Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-18-15621

4.2 Välja mõista A P Tallinna linna kasuks menetluskuluna riigilõiv 300 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Pil tasuda Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse 16.05.2019.a. Hageja nõuded ja põhjendused Tallinna linn esitas 17.10.2018.a hagiavalduse A Pi vastu eluruumi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Tallinnas xxxx tn xxxx asuv eluruum nr xxxx kuulub Tallinna linnale ja selle vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus. Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja K S (isikukood xxxx) sõlmisid 18. novembril 2004 munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 32/V, mille alusel K S kasutas Tallinnas, xxxx eluruumi, üldpinnaga 75,1 m2.

2-18-15621

kindlaks, et kui A P ei vabasta Tallinnas xxxx asuvat eluruumi järgmisel päeval alates kohtuotsuse jõustumisest, siis tuleb A P eluruumist välja tõsta koos kõigi eluruumis asuvate isikute ja kogu varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 26.04.1994 esitas K S kui tagastatud maja üürnik Tallinna linnale taotluse enda arvele võtmiseks munitsipaaleluruumi taotlejana. 17.09.1996 otsustas Vanalinna KME Koostöökomisjon protokolliga nr 7, et tehniliselt on võimalik xxxx hoovihoone I korruse rendiruumid välja ehitada korteriks. 27.05.1999 sõlmiti K S ja hageja vahel taastamisleping nr 43 (xxxx Tallinn väljaehitamiseks sanitaartehnilistele tingimusteks vastavaks elamispinnaks. Tallinna Kesklinna vanema 27.05.1999 korralduse nr 286 punkti 2 kohaselt tuli K S vormistada üürileping peale ehitustööde lõpetamist. xxxx asuva hoovimaja näol oli tegemist eluruumiks kõlbmatu, varemates oleva pinnaga, millel puudus põrand, kanalisatsioon ja muud tingimused, mis annavad võimaluse lugeda pinda elamiskõlblikuks. Tallinna Kesklinna Valitsus väljastas 28.05.1999 volituse nr 1-16/1355, millega volitati K S esindama Tallinna Kesklinna Valitsust xxxx pinna eluruumidena taastamise ehitusprojekti tellimisel ja kooskõlastamisel, projekteerimis- ja ehitusloa taotlemisel Tallinna Linnavalitsuse ametites ja struktuurides. Taastamislepingu sõlmimisel võttis K S endale kohustuse taastada kõnealune pind omavahendite arvelt. K S täitis endale lepinguga võetud kohustuse ja investeeris eluruumi 1 351 085 krooni. Kostja esitab teostatud tööde maksumuse eksperthinnangu nr 1-3-816, mille teostas 17.04.2008 xxxx OÜ Tallinna Elamumajandusameti tellimusel. Hageja omakorda kohustus pinna valmimisel rakendama eluruumide erastamise seaduse (EES) § 22 lõiget 5, mille kohaselt, kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1995. aasta

