Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2019, Tallinn Kohtukoosseis
Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Kohtuasi
XX kaebus kohtutäituri Kaja Lilloja 19.02.2018 otsusele täiteasjas nr 195/2018/29
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse
XXXXXXXXXXX)
esindajad
esitaja)
XX
(isikukood
Puudutatud isik (vastustaja) Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaja Lilloja, esindaja Piret Altosaar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.05.2018 määrus osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja XX taotlus saada riigilõivu tasumiseks menetlusabi ning keelduti XX kaebuse menetlusse võtmisest taotluse osas kohtutäituri Kaja Lilloja 19.02.2018 täiteasjas nr 195/2018/29 tehtud otsuse tühistamiseks. Samuti tühistada maakohtu määrus osas, millega menetluskulud jäeti avaldaja XX kanda. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Jätta maakohtu määrus muutmata osas, millega keelduti XX kaebuse menetlusse võtmisest taotluste osas täiteasja nr 195/2018/29 menetluse lõpetamiseks ning avaldaja kinnipeetud pensioniosa tagastamiseks.
4.Jätta rahuldamata XX määruskaebuses esitatud taotlus kohtutäitur Marek Laanemetsalt täitedokumentide väljanõudmiseks täiteasjades nr 014/2012/2768 ja nr 014/2012/2769.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629
Edasikaebamise kord Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonna määruse peale (määruse resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 372 lg 5). Muus osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (võlgnik; avaldaja) esitas 07.03.2018 Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäituri Kaja Lilloja (kohtutäitur) 19.02.2018 otsusele täiteasjas nr 195/2018/29. Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur tõi otsuses välja, et sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus on esitanud nõude võlgniku vastu. Nõude aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-10388/3, mis jõustus 03.07.2017. Sissenõutava nõude olemasolu ja põhjendatust kohtutäitur kontrollida ei saa. Täitedokumendi sisuline kontroll ei vastaks täitemenetluse olemusele. Kohtutäitur kontrollis täitemenetluse formaalseid eeldusi ja võttis 05.01.2018 nõude menetlusse. Kohtutäituril puudus alus täitemenetlusest keeldumiseks. Võlgnik oli varasemas täitemenetluses nr 195/2017/92 kinnitanud oma elukoha aadressiks Mooni tn 60-77, Tallinn. Kohtutäitur kohaldas dokumentide kättetoimetamisel täiteasjas nr 195/2018/29 seetõttu TsMS § 326. Kohtutäituri kuller proovis võlgnikule dokumente üle anda 10.01.218 kl 18:20 ja 13.01.2018 kl 14:00, kuid võlgniku ei viibinud kohal. Kuller jättis dokumendid võlgniku postkasti 13.01.2018, mille kohta andis kinnituse võlgnik ka oma kaebuses. Sellega luges kohtutäitur dokumendid kättetoimetatuks ja täitemenetluse alanuks. Maakohtule esitatud kaebuses palus võlgnik kohtutäituri 19.02.2018 otsuse tühistamist, täiteasjas nr 195/2018/29 menetluse lõpetamist ja ebaseaduslikult kinnipeetud pensioniosa tagastamist.
2.05.04.2018 määrusega jättis maakohus võlgniku kaebuse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli võlgnikul täpsustada, mida võlgnik kohtult taotles ja tasuda riigilõiv või esitada nõuetekohane taotlus menetlusabi saamiseks. Maakohus juhtis võlgniku tähelepanu sellele, et kohtul ei ole võimalik kaebuse lahendamisel lõpetada täitemenetlust algusest peale ja tagastada ebaseaduslikult kinnipeetud summasid. Maakohus hoiatas, et võib TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt keelduda menetlusse võtmast nõudeid, mis ei ole esitatud võlgniku seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
3.19.04.2018 esitas võlgnik maakohtule menetlusdokumendi, kus väljendas pahameelt kaebuse käiguta jätmise määruse üle. Võlgnik ei nõustunud, et maakohus ei saa asja lahendada. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 19.02.2018 otsusele, mille tegi kohtutäituri asendaja Piret
