Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise tähtaeg 1(8)

2-18-9831 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

2-18-9831 kinnistamisavaldus, millega kustutatakse hagejale kuuluva kinnistu kohta kinnistusregistri IV jaos tehtud kanne kostja kasuks seatud hüpoteegi suhtes 65000 eurot ning määrata, et jõustunud kohtulahend asendab kostja tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

Kostja vastuväited hagile

2-18-9831 Kohtuotsuse põhjendused

2-18-9831

2-18-9831 kohustuse täitmist) liitumistasu osas võlausaldajaks oleva kolmanda isiku ees oli Bestok KV kohustuse (p 3.6.2) sissenõutavaks muutumise lahutamatuks eelduseks. Hageja järeldab seda lepingu nr xxx punktis 3.6.2 kasutatud sõnastusest „kompenseerima“, mille tähendus eesti keeles on hüvitama, tasa tegema, tasakaalustama, korvama. Hageja arvates võib mõistlik inimene sellest lepingupunktist termini „kompenseerima“ tähenduses aru saada ainult niimoodi, et kostja nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks oli tema enda (kostja) poolt eelnevalt liitumistasu tasumine, vastasel juhul ei olnud Bestok KV-l kostjale midagi hüvitada või korvata. Kostja seevastu leiab, et lepingu nr xxx punktid 3.6.1. ja 3.6.2 ei ole vastastikuses sõltuvuses, st punktist 3.6.2 tuleneva kostja nõude sisssenõutavaks muutmise eelduseks ei olnud/ole kostja poolt lepingupunktist 3.6.1 tuleneva kohustuse täitmine ei tähtajaks 31.12.2013 ega ka hiljem. Seda kinnitab kostja arvates asjaolu, et ainult Bestok KV kohustuse täitmiseks (64461,88 euro kompenseerimiseks kostjale) oli lepingus nimetatud konkreetne kuupäev (31.12.2013), samuti oli kokku lepitud viivis juhuks, kui summat tähtaegselt ei tasuta. Seevastu on punktist 3.6.1 tuleneva kostja kohustuse täitmiseks tähtaeg määramata, mis annab kostjale õiguse tasuda liitumistasu alles siis, kui ta kavatseb Bestok KV-lt omandatud xxx kinnistut arendama hakata. Kostja hinnangul ei saa lepingupunkti 3.6.2 tõlgendada ainult sõna „kompenseerima“ tähendusest lähtudes, vaid seda tuleb hinnata tervikuna lepingu nr xxx kontekstis, millega vältimaks Bestok KV suhtes pankroti väljakuulutamist kompenseeriti (hüvitati, tasakaalustati) Bestok KV koguvõlgnevus kostjale summas 1 856 101,65 eurot kostjale võõrandatud kinnistute kokkuleppelise väärtusega summas 1 153 073,51 eurot (06.03.2012 leping tl 110-111). Pärast nimetatud tehingut puudus Bestok KV-l igasugune seotus ja huvi võõrandatud kinnistute, sh xxx kinnistu, ja nendest tulenevate või nendega seotud täitmata kohustuste suhtes, sh