AH, MH ja EH avaldus MH pärandvarale hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus (pärandavara hooldajale tasu määramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja AH (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MV, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Avaldaja MH (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja ÕR Avaldaja EH (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IM (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik MM (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-1540 osas, millega maakohus määras pärandvara hooldajate tasu suuruse (resolutsiooni p 3) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata IMi tasu suuruseks 7750 eurot ja MM tasu suuruseks 7450 eurot.
2.3.Määrata IM tasu suuruseks 7750 eurot ja MM tasuks 7450 eurot.
hoiumeetmete
2-16-1540
3.Rahuldada AH määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 587 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AH (avaldaja I), MH (avaldaja II) ja EH (avaldaja III) esitasid 20. jaanuaril 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid rakendada pärandvara hoiumeetmeid ja määrata MH (pärandaja) pärandvarale hooldaja.
2.Harju Maakohus määras 4. märtsi 2016. a määrusega pärandvara hooldajateks ühiselt IM (hooldaja I) ja MM (hooldaja II).
3.Pärandi hooldajad esitasid 21. mail 2017 maakohtule menetlusdokumendi, milles palusid pärandvara hoolduse lõpetada ning määrata hooldaja I tasuks 18 900 eurot (15 750 eurot + käibemaks) ja hooldaja II tasuks 15 750 eurot. Hooldajad kinnitasid, et nad on pärijate ja võlausaldajate huvides selgitanud välja pärandvara koosseisu, tutvunud pärandaja pärandisse kuuluvate õiguste, kohustuste, asjade ja nende kohta käivate dokumentidega ning valitsenud vara heaperemehelikult, tagamaks selle säilimise, samuti korraldanud pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustuste täitmist. Paralleelselt pärandi hooldusega viis notar läbi pärimismenetluse, kus hooldajad aitasid selgitada ka pärijate ringiga seotud asjaolusid. Notar andis 19. aprillil 2016 välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on kõik avaldajad pärijateks. Hooldajatel kulus pärandi hooldusele keskmiselt 7 tundi kuus, s.o 2016. a märtsist kuni 2017. a juunini kulus kummalgi hooldajal kokku 105 tundi (15 kuud × 7 tundi). Arvestades pärandvara kooseisu keerukust ning pärandi ja hooldajate vastutuse suurust, on hooldajate mõistlik tunnitasu 150 eurot. Hooldaja I puhul, kes on vandeadvokaat ja tegutseb osaühingu töövõtjana, lisandub käibemaks, mida büroo tagasi ei saa. Hooldaja II puhul käibemaksu ei lisandu.
4.Avaldaja I vaidles pärandi hooldajatele tasu määramisele vastu ja palus määrata hooldajale I väiksema tasu ning jätta hooldajale II tasu määramata. Avaldaja I vastuväidete kohaselt kulus hooldajatel hooldusele tegelikult vähem aega ning mõistlik tunnitasumäär ei ületa 120 eurot. Hooldajad on küll nimetanud tehtud toimingud, kuid ei ole toimingutele kulunud aega iga toimingu kohta välja toonud. Nimetatud ajakulu on ülepaisutatud. Toimingutele sai kummalgi hooldajal kuluda maksimaalselt 25 tundi. Hooldajad ei täitnud oma ülesandeid heaperemehelikult. Hooldaja II tekitas pärandvara hulka kuuluvatele äriühingutele kahju ja rikkus pärijatele teabe andmise kohustust. Hooldajal II ei ole õigust tasu saada, sest ta oli lisaks äriühingute juhatuse liige ja ta sai hooldust teostades kasutada pärijate arvel osaühingute vahendeid (sõiduauto, telefon jne). Samuti sai ta tasu äriühingute juhtimise eest.
2-16-1540
5.Teised avaldajad ei esitanud seisukohta.
