XXX hagi Helkama Trans OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks 9 874,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja Helkama Trans OÜ (registrikood 12165628, asukoht Uusaru 8a, Saue vald, Harjumaa), lepinguline esindaja Ille Nakurt-Murumaa
Asja läbivaatamine viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi Helkama Trans OÜ vastu 17.04.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühistuse tuvastamiseks ning hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 2 549,92 eurot ja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 3 824,43 eurot väljamõistmiseks.
2.Jätta Helkama Trans OÜ menetluskulud XXX kanda.
3.Välja mõista XXXlt Helkama Trans OÜ kasuks menetluskulud (õigusabikulud) 275 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.XXX (hageja) esitas 05.10.2017 avalduse töövaidluskomisjonile (TVK) Helkama Trans OÜ (kostja) vastu 17.04.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitiste väljamõistmiseks töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel summas 2 549,92 eurot ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel summas 3 824,43 eurot. TVK jättis 07.11.2017 otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 07.12.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2012 töölepingu tähtajaga 5 aastat, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle seadmeoperaator-tõstukijuhi ametikohale. Pooled leppisid 17.04.2017 kokku pikendada töölepingut kuni 23.11.2018. Hageja märgib, et kostja esitas 15.08.2017 hagejale kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta erakorraliselt. Samal päeval esitas kostja hagejale hoiatuse seoses tööle hilinemisega. Kostja hoiatas, et rikkumise kordumisel on tööandjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Hageja leiab, et seadus ei näe ette töölepingu lõpetamist seadusliku aluseta. Kostja ei ole esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust ega põhistanud töölepingu erakorralist ülesütlemist. 15.08.2017 hoiatus ja 15.08.2017 kokkulepe töölepingu erakorralise lõpetamise kohta ei ole töölepingu ülesütlemise aluseks. Hageja leiab, et töölepingu pikendamine 17.04.2017 kinnitab, et hageja oli hea töötaja. 17.04.2012 töölepingus puudub tööaja pikkus. Hageja töötas 10 tundi järjest või rohkem. Teised töötajad hilinesid tööle ka, kuid kostja ei pööranud sellele tähelepanu. 05.07.2016 hoiatuses ei ole kostja märkinud, millal hageja hilines tööle 2 tundi. Üks hilinemine tööle toimus Jaaniööl, kui hagejal paluti tööle tulla, sest teised töötajad puhkasid. Hageja arvas, et kuna kostja pikendas 17.04.2017 kokkuleppega hagejaga sõlmitud töölepingut, ei pidanud kostja hilinemist oluliseks rikkumiseks. Ületundide tegemine tekitas väsimust, mis oli hageja tööle hilinemise põhjuseks. Hageja märgib, et tema töötas kostja juures üle 5 aasta ja kostja pidi hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 60 päeva ette teatama. Kostja ei ole antud kohustust täitnud. Hageja palub tuvastada, et 17.04.2012 töölepingu erakorraline ülesütlemine 15.08.2017 avaldusega on tühine. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 2 549,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõsta hüvitis seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega TLS § 109 lg 1 alusel summas 3 824,43 eurot.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei tõesta hagejaga sõlmitud töölepingu pikendamine, et hageja oli hea töötaja. Tööandja ei saa ka pikaajalises töösuhtes olevate töötajate puhul heaks kiita ega aktsepteerida tööle hilinemist, põhjuseta tööle mitteilmumist. Hageja alustas aeg-ajalt tööd öösel kell 03.00 samamoodi nagu teised brigaadi liikmed, kuid töö iseloom ongi selline. Töö ettevõttes toimub graafiku alusel ning tööaja algus ja lõpp sõltub kliendi esitatud graafikust. Hageja väide, et tema hilinemist õigustab asjaolu, et ta oli üleväsinud kuna tegi ületunde, on paljasõnaline ja alusetu.
