Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) hagi N.U. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. märtsi 2019 ja 3. aprilli 2019 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) (registrikood: 75008485); volitatud esindaja Vladislav Iljin Vastustaja (kostja) N.U. (isikukood: xxx); esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
1.Jätta Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 27. märtsi 2019 ja 3. aprilli 2019 määrused muutmata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 13. detsembril 2018 hagi N.U. (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes peatada täitemenetlus täiteasjas nr 158/2018/1530. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 5. novembril 2018 kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 20. septembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9080 ning nõude sisuks on võlgnevus 3147 eurot 92 senti, millele lisandub viivis. Kohtutäitur edastas hagejale 8. novembril 2018 täitmisteate menetluse alustamise kohta täiteasjas nr 158/2018/1530 ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Viru Maakohtu 20. septembri 2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-9080 kohaselt vaidlustas kostja kohtus töölepingu ülesütlemise Narva Kesklinna Gümnaasiumi poolt. Kostja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel (koondamine) 15. veebruaril 2017. Koondamisel maksti kostjale välja seadusega ettenähtud hüvitised. Viru Maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, menetluskulud ja viivised. Kohtuotsuse jõustumisega langes ära hageja kohustus maksta kostjale välja töölepingu lõpetamisel hüvitised TLS § 100 alusel. Hagejal on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise tõttu õigus nõuda kostjalt talle koondamisel alusetult makstud hüvitised tagasi. Nii kostjale kui ka teda kohtus esindanud advokaadile on tasaarvestuse avaldus esitatud
1.novembril 2018 ning samal päeval maksti kostjale tasaarvestuse tulemusena maksmisele jäänud summa välja. Seega hageja on täitnud kostja ees kohtuotsusest tulenevad kohustused täies ulatuses 1. novembril 2018, kostja nõue on rahuldatud ja kostjal ei olnud 5. novembril 2018 alust esitada kohtutäiturile täitmisavaldust. Kostja töölepingu lõpetamise õiguslik alus muutus kohtuotsuse asjas nr 2-17-9080 jõustumisel. Tasaarvestusolukord tekkis pärast kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-9080 jõustumist ja sellest tulenevalt on hageja poolt kostjale tasaarvestusavalduse esitamine kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 221 sätestatuga
2.Viru Maakohus rahuldas 7. jaanuari 2019 määrusega hagi tagamise taotluse, peatas hagi tagamise korras kohtutäitur Raigo Pärsi poolt kostja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 158/2018/1530 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
3.Kostja leidis, et esinevad TsMS § 371 lg 2 sätestatud alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Vastuväited, sh tasaarvestus, on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuivõrd hageja on esitanud
tasaarvestusavalduse pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei saa see avaldada mõju jõustunud kohtulahendi täitmisele. Hagejal oli võimalus esitada protsessuaalne tasaarvestus tsiviilasjas nr 2-17-9080 juhuks, kui kohus hagi rahuldab, kuid hageja seda ei teinud, mistõttu ei ole tal õigust TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus keeldus 27. märtsi 2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, tühistas määruse jõustumisel Viru Maakohtu 7. jaanuari 2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus nr 158/2018/1530. TMS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2, mille kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagejal oli õigus tsiviilasjas nr 2-17-9080 esitada tasaarvestusavaldus, kuna tasaarvestusolukord oli tekkinud sellega, et töötaja esitas hagi, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja mõista välja hüvitis. Hagejal tekkis õigus esitada tasaarvestusavaldus ning esitada nõue koondamise tõttu töötajale makstud summade tagastamiseks juhuks, kui hagi rahuldatakse. Hageja seda ei teinud. Seega leidis maakohus, et kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alused ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, on hagi esitamine õiguslikult perspektiivitu. Hagejal on võimalus esitada nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus tegi 3. aprillil 2019 täiendava määruse, millega jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas maakohtu 27. märtsi 2019 ja 3. aprilli 2019 määruste peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrused, teha asjas uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse ning jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt tekkis tasaarvestusolukord poolte vahel pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-17-9080. Maakohus on tasaarvestusolukorra tekkimise aja kindlaksmääramisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 197 lg-t 1. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis,
kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita (Riigikohtu
23.novembri
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 21). VÕS § 197 lg 1 kohaselt ei saa tasaarvestuseks kasutada nõuet, mis ei ole sissenõutav (Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 15). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 (kaebuses ekslikult märgitud lg 3) kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt koondamise tõttu makstud summade tagastamist kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-9080 jõustumisel. Sellest hetkest tekkis ka kostjal õigus nõuda hagejalt kohtuotsusega määratud hüvitist. Maakohtu määruse p-s 7 viidatud Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-73-14 ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kui hageja määruskaebus rahuldatakse ja maakohtu 27. märtsi 2019 määrus tühistatakse, tuleb tühistada ka 3. aprilli 2019 täiendav määrus, kuna selle tegemiseks olev õiguslik alus langeb ära.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on hageja käsitlus, mille kohaselt tekkis tasaarvestusolukord poolte vahel alles kohtulahendi jõustumisega tsiviilasjas nr 2-17-9080, ebaõige. Maakohtu 27. märtsi 2019 määruses on põhjendatult märgitud, et hagejal oli õigus tsiviilasjas nr 2-17-9080 esitada tasaarvestusavaldus, kuna tasaarvestusolukord oli tekkinud sellega, et töötaja esitas hagi, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja palus välja mõista hüvitis. Hageja on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 197 lg-s 1 sätestatut. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Eeltoodust tuleneb, et üksnes aktiivnõue (s.o antud olukorras kostja hüvitise maksmise nõue) peab olema sissenõutav, passiivnõue (s.o hageja makstud koondamishüvitise tagastamise nõue) peab olema täidetav (tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita), aga passiivnõue ei pea olema sissenõutav (Riigikohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 21). Oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib aga VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva. Hagimenetluses on lubatav kostja tasaarvestusavalduse esitamine menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab (Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Kostja aktiivnõue muutus sissenõutavaks TLS § 84 lg 1 järgi alates töölepingu lõppemisest. Hageja passiivnõue ei pidanud tasaarvestuse teostamiseks olema sissenõutavaks muutunud, see pidi olema üksnes täidetav. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Eelviidatud põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas tsiviilasjas.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määrused TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning vastavalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja edastas tasaarvestusavalduse kostjale pärast kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-9080 jõustumist. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 järgi on eespool nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus leiab, et hageja oleks saanud esitada tasaarvestuse avalduse kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-17-9080 juhuks, kui kohus hagi tema vastu rahuldab. Sellist kohtumenetluses alternatiivselt tehtud avaldust ei saa lugeda tingimuslikuks VÕS § 198 teise lause mõttes (Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 42; 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Tasaarvestus lahendatakse, kui hagi tuleks tasaarvestuseta kasvõi osaliselt rahuldada. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Kui võlgnik kostjana n-ö tavalises hagimenetluses võla sissenõudmiseks jätab esitamata hagi rahuldamist takistada võivad asjaolud, on see tema enda risk (vt Riigikohtu 21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 15.3). Vaidlust ei ole, et hageja vastavat tasaarvestuse avaldust kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-179080 ei teinud. Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu 29. septembri 2014. a otsusele tsiviilasjas 3-2-1-73-14, mille p 11 järgi on kohtulahendi puhul TMS § 221 lg 2 järgi tasaarvestuse vastuväide lubatud üksnes siis, kui alus, millel see põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hilisemat tasaarvestust pidas Riigikohus võimalikuks töövaidluskomisjoni otsuse korral. Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on võimalus esitada siis, kui ta on kostja nõude sundtäitmise käigus rahuldanud, uus nõue kostja vastu alusetult saadu hüvitamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab tühistamata maakohtu 27. märtsi 2019 määruse, puudub alus
3.aprilli 2019 täiendava määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus jättis õigustatult
3.aprilli 2019 määrusega menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Maakohus ei ole määruses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, märkides, et vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 teeb seda maakohus eraldi määrusega pärast asjas lõpplahendi jõustumist. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.