6.Pärandvara hooldajad vaidlesid avaldaja I seisukohale vastu. Avaldaja ei ole arvestanud oma tabelis aega, mis hooldajatel kulus äriühingute koondläbirääkimistele (hinnanguliselt 2,5 tundi), pärijate teavitamisele ja pärimismenetluses pärijate ringiga seotud asjaolude selgitamisele (2,5 tundi). Mõlemad hooldajad pidid konsulteerima ja teineteist teavitama ning olema kursis pärandvara olukorraga. Arvestades pärandvara koguväärtust (ca 26 miljon eurot) on üks tund nädalas üpris tagasihoidlik, kuid seda arvestades kuluski kummalgi hooldajal kokku 105 tundi (65 tundi enda kursis hoidmisele, 2,5 tundi pärimisküsimusele, 2,5 tundi ühingute läbirääkimistele ja 25 tundi avaldaja toodud ajakulu). Tasu määramisel saab lähtuda pärandvara väärtusest. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus vabastas 26. juuni 2017. a määrusega hooldajad ametist ning määras hooldaja I tasuks 18 900 eurot (sh käibemaks) ja hooldaja II tasuks 15 750 eurot (ilma käibemaksuta).
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hooldajate tasutaotlus põhjendatud. Kohtupraktikas on lähtutud pärandvara hooldajatele tasu määramisel pankrotiseaduses sätestatud halduri tasu määramise võimalikest kriteeriumitest. Samas ei ole võimalik arvesse võtta seda, kui palju on hooldaja töö tõttu laekunud vara pärandvarasse, nagu sätestab pankrotiseadus, sest hoolduse eesmärk ei ole sama, nagu on pankrotimenetluses halduri töö sisu. Hoolduse eesmärk on vara hooldada (seda säilitada) ja tasuda kulud. Seega tuleb tasu arvestamisel lähtuda pankrotiseaduse (PankrS) § 651 mõtte kohaselt olemasolevast varast, mis pärandajal oli, töö mahtu, ulatust ja keerukust.
7.2.Avaldaja I soovis koos teiste pärijatest avaldajatega pärandvarale kahe hooldaja määramist ja kohus määraski ühised hooldajad. Seetõttu tuli kõik tööd teha ühiselt ja omavahel kooskõlastada. Seega on mõlemal hooldajal õigus tasule. Avaldajad pidid hindama pärandaja vara hooldust vastutusrikkaks, tulenevalt pärandaja vara ulatusest ja koosseisust, aga ka teadlikud olema sellest, et hoolduse korral tuleb pärandvara valitsemisega tegeleda hooldajatel ning hooldust teostatakse tasu eest.
7.3.Avaldaja I ei ole ühtegi pretensiooni hooldajate töö kohta avaldanud. Avaldajal I on etteheited hooldajale II äriühingute juhtimisel, kuid mitte aruandest nähtuvale tööle. Seega ei saa avaldaja I etteheiteid arvesse võtta pärandi hooldusega seotud tasu määramisel. Väited, et hooldaja II on saanud äriühingute arvel katta kulusid, ei oma tähtsust, sest pärandi hooldajad ei ole kulude nõuet esitanud. Eeltoodu alusel ei ole avaldaja I väited pärandi hooldajate tasu määramisel olulised.
7.4.Kohtutäituri pärandvara inventuuri akti alusel saab pärandaja vara suuruseks hinnata umbes 1 272 618 eurot. Sellisel juhul oleks PankrS § 651 lg 3 järgi tasu 5% pankrotivarast ehk 63 630 eurot 89 senti. Hooldajad ei ole sellises suuruses tasu nõudnud. Kuna pärandi koosseisu kuulus erinevaid asju, õigusi, kohustusi ja tegemist on mahuka pärandvaraga, siis tuleb pidada hooldust tavapärasest keerukamaks ning seda tuleb arvestada tasu määramisel.
7.5.Arvestuse kohaselt kulus kummalgi hooldajal alates 2016. a märtsist kuni 2017. a juunini iga kuu 7 tundi (kokku 105 tundi). Aruande kohaselt oli töö hõlmanud eri liiki toimingutega.
2-16-1540 Tööle kulunud aeg (1 tööpäev kuus) ei ole ebamõistlik ja on vajalik. Tasumäär 150 eurot on kooskõlas töö keerukuse ja mahuga. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras pärandvara hooldajate tasu suuruse, ning jätta uue määrusega hooldajale II tasu määramata ja määrata hooldaja I tasu suuruseks 3750 eurot (lisandub käibemaks).