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629 Altosaar. Võlgnik leidis, et asendaja P. Altosaar tegi otsuse ebaseaduslikult. Otsuse tegemise õiguslik alus oli ebaselge. Tegelikult peaks tagastama ebaseaduslikult kinni peetud raha ja lõpetama täitemenetlused. Võlgnik leidis, et ei ole kohustatud täitma korduvalt menetlusabi taotluse vormi, kuna Riigikohtu halduskolleegium on vabastanud ta 27.02.2017 määrusega kautsjoni tasumisest. See määrus kuulus avaldaja arvates kohaldamisele mistahes kohtuastme poolt. Eelmärgitu põhjal leidis võlgnik, et puudused olid kõrvaldatud. Võlgnik palus kaebuse menetlusse võtta ja rahuldada ning tagastada ebaseaduslikult kinnipeetud raha. Võlgnik ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis 09.05.2018 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata ning keeldus menetlusse võtmast võlgniku kaebust kohtutäituri 19.02.2018 otsusele. Menetluskulud jäid võlgniku kanda. Maakohus leidis, et võlgniku menetlusabi taotlus tuli jätta rahuldamata, kuivõrd kohtule ei esitatud nõuetekohast menetlusabi taotlust ega teavet võlgniku majandusliku seisundi kohta. Kohtul oli riigipoolset menetlusabi andes kohustus hinnata võlgnikku majandusliku seisundit, tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ja muid tähendust omavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus võtta seisukohta, kas võlgnik oli isikuks, kes ei suutnud oma majandusliku seisundi tõttu oma menetluskulusid, s.o avalduse esitamisel makstav riigilõiv summas 15 eurot, tasuda. Maakohus tõi välja, et asjaolu, et Riigikohus vabastas 27.02.2017 määrusega haldusasjas nr 316-426 võlgniku kautsjoni tasumisest määruskaebuse esitamisel Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 määrusele menetlusabi jätkuvuse korras täies ulatuses, ei anna alust vabastada võlgnikku automaatselt avalduselt riigilõivu tasumise kohustusest käesolevas asjas ega jätta võlgniku majanduslikku seisundit hindamata menetlusabi taotluse lahendamisel käesolevas menetluses. Isiku võimalust maksta avalduselt riigilõivu hinnatakse iga vaidluse põhiselt. Tallinna Halduskohus hindas haldusasjas nr 3-16-426 avaldaja maksejõulisust ja vabastas kaebaja 29.08.2016 ja 23.11.2016 määrusega riigilõivu tasumise kohustusest. Seega hindas halduskohus võlgniku majanduslikku seisundit, mis avaldajal oli ca 2 aastat tagasi. Võlgnik ei ole põhistanud, et tema majanduslik seis ei ole võrreldes ca 2 aasta taguse perioodiga muutunud. Lisaks ei ole võlgnik esitanud kohtule nõuetekohast menetlusabi taotlust ega teavet enda majandusliku seisundi kohta, mistõttu puudus maakohtul võimalus hinnata, kas võlgnikul puudus käesoleval hetkel tema majandusliku seisundi tõttu võimalus tasuda avalduse esitamisel riigilõiv summas 15 eurot. Maakohus leidis, et võlgniku kaebuse kohtutäitur Kaja Lilloja 19.02.2018 otsusele täiteasjas 195/2018/29 menetlusse võtmisest tuli keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd nimetatud avaldaja esitatud nõuded ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629 Maakohus asus seisukohale, et võlgniku esitatud menetlusdokumentidest tulenevalt võib jõuda järelduseni, et võlgnik taotleb kohtutäituri asendaja P. Altosaare 19.02.2018 otsuse peale täiteasjas nr 195/2018/29 esitatud kaebuses kaevatava dokumendi tühistamist, täitemenetluse nr 195/2018/29 lõpetamist ning ebaseaduslikult konfiskeeritud pensioniosa tagastamist. Maakohus selgitas võlgnikule 05.04.2018 kohtumääruses, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt saab maakohus lahendada üksnes kaebusi kohtutäituri otsuse peale ning maakohtu pädevuses on TMS § 218 tulenevalt kohtutäituri otsuse tühistamata jätmine, osaline tühistamine või täielik tühistamine. Maakohus võib kaebuse esitaja taotlusel tühistada kohtutäituri otsuse või tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevuse, mille peale täitemenetluse osaline on TMS § 217 lg 1 järgi esitanud kaebuse. Samuti selgitas kohus, et täitemenetluse seadustik ja kohtutäituri seadus ei näe ette võlgniku õigust nõuda kohtutäiturilt tagasi tühise arestimise alusel saadud raha, mis on sissenõudjale üle kantud. Tühise arestimise alusel saadud rahasummade tagastamist on võlgnikul võimalik nõuda sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus jäi 05.04.2018 kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde ning leidis, et kohus ei saa käesoleva tsiviilasja menetluse raames lahendada avaldaja taotlust konfiskeeritud pensioniosa tagastamiseks, kuivõrd seadus ei anna võlgnikule õiguskaitset kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses taotleda arestitud summade tagastamist. Samuti ei ole maakohtul õigust teha kaebuse läbivaatamisel muid otsustusi, sh otsustada täitemenetluse lõpetamist. Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kohus jättis avalduse käiguta muuhulgas seetõttu, et avaldaja esitatud avaldusest ei nähtunud, et avaldaja oleks kooskõlas TsMS § 147 lg-ga 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-ga 10 tasunud riigilõivu. Kohus määras avaldajale tähtaja riigilõivu tasumiseks, kuid avaldaja ei ole kohtu andmetel määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et avaldaja poolt esitatud kaebuse tuli keelduda TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik määruskaebuse rahuldada, maakohtu määruse tühistada ja alusetult kinni peetud pensioniraha tagastada. Võlgnik leiab, et temalt ei tuleks riigilõivu võtta, kuivõrd Riigikohtu halduskolleegium vabastas ta kautsjoni (määruskaebuses ekslikult viidatud riigilõivu) tasumisest. Võlgnik viitab siinkohal Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile 3-16-426. Lisaks leiab võlgnik, et on vale, et Riigikohus vabastas teda vaid kautsjoni tasumisest. Võlgnik tõi välja, et tema majanduslik seisukord ei ole siiani paranenud võrreldes Riigikohtu lahendi tegemise ajaga. Võlgnik leiab, et temalt on pensioniraha ära võetud ilma täitmisteateta ja täitmisdokumentideta. 19.02.2018 otsuse on ebaseaduslikult teinud kohtutäituri asendaja Piret Altosaar. Seaduslikku täitemenetlust ei eksisteeri. Võlgnikule jääb selgusetuks, millist kahest 01.07.2016 kohtumäärusest kasutatakse täitedokumendina. 4(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629
Võlgnik on määruskaebuses esitanud taotluse kohtutäiturilt Marek Laanemetsalt täitedokumentide väljanõudmiseks täiteasjades nr 014/2012/2768 ja nr 014/2012/2769 või nende vaatamiseks e-süsteemist. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur palus vastuses määruskaebusele jätta kaebuse rahuldamata.
Maakohus edastas määruskaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus saada riigilõivu tasumiseks menetlusabi ning keelduti avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest taotluse osas kohtutäituri 19.02.2018 täiteasjas nr 195/2018/29 tehtud otsuse tühistamiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Tühistatud osas tuleb saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, millega keelduti avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest taotluste osas täiteasja nr 195/2018/29 menetluse lõpetamiseks ning avaldaja kinni peetud pensioniosa tagastamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1; § 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmast avaldaja taotlusi täiteasja nr 195/2018/29 menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kinni peetud pensioniosa tagastamiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse normide kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.1.Maakohus on leidnud, et TMS § 218 lg-s 1 sätestatud korras saab kohus lahendada üksnes kaebusi kohtutäituri otsuse peale ning maakohtu pädevuses on TMS §-st 218 tulenevalt kohtutäituri otsuse tühistamata jätmine, osaline tühistamine või täielik tühistamine. Maakohus leidis, et kohus ei saa praeguses menetluses lahendada avaldaja taotlust kinni peetud pensioniosa tagastamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks, kuna selliseid õigusi kohtule kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel seadusest ei tulene. Kohus võib kaebuse esitaja taotlusel tühistada kohtutäituri otsuse või tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevuse, mille peale täitemenetluse osaline on TMS § 217 lg 1 järgi esitanud kaebuse. Täitemenetluse seadustik ja kohtutäituri seadus ei näe ette võlgniku õigust nõuda kohtutäiturilt tagasi tühise arestimise alusel saadud raha, mis on sissenõudjale üle kantud. Tühise arestimise alusel saadud rahasummade tagastamist on võlgnikul võimalik nõuda sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629
9.2.Ringkonnakohus nõustub viidatud osas maakohtu määruse põhjendustega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p-st 2 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ega ole ületanud diskretsiooni piire. Määruskaebuse väited ei anna alust selles osas vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks.
10.Maakohus on vaidlustatud määrusega jätnud rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ning keeldunud TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 10 ja § 477 lg 1 alusel menetlusse võtmast taotlust kohtutäituri 19.02.2018 otsusele tühistamiseks. Nimetatud osades tuleb maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.
10.1.TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Maakohtu tuvastatu põhjal ei ole avaldaja kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel seaduses sätestatud määras riigilõivu tasunud. Määruskaebuses ei ole väidetud, et märgitud riigilõiv oleks tasutud.