tasumata liitumistasude osas. Lepingupunkti 3.6.1 mõtteks oli vabastada pankrotiohus Bestok KV liitumistasude võlgnevuste tasumisest võimaldamaks Bestok KV suhtes algatatud pankrotimenetlus kompromissiga lõpetada ning liitumistasude tasumine või mittetasumine kostja poolt ei omanud peale kinnistute võõrandamistehingut Bestok KV suhtes enam mingeid tagajärgi. Kostja osundab, et need lepingust nr xxx tulenevad Bestok KV täitmata kohustused, millised ta Bestok KV-lt lepinguga üle võttis (p 3.6.5), sh xxx valla ees, on ta ka täitnud (tl 107-109). 10.Hinnates poolte väiteid ja vastuväiteid ning esitatud tõendeid kogumis asub kohus sarnaselt kostjaga seisukohale, et hageja kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõue (tagatiskokkulepe vastavalt AÕS § 346 lg 2) tuleneb notariaalsete lepingute nr xxx punkti 2.2. ja lepingu nr xxx punkti 3.6.2 kohaselt selliselt, et Bestok KV-l oli kohustus tasuda/kompenseerida kostjale hiljemalt tähtajaks 31.12.2013 summa 64461,88 eurot sõltumata sellest, kas kostja oli eelnevalt või üldse täitnud lepingu nr xxx punktist 3.6.1 nähtuva kohustuse liitumistasu maksmise kohta. Kohus lähtub sellise järelduse tegemisel järgmistest kaalutlustest. Kohus leiab, et kuigi lepingu nr xxx punktid 2.1.11, 3.6.1 ja 3.6.2 on selles mõttes seotud, et käsitlevad lepingu eseme I osas (xxx kinnistu registriosa nr xxx) vee ja kanalisatsiooni liitumistasusid, ei nähtu neist ei eraldi ega kogumis, et Bestok KV kohustus p 3.6.2 kohaselt liitumistasu kompenseerimiseks muutus sissenõutavaks alles seejärel, kui kostja oli tasunud kolmandatele isikutele xxx kinnistu arendusega seotud vee ja kanalisatsiooni liitumistasu. Kohus loeb põhjendatuks kostja seisukoha, et lepingupunktide 3.6.1. ja 3.6.2 sisu tõlgendamise puhul ei saa lähtuda ainult sõna „kompenseerima“ otsesest tähendusest (hüvitama), vaid tuleb lähtuda lepingu nr xxx kui terviku ja sellele eelnenud lepingupoolte (Bestok KV ja kostja) vahelise varasema, 06.03.2012 lepingu, kontekstist, st tuleb arvesse võtta, millisel eesmärgil nimetatud leping nr xxx üldse sõlmiti. Kohtu hinnangul on kostja usutavalt põhjendanud, et olukorras, mil Bestok KV suhtes olid nimetatud ajutised pankrotihaldurid ja Bestok KV võlgnes kostjale kokku 1 856 101,65 eurot, kuid Bestok KV ja kostja kui võlausaldaja olid saavutanud kokkuleppe, et Bestok KV kustutab kogu oma võlgnevuse kostja ees talle kuuluvate kinnistute (sh Küünisaare kinnistu) võõrandamisega kostjale kokkuleppelise müügihinnaga 1 153073,51 eurot, millise summa lepingupooled 6(8)

