(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7017
Kohtuasi
L.L hagi A.C.D vastu töösuhte tuvastamise, saamata jäänud töötasu 8492,56 euro, puhkusetasu 1497,39 euro ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4647 euro, mittevaralise kahju 2000 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
L.L 06.01.2025 15.01.2025)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
apellatsioonkaebus
(täpsustatud
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): L.L (isikukood XXX), lepingulised esindajad Sirli-Kristi Käpa ja Karin Lehari Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A.C.D (registrikood XXX), seaduslik esindaja Õ, lepinguline esindaja Kaspar Kamsakan
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 29.05.2025
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja L.L (edaspidi hageja) ja kostja A.C.D (edaspidi kostja) vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled lõpetavad tsiviilasja nr 2-23-7017 kompromissiga järgmistel tingimustel: a. pooled kinnitavad, et soovivad käesoleva vaidluse lõpetada kompromissiga andmata siinjuures hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust positsioonist. Pooled soovivad kompromissi sõlmida üksnes lähtudes õigusrahust. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad olemasolevatest õigussuhetest tulenevad mistahes nõuded teineteise vastu;
b. kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud 2000 eurot 30.06.2025 ja 1000 eurot maksegraafikuga alates augustist 2025 10 järjestikuse kuu jooksul 100 eurot kuus iga kuu 10-ndaks kuupäevaks arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX;
c. kui kostja jääb punktis b märgitud maksetega viivitusse enam kui 10 päeva, siis muutub kogu tasumata summa sissenõutavaks.
1.2.Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2024 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-7017 menetlus. Poolte ülejäänud menetluskulud, mida ei ole nimetatud kompromissi punkti 1.1. alapunktis b., jäävad kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. Tagastada hagejale apellatsioonimenetluses pool tasutud riigilõivust, so 175 eurot kandes tagastamisele kuuluva riigilõivu hageja arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
Jätta hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ülejäänud osas rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitavas osas määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Määrus on edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus riigilõivu tagastamisest hagejale keeldub (resolutsiooni punkt 5). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.L.L (hageja) esitas 22.02.2023 töövaidluskomisjonile töövaidluskomisjoni asjas nr 41/358/23 avalduse, milles palus tööandjalt A.C.D (kostja) välja mõista: 1) saamata jäänud töötasu 2020. aasta oktoobrist kuni 13.01.2023 summas 46 525,93 eurot; 2) puhkusehüvitis perioodist 2021 ja 2022 kokku 56 kalendripäeva 3165,86 eurot; 3) TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu hüvitis 5088 eurot (bruto) (3 x 1696 eurot).
2.Töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse 27.03.2023 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 41/358/23 rahuldamata.
3.Hageja esitas 12.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu järgmiste nõuetega: 1) tuvastada hageja ja kostja vaheline töösuhe; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 9943,58 eurot (bruto), puhkusehüvitis brutosummas 1497,39 eurot ning töölepingu ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4647 eurot (bruto); 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittervaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot, 4) kohustada kostjat tasuma väljamõistetud summadelt viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vähendas 12.09.2023 menetlusdokumendiga töötasu nõuet 1451,02 euro võrra. 20.03.2024 kohtuistungil selgitas hageja, et loobub töötasu nõudest
2
2-23-7017 summas 1451,02 eurot (bruto) TsMS § 429 alusel ning tema töötasu nõude suuruseks jääb 8492,56 eurot.
3.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020 aasta septembril suulise töölepingu, mille alusel asus hageja tööandja juurde täistööajaga tööle tootmisjuhina. Hageja viidi 07.11.2022 tõsise terviserikkega kiirabi poolt haiglasse erakorralise meditsiini osakonda põhjusel, et hageja vererõhk oli kaugel üle normi. Hageja tervis sai pideva emotsionaalse vägivalla tõttu raskelt kahjustada ning sellele lisandus pidev mure töötasu mittemaksmise pärast. Hageja esitas tööandjale 20.12.2022 nõudekirja, milles palus tööandjal maksta välja töötasu, puhkusetasu ning millega nõudis tööandjale tervise kahjustamisega tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. Hageja ütles 12.01.2023 töölepingu üles töölepingu TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Tööandja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
5.Harju Maakohus võttis 06.12.2024 kohtuotsusega vastu hageja osaliselt hagist loobumise töötasu nõudest summas 1451,02 eurot (bruto), jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulusid kohus kindlaks ei määranud.
APELLATSIOONKAEBUS
6.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub teha uue otsuse, tühistades maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda (kohtuotsuse resolutsioon punktid 2 ja 3), ülejäänud osas (resolutsiooni punkt 1) jätta maakohtu otsus muutmata ja rahuldada hageja hagi 14 636,95 euro suuruses summas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 8492,56 eurot, saamata jäänud puhkusehüvitise brutosummas 1497,39 eurot, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise brutosummas 4647 eurot, rahuldada hageja mittevaralise kahju nõue 2000 euro suuruses summas, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja vastavalt esitatud ja tulevikus esitatavatele menetluskulude nimekirjale, mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama. Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Ringkonnakohus määras asjas kohtuistungi 29.05.2025. Pooled saavutasid kohtuistungi käigus peetud läbirääkimiste tulemusena ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille esitasid kinnitamiseks ringkonnakohtule. Pooled avaldasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on nendele teada. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3
2-23-7017
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
10.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
11.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
12.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada.
13.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
14.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub hüvitama hagejale menetluskulud summas 2000 eurot hiljemalt 30.06.2025 ja summas 1000 eurot maksegraafikuga alates augustist 2025 10 järjestikuse kuu jooksul summas 100 eurot kuus iga kuu 10-ndaks kuupäevaks arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
16.Hageja on taotlenud käesolevas asjas hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse osaliselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töövaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, teenistusse ennistamist või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmist. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt mh esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 euro ulatuses ning sellelt edasiulatuvate viiviste nõudes. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse mh nimetatud nõuete rahuldamata jätmise osas. TsMS § 124 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel kuulus sellistelt nõuetelt nii hagiavalduse kui apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv summas 350 eurot.
16.1.Apellatsioonimenetluses on apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasutud OÜ C poolt 350 eurot (laekunud kohtute infosüsteemi andemetel 06.01.2025). TsMS § 150 lg 2 p 1 4
2-23-7017 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selel menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (350 eurot) pool, s.o 175 eurot, hageja arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
16.2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus 03.11.2023 määrusega tagastanud hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivust enammakstud summa, so 700 eurot OÜ C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Määruse põhjendustest nähtuvalt on hageja maksnud riigilõivu kokku summas 1050 eurot, s.o 700 eurot ettenähtust enam, kuigi hagiavalduses esitatud nõuetelt kuulus tasumisele riigilõiv 350 eurot. Kuna maakohus on hagejale enammakstud summa tagastanud ning TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu, jääb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks muus osas rahuldamata.
17.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja on edasikaebeõigusest loobunud, ei saa käesolevale määrusele kompromissi kinnitavas osas määruskaebust esitada.
18.TsMS § 150 lg 8 alusel on määruse resolutsiooni p 5 edasikaevatav.