Kostja märgib, et alusetu on hageja väide, et kostja ei ole 05.07.2016 hoiatuses välja toonud, millal hageja tööle hilines. Kostja on hoiatanud hagejat tööle hilinemise tõttu ka suuliselt. Hageja on suulise hoiatamise omaks võtnud. Kostja on seisukohal, et tema on öelnud töölepingu erakorraliselt üles 15.08.2017 avaldusega. Märgitud avaldusest nähtub kostja tahe öelda hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles. Hageja sai kostja 15.08.2017 avalduse kätte. Kostja leiab, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel ei pidanud kostja hagejat töölepingu ülesütlemisest ette hoitama. Kostja on hagejat tööle hilinemise tõttu korduvalt hoiatanud. 15.08.2017 esitas kostja hagejale järjekordse kirjaliku hoiatuse, mille kättesaamist keeldus hageja allkirjaga kinnitamast. Kuna hageja käitus hoiatust üleandva kostjaga üleolevalt ning töötaja juures oli tunda alkoholi lõhna, ei olnud tööandjal võimalik töötajat enam tööle lubada ega temaga töösuhet jätkata kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Kaalutlusotsust tehes arvestas kostja töö iseloomu ning asjaolu, et hageja oli töölepingut pika aja jooksul rikkunud, süstemaatiliselt hilinenud ja töölt puudunud. Seega ei saanud kostjalt mõistlikult eeldada etteteatamistähtaja järgimist. Kohtu põhjendused
4.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2012 töölepingu tähtajaga 5 aastat, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle seadmeoperaator-tõstukijuhi ametikohale (TVK toimiku lk 28 – 30); - pooled sõlmisid 17.04.2017 kokkuleppe, millega pikendasid töölepingut kuni 23.11.2018 (TVK toimiku lk 31); - kostja esitas 15.08.2017 hagejale „kokkuleppena“ pealkirjastatud dokumendi, kus pooled kinnitavad, et nende vahel 17.04.2012 sõlmitud tööleping lõpeb erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel 15.08.2017 (TVK toimiku lk 32). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kehtivalt öelnud töölepingu erakorraliselt üles ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitiste väljamõistmist seoses töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud ajaga (TLS § 100 lg 5) ja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisusega (TLS § 109 lg 1).
6.TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama sätte lg 2 näeb ette, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama sätte lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kohus märgib, et kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping, sai kostja selle TLS § 85 lg-st 5 tulenevalt üles öelda üksnes erakorraliselt. TLS §-s 95 sätestatud töölepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise lause tähenduses. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Kostja esitas 15.08.2017 hagejale „kokkuleppena“ pealkirjastatud dokumendi, kus pooled kinnitavad, et nende vahel 17.04.2012 sõlmitud tööleping lõpeb erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel alates 15.08.2017 (TVK toimiku lk 32). Kohus leiab, et 15.08.2017 dokument sisaldab kostja tahteavaldust lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping. Tõlgendades kostja tahteavaldust TsÜS §
75 lg 1 alusel asub kohus seisukohale, et kostja soovis töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel alates 15.08.2017. Vastav kostja tahe nähtub selgelt 15.08.2017 dokumendist ja hageja pidi kostja tahet teadma. Hageja kinnitas, et tema sai kätte 15.08.2017 dokumendi, mis sisaldab kostja tahteavaldust öelda tööleping erakorralisel üles samal päeval, st 15.08.2017. Ülesütlemise põhjenduste puudumine ülesütlemisavalduses ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (TLS § 95 lg 3).
7.Töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt sätestab TLS § 88. Töölepingu ülesütlemisel 15.08.2017 tugines kostja TLS § 88 lg-le 1. Kostja 09.02.2018 menetlusdokumendist nähtub, et kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles eelkõige sellepärast, et vaatamata kostja hoiatustele on hageja korduvalt hilinenud tööle ja rikkunud sellega oma kohustusi. Seega võiks ülesütlemise aluseks olla TLS § 88 lg 1 p 3, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 näeb ette, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töötaja kohustused sätestab töölepingu p 9.1. Töötaja kohustused näeb ette ka TLS § 15. TVK 31.10.2017 istungil selgitas kostja, et hageja on korduvalt tööle mitte ilmunud õigeaegselt või jätnud üldse tööle tulemata. Kostja on hagejat korduvalt suuliselt ja kirjalikult hoiatanud selle eest. Samal TVK istungil kinnitas hageja, et kostja on paar korda tõesti sellepärast hagejat hoiatanud (TVK toimiku lk 8 – 9). TVK 31.10.2017 istungi protokolliga loeb kohus tõendatuks, et hageja on korduvalt tööle hilinenud või jätnud tööle ilmumata, ning et kostja on suuliselt ja kirjalikult hoiatanud hagejat selle eest. Kostja hoiatas hagejat tööle hilinemise eest 05.07.2016 hoiatusega (lk 33). 05.07.2016 hoiatusest nähtub, et hageja hilines tööle 2 tundi ja kostja hoiatas hagejat, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Seega avaldub 05.07.2016 hoiatuses kostja tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui hageja ei paranda oma käitumist. Hageja kinnitas 05.07.2016 hoiatuse kättesaamise 12.07.2016. Kostja esitas hagejale 15.08.2017 järjekordse hoiatuse tööle hilinemise tõttu ja hoiatas, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles (lk 34). Kuigi 15.08.2016 hoiatusel puudub hageja allkiri ja hoiatusele kirjutatud Raivo Pääsuke ja Artti Kasemetsa seletuse kohaselt keeldus hageja hoiatust allkirjastamast, kinnitab hageja hagiavalduses, et tema sai 15.08.2016 hoiatuse kätte. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on korduvalt hilinenud tööle või jätnud tööle ilmumata. Oma käitumisega rikkus hageja töölepingu p-d 9.1.1. – 9.1.3. ning TLS § 15 lg 2 p-d 1 ja 2. Kostja on korduvalt teinud hagejale hoiatusi tööle mitte ilmumise või hilinemise tõttu ning hoiatanud, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles. Vaatamata kostja hoiatustele ei ole hageja oma käitumist parandanud. Seega oli kostjal õigus öelda 15.08.2017 ülesütlemisavaldusega hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimese lause alusel.
