nende Hageja: S G (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia; e-post: [email protected]); Kostja: Juhan Kala OÜ (registrikood 12702977; asukoht Landi tn 8, 13516 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S G hagi Juhan Kala OÜ vastu töövaidluses.
2.Tuvastada, et Juhan Kala OÜ poolt Juhan Kala OÜ ning S G vahel 01.08.2015.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 05.04.2018.a TLS § 88 lg 1 p 5ja 8 alusel on tühine.
3.Lõpetada Juhan Kala OÜ ning S G vahel 01.08.2015.a sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2018.a.
4.Mõista Juhan Kala OÜ-lt S G kasuks välja saamatajäänud töötasu summas 283,43 eurot (neto), puhkusehüvitis summas 1 418,63 eurot (neto) ja hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 1 500 eurot (neto). Menetluskulude jaotus
5.Jätta poolte menetluskulud Juhan Kala OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Juhan Kala OÜ-lt välja S G kasuks menetluskulud summas 1 208 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse
2-18-11439 täitmiseni tuleb Juhan Kala OÜ-l tasuda S Gle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 208 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.S G esitas 23.04.2018.a Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Juhan Kala OÜ vastu. Avaldaja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, mõista tööandjalt välja töötasu summas 283,43 eurot, mõista välja puhkusehüvitis summas 1 795,66 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 12.06.2018.a otsusega töövaidlusasjas 41/736/18 S G avalduse Juhan Kala OÜ vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping avaldaja ja tööandja vahel ei lõppenud tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel, töölepingu ülesütlemine sellel alusel on tühine. Töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu S G ja Juhan Kala OÜ vahel TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2018.a, mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses netosummas 1 500 eurot, mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks töötasu netosummas 283,43 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 1 795,66 eurot.
2.Juhan Kala OÜ esitas 30.07.2018.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. 08.08.2018.a määrusega võttis kohus menetlusse Juhan Kala OÜ taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ning kohustas S G’t esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. S G esitas 10.09.2018.a Harju Maakohtule hagi Juhan Kala OÜ vastu töövaidluses. Hageja palub tuvastada 01.08.2015.a Juhan Kala OÜ ja S G vahel sõlmitud töölepingu 05.04.2018 erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel; lugeda Juhan Kala OÜ ja S G vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks alates 05.04.2018; mõista Juhan Kala OÜ-lt S G kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1 500 eurot; mõista Juhan Kala OÜ-lt S G kasuks välja perioodi 01-05.04.2018 eest töötasu summas 283,43 eurot; mõista Juhan Kala OÜ-lt S G kasuks välja perioodi 01.01.2017 - 05.04.2018 eest kasutamata puhkuse hüvitis summas 1 418,63 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja 01.08.2015.a suulise töölepingu müügiesindaja ametikohale. Töötaja asutas 20.02.2018.a äriühingu nimega K OÜ. Töötaja on selle äriühingu osanik ja juhatuse liige. Antud äriühingu tegevusalaks on äriregistriandmetel märgitud kood x, mis vastab muude toidukaupade hulgimüügile, sh
2-18-11439 kalad, vähilised ja limused. Käesoleva ajani ei ole K OÜ äritegevust alustanud.
4.Tööandja esitas töötajale 05.04.2018.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt tööandja lõpetas 01.08.2015.a sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel seoses töötaja suhtes usalduse kaotamisega. Tööandja on oma avalduses viidanud töölepingu p 7.1. sätestatud kohustuste rikkumist, mille kohaselt töötaja oli kohustatud töölepingu kehtivuse ajal hoidma talle teatavaks saanud tööandja äri- ja tootmissaladusi. Tööandja viitas oma avalduses ka TLS § 97 lg-le 3, mille kohaselt TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja leiab, et tööandjal puudusid objektiivsed alused töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel. Töötaja asutatud äriühingut ei ole alus olnud käsitleda tööandja konkurendina, kuna antud äriühing ei ole majandustegevust alustanud. Pelgalt äriühingu nime järgi ja äriregistri tegevusala kande järgi eeldada konkureerivat ettevõtet, ei ole põhjendatud. Ühtlasi ei ole tõendatud ega põhjendatud tööandja väited, et töötaja oleks rikkunud konfidentsiaalsuskohustust töölepingu p. 7 või TLS § 33 mõistes. Tööandja vastupidine etteheide, et töötaja on rikkunud tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust, on paljasõnaline.