8.1.Hooldajal II ei ole õigust saada tasu, sest ta ei täitnud hooldaja kohustusi nõuetekohaselt ja toimis pärijate huvide vastaselt, sh tegi endale kasulikke tehinguid ega andnud pärijatele teavet. Hooldaja II täitis hooldaja ülesandeid tööajal, mille eest sai ta pärandvara hulka kuuluvate äriühingute juhatuse liikmena tasu, samuti sai ta muid hüvesid (sõiduauto, kütus, mobiil- ja andmesideteenus). Seega ei ole tal õigus saada topelttasu.
8.2.Isegi kui hooldajal II on õigus saada tasu, ei ole kummagi hooldaja tasu suurus põhjendatud. Aruandes on loetletud küll toimingud, kuid sellest ei nähtu toimingutele kulunud aeg, mistõttu ei ole tasu suurus kontrollitav. Mõistlik ajakulu võib olla 25 tundi kummagi hooldaja kohta.
9.Hooldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
9.1.Hooldaja I hinnangul ei ole avaldaja I hinnanguline ajakulu 25 tundi põhjendatud. Avaldaja I ise taotles ühiste hooldajate määramist ning sellest tulenevalt pidid hooldajad pidevalt konsulteerima. Lisaks pidid hooldajad hoidma end olukorraga pidevalt kursis. Tasu määrates tuleb silmas pidada ka pärandvara väärtust. Teised pärijad ei ole tasu suurust vaidlustanud.
9.2.Hooldaja II hinnangul tuleb tasu suurust määrates arvestada pärandvara väärtust (26 000 000 eurot) ja koosseisu (kaheksa äriühingut, vanade mootorsõidukite kollektsioon), pärimismenetluse keerukust (ilmus välja testament), hooldajate vastutust, hoolduse kestust (15 kuud) jt asjaolusid. Tasu peab olema samas suurusjärgus pankrotihalduri või saneerimisnõustaja tasuga. Hoolduse ajal pärandvara väärtus suurenes. Väited, mis puudutavad hooldaja II seoseid äriühingutega, on pärandvara hooldaja tasu seisukohalt asjakohatud.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
11.Ringkonnakohus tegi 26. aprillil 2018 menetlusosalistele ettepaneku lahendada kohtuvaidlus kompromissiga või esitada hooldajatel täpne loetelu pärandi hooldamisel tehtud toimingute ja neile kulunud aja kohta.
12.Menetlusosalised teatasid, et nad ei saavutanud kompromissi, ning pärandvara hooldajad esitasid 10. mail 2018 ringkonnakohtule loetelu kummagi hooldaja tehtud toimingutest ja kummagi hooldaja tööaja arvestuse, mille kohaselt kulus hooldajal I pärandvara hoolduseks 105 tundi ja hooldajal II 219,5 tundi.
2-16-1540
13.Avaldaja I vaidles täiendatud seisukohtadele vastu. Hooldajad ei ole täiendatud aruandeid pärijatele kunagi esitanud. Aruanded kajastavad tegevusi, mis ei ole seotud pärandvara hooldusega või mis kattuvad hooldaja II tegevusega juhatuse liikmena. Tasu suurust ei saa siduda pankrotihalduri ega saneerimisnõustaja tasu suurusega. Vara valitsemine ei olnud sedavõrd keerukas, nagu väidavad hooldajad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb pärandvara hooldajatele määratud tasu suuruse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab pärandvara hooldajate tasu suuruse kindlaks maakohtust väiksemas ulatuses. Muus osas ei ole avaldaja I ega ükski teine menetlusosaline maakohtu määrust vaidlustanud.
15.Seega vaidlevad menetlusosalised üksnes pärandvara hooldajatele määratud tasu suuruse üle. Avaldaja I ei ole nõus maakohtu poolt pärandvara hooldajatele määratud tasu suurusega, sh ei ole avaldaja I hinnangul hooldajal II üldse õigust tasu saada. Hooldajate hinnangul on aga maakohus põhjendatult nende tasutaotluse kogu ulatuses rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga I, et maakohus on määranud pärandvara hooldajatele põhjendamatult suure tasu, kontrollimata seejuures, milliseid toiminguid ja millise aja vältel pidid hooldajad pärandavara hooldamiseks tegema. Selliselt on maakohtu kaalutlusotsustus olulises osas ka põhjendamata.
