Otsuse avalikult teatavaks 21. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-16465
Tsiviilasi
Erki Jõelaid hagi Villy Peepson vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja: Erki Jõelaid (isikukood XXX); lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar, advokaat Karin Ploom ([email protected] ) kostja: Villy Peepson (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX); lepinguline esindaja Maia Ploom ([email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 193/2018/753 lubamatuks.
3.Jätta läbi vaatamata Erki Jõelaiu nõue jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitekulud sissenõudja Villy Peepsoni kanda.
4.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 02.11.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus Tartu kohtutäitur Sirje Taela menetluses olevas täiteasjas nr 193/2018/753. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Välja mõista Villy Peepsonilt Erki Jõelaiu kasuks menetluskulu 2540 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Erki Jõelaid (hageja) esitas 01.11.2018 Tartu Maakohtule hagi Villy Peepsoni (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude täideasjas nr 193/2018/753 (tl 2-7). Hageja taotles hagi tagamise korras peatada täitemenetlus nimetatud täiteasjas kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.08.2016 kompromissi tsiviilasjas nr 2-16-2844, mille kohus kinnitas. Kompromissi p 2.1 järgi kohustus hageja andma kostjale XXX asuva ehitusobjekti osas vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks hiljemalt 20.12.2016 ja p 2.3 järgi juhul, kui hageja ei anna vallavalitsusele kasutusloa saamiseks vajalikke dokumente 20. detsembriks 2016, tasub ta kostjale 5000 eurot. Kuigi hageja täitis tähtaegselt p-is 2.1 ettenähtud kohustuse, esitas kostja 24.09.2018 täitmisavalduse 5000 eurot täitmiseks. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 193/2018/753 lubamatuks, jätta nimetatud täiteasja täitmiskulud sissenõudja Villy Peepsoni kanda ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud 10.08.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-2844, 24.09.2018 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 193/2018/753, Tartu Vallavalitsuse XX.XX.XXXX kiri nr XXX, riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus (tl 8-15).
2.30.11.2018 taotluses (tl 36-40) hageja selgitab, et saunakatla/kerise hankis kostja ise ja see on kostja tellimusel meistrimehe poolt tehtud toode, millel puudus igasugune tehniline dokumentatsioon. Seetõttu puudus hagejal kompromissi täites ja puudub siiamaani võimalus saunakatla dokumentide esitamiseks. Hageja hinnangul ei ole korstna kõrguse teema antud vaidluse küsimus ja ei ole asjassepuutuv. Vastusele on lisatud Urmas Uibolehe kirjalik selgitus (tl 41-42).
3.21.01.2019 taotluses (tl 62-65) palub hageja võtta tsiviilasja materjalide juurde Margit Teino 17.01.2019 kirjalikud selgitused/ütlused ja sellele lisatud tsiviilasja nr 2-16-2844 menetlusdokumendid ja AS Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) pakkumine nr XXX (tl 6694) .
