XX hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9874,35 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXX), lepinguline esindaja Ille Nakurt-Murumaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja XX kanda.
4.Välja mõista XX-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 137,50 eurot (käibemaksuta) Y OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 05.10.2017 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Y OÜ vastu töölepingu 17.04.2012 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, 2549,92 euro väljamõistmiseks hüvitisena töölepingu ülesütlemisest seaduses sätestatutust vähem etteteatamise eest ja 3824,43 euro väljamõistmiseks hüvitisena ebaseaduslikult üles öeldud töölepingu lõpetamise eest. Töövaidluskomisjon jättis avalduse 07.11.2017 otsusega rahuldamata.
2.Hageja esitas 07.12.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 25.01.2018 selle täpsustuse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, mõista kostjalt hüvitisena välja 3824,43 eurot kolme kuu keskmise palga ulatuses ja 2549,92 eurot hüvitisena töölepingu ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest.
3.Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2012 töölepingu nr 011 tähtajaga 5 aastat, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle seadmeoperaator-tõstukijuhi ametikohale. Kostja esitas 15.08.2017 hagejale kokkuleppe töölepingu erakorralise lõpetamise kohta ja samal päeval hoiatuse seoses tööle hilinemisega. Kostja hoiatas, et rikkumise kordumisel on tööandjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Tööle hilinemine oli tingitud pikkadest ületundide tegemisest. Kostja ise ei pööranud töötajate hilinemisele tähelepanu. Hageja sai küll 05.07.2016 kostjalt hoiatuse, kuid 17.04.2017 töölepingu pikendamine (kuni 23.11.2017) näitab, et hageja oli hea töötaja ja kostja ei pidanud rikkumist oluliseks.
4.Töölepingu lõpetamiseks puudus seadusest tulenev alus. Kostja ei esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust ega põhistanud töölepingu erakorralist ülesütlemist. Hagejale 15.08.2017 esitatud dokumendid ei ole töölepingu ülesütlemise aluseks.
5.Kuna hageja töötas kostja juures rohkem kui 5 aastat, tuli töölepingu lõpetamisest kaks kuud ette teatada. Kiire vallandamise põhjus oli ilmselt asjaolu, et hageja oli enne 15.08.2017 kaks nädalat töövõimetuslehel ja kostja võttis hageja kohale teise töötaja. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7.Kostja vastuse kohaselt esitas ta 15.08.2017 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel põhjusel, et töötaja rikkus vaatamata korduvatele hoiatustele järjekordselt oluliselt töölepingus või seaduses sätestatud kohustusi ning tööandjal ei olnud võimalik töösuhet jätkata. Leping öeldi üles hageja käitumise tõttu samal päeval varem antud hoiatuse üleandmisel. Kostja ei pidanud mõlema poole huve ja asjaolusid arvestades võimalikuks etteteatamistähtaega järgida.
8.Töölepingu pikendamine ei tõenda, et hageja oli hea töötaja. Kostja ei saa tööle hilinemist ja põhjuseta tööle mitteilmumist aktsepteerida ka pikaajaliselt tööl olnud töötajate puhul. Kostja osutab spetsiifilist põllumajanduse abiteenust. Töö saab toimuda ainult täiskoosseisus brigaadiga. Töötaja hilinemine toob kostjale kaasa leppetrahvi nõude klientide poolt, kuna tööliin jääb seisma. Kostja maksis hageja 25.06.2016 kahe tunnise
hilinemise tõttu 400 eurot leppetrahvi. Hagejale tehti suuline hoiatus. Paljasõnaline on hageja väide, et tema hilinemist õigustab ületundide tegemisest tingitud üleväsimus.
9.Alusetu on väide, nagu ei oleks hageja teadnud, mille eest teda 05.07.2016 hoiatati. Hilinemine on märgitud hageja poolt täidetud töölehele ja see arutati töötajaga läbi. Kostja tegi suulised hoiatused 26.04.2017 ja 25.06.2017. Hageja võttis selle omaks.