5.Töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et tööandja ei hoiatanud töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Isegi kui töötaja oleks pannud toime oma kohustuste rikkumise, siis oli tööandjal kohustus töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada. Hageja hinnangul ei ole tööandja käitunud seadusega kooskõlas, kui ütles töölepingu töötajaga erakorraliselt üles. Kuivõrd mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks ei olnud, tuleb lugeda töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel tühiseks. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2018.a ja töötajal on õigus nõuda tööandjalt hüvitist. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt saamata jäänud töötasu, sh puhkuse tasu kasutamata puhkuse arvel, (lõpparve). Töötajal on saamata töötasu töötamise eest 01-05.04.2018 (4 tööpäeva) summas 283,43 eurot. Töötajal on saamata kasutamata puhkuse eest puhkusetasu 35,29 päeva ulatuses ning hageja palub välja mõista puhkusehüvitisena 1 795,66 eurot ehk netosumma 1 418,63 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata Alternatiivselt, juhul, kui kohus peab hageja nõuet siiski põhjendatuks, palub kostja vähendada välja mõistetava hüvitise suurust nullini (seda mitte välja mõista), sest hageja on käitunud kostja kui tööandja suhtes ebaväärikalt ning asutanud salaja tööandjaga konkureeriva ettevõtte, mida ta ka juhtis.
7.Kostja kinnitab, et S G ja Juhan Kala OÜ sõlmisid 01.08.2015.a suulise töölepingu ning pooltel ei ole vaidlust töölepingu sõlmimise ja muutmise (lisad) üle. Tööleping sõlmiti ja seda asuti täitma töötaja poolt kohtule esitatud projekti tingimustel. Kostja esitas hagejale 05.04.2018.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse ja põhjendas seda kahel erineval alusel. Kostja selgitab, et töölepingu ülesütlemine toimus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, sest hageja oli pannud toime teo, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja S G on alates 20.02.2018.a K OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks. K OÜ tegutseb kostjaga samal tegevusalal (muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused). Kostja Juhan Kala OÜ põhitegevusalaks on kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük. Seega on kostjal Juhan Kala OÜ-l ja uuel ettevõttel K OÜ-l
2-18-11439 kattuvad tegevusalad ja tegemist on konkurentidega, mistõttu ei ole õige hageja väide, et kostjal puudusid alused töölepingu lõpetamiseks. Kostja hinnangul on tegemist sellise teoga, millega ta on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu, sest hageja poolt on salaja ning tööandja teadmata asutatud ettevõte, mis osutab tööandjale otsest konkurentsi ning tegeleb samuti kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüügiga. Eeltooduga seonduvalt on hageja üheselt mõistetavalt rikkunud ka oma töölepingu punktis 7.1 sätestatud kohustust töölepingu kehtivuse ajal hoida talle teatavaks saanud tööandja äri -ja tootmissaladusi, sest ilmselgelt on hageja Juhan Kala OÜ juures töötades omandatud teadmisi kasutanud uue ettevõtte loomisel ja juhtimisel ning tegevuse alustamisel.
8.Kostja selgitab, et töölepingu ülesütlemine toimus ka TLS § 88 lg 1 p 8 alusel, sest S G rikkus saladuse hoidmise ja konkurentsipiirangu kohustust. Hageja ei hoidnud talle teatavaks saanud kostja äri-ja tootmissaladusi, vaid hoopis kasutas neid uue ettevõtte loomiseks ja tegevuse alustamiseks. Niisamuti on alusetu hageja esitatud seisukoht, et tal ei ole seadusest tulenevat keeldu asuda teise äriühingu osanikuks või juhatuse liikmeks. Keeld olla tööandjaga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige tulenes talle ÄS § 185 lg 1 punktist 3 (juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige). Eeltoodu tõttu ei pidanud kostja võimalikuks töölepingu jätkamist TLS §-st 97 lg 2 p 2 tuleneva 30-päevase etteteatamistähtaja lõppemiseni, sest hageja oli kostja Juhan Kala OÜ usaldust üheselt kuritarvitanud ning tööandja teadmata asutanud konkureeriva ettevõtte K OÜ, mis on ühtlasi asunud kostja kliente endale võitma.