4.21.01.2019 lõplikes seisukohtades (tl 95-101) jääb hageja hagi ja esitatud taotluste juurde. Hageja osutab, et 11.12.2018 istungil kostja väitis, et hageja poolt kompromissi rikkumine seisneb selles, et hageja ei esitanud Tartu Vallavalitsusele kõik vajalikke dokumente, samas jäi ebaselgeks, milline konkreetne dokument jäi kostja arvates hageja poolt kompromissis sätestatud tähtajaks esitamata. Kostja on muutnud oma seisukohta hageja väidetava rikkumise fakti ja väidetava rikkumise sisu osas. Hageja leiab, et kasutusloa saamine või selle saamise tagamine ei ole täitedokumendiks oleva kompromissmääruse sisu kohasel hageja kohustus, sellises tingimuses ei ole pooled täitedokumendis kokku leppinud. Kui kostja käsitleb dokumendina, mida hageja oli kohustatud hiljemalt 20.12.2016 üle andma, ka fotosid korstnast koos mõõdulindiga korstna kõrval, siis ei saanud nimetatud dokument olla täitedokumendi esemeks, s.o kompromisskokkuleppega hõlmatud kohustuseks. Täiendavate dokumentide esitamise nõue tekkis alles 2017. aastal, seega kompromiss on hageja poolt täidetud nõuetekohaselt ja kostja täitmiseks antud leppetrahvinõue on alusetud. Kostja on hageja hinnangul valinud osa kasutusloa saamist takistavatest puudustest, mille
kõrvaldamine on tema kui taotleja kohustus ja esitanud täitmisavalduse, et täitemenetluses sisse nõuda leppetrahv hagejalt, mis ei ole relevantne õiguskaitsevahend kujunenud olukorras. Tsiviilasja nr 2-1-6-2844 menetluses ei olnud Villy Peepsonil hageja vastu korstna vastavust kinnitavate dokumentide puudustest/mitteesitamisest tulenevat või saunakatla dokumentide esitamise nõuet. Seega ei olnud kompromissi sõlmimisel ja kinnitamisel kokku lepitud nimetatud dokumentide esitamise kohustuses. Hageja ei saanudki teada hiljem avastatavatest puudustest ja ei saanud puuduste kõrvaldamist tõendavaid dokumente esitada kompromissi täitmise tähtajaks, s.t täitedokumendiks oleva kompromissi p 2.1 kohaselt 20. detsembriks 2016. a. Kostja poolt hagejale menetluse käigus esitatud korstna kõrguse korrigeerimise nõue ja selle tulemuse dokumenteerimise teema on oma olemuselt tsiviilõiguslik vaidlus tellija ja töövõtja vahel, mida ei saa lahendada täitemenetluses ega täitemenetluse lubatavuse kontrolli menetluses.
KOSTJA VASTUS
5.16.11.2018 vastuses hagile (tl 23-25) kostja ei võta hagi õigeks. Hageja väitel on ta esitanud vallale kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid, sama Tartu vald kostja elamule kasutusluba ei väljasta. Kostja osutab, et vastusele lisatud ehitusregistri väljatrükile märgitud ehitusspetsialisti Ergo Nõmme allkirjastatud selgitusest nähtub, et korsten tuleb laduda kõrgemaks. Tartu Valla 12.10.2018 selgituse kohaselt on vallal Päästeameti jaoks saamata fotod korstnast (korstna kõrgus ei vasta Päästeameti nõuetele) ja saunas paikneva katla võimsust ja nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid. Kostja leiab, et ehitus on hageja kohustus. Kostja leiab, et seega on ehitusloa saamiseks korsten kõrgemaks ehitamata ja katla dokumendid vallale esitamata ning hagejalt trahvi nõudmine on põhjendatud. Kostja vastusele on lisatud Tartu valla 18.09.2018 e-kiri, Tartu valla väljavõte ehistusregistrist, XX.XX.XXXX töövõtuleping, Tartu Vallavalitsuse 12.10.2018 vastus päringule (tl 26-33).
6.05.12.2018 taotluses (tl 45-46, lisad 47-50) palub kostja toimiku juurde võtta Tartu valla 05.12.2018 täiendava vastuse päringule, millest kostja hinnangul nähtub veelkord, et elamu kasutusloa mittesaamise põhiline probleem on see, et korsten ei ole laotud vajalikule kõrgusele.
7.18.01.2018 seisukohas (tl 58-61) kostja leiab, et poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt oleks hageja pidanud täitma Päästeameti korraldust ja ehitama kostja elamu korstna projektijärgsele ja Päästeameti poolt nõutud kõrgusele. Kostja leiab, et hageja teadis Päästeameti kontrollaktist ja sellest, et ilma Päästeameti loata kasutusluba ei saa. Ka Päästeameti luba on kasutusloa saamiseks vajalik dokument, mida hageja pidi vallale esitama. Järelikult oli hageja kohustus probleem lahendada. Kuna korstna kõrgus ei vasta ikka Päästeameti nõutud kõrgusele, ei saa ka esitada vajalikku fotot ega kutsuda kedagi korstna kõrgust mõõtma.