10.Ülesütlemise kirjalikult põhjendamata jätmine ei mõjuta selle kehtivust (TLS § 95 lg 3). Õige ei ole hageja seisukoht, et 15.08.2017 dokumendid ei ole ülesütlemise aluseks. Töölepingu ülesütlemise dokumendi ekslikult kokkuleppeks nimetamine ei too kaasa ülesütlemise tühisust. Ülesütlemisavalduse olulised eeldused olid täidetud ja kostja tahteavaldus oli hagejale mõistetav. Hageja nõuded on eeltoodu tõttu alusetud. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude hüvitisena välja 275 eurot.
12.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2012 töölepingu tähtajaga 5 aastat, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle seadmeoperaator-tõstukijuhi ametikohale; töölepingut pikendati 17.04.2017 kokkuleppega kuni 23.11.2018; kostja esitas 15.08.2017 hagejale „kokkuleppena“ pealkirjastatud dokumendi, kus pooled kinnitavad, et nende vahel 17.04.2012 sõlmitud tööleping lõpeb erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel 15.08.2017, hageja seda ei allkirjastanud.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ütles töölepingu üles kehtivalt ja kas hagejal on õigus hüvitistele seoses töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega.
14.Kuna poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping, sai kostja selle üles öelda üksnes erakorraliselt. Kostja 15.08.2017 dokument sisaldab kostja tahteavaldust lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping erakorraliselt alates 15.08.2017. Hageja kinnitas dokumendi kättesaamist. Ülesütlemise põhjenduste puudumine ülesütlemisavalduses ei mõjuta ülesütlemise kehtivust.
15.Hageja rikkus töölepingust ja töölepinguseadusest tulenevaid kohustusi, kuna hilines korduvalt tööle ega parandanud enda käitumist vaatamata kostja hoiatustele. Hageja kinnitas töövaidluskomisjoni istungil, et kostja on teda paar korda hilinemise pärast hoiatanud. Kostja hoiatas hagejat 05.07.2016 ja 15.08.2017 seoses tööle hilinemisega, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Hageja kinnitas hoiatuste kättesaamist. Kostjal oli seega õigus öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimese lause alusel.
16.Asjaolu, et pooled pikendasid 17.04.2017 kokkuleppega töölepingut, ei tõenda, et hageja oli hea töötaja. Töölepingu pikendamine ei anna töötajale alust eeldada, et see kõrvaldab tema eelnevad rikkumised või välistab tööandja õiguse nendele rikkumistele tugineda. Tõendamata ja asjakohatu on hageja väide, et hilinemise või töölt puudumise põhjustas ületundidest tingitud väsimus. Oma kohustuste rikkumist ei saa õigustada sellega, et ka teised töötajad hilinesid tööle. Hageja ei tõendanud, et oli kaks nädalat töövõimetuslehel ja et kostja ütles töölepingu üles just selle pärast.
17.Kostjal oli õigus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Hageja hilinemine tõi tema kaastöötajate kaasa lisakohustused ja –koormuse ning kostjale leppetrahvi. Hageja rikkus töölepingut pika aja jooksul, hoolimata hoiatustest. Ta oli teadlik tema tööle
hilinemise või ilmumata jätmise tagajärgedest. Hageja ei põhistanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata oleks pannud ta raskesse olukorda. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
19.15.08.2017 seaduse nõuetele mittevastavat kokkulepet ei saa tõlgendada töölepingu ülesütlemisavaldusena. Viide TLS § 88 lg-le 1 ei tähenda tööandja tahet leping erakorraliselt üles öelda. Hagejale ei teatatud viidatud sätte asjakohasest alapunktist.
20.Kostja pidi põhjendama töölepingu lõpetamist kirjalikus vormis. Õige ei ole kohtu järeldus, et hageja oli teadlik sellest, et teda vallandatakse ja mis põhjusel. Kohus ei võimaldanud hagejal anda vande all selgitusi ülesütlemisele järgnenud telefonivestluse kohta firma juhiga, kus hageja proovis välja selgitada vallandamise põhjust.