9.Väär on hageja seisukoht, et töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et tööandja ei hoiatanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist. Kostja hinnangul ei olnud tal antud juhul kohustust kõiki asjaolusid arvestades hagejat hoiatada töölepingu ülesütlemise eest. Tööandja leiab, et hageja ei saanud eelnevat hoiatamist oodata, sest ta oli teadlikult ja tahtlikult asutanud Juhan Kala OÜ-ga konkureeriva ettevõtte K OÜ, kes tegutseb tööandjaga samal tegevusalal ning mis on asunud tööandja kliente endale võitma. Eeltoodust tulenevalt on kostja öelnud töölepingu üles kooskõlas TLS §-dega 88 lg 1 p 5 ja p 8 ning hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 104 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata. Töölepingut ei saa lugeda lõppenuks hageja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2018, sest tööleping on lõpetatud tööandja poolt õiguspäraselt. Ka hageja nõue TLS § 109 lg 1 alusel 1500 euro välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata Kuivõrd hageja tööleping oli lõpetatud seadusega kooskõlas.
10.Alternatiivselt juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt ei olnud põhjendatud ning hagejal on õigus TLS § 109 lg 1 järgsele hüvitisele, siis palub kostja, et kohus vähendaks hagejale väljamõistetavat hüvitist nullini. Kostja leiab, et asjaolu, mis tingis hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise oli tingitud hageja enda ebalojaalsest käitumisest.
11.Saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta hageja poolt esitatud nõude suurust, kuid leiab, et see tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta ajavahemikus 01-05.04.2018.a oleks Juhan Kala OÜ kasuks tööd teinud, kui TsMS § 230 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis hagejal. Kostjal on alust arvata, et hageja tegutses sel ajal juba konkureeriva ettevõtte K OÜ kasu ja huvisid silmas pidades ning kostja huvides tööülesandeid ei täitnud. Kostja ei nõustu ka hageja puhkusehüvitise nõudega ja palub selle jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-18-11439
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: Hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2015.a suulise töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle müügiesindaja ametikohale. Töölepingu tingimused olid fikseeritud töölepingu nr 2 ja selle lisade projektides (tl 17, 22-24). Hageja asutas koos I Toga 20.02.2018.a K OÜ. Hageja on viidatud äriühingu üks asutaja, osanik ja juhatuse liige (tl 19). Kostja esitas 05.04.2018.a hagejale lepingu ülesütlemisavalduse alates 05.04.2018.a TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel (tl 21). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
14.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja 8 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja/või on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja lõpetas töölepingu hagejaga õiguspäraselt, kas hagejal on õigus kostjalt saada töölepingu lõpetamise eest hüvitist ning töötasu ja puhkusehüvitist. Kostja hinnangul on asjaolu, et hageja on kostjaga samal tegevusalal tegutseva äriühingu asutaja, osanik ja juhatuse liige põhjustanud tööandja usaldamatuse töötaja vastu sellises ulatuses, et tööandja ei pidanud võimalikuks hagejaga töösuhet jätkata ning ütles töötajale töölepingu päeva pealt üles. Hageja vaidleb tööandjale vastu ning selgitab, et tema osalusega äriühing K OÜ ei ole tegevust alustanud ega tööandjale otsest konkurentsi avaldanud.
16.TLS § 15 järgi töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 22 lg 1 kohaselt võib vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Pooltevahelise allkirjastamata töölepingu p 7.1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal, samuti ühe aasta jooksul käesoleva lepingu lõpetamisest arvates hoidma talle teatavaks saanud tööandja äri- ja tootmissaladusi. Sama lepinguprojekti p 7.2 kohaselt käsitletakse tööandja äri- ja tootmissaladusena informatsiooni tööandja poolt teistes äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta, samuti tööandja toodetavate toodete omahinda, toodete müügihindu, tööandja poolt sõlmitavate lepingute sisu, tööandja poolt omandatavaid infosüsteeme ja tarkvara ning tööandja poolt peetavat raamatupidamisarvestust.
