E V hagi Ametro Personalirent OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
5 585,74 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: E V (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: Osaühing Ametro Personalirent (registrikood 11041108; asukoht Lastekodu tn 6a, 10113 Tallinn; epost: xxx, [email protected]), seaduslik esindaja I P. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata E V hagi Ametro Personalirent OÜ vastu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõudes summas 4 401,24 eurot; perioodi 01.-15.01.2018.a eest töötasu nõudes summas 1 134 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõudes summas 50,50 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Jätta poolte menetluskulud E V kanda.
3.Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole Ametro Personalirent OÜ-l käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud, jätta Ametro Personalirent OÜ menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
2-18-9666 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.E V esitas 13.02.2018.a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Ametro Personalirent OÜ vastu. Avaldaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4 792,50 eurot, mõista tööandjalt välja töötasu summas 831,60 eurot, mõista tööandjalt välja puhkusehüvitis summas 50,50 eurot. Tööandja palus töötajalt välja mõista tööluusi ajal tekkinud kahju summas 1 134 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 09.05.2018.a otsusega töövaidlusasjas 4-1/299/18 E V avalduse Ametro Personalirent OÜ vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas E V ja Ametro Personalirent OÜ vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu E V ja Ametro Personalirent OÜ vahel TLS § 107 lg 2 alusel alates 15.01.2018.a, mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitise summas 378 eurot ning jättis rahuldamata töötaja avalduse tööga kindlustamata aja eest töötasu ja põhipuhkuse hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis Ametro Personalirent OÜ avalduse E V vastu rahuldamata.
2.E V esitas 24.06.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse uuesti läbivaatamiseks töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud osas. Hageja palub mõista Ametro Personalirent OÜ-lt E V kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4 401,24 eurot; mõista Ametro Personalirent OÜ-lt E V kasuks välja perioodi 01.-15.01.2018.a eest töötasu summas 1 134 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 50,50 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt alustas töötaja kostja juures tööd 13.12.2017.a. Tööandja suunas hageja renditöötajana tööle AS-i S. Töölepingut töötajaga ei sõlmitud. Kuna hagejal puudus tööleping ja ka arusaamine, kes on siiski tema tööandja, saatis ta 29.12. 2017.a AS S juhile kirja, kus andis teada, et tema töösuhe ei ole mitte kuidagi registreeritud ega reguleeritud. AS-st S vastati, et töölepingu peab hagejaga sõlmima ikkagi Ametro Personalirent OÜ, mida viimane ikka ei teinud. Olles pandud sellisesse teadmatusse olukorda, kuna Ametro Personalirent ei tahtnud hagejaga töölepingut sõlmida aga samas hageja tegi tööd ebatervislikes tingimustes ilma töölepinguta AS S-le esitas hageja 02.01.2018.a erakorralise ülesütlemis avalduse AS S-le. 10.01.2018.a oli hagejale selge, et viisil, kus Ametro Personalirent OÜ nõuab töötegemist aga samas ei sõlmi töölepingut või on seda nõus ainult tegema tingimuslikult (kui hageja sõlmib töölepingu nende poolt pakutud tingimustel sellisel juhul makstakse välja töötasu), ei saa olla töösuhte alus. 10.01.2018 tegi Ametro Personalirent ettepaneku sõlmida tööleping ja siis see kohe poolte kokkuleppel lõpetada. Hageja seda ettepanekut ei aktsepteerinud. Kokkulepet saavutamata saatis Ametro Personalirent 11.01.2018.a nõude hageja kohesele tööle asumisele. Hageja täpsustavale küsimusele, kuhu ta peaks tööle asuma, tööandja ei vastanud. Ametro Personalirent OÜ tunnistas töösuhet alles 11.01.2018.a, st kuuaega peale tööle asumist ning tegi siis ka lõpuks kande töötamise registrisse. 15.01.2018 ütles Ametro Personalirent OÜ töölepingu üles viidates, et hageja ei ole töölepingut täitnud. Pärast töölepingu ülesütlemist maksti hagejale välja töötasu detsembrikuu eest aga jäeti maksmata jaanuarikuu töötasu summas 1 134 eurot (tunnitasu 9,5 x 8 tundi x 15 tööpäeva) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 50,50 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-18-9666
