Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
29. märts 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-18188
Tsiviilasi
Natalja Fedotova hagi Vladimir Višnjovi vastu kaasomandi lõpetamiseks Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Višnjovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Vladimir Višnjov (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Natalja Fedotova (ik: XXX), esindaja advokaat Valeriy Gimaev
sisaldab ka näiliku tehingu tunnuseid, kuna esitatud ei ole dokumenti selle kohta, et lepingus märgitud summa oli tasutud. Vastuhagi õiguslikuks aluseks on pärimisseaduse § 23 lg 1; § 25 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87; § 89; § 90 lg-d 1, 2; § 92 lg-d 1, 2 ja § 94 lgd 1–4. Riigilõivu summat ei ole maakohus vastuhagejale teatanud.
Kostja väidab hagiavalduses, et Dmitri Višnjov ei olnud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse nr 1156 sõlmimise ajal Sillamäel XX kinnisasja 2/3 mõttelise osa omanik, kuna Valentina Višnjova oli 19.02.2018 teinud koduse testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks kostja. 23.09.2015 sõlmitud kinkeleping oli Valentina Višnjova 19.02.2018 tehtud koduse testamendiga tühistatud. Eeltoodust lähtudes on ebaselge, kas kostja soovib vaidlustada kinnisasja mõttelise osa müügilepingut, asjaõiguslepingut ja kinnistamisavaldust, rahasumma hoiustamise avaldust nr 1156 (nagu ta hagiavalduse nõudes välja on toonud) või hoopis lepingut, mille alusel sai Dmitri Višnjov Sillamäel XX kinnisasja 2/3 mõttelise osa omanikuks. Arvestades Riigikohtu selgitusi nt 13.02.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 (p-d 13, 14), saab võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et vastavalt Riigikohtu juhistele (nt 02.05.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13) ei saa TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Võimalik hagi tõendamatus ei saa olla TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ei ole õige ka TsMS § 371 lg 1 p 10, kuivõrd enne nimetatud aluse rakendamist pidanuks maakohus määrama tähtaja konkreetses summas riigilõivu tasumiseks. Ainuüksi asjaolu, et hagiavalduses on pooled märgitud ebatäpselt, ei saa olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS §-s 371. Antud juhul on hagimenetluse pooled kohtul võimalik kindlaks teha ka hagi asjaolude alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.