17.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on töölepingu kehtimise ajal töölepingut rikkunud. Kõigepealt kohus märgib, et töölepingus ei ole pooled kokkuleppinud TLS § 23 sätestatud konkurentsipiirangus, st seda et hageja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal või hiljem töötada tööandja konkurendi juures. Kostja tugineb usalduse kaotamise
2-18-11439 põhistamisel sellele, et hageja on asutanud kostjaga sarnasel tegevusalal tegutseva ettevõtte ja on selle osanikuks ning juhatuse liikmeks. Kostja tugineb siinjuures ka äriseadustiku (ÄS) § 185 lg 1 p-le 3, mille kohaselt juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige.
18.Äriregistri andmete kohaselt oli hageja ajavahemikul 11.08.2014.a - 24.04.2018.a kostja juhatuse liige, selles asjaolus vaidlust ei ole. Vastavalt TLS § 1 lõikele 5 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani lepingule. Kohus selgitab, et õiguslik suhe ettevõtte ja juhatuse liikme vahel on oma olemuselt sarnane käsunduslepinguga, mille kaudu lepivad pooled kokku kindlate ülesannete täitmises teatud aja jooksul ning millele kohalduvad VÕS sätted, mis reguleerivad käsunduslepingu kehtivust. Seega, kui hageja kostja juhatuse liikmena rikkus temale juhatuse liikmelepingust tulenevaid kohustusi, saab tema suhtes rakendada käsunduslepingust ja ÄS tulenevaid sanktsioone (nt ÄS § 185 lg 2 sätestatut). Kuid asjaolu, et hageja asutas kostjaga sarnasel tegevusalal tegutseva ettevõtte ja on selle osanikuks ning ühtlasi juhatuse liikmeks, ei saa olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Töölepingut saab tööandja töötajaga üles öelda vaid töölepingu rikkumise eest. Pelgalt uue kostjaga samal tegevusalal tegutseva äriühingu asutamine hageja poolt ei ole veel töölepingu rikkumine. See võib iseenesest viidata lojaalsuskohustuse rikkumise kavatsusele, kuid ei ole koheselt lojaalsuskohustuse rikkumine. Konkreetseid tegusid, mis viitaksid hageja tegutsemisele kostja vastu töölepingu kehtivuse ajal esile toodud ei ole.
19.Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja ei ole teda enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Kostja hinnangul on tegemist nii ränga rikkumisega, mille puhul ei ole hoiatamine nõutav. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Ainult kostjaga samal tegevusalal tegutseva ettevõtte asutamine ei ole nii karm rikkumine, mille puhul ei pidanud hagejat hoiatama. Konkreetseid lojaalsuskohustust rikkuvaid tegusid kostja välja toonud ei ole. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et „TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lgte 1 ja 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda.“ (RKTKo 3-2-1-187-15 p12,13). Ka kostja enda poolt viidatud juhul so ÄS § 185 lg 1 p 3 juhul, võib ÄS § 185 lg 2 järgi osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist, kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatuga. Seega ka oleks ka kostja tulnud nõuda hagejalt keelatud tegevuse lõpetamist ning selgelt hoiatada, et keelatud tegevuse jätkumisel töösuhe lõpetatakse.
20.Kostja hinnangul tõendab hageja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumist hageja uue ettevõtte K OÜ teise osaniku ja juhatuse liikme I To 05.04.2018 e-kiri AS x toidukaupade ostujuhile (tl 41). Kohus kostjaga ei nõustu. Kõigepealt kohus märgib, et viidatud e-kiri on saadetud 05.04.2018.a kell 16:29, töösuhte lõpetas tööandja hagejaga 05.04.2018.a. Seega ei saa kohus kuidagi nõustuda kostja seisukohaga, et hageja on asunud konkurentsi osutama või avaldanud kostja ärisaladusi töösuhte kestel. Et hageja
2-18-11439 oleks teinud tegusid, mis viitaksid ärisaladuse avaldamisele töölepingu kehtivuse ajal kohtu ette toodud ei ole.
