Natalja Fedotova hagi Vladimir Višnjovi vastu kaasomandi lõpetamiseks Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Višnjovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Vladimir Višnjov (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Natalja Fedotova (ik: XXX), esindaja advokaat Valeriy Gimaev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 1 osas, ja saata nimetatud osas tsiviilasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Natalja Fedotova (hageja) hagi Vladimir Višnjovi (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub lõpetada kaasomand kinnisasjale Sillamäel XX, jättes selle hageja ainuomandisse kohustusega maksta kostjale omandi kaotuse eest hüvitis 10 000 eurot, kohustada kostjat andma nõusolekud kaasomandi lõpetamise vormistamiseks ja omandiõiguse üleandmiseks ning tuvastada kostja kohustus anda hagejale üle hoonete valdus. Kostja esitas 31.12.2018 kohtule vastuhagi, milles esitas ka vastuväited hagile. Maakohus jättis 10.01.2019 määrusega vastuhagi ja vastuse hagile käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.01.2019 esitas kostja kohtule uue vastuhagi.
2.Viru Maakohus keeldus 28. jaanuari 2019 määrusega Vladimir Višnjovi vastuhagi Natalja Fedotova vastu mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse nr 1156 tehingu tühiseks tunnistamiseks menetlusse võtmast. Määruse kohaselt andis maakohus 10.01.2019 määrusega kostjale (vastuhagejale) tähtaja vastuhagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas määruses, et vastuhagi pooled on valed. Vastuhagi on perspektiivitu, sest sellega ei ole võimalik saavutada vastuhageja soovitud tulemust ehk tuvastada lepingu, mille pooleks vastuhageja ei ole, tühisust või kehtetust. Vastuhagi nõue ja põhjendused on ebaselged ning riigilõiv tasumata. Vastuhageja ei ole kohtu märgitud puuduseid kõrvaldanud. Uues vastuhagi terviktekstis on samad pooled: hageja Natalja Fedotova ja kostja Vladimir Višnjov, kuigi kohus selgitas, et vastuhagis on hagejaks pool, kes esitas vastuhagi (kostja põhihagis), ja kostjaks pool, kelle vastu on vastuhagi esitatud (hageja põhihagis). Vastuhagis on täpsustatud, et vaidlustatava lepingu number on 1153 ja nõue on tehingu tühiseks tunnistamine. Vastuhagi põhjendused ja viited seadustele on samad: viidatud on nii tehingu näilikkusele kui ka olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingule. Esitatud hagi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses perspektiivitu. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged ja ei viita sellele, et vaidlustatud leping võiks olla nende alusel tühistatud või tunnustatud tühiseks. Vastuhagi on perspektiivitu ka põhjusel, et nõuet ei ole esitatud tehingu mõlema poole vastu. Vastuhageja ei ole tasunud riigilõivu ega nimetanud vastuhagi hinda. Riigilõivu tasumata jätmine on takistuseks vastuhagi menetlusse võtmisele TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi. Kohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Vladimir Višnjov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019 määruse tühistamist ja vastuhagi menetluses võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vastuhagi põhjendatud. Kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse nr 1156 sõlmimise hetkel ei olnud Dmitri Višnjov Sillamäel XX kinnisasja 2/3 mõttelise osa omanik. Valentina Višnjova tegi 19.02.2018 koduse testamendi, kus ta võttis ära pärandi Dmitri Višnjovilt ning määras kogu oma vara pärijaks kostja. 23.09.2018 sõlmitud kinkeleping ja testament olid Valentina Višnjova 19.02.2018 koduse testamendiga tühistatud. Kostjal on tuvastatud XXX. Leping nr 1156 on sõlmitud pärast Valentina Višnjova poolt koduse testamendi tegemist ning on sõlmitud pettuse ja eksitusse viimise tulemusena. Leping nr 1156
sisaldab ka näiliku tehingu tunnuseid, kuna esitatud ei ole dokumenti selle kohta, et lepingus märgitud summa oli tasutud. Vastuhagi õiguslikuks aluseks on pärimisseaduse § 23 lg 1; § 25 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87; § 89; § 90 lg-d 1, 2; § 92 lg-d 1, 2 ja § 94 lgd 1–4. Riigilõivu summat ei ole maakohus vastuhagejale teatanud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.Natalja Fedotova palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata. Vastuväidete kohaselt ei ole vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus lähtudes TsMS § 660 lg-test 1, 3 ja § 3401 lg-st 2 vaidlustatav. Kostja ei taotlenud vastuhagi menetlusse võtmist üksnes vastuhagina, seega TsMS § 373 lg 3 järgi tuleb vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisel oodata selle menetlusse võtmise otsustamist eraldi hagina. Kui kohus jätab vastuhagi ka eraldi hagina menetlusse võtmata, siis kuulub see tagastamisele, mis on TsMS § 3401 lg 2 korras vaidlustatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28.01.2019 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ja § 659 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 1 osas, ning saata tsiviilasi nimetatud osas Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus ei ole vaidlustatav. Tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5 koosmõjus § 373 lg 3 esimese lausega on hagi (sh vastuhagi) menetlusse võtmisest keeldumise määrus edasikaevatav.