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et 28.11.2017.a. kandideeris E V CV Keskuse kaudu Ametro Personalirent OÜ poolt pakutavale mööblidetalide viimistleja ametikohale. 05.12.2017.a. viibis E V töövestlusel Ametro Personalirent OÜ kontoriruumides Lastekodu tn. 6 A. Töövestlusel selgitati renditöö põhimõtteid ning teavitati teda sellest, et sobivuse korral sõlmib esimeseks 4 kuuks lepingu rendifirma ning isik töötab AS-s S renditöötajana ettevõtete omavahelise koostöölepingu alusel. 11.12.2017.a. sooritas isik ASs S proovipäeva. AS-i Si tehase juht teavitas Ametro Peronalirent OÜ-d, et töö sobib talle ja E V asus tööle 12.12.2017.a. 12.12.2017.a. sai Ametro Personalirent OÜ AS-st S teate, et töötaja ei ole tööle asunud. Järelepärimisele saadi vastus, et töötaja keeldub töötamast töölepingu alusel. Hageja tegi ettepaneku sõlmida võlaõiguslik leping kahe juriidilise isiku - AS Ametro Personalirent ning tema poolt juhitava ettevõtte vahel. Ametro Peronalirent OÜ nõustus ettepanekuga ning 13.12.2017.a. asus E Vainurme oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kuna isik ei saatnud Ametro Personalirent OÜ-le ettevõtte andmeid, kellega lepingut sõlmida, paluti tal 21.12.2017.a. kirjalikult saata ettevõtte andmed, mida E V ka tegi. 29.12.2017.a. esitas Ametro Personalirent OÜ kirjalikult lepingu teksti allkirjastamiseks ja/või parandusettepanekute tegemiseks. E V ei reageerinud sellele. 29.12.2017.a. esitas E V AS S tegevjuhi nimele kirjaliku teatise, milles väitis, et Ametro Personalirent OÜ ei ole sõlminud temaga töölepingut, kuigi töötas ettevõttes alates 13.12.2017.a. 29.12.2017.a lahkus E V omavoliliselt töökohalt enne tööaja lõppu ning enam tööle ei naasnud. E V ei ole oma puudumist tööandjale põhjendanud. E V ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta tööle alates 29.12.2017, kuigi oli teadlik tööandja asukohast ega teavitanud tööandjat, et tal ei ole võimalik mingil objektiivsel põhjusel tööle asuda. Ametro Peronalirent OÜ soovis E Vle tööd pakkuda, kuid töötajaga ei olnud võimalik kontakti saada. Tööga kindlustamata jätmise on põhjustanud töötaja enda tegevus, E V jäi töölt põhjuseta puuduma.
5.02.01.2018.a. esitas E V uue kirjaliku teatise AS S tegevjuhi nimele töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusena. AS S teavitas Ametro Personalirent OÜ-d viivitamatult mõlemast teatisest ning edastas teatiste tekstid. Samuti teavitas AS S Ametro Personalirent OÜ-d, et E V väitel on Ametro Personalirent OÜ-l 29.12.2017.a. seisuga temaga sõlmimata tööleping. 03.01.2018.a esitas Ametro Peronalirent OÜ E Vle kirjaliku järelepärimise tema tegevuse kohta. 10.01.2018.a. saatis E V oma isikukoodi ning pangaandmed ning Ametro Peronalirent OÜ-l oli võimalus registreerida töötaja Maksu-ja tolliametis töötajate registrisse. 10.01.2018 saatis Ametro Personalirent uuesti järelpärimise E V tegevuse kohta, kuna ta ei olnud kirjale midagi vastanud. 10.01.2018.a saatis E V AS S tegevjuhile e-kirja, milles teavitas, et AS Si ja tema vahel on töösuhted lõppenud ning ta nõuab hüvitist suuruses 6 679,20 eurot. 11.01.2018.a saatis Ametro Peronalirent OÜ E Vle töölepingu ning tulumaksu avalduse allkirjastamiseks. E V allkirjastas vaid tulumaksuavalduse. 11.01.2018.a. esitas Ametro Personalirent OÜ E Vle kirjaliku hoiatuse töökohustuste rikkumise lõpetamiseks. 15.01.2018.a seisuga ei olnud E V hoiatusele reageerinud ning Ametro Personalirent OÜ edastas lepingu ülesütlemisavalduse. Töövaidluskomisjon tegi antud vaidluses oma otsuse 25.04.2018, otsuse number 4-1/299/18. Kostja nõustus antud otsusega ning tasus 05.07.2018 E Vle hüvitist 378 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,