21.Kohus juhib kostja tähelepanu, et viidatud e-kiri ei ole saadetud mitte K OÜ, vaid x OÜ nimel. x OÜ juhatuse liige (kes oli samal ajal ka K OÜ juhatuse liige) kinnitas AS x toidukaupade ostujuhile, et peatas kõik kalatarned Juhan Kala OÜ-le ja seoses sellega AS x kaupa ei tule. Kuna 95% toorainest on pärit neilt (so xOÜ-lt) siis tulevikus K OÜ lepingu allkirjastamisega saavad nad tagada koheselt kalatoodete tarnimise kõikide seni Juhan Kalaga kokkulepitud hindade, tarnete ning ka kinnitatud kampaaniatega. Kohus nõustub kostjaga selles, et e-kiri viitab sellele, et AS-le X lubatakse samasuguseid tingimusi nagu kostja Juhan Kala OÜ varasemalt täitis. Kohus ei nõustu aga sellega, et ekirjast järelduks nagu hageja oleks ilmselgelt jaganud Juhan Kala OÜ ärisaladusi oma äripartneriga K OÜ-s. Nagu mõlema äriühingu so x OÜ ja ka x OÜ juhatuse liige I To kinnitas, tuli 95% Juhan Kala OÜ-le tarnitavast toorainest X X OÜ-lt. On üsna arusaadav, et X X OÜ juhatuse liige on kursis, milliste hindadega ta Juhan Kala OÜ-le toorainet tarnis ning millised olid tarnitavad kogused. Neid andmeid teades ei ole raske võimalikule kliendile kinnitada, et jätkatakse samadel tingimustel. Samuti on üldteada asjaolu, et suuremaid müügikampaaniaid korraldavad kauplejad koos algsete tarnijatega, järelikult pidi X X OÜ juhatuse liige olema teadlik ka võimalikest korraldatavatest kampaaniatest. Seega ei saa kohus viidatud e-kirjast kuidagi teha järeldust, et hageja on rikkunud töölepingu kehtivuse ajal ärisaladuse hoidmise kohustust vaid e-kirjas märgitud teave pidi I Tol suures osas olemas olema ka ilma hagejata. Lisaks ei ole viidatud e-kirjas viidatud konkreetsetele numbritele, vaid tegu on üldsõnalise selgitusega. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud mingeid teisi faktilisi asjaolusid, mille põhjal ta leiab, et hageja on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, ei saa TLS § 88 lg 1 p 8 olla töölepingu lõpetamise aluseks. Teod, millest nähtuvad hageja konkureerimine, ärisaladuse avaldamine või lojaalsuskohustuse rikkumine ja on seega töölepingu lõpetamise aluseks, peavad olema juhtunud enne töölepingu lõpetamist.
22.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tööandjapoolne 05.04.2018.a töölepingu ülesütlemine ei ole olnud kooskõlas seadusega, kuivõrd tegelikkuses puudus tööandjal töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Eeltoodust tulenevalt on kostjapoolne 05.04.2018.a. töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine.
23.TLS § 107 lg 1 ja 2 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus jõudis kõige eespooltoodu alusel järeldusele, et tööandjapoolne töölepingu hagejale ülesütlemine on tühine. Seega lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2018.a.
24.TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja esitas töövaidluskomisjonile taotluse kolme kuu hüvitise väljamõistmiseks tööandjalt 109 lg 1 alusel summas 4 500 eurot. Töövaidluskomisjon kaalus igakülgselt poolte huve ja vaidluse asjaolusid, ning mõistis hageja kasuks välja ühe kuu hüvitise ning jättis rahuldamata hageja taotluse kahe kuu hüvitise osas. Hageja ei ole kahe kuu hüvitise
2-18-11439 väljamõistmata jätmist vaidlustanud. Kostja on vaielnud hüvitisele vastu, kuivõrd on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on olnud õigustatud. Kostja on palunud hüvitist vähendada null euroni st jätta hüvitis hageja kasuks välja mõistmata. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, tööandja on töösuhte lõpetanud õigusliku aluseta nn „päevapealt“ seega on hageja iseenesest õigustatud hüvitist saama. Kohtu hinnangul on töövaidluskomisjon juba piisavalt vähendanud hageja taotletud hüvitist ning täiendavaks hüvitise vähendamiseks sh hüvitise täiesti välja mõistmata jätmiseks alust ei ole. Hüvitis hageja taotletud suuruses so summas 1500 eurot tuleb kostjalt välja mõista.