KOHTUISTUNG
8.11.12.2018 istungil hageja jääb hagi juurde. Hageja selgitab, et dokumendid olid vallale esitatud, siis käis Päästeamet kohal ja alles siis selgus, et korsten on liiga lühike. Korsten on saanud paar rida madalam, seda pole tehtud pahatahtlikult. Hageja kinnitusel ta ei teadnud, et sellist dokumenti on vaja esitada. Peale Päästeameti kontrolli selgus, et dokument korstna kohta on veel puudu kasutusloa saamiseks. Hageja poole selle probleemiga ei ole keegi pöördunud, hageja leiab, et korstna kõrgusega seotud töö teostamine on väga väike probleem. Hageja selgitab, et kuna enamuse puudustest on kostja ise kõrvaldanud, siis hageja ei pidanud korstna parandamist ka nii suureks tööks, et kostja ise seda ära ei teeks. Hageja teatas, et on nõus korstna kõrgemaks ehitama ja viivituse eest 500 eurot tasuma, on nõus tasuma ka 1000 eurot kompensatsiooniks.
Kostja esindaja selgitab, et puudu dokument, mis näitab, et korsten on õigel kõrgusel ja see on ehitaja probleem. Sisuline vaidlus on veel korstna üle, enne ei saa ka üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastada. Esindaja leiab, et kui kahe aasta jooksul pole hageja suutnud kahte rida kive laduda, siis on põhjendatud ka trahvi maksmine, hageja teadis sellest probleemist juba 2017 jaanuaris. Kostja tahab, et korsten ehitatakse kõrgemaks ja tahab saada ka trahviraha. Hagejal oli projekt ees ja ehitaja pidi seda teadma, kui suur peab olema korstna kõrgus. Kostja esindaja teatab, et loobuvad katla dokumendi nõuetest, räägivad vaid korstna kõrgusest. Kostja selgitab, et jääb kompensatsiooninõude juurde, kompromissiga ei ole nõus. Kohus jätab rahuldamata esitatud taotlused suuliste tõendite osas ja võtab asja juurde 08.08.2016 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-16-2844.
KOHTU SEISUKOHT
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 2 lg 1 p-i 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas. Kohtulahendi kui täitedokumendi puhul sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (nt Riigikohtu 15.04.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).
10.Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 10.08.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-2844, millega kohus kinnitas Villy Peepsoni ja Erki Jõelaid vahel 08.08.2016 sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse Villy Peepsoni hagis Erki Jõelaiu vastu leppetrahvi väljamõistmiseks.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - tsiviilasjas nr 2-16-2844 10.08.2016 määrusega kinnitatud kompromissi p-i 2.1. kohaselt kohustus kostja (Erki Jõelaid) esitama Tartu Vallavalitsusele hagejale )Villy Peepson) kuuluva eramu, XXX vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks hiljemalt
20.detsembriks 2016.a. ning p-i 2.3. järgi juhul, kui kostja ei anna vallavalitsusele üle kasutusloa saamiseks vajalikke dokumente 20. detsembriks 2016.a, tasub ta hagejale 5000 eurot; -
kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-2844 jõustus 10.08.2016;
-
Tartu kohtutäitur Sirje Tael alustas sissenõudja Villy Peepsoni täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 10.08.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-2844 alusel võlgniku Erki Jõelaid suhtes täitemenetluse nr 193/2018/753.
12.Kohus leiab, et kuna hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusega, et ta on kompromissi p-s 2.1 kokkulepitud kohustuse täitnud, mis määruskaebuse esitamise välistamist arvestades toimus pärast lahendi jõustumist, on hagi esitamine TMS § 221 lg 2 kohaselt lubatav.
13.Poolte esitatud seisukohtade põhjal on poolte vahel vaidlus selles, mis oli hageja kompromissist tuleneva kohustuse sisuks, kas hageja on kohustuse nõuetekohaselt täitnud ja kas kostjal on õigus leppetrahvile. Hageja väitel pidi hageja vaid andma üle hageja teostatud tööde kohta koostatud ja hageja valduses olevad dokumendid, kostja vastuväite
kohaselt kohustus hageja andma üle dokumendid, mille esitamisega oleks tagatud kasutusloa saamine, s.o vajadusel likvideerima ehitusel ilmnenud puudused.