2-18-9666 mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.E V esitas 13.02.2018.a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Ametro Personalirent OÜ vastu. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt ning hageja esitas 24.06.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse uuesti läbivaatamiseks töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud osas. Ametro Personalirent OÜ ei ole palunud sama töövaidlusasja läbi vaatamist rahuldatud osas. Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 59 lg 1 on sätestatud, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Seega on töövaidluskomisjoni 09.05.2018.a otsus töövaidlusasjas 4-1/299/18 jõustunud osas, millega tuvastati E V ja Ametro Personalirent OÜ vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetati tööleping E V ja Ametro Personalirent OÜ vahel TLS § 107 lg 2 alusel alates 15.01.2018.a, ja mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitis summas 378 eurot. Seega ei vaata kohus enam läbi eelpoolnimetatud jõustunud nõudeid. Hageja palub mõista Ametro Personalirent OÜ-lt E V kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4 401,24 eurot; mõista Ametro Personalirent OÜ-lt E V kasuks välja perioodi 01.-15.01.2018 eest töötasu summas 1 134 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 50,50 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt saamata töötasu hüvitamist 01.-15.01.2018.a eest summas 1 134 eurot. Tööleping kehtis kuni 15.01.2018.a, hagejal oli kohustus täita tööülesandeid ning kostjal oli kohustus maksta hagejale töötasu. Samas ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et töötaja ei ole tööd teinud alates 29.12.2017.a, mil ta lahkus omavoliliselt ning kedagi teavitamata AS-ist S. AS S on 02.01.2018.a teatises kostjale märkinud, et E V lahkus 29.12.2017.a omavoliliselt töölt, teavitamata sellest AS S esindajat (tl 5-6). TLS § 28 lg 2 ja 3 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 35 järgi tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et töötajal ei ole kohustust tööd nõuda aga tööandjal on õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (RKTKo 3-2-1-117-11, p 19, 3-2-1136-07, p 12). Seega ei ole tööandjal kohustust tasuda töötajale keskmist töötasu aja eest kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
9.Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal oli läbi ASi S anda hagejale ka tööd. Töötaja on töövaidlusasja menetluses selgitanud, et keeldus tegemast põhjusel, et tööandja ei sõlminud temaga töölepingut, ta ei saanud aru, kes oli tema tööandjaks. Kohus märgib, et see, et 29.12.2017.a seisuga ei olnud poolte vahel kirjalikku lepingut ei saa olla selliseks asjaoluks, mis annaks töötajale alust töö tegemisest keelduda. Asjaolu, et pooled lepingut kirjalikult ei allkirjastanud ei oma tähtsust, sest TLS § 4 lg 2 järgi tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Antud juhul ei ole vaidlust, et töötaja asus tegema tööd, mille tegemist võib eeldada tasu eest ning tööandja ei vaielnud töötaja tööle asumisele vastu. Ajavahemikul 12.12.-29.12.2017.a tegigi hageja renditöötajana tööd ASis S. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et talle selgitati tööleasumisel, et ta asub tööle renditööjõuna ASs S,
2-18-9666 talle olid teada töö tegemise koht ja tema tööülesanded. Kui hagejal olid mingid kahtlused, oleks ta pidanud pöörduma selgituste saamiseks tööandja poole. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks täiendavateks selgitusteks kostja poole pöördunud.