16.Ringkonnakohus selgitab, et pärandvara hooldajal on PärS § 114 järgi õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu, sh määrab hooldaja tasu suuruse kohus. Seda, millest juhindudes määrab kohus pärandvara hooldaja tasu suuruse, ei ole kehtivas õiguses täpsemalt reguleeritud. Seega peab kohus määrama pärandvara hooldajale mõistliku tasu, mis vastab pärandvara hooldamisel täidetud ülesannetele, arvestades nii hooldaja täitetud ülesannete mahtu kui ka keerukust. Seejuures ei sõltu pärandvara hooldaja tasu üldjuhul pärandvara väärtusest ega pärandvara hooldaja kvalifikatsioonist (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. 2018. § 587 kommentaar, p 3.1.2). Eelnevat arvestades on pärandvara hooldajal õigus saada tasu üksnes pärandvara hooldades tehtud põhjendatud ja vajalike toimingute eest, sh peab ka toimingutele kulunud aeg olema põhjendatud.
17.Praegusel juhul esitasid hooldajad maakohtule 21. mail 2017 menetlusdokumendi (I kd, tl 58–59), milles palusid lõpetada pärandvara hoolduse ja määrata kindlaks kummagi hooldaja tasu suuruse. Selles menetlusdokumendis sisaldus mh pärandvara hooldajate aruanne, millest nähtus, et hooldajad olid teinud pärandvara hooldamiseks mh 17 erinevat toimingut, kuid ei nähtunud ühegi toimingu tegemiseks kulunud aega. Küll aga kinnitasid hooldajad, et kummalgi kulus pärandvara hoolduseks keskmiselt 7 tundi kuus. Samuti märkisid hooldajad, et peavad kummagi hooldaja mõistlikuks tasuks 150 eurot tunnis (millele lisandub hooldaja I puhul käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud selline pärandvara hooldajate aruanne piisav, et kontrollida pärandvara hooldamisel tehtud toimingute ja nende eest makstava tasu vajalikkust ja põhjendatust. Seejuures ei olnud väidetav hooldusele kulunud aeg seostatud konkreetselt nimekirjas sisalduvate toimingutega. Ainuüksi hooldajate üldsõnaline väide, et neil kulus
2-16-1540 keskmiselt 7 tundi kuus, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav. Seda arvestades ei olnud maakohtul võimalik kontrollida, kui palju kulus hooldajatel aega toimingute tegemisele, mistõttu on maakohtu järeldused selles osas paljasõnalised ja põhjendamata. Samuti jättis maakohus hindamata, kas hooldajate väidetud tunnitasumäär oli kooskõlas tehtud toimingute keerukusega. Ka selles osas järeldas maakohus üldsõnaliselt, et tasumäär on kooskõlas hoolduse keerukuse ja mahuga, ega põhjendanud määrust. Lisaks arvestas maakohus tasu suurust määrates (analoogselt pankrotihaldurile määratava tasu suurusega) pärandvara väärtust ning leidis ekslikult, et ka see asjaolu kinnitab tasu suuruse adekvaatsust, kuna nõutud tasu suurus ei ületa 5% vara väärtusest. Ainuüksi asjaolu, et tasu ei ületa 5% pärandvara väärtusest, ei tähenda, et hooldajad oleksid selles ulatuses pärandvara hooldamiseks toiminguid teinud. Kolleegiumi hinnangul peab pärandvara hooldaja tasu saamiseks sarnaselt riigi õigusabi korras määratud või muu lepingulise esindajaga suutma kohtule tasu hüvitamist nõudes ära näidata, milliseid toiminguid millise tasumääraga ta tegi ja kui palju neile toimingutele aega kulus. Kuna PärS § 112 lg 3 p 4 järgi peab hooldaja vara valitsemisest kohtule ja pärijatele aru andma, siis peaksid hooldaja tehtud toimingud nähtuma kohtule esitatud pärandvara hooldamise aruandest. Praegusel juhul esitasid hooldajad maakohtule sedavõrd üldsõnalise ja napi aruande, mille põhjal ei saa järeldada, et hooldajad oleksid teinud väidetud mahus toiminguid.