14.Kostja on menetluse kestel muutnud oma seisukohta selles, milles seisneb leppetrahvinõude aluseks olev kokkuleppe rikkumine. 16.11.2018 vastuses (tl 24) leiab kostja, et kasutusloa (vastuses ekslikult nimetatud ehitusluba) saamiseks on korsten kõrgemaks ehitamata ja katla dokumendid vallale esitamata ning hagejalt trahvi nõudmine on igati põhjendatud. 11.12.2018 istungil (tl 57) kostja esindaja selgitas, et katla kohta dokumentide esitamine ei ole kostja nõude aluseks ja ei oma tähtsust, nad loobuvad sellest nõudest, räägivad vaid korstna kõrgusest. 18.01.2018 lõplikes seisukohtades asub kostja seisukohale, et ka Päästeameti luba on kasutusloa saamiseks vajalik dokument, mida hageja pidi vallale esitama ja järelikult oli hageja kohustus probleem lahendada, s.o hageja kohustus oli Päästeameti ettekirjutus täita (tl 59-60). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodust tulenevalt kaalub kohus hagi põhjendatust kostja esitatud korstnaga seotud vastuväite pinnalt.
15.Kohus nõustub pooltega selles, et kompromissi p-ist 2.1. ei tulene, milliseid konkreetseid dokumente pidi hageja vallavalitsusele esitama, et lugeda hageja kohustus täidetuks. Kompromiss toodud sõnastuses annab kostjale näiteks võimaluse nõuda hagejalt leppetrahvi ka kasutusloa taotluse esitamata jätmise eest. Kohus leiab, et hageja kohustuste täitmise hindamisel tuleb lähtuda kasutusloa taotlust menetleva Tartu Vallavalitsuse XX.XX.XXXX kirjast nr XXX (tl 14), mis loetleb vallavalitsusele esitatud dokumendid ja milles on märgitud, et esitamata on saunas paikneva katla võimsust ja nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid. Kuivõrd kostja loobus katla kohta dokumentide esitamise nõudest ning hageja kinnitusel ei olekski ta saanud nimetatud dokumente esitada, kuivõrd katla lasi kostja ise valmistada, kinnitab vallavalitsuse kiri, et hageja on vähemalt dokumentide formaalse üleandmise kohustuse sellega täitnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 kohaselt peab (töövõtulepingu alusel tehtav) töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus on seisukohal, et lepingutingimustele mittevastavus võib ilmneda ka selles, et töövõtulepingu alusel valminud ehitisele ei anta sellel esinevate puuduste tõttu kasutusluba (nt ei vasta ehitis projektile), kui pooled on sellises tingimuses kokku leppinud. Käesolevas vaidluses asub kohus seisukohale, et pooltevaheline vaidlus hageja teostatud tööde vastavusest kokkulepitule on lahendatud juba tsiviilasja nr 2-16-2844 menetluses. Kohus osutab siinkohal, et 22.02.2016 hagiavalduse kohaselt nõudis Villy Peepson hagejana kostjalt leppetrahvi 15 977 eurot tasumist eramu ehitustööde mittetähtaegse lõpetamise eest, pooltevahelise lepingu p-i 8.1 rikkumise eest (tl 72). Nii hagiavalduses kui istungiprotokollis nimetas hageja ehitisel leitud puuduseid seoses katusega (osad katusekivid katki, valesti paigaldatud, aurutõke puudub jt) ja esikupõrandaga (esiku põrandapind vajunud, põrandaplaadid mõranenud), samuti viitab, et ehitusel võib olla veel muid vigu, mida hageja ise ei tea. Samas avaldas hageja esindaja eelnimetatud tsiviilasjas 08.08.2016 istungil, et oleks võimalik kaaluda kokkulepet, kui kostja (E.Jõelaid) tasub ära trahvi ja esitab need