10.Kuigi tööandja on olnud töölepingu sõlmimisega viivituses, ei nähtu asja materjalidest, et tööandja oleks pahatahtlikult keeldunud töölepingu sõlmimisest töötajaga. Kostja on väitnud, et hageja nõudis kostjalt mitte töölepingu vaid töövõtulepingu sõlmimist. Oma väidete kinnituseks on kostja esitanud poolte kirjavahetuse selle kohta, et hageja on edastanud kostjale temale kuuluva ettevõtte rekvisiidid ning kostja on ettevalmistanud töövõtulepingu projekti (tl 51-58). Hageja on seisukohal, et just kostja nõudis töövõtulepingu sõlmimist. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud kirjavahetusest selgub, et hageja edastas kostjale heal meelel xxx OÜ andmed ega väljendanud seal juures mingit vastumeelsust töövõtulepingu sõlmimiseks. Vastupidi, hageja avaldas kirjavahetuses muret töövõtulepingu puudumise kohta. Seega on hageja käitumine tööandjaga olnud vastuoluline. Enda isikukoodi ja pangakonto numbri on hageja edastanud SMSi teel tööandjale alles 10.01.2018.a. Hilisemast kirjavahetusest selgub, et hageja siiski ei soovinud töövõtulepingu sõlmimist kostjaga ning kostja on ettevalmistanud ning edastanud 11.01.2018.a ka töölepingu projekti (tl 71-73). Hageja seda allkirjastanud ei ole. Seega puudus hagejal seaduslik alus töö tegemisest keelduda ning tööandjal ei ole kohustust tasuda hagejale töötasu perioodi 01.-15.01.2018.a eest, kuivõrd hageja sel perioodil tööd ei teinud ning töö tegemine ei olnud takistatud tööandja vaid töötaja enda süül.
11.Hageja nõuab kostjalt puhkusetasu hüvitamist perioodi 01.01.2017-05.04.2018.a kasutamata puhkuse eest summas 50,50 eurot. TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Vastavalt TLS § 68 lõigetele 1 ja 2 antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Asja materjalidest nähtub, et kostja on arvestanud hagejale puhkusetasu summas 50,50 eurot, kuid on sellest summast maha arvestanud perioodi 01.-15.01.2018.a kuivõrd sellel perioodi eest ei ole hagejal õigus saada põhipuhkuse tasu. Seega tuleb ka see hageja nõue jätta rahuldamata.
12.TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja esitas töövaidluskomisjonile taotluse kolme kuu hüvitise väljamõistmiseks tööandjalt 109 lg 1 alusel summas 4 500 eurot. Töövaidluskomisjon kaalus igakülgselt poolte huve ja vaidluse asjaolusid, ning mõistis hageja kasuks välja ühe nädala hüvitise summas 378 eurot ning jättis rahuldamata hageja taotluse ülejäänud hüvitise osas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on töövaidluskomisjonis välja mõistetud summa 378 eurot hagejale tasunud.
13.Töövaidluskomisjon on eelnevalt tuvastanud, et tööandja poolne töölepingu ülesütlemine oli tühine, seega on hageja iseenesest õigustatud töölepingu erakorralise lõpetamise eest hüvitist saama. Kohus leiab, et hüvitise suuruse kindalaks määramisel tuleb arvesse võtta nii töösuhte kestust (antud juhul 13.12.2017.a kuni 15.01.2018.a, kusjuures reaalselt tegi hageja tööd 11 tööpäeva ajavahemikul 13.12.-29.12.2017.a) kui ka töösuhte lõpetamise
2-18-9666 asjaolusid. Kohus võtab arvesse muuhulgas ka asjaolu, et hageja lahkus töölt AS S 29.12.2017.a omavoliliselt kedagi teavitamata, töö tegemisest keeldumiseks ta iseenesest alust ei olnud, samuti hageja enda vastuolulist käitumist tööandjaga. Kohtu hinnangul on töövaidluskomisjon õigesti välja mõistnud hagejale hüvitise ühe nädala palga suuruses summas 378 eurot ja kohtu hinnangul hüvitise suurendamiseks alust ei ole. Seega selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
14.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei ole kostjal saanud viidatud kulusid tekkida. Seega kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.