10.2.TsMS § 187 lg 1 järgi lahendab kohus menetlusabi taotluse määrusega. TsMS § 191 lg 1 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse maakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale. TsMS § 187 lg 5 esimese lause kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. TsMS § 187 lg 6 teine lause sätestab, et kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-16, p 10 koos seal viidatud praktikaga). Olukorras, kus maakohus jättis avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata, oleks kohus pidanud TsMS § 187 lg-s 6 sätestatut arvestades jätma avaldaja esitatud kaebuse esmalt TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ning määrama avaldajale mõistiku tähtaja riigilõivu tasumiseks. Juhul kui avaldaja oleks jätnud lõivu selle tähtaja jooksul tasumata, olnuks põhjendatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 1 p 10 ja § 477 lg 1 alusel. Praegusel juhul on aga maakohus jätnud vaidlustatud määrusega rahuldamata avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ning keeldunud sama määrusega avalduse (kaebuse) menetlusse võtmisest põhjusel, et sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus sellega ülalviidatud menetlusnorme oluliselt rikkunud.
10.3.Kolleegium lisab, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb esmalt kontrollida, kas menetlusabi andmine võib olla TsMS § 182 lg 2 p-de 1–3 järgi välistatud, ning seejärel analüüsida vajadusel täiendavalt TsMS §-s 186 nimetatud asjaolude esinemist. TsMS § 186 lg 5 kohaselt on kohtul õigus nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sh krediidiasutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. TsMS § 186 lg-st 6 tuleneb, et kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud. Riigikohtu praktika kohaselt võib kohus menetlusabi andmisest keelduda kui
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629 ta juba enne menetlusabi andmist on tuvastanud, et menetlusabi taotleja on teadvalt esitanud olulisi valeandmeid, mh jätnud kohtu olulistest andmetest teavitamata (vt nt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-16, p 8). Avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine võis iseenesest olla põhjendatud olukorras, kus avaldaja ei olnud vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kohtule andmeid enda ja oma perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta. Samas on maakohus avaldaja majandusliku seisundi hindamisel käitunud asjas märkimisväärselt vastuoluliselt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ka määruskaebuse esitamisel maakohtu 09.05.2018 määruse peale. Maakohus on 21.06.2017 määrusega rahuldanud avaldaja selle taotluse menetlusabi saamiseks. Kohus on asunud määruses mh seisukohale, et kuigi avaldaja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast taotlust menetlusabi saamiseks ega andmeid enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, ei pea kohus menetlusökonoomilistel põhjustel põhjendatuks määrata avaldajale menetlusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja nõuetekohase taotluse esitamiseks. Maakohus pidas võimalikuks hinnata avaldaja majanduslikku seisundit kohtule kättesaadavatest registritest saadava informatsiooni alusel. Seega on maakohus samas menetluses sisuliselt leidnud, et võlgnik on isik, kes peaks ja samal ajal ei peaks saama menetlusabi. Seejuures tuli kohtutäituri otsuse peale esitatavalt kaebuselt ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatavalt määruskaebuselt tasuda lõivu samas suuruses 15 eurot (vastavalt RLS § 59 lg 10 ning RLS § 59 lg 10 koosmõjust § 59 lg-ga 15). Maakohtul tuleb asja läbivaatamisel selgeks teha, kas ja millises ulatuses saab võlgnikule anda menetlusabi kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale.
11.Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb isiku menetlusabi saamise vajadust ja menetlusabi taotluse põhjendatust igas kohtuasjas eraldi hinnata. Asjaolu, et avaldaja on Riigikohtu 27.02.2017 määrusega haldusasjas nr 3-16-426 vabastatud kautsjoni tasumisest määruskaebuse esitamisel, ei anna iseenesest alust vabastada avaldajat riigilõivu tasumise kohustusest käesolevas asjas või jätta avaldaja majanduslik seisund menetluseabi taotluse lahendamisel hindamata. Määruskaebuse vastupidised väited ei ole põhjendatud.
12.TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Määruskaebuses on võlgnik selgitanud, et kohtutäitur Marek Laanemetsa täitedokumendid tõendavad, et OÜ Ravis kustutatud hüpoteeki jätkuvalt sundtäidetakse.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-3629 Taotlus täiteasjades nr 014/2012/2768 ja 014/2012/2769 kohtutäiturilt Marek Laanemetsalt täitedokumentide väljanõudmiseks või nende vaatamiseks e-süsteemist, ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane. Käesoleva asja esemeks on võlgniku esitatud kaebus kohtutäituri Kaja Lilloja 19.02.2018 otsusele täiteasjas nr 195/2018/29, mitte kohtutäitur Marek Laanemetsa tegevuse peale. Lisaks on määruskaebus esitatud maakohtu määruse peale, millega kohus keeldus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisest, mitte kaebuse kohta tehtud lahendi peale. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et väidetavalt kohtutäitur Marek Laanemetsa käes olevad dokumendid võiksid määruskaebuse lahendamisel tähtsust omada. Eelmärgitut arvestades tuleb jätta avaldaja kõnealune taotlus rahuldamata.
13.Kuivõrd käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.