dokumendid, milleta ei anta kasutusluba ning et kui need dokumendid esitatakse ja 15 000 eurot makstakse, siis Villy Peepson ei hakka seoses kvaliteediga rohkem vaidlema, märkides samuti, et ülejäänud puudused ajab Villy Peepson ajapikku ise korda. Hageja Villy Peepson teatas kohtule, et soovib, et dokumentatsioon saab korda ja kompensatsiooni, sest ehitus pole lõpetatud ja kasutusluba saamata, hageja esindaja sõnul nad ei taha nende vigade parandamist, vaid kompensatsiooni. Kohus märgib, et kuigi pooled arutasid istungil ehitisel esinevate võimalike puuduste tuvastamist ja kõrvaldamist, ei
osutanud nad kompromissis ei konkreetselt ega üldsõnaliselt kõrvaldamist vajavatele puudustele, vaid leppisid üksnes kokku hageja poolt kasutusloa saamiseks vajalike dokumentide esitamises vallavalitsusele määratud tähtajaks. Seega ei saa kohtu hinnangul kompromissi punkti 2.1. sõnastusest järeldada, et sellega oleks Erki Jõelaiule pandud ühtlasi kohustus enne dokumentide esitamist või hiljem, kasutusloa taotluse menetluse käigus kasutusloa andmist takistavate puuduste ilmnemisel, teha ehitise juures täiendavaid töid. Kohus leiab, et kompromissis kasutatud väljend: „vajalikud dokumendid kasutusloa saamiseks“ ei tähenda, et Erki Jõelaid kohustus dokumente esitades tagama kasutusloa saamise tema poolt teostatud tööde ja esitatud dokumentide osas. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole hagejalt nõudnud teiste Päästeameti poolt märkustena esitatud tööde teostamist, vaid on need ise kõrvaldanud (märkuste „Leiliruumis ühenduslõõri ohutuskujad puitviimistluseni ei vasta tuleohutusnõuetele“ ja „Garaaži ja kuuri vaheline uks peab olema EI15, nagu ette nähtud projekti“ juures märgitud: „ Dokumendid esitatud, ootavad edastamist Päästeametile“) (tl 27). Kohus nõustub hagejaga selles, et jääb ebaselgeks, milliseid dokumente hageja oleks pidanud korstna nõuetekohasuse kohta täiendavalt esitama. Kohus selgitab Päästeameti ettekirjutuse kohta järgmist. Ehitusseadustiku (EhS) § 51 lg 1 kohaselt annab kasutusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. EhS § 54 lg 6 p 1 kohaselt esitab pädev asutus kasutusloa taotluse eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega. EhS § 54 lg 7 1. lause sätestab, et kui kasutusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Tulenevalt ehitusseadustikust ja päästeseadusest on päästeasutus kooskõlastavaks asutuseks EhS § 54 lg 6 p 1 tähenduses. Päästeamet ei vii kasutusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või keeldub selle andmisest omavalitsuse poolt läbiviidavas menetluses. Kuivõrd päästeasutus saab osaleda kasutusloa menetluses ainult siis, kui omavalitsus on algatanud kasutusloa menetluse, ei saanud hageja enne kasutusloa menetluse algatamist, s.o enne või samaaegselt dokumentide vallavalitsusele esitamisega taotleda päästeasutuse kooskõlastust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud 10.08.2016 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p-ist 2.1. tuleneva kohustuse ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tulenevalt kompromissi p-is 2.6 kokkulepitule ei ole kokkuleppe täitmise tulemusel pooltel teineteise vastu XX.XX.XXXX töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.