21.Kuna 15.08.2017 hoiatus tehti samal päeval kui leping üles öeldi, ei saanud hoiatus täita oma eesmärki. Samal seisukohal oli ka maakohus menetluse ajal, kuid muutis otsuses oma positsiooni. Tegelikult vormistati 15.08.2017 hoiatus ülesütlemisavaldusega koos, et see tõendaks korduva rikkumise fakti. Enne seda oli olnud ainult üks, 05.07.2016 hoiatus. Hageja ei allkirjastanud 15.08.2017 kokkulepet, kuna ta ei soovinud lepingut lõpetada. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
25.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse
või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid 17.04.2012 töölepingu tähtajaga 5 aastat, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle seadmeoperaatortõstukijuhi ametikohale; töölepingut pikendati 17.04.2017 kuni 23.11.2018; kostja esitas 12.07.2016 hagejale 05.07.2016 kuupäeva kandva kirjaliku hoiatuse tööle hilinemise eest ja märkis, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, hageja kinnitas selle kättesaamist; 15.08.2017 esitas kostja hagejale kirjaliku hoiatuse korduvate tööle hilinemiste eest, mille allkirjastamisest hageja keeldus; samal päeval esitas kostja hagejale „kokkuleppena“ pealkirjastatud dokumendi, milles pooled kinnitavad, et nende vahel 17.04.2012 sõlmitud tööleping lõpeb erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel 15.08.2017; hageja sai selle dokumendi kätte, kuid seda ei allkirjastanud.
28.TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eeltoodust on Riigikohus järeldanud, et hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2), vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-70-16, p 14).
29.Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et kostja tegi 05.07.2016 hagejale tööle hilinemise tõttu kirjaliku hoiatuse, millest nähtub kostja selge tahe öelda tööleping üles, kui hageja rikkumised jätkuvad või korduvad (t lk 33). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja kordas vähemalt 15.08.2017 rikkumist, st hilines tööle. Kostja väitel oli hagejal tööle hilinemisi veelgi rohkem, mille eest tehti ka suulisi hoiatusi. Töövaidluskomisjoni istungil võttis hageja omaks, et tööandja on teda paar korda hilinemiste ja tööle mitteilmumise tõttu hoiatanud ning täpsustas, et tööle hilines ta 2 korda (TVK toimiku lk 9). Kuna 05.07.2016 hoiatuses teavitati hagejat sellest, et rikkumiste jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ja hageja on rikkumisi jätkanud, oli 15.08.2017 töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel seaduslik.
30.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus 15.08.2017 kostja vormistatud dokumenti (pealkiri „kokkulepe“) tõlgendades õigesti, et see sisaldab kostja tahteavaldust öelda hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 alusel erakorraliselt üles alates 15.08.2017. Asjaolu, et eelmärgitud dokumendis ei ole viidatud TLS § 88 lg 1 alapunktile ja selles puuduvad ülesütlemise põhjendused, ei mõjuta TLS § 95 lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust. Tähtsust ei ole asjaolul, et hageja keeldus selle allkirjastamisest, kuna ta ei soovinud töölepingut lõpetada. Samuti ei ole asja lahendamisel tähtsust selle telefonivestluse sisul, mis toimus hageja ja tööandja vahel pärast töölepingu ülesütlemist.
31.Ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid antud juhul täidetud. Kuna tööleping öeldi üles seadusest tuleneval alusel ja vastavuses seaduse nõuetega, ei ole ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine ning maakohus jättis põhjendatult rahuldamata ka hageja hüvitiste nõuded.
Menetluskulud
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
33.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 165 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 1 tund, suhtlemisele kliendiga 0,5 tundi, kaebusele vastuse koostamisele 1 tund ja 04.02.2019 kohtunõudega tutvumisele ja vastuse koostamisele 0,5 tundi. Esindaja tunnihind on 55 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistliku suurusega ning ajakulu kaebusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja vastuse koostamisele oli kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik.
34.Ringkonnakohus jätab arvestamata 04.02.2019 kohtunõudega tutvumise ja selle alusel menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt).
35.Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu 2 tunni 30 minuti vältel tehtud toimingute eest suurusega 137,50 eurot (2,5 tundi x 55, käibemaksuta). Gaida Kivinurm