18.Eeltoodut arvestades palus ringkonnakohus esitada hooldajatel kohtule täpsustatud aruande, mille alusel saaks kohus veenduda, milliseid toiminguid tegid hooldajad pärandvara hooldamiseks, ning milline oli neile toimingutele kulunud aeg ja toimingu keerukust arvestades mõistlik tasumäär. Avaldaja I heitis hooldajate uutele aruannetele ette seda, et selliseid toiminguid sisaldavaid aruandeid ei ole hooldajad pärijatele varem esitanud ega pärijaid neist teavitanud. Kolleegiumi hinnangul ei takista see siiski hooldajatele tasu välja mõista, kui hooldajad on aruandes nimetatud toiminguid tegelikult teinud. Avaldaja I tõi esile ka seda, et osad toimingud ei ole seotud pärandvara hooldamisega, kuid nimetas täpsemalt üksnes hooldaja II juhatuse liikmena tehtud toiminguid. Ülejäänud toimingute puhul ei ole avaldaja I selgelt esile toonud, et hooldajad neid ei teinud. Arvestades pärandvara koosseisu ei ole kolleegiumil alust kahelda, et hooldajad ei oleks nimetatud toiminguid üldse teinud. Lisaks leidis avaldaja I, et Sääre tee 27 asuva kinnisasjaga ja vanasõidukite kollektsiooniga tehtud toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud, ning pärijate väljaselgitamine ei olnud enam vajalik. Arvestades hooldajate esitatud uusi aruandeid ja avaldaja I vastuväiteid, kontrollib ringkonnakohus alljärgnevalt kummagi hooldaja tehtud toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.
19.Hooldaja I aruande järgi tegi ta ajavahemikul 15. jaanuarist 2016 kuni 19. maini 2017 pärandvara hooldades kokku toiminguid 105 tunni ulatuses. Hooldaja II aruande järgi tegi
2-16-1540 tema ajavahemikul 15. jaanuarist 2016 kuni 24. aprillini 2017 toiminguid kokku 219,5 tunni ulatuses. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus määras pärandaja varale hooldajad 4. märtsi 2016. a määrusega ja vabastas nad 26. juuni 2017. a määrusega. Seega said hooldajad teha pärandvara hooldamise toiminguid üksnes sel ajavahemikul. Mõlemad hooldajad on aruandesse märkinud aga toiminguid alates 15. jaanuarist 2016, mil nad ei olnud veel pärandvara hooldajad. Kolleegium möönab, et hooldajad võisid teha sel ajal toiminguid muul õiguslikul alusel, kuid see ei anna alust määrata neile selle aja eest praeguses menetluses PärS § 114 alusel pärandvara hooldaja tasu. Seetõttu ei ole kummagi hooldaja enne 4. märtsi 2016 tehtud toimingud põhjendatud ja tuleb jätta pärandvara hooldaja tasu määramisel arvestamata. Seetõttu ei ole hooldaja I toimingu põhjendatud 16 tunni ulatuses ning hooldaja II toiminguid 36,5 tunni ulatuses.
20.Pärandvara hooldaja tasu määrates tuleb kohtul arvestada sedagi, et kõik toimingud, mille eest hooldaja tasu küsib, oleks seotud pärandavara hooldaja ülesannete täitmisega. PärS § 112 lg 3 järgi on pärandvara hooldaja on kohustatud: 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. Hooldajate esitatud aruannetest nähtub, et nad on teinud pärandvara hooldajatena kokkuvõtlikult peamiselt järgmisi toiminguid: - pärandvara koosseisuga tutvumine, hindamine ja vahekokkuvõtete tegemine; - pärijate seaduslike esindajatega suhtlemine pärandvaraga seotud küsimustes ja toimingute kooskõlastamine, sh konsulteerimine pärandvara kasutamise ja kulude kandmise küsimustes ning ühis- ja pärandvara jagamise teemal; - pärandaja pangakontode, väärtpaberikontode ja laenu- ning liisinglepingutega tegelemine; - maksuameti ja kohtutäituriga suhtlemine; - pärandvara hulka kuuluvate kinnisasjade võõrandamine, haldusküsimuste lahendamine, jagamine ja seadustamine, vajalike nõusolekute andmine; - automuuseumi majandamine, sh haldamine, rahastamine, sõidukite kindlustamine, tehnoülevaatus, sõiduki müük, ost jms; - pärandajale kuulunud äriühingu osadest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine, sh ühingute majandusaasta aruannete kinnitamine, audiitori ja nõukogu esimehe valimine, kahe ühingu ühinemine; - MTÜ V likvideerimise küsimusega tegelemine ja hoonestusõiguse võõrandamine; - pärijatele Y osade ostmine; - pärijatele väärtpaberikontode avamine; - pärijatele dividendide ja elatise maksmine; - ÜM kulude katmine; - kohtuvaidluse jätkamise otsustamine; - paadi liisingulepingu lõpetamine ja väljaost.