8.Asjaolu, et pooled pikendasid 17.04.2017 kokkuleppega töölepingut kuni 23.11.2018 ei tõenda, et hageja oli hea töötaja. Töölepingu pikendamine ei anna töötajale alust eeldada, et see kõrvaldab tema eelnevad töölepingu rikkumised või välistab tööandja õiguse tugineda töötaja poolt enne töölepingu pikendamist toimunud töölepingu rikkumistele ja arvestada neid töölepingu erakorralisel ülesütlemisel pärast töölepingu pikendamise kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tema on teinud ületunde ja see tingis väsimuse, mis põhjustas korduvad hilinemised tööle või tööle ilmumata jätmised. Asjaolu, et töötaja teeb ületunde ei anna alust rikkuda töökohustusi ja ilmuda tööle mittetähtaegselt või jätta tööle ilmumata. Hageja ei saa
töökohustuste rikkumist õigustada sellega, et ka teised töötajad hilinesid tööle. Hageja ei ole tõendanud, et tema oli töövõimetuslehel kaks nädalat ja et kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles sellepärast, et hageja viibis töövõimetuslehel.
9.Hageja väidab, et kostja pidi hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette hoitama. Kostja vaidleb vastu. TLS § 97 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Sama sätte lg 2 p 3 kohaselt peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva. Sama sätte lg 3 näeb ette, et käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et vaatamata tööandja korduvatele hoiatustele seoses töökohustuste rikkumisega ei ole töötaja oma käitumist parandanud. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et käesoleval juhul kaalub tööandja huve öelda tööleping erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata töötaja huve järgida töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega. Kostja on põhistanud, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgimata on kostja arvestanud järgmist. Kostja osutab lepingu alusel spetsiifilist põllumajanduse abiteenust (tapale viidavate eluskanade korje), mistõttu on oluline teenuse osutamine nõutava kvaliteediga ning õigeaegselt, sest hilinemine näiteks ühe tunni võrra tähendab, et sama aja võrra seisab suure tööstuse tapaliin. Hageja töövaldkonnas toimub töö brigaadis ja hilinenud või etteteatamata puuduvat töötajat ei ole võimalik kiiresti asendada. Hilinemine toob alati tööandjale kaasa leppetrahvi kliendi poolt. Kostja on põhistanud, et kaalutlusotsust tehes arvestas kostja töö iseloomu ning asjaolu, et hageja oli töölepingut pika aja jooksul rikkunud, süstemaatiliselt hilinenud ja töölt puudunud. Kohtule esitatud 05.07.2016 ja 15.08.2017 hoiatusest nähtub, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja rikkumine tekitas lisakohustusi ja koormust hageja kaastöötajale ning pani ohtu tööandja võimaluse täita lepingut partneri ees (lk 33 – 34). Seega oli hageja teadlik tagajärgedest, millised kaasnevad tema tööle hilinemisega või tööle ilmumata jätmisega. Hageja ei ole põhistanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine etteteatamistähtaega järgimata on pannud teda raskesse olukorda. Olukorras, kus hageja töökohuste rikkumine tekitab kaastöötajatele lisakohustusi ja koormust ning võib tuua tööandjale leppetrahvi kliendi poolt ning hagejat on korduvalt hoiatatud tööle hilinemise või ilmumata jätmise eest, kuid vaatamata sellele ei ole hageja oma käitumist parandanud, oli kostjal õigus öelda tööleping erakorraliselt üles etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel.
10.Kohus leiab, et kostja ütles 17.04.2012 töölepingu erakorraliselt üles kehtivalt. Hageja nõue tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja nõue tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt hüvitis 2 549,92 eurot TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest ja hüvitis 3 824,43 eurot TLS § 109 lg 1 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõttu.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja esitas 12.04.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludest kokku summas 275 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust kokku 5 h ulatuses. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohuslane. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 55 eurot. Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik Kohus on kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega hinnates ja analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg kokku mahus 5 h on põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 275 eurot.
14.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.