16.Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole kostja leppetrahvinõude sundtäitmisele esitamisel käitunud heas usus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 mõttes. TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et leppetrahvinõude esitamine peaaegu kaks aastat pärast leppetrahvi nõudeõiguse võimaliku tekkimise aega (hageja kinnitas Päästeameti ettekirjutuse esitamist jaanuaris 2017), leppetrahvi kasutamisest hageja teavitamata jätmine ning võrreldes väidetava kohustuse rikkumise väikest tähtsust arvestades ebaproportsionaalselt suure leppetrahvi nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja esitatud K-Rauta XX.XX.XXXX hinnapakkumise (tl 94) kohaselt jääb korstnal esineva puuduse kõrvaldamise materjalikulu alla 20 euro ning hageja kinnitusel oli ta valmis vajaliku töö ise ära tegema. Kohtu hinnangul nähtub ka käesolevas asjas, et kostjal on huvi eelkõige kompensatsiooni saamise vastu kui koostöö kostjaga ja tema poolt teostatud töö parandamise vastu – 11.12.2018 istungil kostja teatas, et soovib nii korstna parandamist kui ka leppetrahvi tasumist, samas ei nõustunud kostja hageja pakutud korstna kõrgemaks ladumisega ja kompensatsiooniks pakutud 1000 euro tasumisega.
17.Hageja taotles hagis jätta täiteasja nr 193/2018/753 täitmiskulud sissenõudja Villy Peepsoni kanda. Kohus jätab nimetatud taotluse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa üldjuhul täitekulude küsimust lahendada (erand nt RTKo 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 14). Kohtu pädevuses on otsustada TsMS § 138 lg-s 1 nimetatud menetluskulude jaotus, mille hulka ei kuulu täitemenetluse kulud (v.a TsMS § 144 p-s 5 ja 51 nimetatud kohtutäituri tasu ja kulud). Kohtutäituri tasu ja kulud määrab kindlaks kohtutäitur kohtutäituri seaduses ja täitemenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning lähtub nende väljamõistmisel täitemenetluse seadustikus ettenähtust, s.h TMS § 221 lg-st 4, mille kohaselt (sundtäitmise lubamatuks tunnistamise) hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda.
18.Kohus jätab käesoleva asja lahendamisel arvestamata Urmas Uibolehe 30.11.2018 kirjaliku selgituse (tl 41), kuna kostja poolt sauna katlaga (kerisega) seonduvast vastuväitest loobumisega puudub vajadus kerise paigaldamist käsitlevate asjaolude tõendamiseks. Samuti jätab kohus arvestamata Margit Teino 17.02.2019 selgitused (tl 66-67), kuna need kujutavad endast sisuliselt selgitustele lisatud menetlusdokumentide kokkuvõtet. Tunnistajate, s.h Margit Teino tunnistajana ülekuulamise osas võttis kohus seisukoha juba 11.12.2018 istungil (tl 57). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.01.2019 (tl 102-110). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabitasu kokku 3058,40 eurot (19 tundi 34 minutit tunnitasuga 130 eurot + km 20%, millele lisandub kinnistusregistrile päringu tegemise kulu 6 eurot). Kostja leiab 23.01.2019 seisukohas (tl 111), et hageja menetluskulud 3408,40 eurot ei ole põhjendatud ega vajalikud: ei ole vajalik kasutada kahte advokaadist esindajat, sest asi ei ole juriidiliselt keeruline, hageja näidatud õigusabi töötunnid on ülepaisutatult suured, vajalikud õigusabi töötundide hulk ei saa olla suurem, kui kostja esindaja töötundide hulk. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. Hageja on tasunud hagilt hinnaga 3500 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt RLS § 59 lg 17 alusel riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus leiab, et esitatud arvete põhjal esindajad ei dubleerinud üksteise tööd, vandeadvokaadi abi Karin Ploom koostas menetlusdokumente 2 tunni 39 minuti ulatuses vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare juhiste kohaselt, seega on sisuliselt tegemist esindajakuludega, mis oleks tehtud ka ühele esindajale.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei olnud tegemist tavapärasest mahukama ega õiguslikult keerulise tsiviilasjaga. Arvestades asja keerukust, hagiavalduse mahtu, kostja vastuseid, hageja esitatud taotlusi ja osalemist kohtuistungil, kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindajale makstavat tunnitasumäära ja esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabi tasu 14 tunni eest, millele lisandub päringu tegemise kulu 6 eurot, kokku summas suurust 2190 eurot (s.h käibemaks) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 2540 eurot (350 + 2190).
21.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostja hageja kasuks välja viivise menetluskulult 2540 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.