2-18-9831 tasaarvestavad Bestok KV koguvõlgnevusega kostjale, puudus selle tehingu järgselt mõlemal lepingupoolel konkreetne huvi liitumistasu maksmiseks – Bestok KV-l seetõttu, et ta ei olnud enam kinnistu omanik, kostjal seetõttu, et enne kinnistu arendamisele asumist polnud otstarbekas liitumistasudega seonduvaid kulutusi teha. Kohus leiab, et kuigi lepingupunkti 3.6.1 kohaselt võttis kostja liitumistasude maksmise kohustuse enda kanda, omab see lepinguklausel tähendust ainult Bestok KV ja kostja vahelises võlasuhtes ja on tõlgendatav selliselt, et kostja nõustus oma Bestok KV suhtes nõude rahuldamise eesmärgil omandama väljaspoolt pankrotimenetlust Bestok KV-lt xxx kinnistu koos sellel lasuvate liitumistasu võlgnevustega kolmandate isikute ees (st võttis deklaratiivselt liitumistasude tasumise enda kanda), kuid Bestok KV omaltpoolt kohustus need võlgnevused lisaks kinnistute kokkuleppelisele ostu-müügihinnale (1 153073,51 eurot, mille osas toimus tasaarvestus) kostjale täiendavalt hüvitama, st kompenseerima. Seega puudutas selline kokkulepe ainult Bestok KV ja kostja omavahelisi suhteid ega ei tekitanud kostjale kohustusi kolmandate isikute suhtes. Lisaks puuduvad asjas tõendid, et lepingupunkti 3.6.1 oleks võimalik hinnata kostja poolt Bestok KV kohustuse ülevõtmisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2 mõttes, mis eeldab võlausaldaja nõusolekut. Kohus võtab samuti arvesse, et erinevalt lepingupunktist 3.6.2 ei ole lepingupunktis 3.6.1 fikseeritud, kellele kohustus tasuda, millises summas ega kohustuse täitmise aega. Samas on kostja sellise Bestok KV-lt ülevõetud kohustuse, mis oli lepinguga määratletud (kohustused xxx valla suhtes p 3.6.5) ka täitnud (tl 107-109). 11.Kokkuvõttes kohus leiab, et lepingupunktis 3.6.1. fikseeritud kostja kohustust ei ole võimalik hinnata sellise lepingulise tingimusena, mille obligatoorsest täitmisest oli seatud sõltuvusse Bestok KV poolt kostjale summa 64461,88 euro kompenseerimise/tasumise kohustus vastavalt punktile 3.6.2 ning millele ainsana on viidatud hüpoteegi seadmise lepingus (p.2.2). Kohtu arvates ei kummuta sellist järeldust ka Bestok KV ajutise halduri I. Lepsoo seisukoht, et tehingus osalejana mõistab ta lepingupunktis 3.6.2 kasutatud terminit „kompenseerima“ selliselt, kus kohustuse aluseks olev vastav liitumistasu pidi olema eelnevalt tasutud, kuivõrd kompenseerida (so hüvitada) saab kulutusi, mis on eelnevalt reaalselt kantud (tl 121). Kohus viitab siinkohal asjaolule, et asjas pole tuvastatud, kui suur oli tegelikult kolmandate isikute (AS xxx?) nõue xxx kinnistu vee ja kanalisatsiooni liitumistasude osas ja kas see vastab punktis 3.6.2 näidatud summale. Lepingu punktides 2.1.12 ja 3.6.1 see ei nähtu. Lepingu punktis 3.6.2 räägitakse Bestok KV poolt kostjale kompenseeritavast liitumistasu summast 64461,88 eurot, mis aga ei pruugi ilmtingimata kokku langeda kolmanda isiku nõude tegeliku suurusega. Kostja seadusliku esindaja xx xx poolt kohtuistungil vande all antud seletusest nähtuvalt fikseerisid kostja ja Bestok KV lepingupunktis 3.6.2. näidatud summa 64461,88 eurot vastavalt võlgniku poolt esitatule, kuigi Xxx AS esindaja väitis kostjale, et Bestok KV võlgnevus oli palju suurem - 1901845 krooni (so 121550,05 eurot). Vaatama sellele fikseeriti lepingus Bestok KV poolt kompenseeritava summana 64461, 88 eurot. Samas ei olnud ka liitumistööd tegelikult lõpetatud ning seoses liitumistasudega ei ole esitatud mingeid nõudeid ei Bestok KV-le ega kostjale. xx.xx seletuse kohaselt ostu-müügilepingu punkti 3.6.1. mõte seisneb selles, et kuivõrd xxx kinnistu kuulub nüüd kostjale, peab kostja nii või teisiti nende liitumistega tegelema (tl 142-145). 12.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja kinnistule kostja nõude tagamiseks seatud hüpoteegi puhul 65000 eurot ei ole tegemist AÕS §§ 325 lg 1 ja 351 lg 1 mõttes nn „tühja hüpoteegiga“ , mida ei ole võimalik tagatava nõude puudumise tõttu realiseerida ning mille alusel võiks hageja AÕS § 349 lg 1 tuginedes nõuda hüpoteegi kustutamist. Kohus leiab sarnaselt kostjaga, et hüpoteegiga tagatud nõue on jätkuvalt kehtiv ja ei sõltu asjaolust, et nõue võib olla aegunud (vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel) või et põhivõlgnik Bestok KV on 19.10.2015 äriregistrist kustutatud ja juriidilise isikuna lõppenud 7(8)

2-18-9831 (AÕS § 325 lg 5 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks). Seega jätab kohus hagi rahuldamata.

Hagi tagamise tühistamine 13.TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus Harju Maakohtu 29.06.2018 määrusega hagi tagamise korras kohtutäituri Mati Kadak poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas 008/2018/1092 peatamise ja registriossa xxx kantud vastuväite hüpoteegi kande kustutamise nõude tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 16.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.