2-18-15621

võtnud endale kohustuse võõrandada korter kostja õiguseellasele. Hageja ei ole kostjat teavitanud, et keeldub oma kohustust täitmast. Eeltoodust tulenevalt põhineb kostja valdus korterile seaduslikul alusel. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: 1) Hagejale kuulub xxxx asuv korteriomand xxxx, mille reaalossa kuulub eluruum nr xxxx. 2) 18.11.2004.a sõlmisid hageja ja K S munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 32/V ja selle alusel sai K S kasutada xxxx eluruumi 75,1m2 tähtajaga 18.11.2009.a, pärast lepingu tähtaja möödumist muutus leping tähtajatuks. 3) Hageja ja K S vahel on 27.05.1999 sõlmitud taastamisleping xxxx, Tallinn eluruumi väljaehitamiseks ja K S on eluruumi xxxx Tallinn parendanud. 4) K Sel ei olnud Tallinna linna 07.05.2003.a määrusega nr 38 kehtestatud munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimuste p 15 nõutavat üürileandja nõusolekut oma abikaasa K P majutamiseks munitsipaaleluruumis. 5) K S suri 26.07.2016.a. 6) K Se üleelanud abikaasa K P soovis 21.08.2016.a avaldusega astuda K Se asemel xxxx Tallinn eluruumi üürilepingu pooleks. 7) Tallinna linn teatas K P 25.08.2016.a, et eluruumi xxxx üürileping on ülesütlemisega lõppenud, K P taotlust pole võimalik seetõttu menetleda ja palus valduse vabastada. 8) K P eluruumi xxxx Tallinn valdust ei vabastanud. 9) Harju Maakohtu 14.06.2017.a otsusega nr 2-16-13357 kohustati K P eluruum xxxx Tallinn vabastama ja mittevabastamisel K P eluruumist välja tõsta. Otsus jõustus 30.05.2018.a. 10) K P andis eluruumi xxxx Tallinn valduse üle A P. 11) A P valdab eluruumi xxxx Tallinn jätkuvalt. Kostja palub lugeda üürileping ja taastamisleping õiguslikult seotuteks. Kostja arvates on kahe lepingu seotuse tõttu kostja õigustatud eluruumi edasiselt kasutama. Nimelt soovis Tallinna linn kostja väitel võõrandada eluruumi kostja õiguseellasele K S, kuid Tallinna linn ei teinud seda. Kohus ei tuvastanud lepingute põhjal, et hageja ja K Se vahel 18.11.2004.a sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping ja 27.05.1999.a sõlmitud leping nr 43 eluruumi väljaehitamiseks sanitaartehnilistele tingimustele vastaks, oleksid muul viisil õiguslikult seotud kui seeläbi, et mõlema lepingu objektiks on sama pind xxxx Tallinn. Kui ka hagejal oli kunagi tahe eluruum K S võõrandada, siis enam seda tahet pole. Tallinna linn on K Sega sõlmitud üürilepingu üles öelnud 19.05.2016.a avaldusega alates 31.08.2016.a Võlaõigusseaduse § 320 kohaselt üürileping ei lõpe ühe lepingupoole surmaga, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tallinna linna 07.05.2003.a määrusega nr 38 kehtestatud munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimuste p 20.2 kohaselt eluruumi üürileping lõppeb üürniku surmaga, välja arvatud juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab ühe kuu jooksul alates üürniku surmast üürileandjale soovist lepingusse astuda.

2-18-15621

K Se üleelanud abikaasa K P avaldas kuu aja jooksul peale K Se surma soovi lepingupooleks astuda, kuid K P valdas eluruumi seadusliku aluseta, kuna üürileandja nõusolek tema majutamiseks puudus. Seega ei kuulunud K P isikute hulka, kes sai nõuda lepingupooleks astumist. Tallinna linn vastas K P keelduvalt, väites, et leping lõppeb korralise ülesütlemisega 31.08.2016.a. K S ega K P pole üürilepingu lõppemist vaidlustanud üürikomisjonis ega kohtus. K S sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping lõppes K Se surmaga. Lepingu ülesütlemine Tallinna linna poolt kaotas K Se surmaga õigusliku tähenduse. K P kasutas ka K Se surma järel munitsipaaleluruumi ilma õigusliku aluseta. K P tunnistati kohtuotsusega eluruumile õiguse kaotanuks. K P abiellus A P. K P andis eluruumi valduse üle A Pile. Eluruumi valduse vabastamise nõudes ei oma tähtsust, et K S, kelle pärija on kostja, on hagejale kuuluvat eluruumi viinud sanitaartehnilistele tingimustele vastavasse korda ja eluruumi parendanud. Kostjal kui K Se pärijal on õigus esitada eluruumile tehtud kulutuste hüvitamiseks eraldi nõuded. Eluruumi üürileping on lõppenud ning kostjal puudub õigus hagejale kuuluvat eluruumi kasutada. Taastamislepingust ei tulene kostja õigust eluruumi kasutada, kuigi kostja seda väidab. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kostja valdab hageja asja (eluruumi) õigusliku aluseta. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja on eluruumi xxxx Tallinn omanik ja on kostja vastu esitanud valduse vabastamise nõude. Hageja nõue valduse vabastamiseks tuleb rahuldada. Otsuse täitmise viisi ja korra määramine Hageja on taotlenud määrata otsuse täitmise viis selliselt, et kui kostja ei vabasta eluruumi otsuse jõustumisel vabatahtlikult, tuleb ta koos talle kuuluva varaga märgitud eluruumist välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kooskõlas TsMS 445 lg 1 määrab kohus otsuse täitmise viisi ja korra vastavalt hageja taotlusele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas hagi rahuldanud, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus määrab hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

2-18-15621

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik osaliselt tühistatud ja põhjendusi muudetud Tallinna RK 28.11.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.