinnitada 2017 aastaaruannet, kutsuda tagasi juhatust ja määrata juhatuse liikmele tasu. Puudutatud isiku põhikirja p 4.21 alusel võib juhatuse liikmele maksta tema kohustustele ja ühistu majanduslikule seisule vastavat tasu, mille maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Kohus leiab, et juhatuse liikme suhe ühistuga on käsundilaadne suhe. VÕS § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles

on kokku lepitud. Seega on tegemist tehinguga. Juhatuse liikmega tehingu tegemist ja selle tingimuste määramist ei saa MTÜS § 19 lg 2 alusel üle anda volinike koosoleku pädevusse. Seega puudus volinike koosolekul pädevus määrata juhatuse liimele tasu. Puudutatud isiku põhikirja p 4.3 sätestab üldkoosoleku pädevuse, millesse kuulub muuulgas p 4.3.2 kohaselt kolme aasta arengu- ja majandustegevuse aastakava, majandusaasta (kolme aasta) aruande kinnitamine ja p 4.3.3 alusel aastakavas toodud sihtotstarbeliste ja muude maksete suuruse kindlaksmääramine. KrtS § 41 lg 1 alusel koostab korteriühistu juhatus majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. Sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestab korteriomanike üldkoosolek majanduskava. Seega näeb seadus ette, et majanduskava kinnitamine on üldkoosoleku pädevuses. Kuna remondifondi tehtavate maksete suurus on majanduskava osa, siis ei olnud volinike koosolek kohtu hinnangul pädev ka antud fondi moodustama ja selle suurust kindlaks määrama. Eeltoodu alusel tulenevalt seadusest ei olnud puudutatud isiku volinike koosolek 16.07.2018 õigustatud vaidlusaluseid otsuseid vastu võtma ning antud koosolekul vastuvõetud otsused tuleb seetõttu TSÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kuna kohus rahuldab avaldajate esmase nõude sellel alusel, et volinike koosoleku pädevusse ei kuulu kohtu hinnangul vaidlusaluste otsuste vastuvõtmine, siis ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut menetlusosaliste teistele väidetele ja vatsuväidetele antud otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Avaldaja III on 08.04.2019 kohtukõne kirjalike teesidega esitanud uusi dokumentaalseid tõendeid. Kohus tagastab need avaldajale III TsMS § 330 lg 3 ja § 331 alusel, kuna antud tõendid on kohtule esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Pärast asja sisulise arutamise lõppemist kohtule uusi tõendeid võimalik esitada ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Avaldaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 08.04.2019. Puudutatud isik esitas 18.04.2019 avaldaja menetluskuludele vastuväited leides, et lepingulise esindaja kulu on ülepaisutatud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-58-13, p 14; nr 3-2-1-92-13, p 13; nr 3-2-1-25-11, p 26; nr 3-2-1-42-10, p-d 1820). Antud juhul oli menetlusosaliste vahel sisuline vaidlus ning seda tuleb arvestada ka menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-13 (p 13) lisaks selgitanud, et hagita menetlustes Esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda Esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-58-13, p 14, nr 3-2-1-93-13, p 11). Avaladajate poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud avaldajale III õigusabiteenuse osutamisele kuni 27.02.2019 18,5 h kokku 2775 (käibemaksuga) euro eest ja avaldajatele I ja II kuni 27.02.2019 11 h, kokku 1650 (käibemaksuga) euro eest. Alates 27.02.2019 on avaldajatele õigusabi osutatud 12 h, kokku 1800 (käibemaksuga ) euro eest. Õigusabiteenust on osutatud tunnitasu määraga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatud ja vajalikuks peetud advokaadi tunnitasu 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes Riigikohtu praktikast ja tsiviilasja mahust ning keerukusest leiab kohus, et põhjendatud õigusabiteenuse tunnihind on antud juhul 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et avaldaja III õigusabikulud kuni 27.02.2019 on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks ajakulu kliendi nõustamisele, dokumentidega tutvumisele ja avalduse koostamisele kokku 4 h ulatuses. Avaldusest osalise loobumise avalduse koostamise ajakulu kohus põhjendatuks ei pea, sest avaldus oli selles osas perspektiivitu.

22.10.2018 täiendava seisukoha koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 1 h ulatuses. Tegemist on lühikese, osaliselt avaldaja varasemalt esitatud seisukohti kajastava dokumendiga. 17.12.2018 ja 27.02.2019 istungiks ettevalmistamise ajakulu peab kohus kummagi istungi osas põhjendatuks 0,5 h ulatuses, kuna ka avaldajate I ja II Edamiseks on Esindaja valmistunud ja kohtu hinnangul on 1 h istungiks valmistumiseks käeolevas asja piisav ajakulu. Kliendi nõustamise ja 04.01.2019 taotluse koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 1 h ulatuses, kuna taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks jättis kohus rahuldamata. Ülejäänud osas peab kohus avaldaja III kulusid õigusabile vajalikuks ja põhjendatuks. Seega kokku peab kohus põhjendatus avaldaja III kulusid õiguabile kuni 27.02.2019 8,5 h ulatuses kokku summas 1275 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et avaldajate I ja II õigusabikulud kuni 27.02.2019 on osaliselt põhjendatud. Kliendi nõustamise, dokumentidega tutvumise ja avalduse koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 0,5 h ulatuses, kuna kohtule avaldajate I ja II 17.09.2019 esitatud avaldus on praktiliselt identne avaldaja III 31.08.2019 esitatud avaldusega. Kliendi nõustamist ja liitmistaotluse esitamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 0,25 h ulatuses. Ülejäänud avaldajate I ja II õigusabikulude osas jääb kohus eelnevalt avaldja III osas esitatud põhjenduste juurde, kuna Esindaja poolt on esitatud ühised menetlusdokumendid ja esindatud istungil avaldajaid ühiselt. Seega peab kohus avaldajate I ja II kulusid õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks 5,25 h ulatuses, kokku summas 787,50 eurot käibemaksuga. Avaldajate kulusid õigusabikulule alates 27.02.2019 peab kohus samuti põhjendatuks osaliselt. 01.03.2019 taotluse koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 0,20 h ulatuses. Kohtukõne koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 4 h ulatuses ja repliigi koostamise ajakulu 1 h ulatuses, kuna tegemist ei ole mahukate dokumentidega ja nendes korratakse osaliselt avaldajate poolt varem esitatut. Ülejäänud osas peab kohus Esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega kokku peab kohus avaldajate põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile alates 27.02.2019 kokku 9 h summas 1455 eurot käibemaksuga. Avaldajad on palunud puudutatud isikult välja mõista ka avaldustelt tasutud riigilõivu. Kohus rahuldab avalduse. Avaldaja III on tasunud riigilõivu 150 eurot ja avaldajad I ja II samuti 150 eurot. Nimetatud riigilõivud tuleb puudutatud isikult avaldajate kasuks välja mõista. Kohus mõistab lisaks avaldaja III kuni 27.02.2019 tasutud õigusabikulule puudutatud isikult avaldaja III kasuks välja ka riigivõivu summas 150 eurot, seega on avaldaja III põhjendatud menetluskulu kuni 27.02.2019 1425 eurot käibemaksuga. Samuti mõistab kohus lisaks avaldaja I ja II kuni 27.02.2019 tasutud õigusabikulule puudutatud isikult avaldaja I ja II kasuks välja ka riigivõivu summas 150 eurot, seega on avaldaja I ja II põhjendatud menetluskulu kuni 27.02.2019 937,50 eurot käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 22.11.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.