25.Hageja nõuab kostjalt saamata töötasu hüvitamist 01.-05.04.2018.a eest summas 283,43 eurot. Kostja hagetava summa suurusele iseenesest vastu ei vaidle, kuid leiab, et hageja töötasunõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on tal alust arvata, et hageja tegutses juba konkureeriva ettevõtte K OÜ kasu ja huvisid silmas pidades ning kostja huvides tööülesandeid ei täitnud. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja palganõudele ei ole asjakohased. TLS § 28 lg 2 ja 3 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Tööleping kehtis kuni 05.04.2018.a, hagejal oli kohustus täita tööülesandeid ning kostjal oli kohustus maksta hagejale töötasu. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks ta arvab, et hageja ei täitnud tööülesandeid. Pelgalt see, et hageja oli samal ajal teise äriühingu juhatuse liige ei tähenda koheselt, et hageja jättis oma töökohustused kostja ees täitmata. Kostja ei ole isegi väitnud, et hageja ei ilmunud ajavahemikul 01.0405.04.2018.a tööle või ilmus aga tegelikkuses ei täitnud tööülesandeid ning kostja oli sunnitud teda hoiatama ning nõudma töökohustuste täitmist. Seega on kostja arvamus, et hageja ei täitnud tööülesandeid oletuslik ning paljasõnaline. Kohus leiab, et töötasunõude suurus on kooskõlas poolte kokkulepituga, asja materjalidest ei nähtu, et seda hagejale tasutud oleks, järelikult kuulub hageja töötasunõue summas 283,43 eurot rahuldamisele.
26.Hageja nõuab kostjalt puhkusetasu hüvitamist perioodi 01.01.2017-05.04.2018.a kasutamata puhkuse eest summas 1 418,63 eurot, ühtegi sisulist vastuväidet hageja puhkuseraha nõudele ega selle suurusele ning kujunemise käigule kostja ei esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale oleks puhkusetasu viidatud perioodi eest makstud. TLS § 71 järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohtule on arusaamatu, millisel õiguslikul alusel hoidub tööandja töötajale lõpparve väljamaksmisest.
27.Hageja ei ole vastu vaielnud kostja puhkusetasu päevatasu arvestusele summas 50,89 eurot. Kohus lähtub kostja poolt esiletoodud päevatasu suurusest. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusetasu summas 35,29 päeva * 50,89 eurot päevas so 1 795,66 eurot (bruto).
28.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb täielikult rahuldada, tuvastada, et kostja poolt Juhan Kala OÜ ning S G vahel 01.08.2015.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine 05.04.2018.a TLS § 88 lg 1 p 5 ja 8 alusel on tühine, lõpetada poolte vahel 01.08.2015.a sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2018.a ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamatajäänud töötasu summas 283,43 eurot (neto),
2-18-11439 puhkusehüvitis summas 1 418,63 eurot (neto) ja hüvitis töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 1 500 eurot (neto).
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
32.Hageja esindaja esitas 18.02.2019.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 200 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1008 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusteenust osutatud 7 h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud ei ole.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude
2-18-11439 väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
35.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 12.09.2018.a tasunud riigilõivu 200 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
36.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: 30.07.18.a - taotlusega tutvumine, kliendiga kohtumine, suhtlemine analüüs - 0:25h, 08.08.18 - menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kliendiga suhtlemine - 0:15, 10.09.18 - õiguslik analüüs, hagi koostamine ja edastamine 3:30, 13.09.18 - menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kliendiga suhtlemine - 0:15, 08.10.18 - hagivastusega tutvumine, õiguslik analüüs, kliendiga suhtlemine 0:35, 24.10.18.a seisukoha koostamine ja edastamine 2:00, kokku 7 tundi.
37.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu praeguses asjas on mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
38.Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7 tundi, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (144 eurot) arvestades vastab 1 008 eurole. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse ning määrab kostjale kohustuse hüvitada hageja menetluskulud summas 1 208 eurot (lepingulise esindaja kulu 1008 eurot + kohtukulud 200 eurot).
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3099,67 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tinud kulusid ei hüvitata.