7.Ringkonnakohus leiab, et vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine on ebaõige TsMS § 373 lg 3 teise lause järgi, mis näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, v.a kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Vastuhagis sellist taotlust ei sisaldu. Seega juhul, kui maakohus leidis, et kostja esitatud hagi ei saa menetlusse võtta vastuhagina, tuli kaaluda (alustades selleks eraldi tsiviilmenetlust), kas hagi on võimalik menetlusse võtta eraldi hagina (määrates eelnevalt kostjale tähtaja hagi täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks). Maakohus seda teinud ei ole, vaid on koheselt keeldunud kostja esitatud hagi menetlusse võtmisest nii vastuhagina. Eeltoodu on aluseks maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks ja asja saatmiseks maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kostja esitatud hagiavaldus on oluliste puudustega, on hagi asjaolud ebaselged. Seetõttu ei ole võimalik enne hagi puuduste kõrvaldamist ja asjaolude selgitamist asuda ka seisukohale, et hagi on perspektiivitu. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 13.09.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11), et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks.
Kostja väidab hagiavalduses, et Dmitri Višnjov ei olnud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse nr 1156 sõlmimise ajal Sillamäel XX kinnisasja 2/3 mõttelise osa omanik, kuna Valentina Višnjova oli 19.02.2018 teinud koduse testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks kostja. 23.09.2015 sõlmitud kinkeleping oli Valentina Višnjova 19.02.2018 tehtud koduse testamendiga tühistatud. Eeltoodust lähtudes on ebaselge, kas kostja soovib vaidlustada kinnisasja mõttelise osa müügilepingut, asjaõiguslepingut ja kinnistamisavaldust, rahasumma hoiustamise avaldust nr 1156 (nagu ta hagiavalduse nõudes välja on toonud) või hoopis lepingut, mille alusel sai Dmitri Višnjov Sillamäel XX kinnisasja 2/3 mõttelise osa omanikuks. Arvestades Riigikohtu selgitusi nt 13.02.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 (p-d 13, 14), saab võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et vastavalt Riigikohtu juhistele (nt 02.05.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13) ei saa TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Võimalik hagi tõendamatus ei saa olla TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ei ole õige ka TsMS § 371 lg 1 p 10, kuivõrd enne nimetatud aluse rakendamist pidanuks maakohus määrama tähtaja konkreetses summas riigilõivu tasumiseks. Ainuüksi asjaolu, et hagiavalduses on pooled märgitud ebatäpselt, ei saa olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS §-s 371. Antud juhul on hagimenetluse pooled kohtul võimalik kindlaks teha ka hagi asjaolude alusel.
9.Kostja on välja toonud ja lisanud ka sellekohased tõendid, et ta on piiratud töövõimega isik. Ringkonnakohtu arvates tuleks maakohtul kostjale selgitada, et kostjal on oma õiguste väljaselgitamiseks ja võimalike huvide kaitseks võimalik taotleda riigi õigusabi. Arvestades kostja esitatud hagi arvukaid olulisi puudusi, ei ole kostja ilmselt võimeline ilma asjakohase õigusabita oma õigustest aru saama ega vajadusel neid kaitsma.
10.Ringkonnakohus märgib veel, et kostja poolt asjakohase hagi esitamisel ja selle menetlusse võtmisel on võimalik Natalja Fedotova hagis Vladimir Višnjovi vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel peatada.
11.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.