Narva linn Narva Linnavalitsuse kaudu hagi N U vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Narva linn Narva Linnavalitsuse kaudu (ik: 75008485) Hageja esindaja: Vladislav Iljin
esindajad
Kostja: N U (ik: xxxx) Kostja esindaja: v.adv. Küllike Namm
RESOLUTSIOON:
Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tühistada käesoleva määruse jõustumisel Viru Maakohtu 07.01.2019.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus nr 158/2018/1530.
Edasikaebamise kord:
Määrus poolte esindajatele ning kohtutäitur Raigo Pärsile kätte toimetada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast.
Asjaolud.
1.20.12.2018.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja alluvusel Narva linn Narva Linnavalitsuse kaudu hagi N U vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning taotlus hagi tagamiseks, s.o peatada täitemenetlus asjas nr 158/2018/1530.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 05.11.2018. a kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumenti täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur edastas hagejale 08.11.2018. a
täitmisteate menetluse alustamise kohta asjas nr 158/2018/1530 ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 20.09.2018. a otsus asjas nr 2-179080. Nõude sisu on võlgnevus summas 3147,92 eurot, millele lisandub jooksev viivis. Kohtuotsusest nähtub, et kostja vaidlustas kohtus töölepingu ülesütlemist Xxxx poolt. Kostja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 89 lg 1 alusel (koondamine) 15.02.2017. a. Koondamisel maksti kostjale ka seadusega ettenähtud hüvitised (koondamise puhul ja ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumise puhul). Viru Maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu § 107 lg 2 alusel ning mõistis hagejalt välja hüvitise kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, menetluskulud ja viivised. Töölepingu seaduse § 107 lg 1 järgi loetakse töölepingu tühisuse tuvastamise korral, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega kostja töölepingu lõpetamise alus ei olnud töölepingu seaduse § 89 lg 1. Kohtuotsuse jõustumisega langes ära hageja kohustus maksta kostjale välja töölepingu lõpetamisel hüvitised töölepingu seaduse § 100 alusel. Hageja on seisukohal, et tal oli töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise tõttu õigus nõuda kostjalt talle koondamisel alusetult makstud hüvitised tagasi. Nii kostjale kui ka teda kohtus esindanud advokaadile on tasaarvestuse avaldus esitatud 01.11.2018. a ning samal päeval maksti kostjale tasaarvestuse tulemusena maksmisele jäänud summa välja. Seega hageja on täitnud kostja ees kohtuotsusest tulenevad kohustused täies ulatuses 01.11.2018. a, kostja nõue on rahuldatud ja kostjal ei olnud 05.11.2018. a alust esitada kohtutäiturile täitmisavaldust. Tasaarvestuse tegemise õigus tekkis hagejal vahetult pärast kohtuotsuse jõustumist, seega hagi on kohane.
3.Viru Maakohtu 07.01.2019.a. määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Kohus määras hagi tagamise korras peatada kohtutäitur Raigo Pärsi poolt N U avalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 158/2018/1530 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
4.Kostja on seisukohal, et esinevad TsMS § 371 lg 2 sätestatud alused hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Nimelt on vastuväited, sh tasaarvestus, kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuivõrd hageja on esitanud tasaarvestusavalduse pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei saa see avaldada mõju jõustunud kohtulahendi täitmisele. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hagejal oli võimalus esitada protsessuaalne tasaarvestus tsiviilasjas nr 2-17-9080 alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, kuid hageja seda ei teinud, mistõttu ei ole tal õigust TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks olukorras, kus ta on esitanud tasaarvestusavalduse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
5.Hageja märkis, et kostja tööleping öeldi üles koondamise tõttu 15.02.2017. a. Kostja esitas 16.03.2017.a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda see üles öelduks alates 15.02.2017.a ja hüvitise maksmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjon 10.05.2017.a otsusega jäeti töötaja avaldus rahuldamata. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas 12.06.2017.a kohtule hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise väljamõistmiseks töötaja kuue kuu keskmise töötasu ning viivise nõudes. Kostja töölepingu lõpetamise õiguslik alus muutus kohtuotsuse asjas nr 2-17-9080 jõustumisel. Tasaarvestusolukord tekkis pärast kohtuotsuse asjas nr 2-17-9080 jõustumist ja sellest tulenevalt on hageja poolt kostjale tasaarvestusavalduse esitamine kooskõlas TMS §-s 221
sätestatuga ning ei ole vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Väär on kostja väide, et tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud. Kostja ei ole toonud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal. Kostja väidab, et hagejal oli võimalus esitada protsessuaalne tasaarvestus juhuks, kui kohus hagi rahuldab, kuid hageja seda ei teinud, mistõttu ei ole tal õigust hagi esitamiseks olukorras, kus ta on esitanud tasaarvestusavalduse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Alternatiivsete taotluste esitamine kohtumenetluses on menetluspoolte õigus, mitte kohustus. Tasaarvestusavalduse kohtumenetluse käigus esitamata jätmine ei tähenda, et hageja ei oleks saanud kasutada subjektiivset õigust, vaieldes täitemenetluses sundtäitmisele vastu tasaarvestuse tõttu. Kohtumääruse põhjendus.
6.Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub hagil perspektiiv. TMS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
7.Riigikohtu seisukoht on, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-73-14 leidnud, et kohtulahendi puhul on TMS § 221 lg 2 järgi tasaarvestuse vastuväide lubatud üksnes siis, kui alus, millel see põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, olukord erineb, kui tegemist on töövaidluskomisjoni otsusega.
8.Käesoleval juhul oli hagejal õigus kohtumenetluses nr 2-17-9080 esitada tasaarvestusavaldus, kuna tasaarvestusolukord oli tekkinud sellega, et töötaja esitas hagi, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja palus välja mõista hüvitis. Hagejal tekkis sellega seoses õigus esitada tasaarvestusavaldus ning esitada nõue koondamise tõttu töötajale makstud summade tagastamiseks juhuks, kui hagi rahuldatakse. Hageja seda aga ei teinud. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alused ei ole tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, on käesoleva hagi esitamine õiguslikult perspektiivitu. Hagejal on võimalus esitada nõue kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel.
9.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
10.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et kuna hagi jääb menetlusse võtmata, tuleb hagi tagamine tühistada. Sel põhjusel tühistab kohus 07.01.2019.a. määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
Viru Maakohtu kohtunik Maido Rootsi 03.04.2019 kohtumääruse 2-18-18863
RESOLUTSIOON:
Teha tsiviilasjas nr 2-18-18863 Viru Maakohtu 27.03.2019.a menetlusse võtmisest keeldumise määruse osas täiendav määrus. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal esitada enda menetluskulude nimekiri seitsme (7) päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist. Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2019 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 27. märtsi 2019 ja 3. aprilli 2019 määrused muutmata.
3.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. 27.03.2019 kohtumäärus 2-18-18863 jõustus 22. mail 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.