2-16-1540 Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada pärandajale kuulunud ühis- ja pärandvara jagamise küsimuste arutamist pärandvara hooldajate ülesandeks. Seetõttu on kolleegiumi hinnangul põhjendamatud hooldaja I 19. aprilli, 25. juuli, 22. augusti 2016. a ning 20. märtsi ja
25.aprilli 2017. a toimingud hinnanguliselt 3 tunni ulatuses. Samal põhjusel on põhjendamatud ka hooldaja II 19. aprilli, 14., 25. ja 26. juuli ning 19. ja 22. augusti 2016. a, samuti 20. märtsi 2017. a toimingud 6 tunni ulatuses. Lisaks ei saa pärandvara hooldaja I ja II põhjendatud toiminguks pidada panga ja osaühingu laenulepingu pikendamist (10. märtsi 2016. a toiming kestusega hooldajal I 0,5 tundi ja hooldajal II 1 tund) ja pärandajale kuulunud ettevõtete auditeerimislepingute allkirjastamist (22. aprilli 2016. a hooldaja I ja II toiming kummalgi kestusega 1 tund), sest seda pidanuks tegema osaühingu juhatus. Põhjendatud ei ole ka hooldaja II kohtumised AA-ga pärandvara haldamise küsimustes (1. ja
29.aprilli ning 6. mai 2016. a toimingud kestusega kokku 3 tundi), sest kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, millisel põhjusel see vajalik oli, samuti oli pärandvara hooldajal I vandeadvokaadi kvalifikatsioon. Selline toiming ei nähtu ka pärandvara hooldajate kohtule algselt esitatud aruandest (I kd, tl 58–59). Põhjendamatu on ka suhtlemine arhitektiga seoses Magasini 3c asuva kinnisasjaga (hooldaja II 7. ja 11. aprilli 2016. a toimingud kestusega 2 tundi), Pärnu mnt 139e/12 kinnisasja naabri ehitusloale kooskõlastuse andmine (9. märtsi 2016. a hooldajate I ja II toiming kummalgi kestusega 1 tund), Nõmme tee 9 ja 12 asuvate majade näitamine ostuhuvilistele (hooldaja II
10.märtsi ja 28. aprilli 2016. a toimingud kestusega 1,5 tundi), Taebla maja müük ja Vergi majade seadustamine (hooldaja I 2., 19. ja 30. mai 2016. a toimingud kestusega hinnanguliselt 0,75 tundi ning hooldaja II 2., 12.,19. ja 30. mai 2016. a toimingud kestusega 4 tundi), Taebla ja Kase pst majade dokumentatsioon (hooldaja II 23. mai 2016. a toiming kestusega 0,5 tundi), Purje kinnistu jagamine ja seadustamine (hooldaja I 13. juuni 2016. a toiming kestusega 0,25 tundi ning hooldaja II toiming kestusega 0,5 tundi), Liiseri kinnistu piiride mahamärkimine (14. septembri 2016. a toiming kestusega 1 tund), Tartu mnt 25 kohtuvaidluse jätkamine (mõlema hooldaja 30. jaanuari 2017. a toiming kestustega kummalgi hinnanguliselt 0,5 tundi), sest need kinnisasjad ei kuulunud pärandvara nimekirja järgi pärandajale. Kolleegiumile jääb arusaamatuks ka see, kuidas oli MTÜ V likvideerimine ja R majandamine pärandvara hooldaja ülesandeks. Asjaolu, et pärandaja oli selle juhatuse liige, ei tähenda seda, et pärandvara hooldajad pidid asuma tema asemel juhatuse liikme ja likvideerija ülesandeid täitma. Seetõttu ei ole pärandvara hooldamisel põhjendatud hooldaja I 27. märtsi, 5. aprilli,
19.ja 22. juuli, 24. augusti, 7. oktoobri ning 14., 15. ja 24. novembri 2016. a toimingud kestusega 4,5 tundi, samuti hooldaja II 27. märtsi, 5. aprilli, 19. ja 22. juuli, 2., 23. ja 24. augusti, 15. septembri, 14., 15., 24. ja 29. novembri 2016. a toimingud kestusega 12 tundi. Eeltoodut arvestades ei saa lugeda põhjendatuks hooldaja I toiminguid 11,5 tunni ulatuses ning hooldaja II toiminguid 34 tunni ulatuses. Kolleegium märgib lisaks, et pärandvara hooldajad ei ole esitanud kohtule sellist aruannet, mille põhjal saaks kohus veenduda tehtud toimingute põhjendatuses, ega selgitanud ringkonnakohtule ka ringkonnakohtu nõutud täiendavas aruandes, kuidas on eelnimetatud toimingud seotud pärandvara hooldamisega. Olukorras, kus hooldajad soovivad saada tasu pärandvara hooldamise eest, peavad nad juba kohtule esitatud aruandes selgelt välja tooma, millise pärandvaraga milliseid toiminguid nad tegid ning kui palju neil igale toimingule aega kulus. Praegusel juhul on hooldajate
2-16-1540 maakohtule algselt esitatud aruanne sedavõrd napp, et selle alusel on raske mõista, milliseid toiminguid nad tegelikult hooldajatena tegid. Hoolas pärandvara hooldaja peab kohtule täpselt aru andma, milliseid toiminguid ta tegi ning pidama tasu saamiseks arvestust selle kohta, kui palju tal pärandvara hooldamiseks aega kulus, et kohus saaks tasu määrates hinnata nii tehtud toimingute kui ka neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.
21.Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud ka pärandvara hooldajate nõutud tasumäär 150 eurot tunnis, millele hooldaja I soovib lisada käibemaksu. Mõistlikku tasumäära määrates arvestab ringkonnakohus seda, et hooldajate tehtud toimingute hulgas oli nii lihtsaid toiminguid (nt pangakontode sulgemine jms) kui ka selliseid, mis nõudsid suuremat kompetentsi. Samuti nähtub ringkonnakohtule esitatud aruannetest, et hooldajal II kulus toimingutele rohkem aega kui hooldajal I, millest kolleegium järeldab, et hooldaja II tegi lihtsamaid ja ettevalmistavaid toiminguid ning hooldaja I osales toimingute tegemisel suuremat kompetentsi nõudvas lõigus, st kooskõlastas toiminguid, mis oli vajalik ühise hoolduse tõttu. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hooldaja I mõistlik tasumäär keskmiselt 100 eurot tunnis ning hooldaja II tasumäär 50 eurot tunnis. Seejuures ei hõlmab mõlema hooldaja selline tasumäär juba käibemaksu, sest kumbki hooldaja määrati pärandaja pärandvara hooldajaks füüsilise isikuna.
22.Eelnevat arvestades määrab kolleegium hooldaja I tasuks 7750 eurot (77,5 tundi × 100 eurot/tund) ning hooldaja II tasuks 7450 eurot (149 tundi × 50 eurot/tund).
23.Avaldaja I määruskaebuse väited selle kohta, et hooldajal II ei ole üldse õigust tasu saada, ei ole põhjendatud. Hooldaja II määrati pärandaja vara hooldajaks ning avaldaja I ei ole veenvalt selgitanud ega tõendanud, et hooldaja II oleks jätnud aruandes märgitud ülesanded täitmata või kahjustanud pärandvara oma toimingutega. Asjaolu, et hooldaja II oli samal ajal ka äriühingute juhatuse liige, on kolleegium arvestanud. See, et hooldaja II sai samal ajal ka juhatuse liikmena tasu ja muid hüvesid äriühingutest, ei tähenda seda, et ta ei peaks saama pärandvara hooldaja tasu, kuna juhatuse liikme ülesanded erinevad pärandvara hooldaja omadest.
24.Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus avaldaja I määruskaebuse osaliselt ning tühistab selle alusel osaliselt ka maakohtu määruse hooldajate tasu osas, ning määrab hooldajatele väiksema tasu.
25.Kuna nii hooldajate tasutaotlus kui ka avaldaja I määruskaebus on põhjendatud üksnes osaliselt, on kolleegiumi hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta kogu kohtuasja menetlemise kulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.