lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-17179/47

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-17179/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-17179

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17179

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu isaduse vaidlustamiseks ja ülalpidamiskohustusest vabastamiseks täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. augusti 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3 476.15 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Priit Lantin Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 23. augusti 2018. a osas, millega jäeti hagi ülalpidamiskohustusest vabastamiseks osaliselt rahuldamata. Teha tühistatud osas õigeksvõtul põhinev uus otsus, millega rahuldada XX hagi YY vastu ülalpidamiskohustusest vabastamiseks täielikult ja määrata lõpetada täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 sundtäitmine.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täiteasjades nr 023/2015/2802 ja nr 023/2016/1060 täitemenetlused täielikult ning täiteasjas nr 023/2011/1745 osaliselt, s.o täitedokumendiga YY ülalpidamiseks väljamõistetud elatise sissenõudmise osas.
4.Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 1(5)

Tsiviilasi nr 2-17-17179

4.1.Hagi rahuldada.
4.2.Tuvastada, et YY (isikukood XXXXXXXXX) ei põlvne XX-st (X, isikukood XXXXXXXXX) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt XX on YY isa.
4.3.Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks YY sünniaktis ja registriandmetes.
4.4.Määrata lõpetada täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 sundtäitmine.
4.5.Otsus kuulub resolutsiooni p 4.4 osas viivitamata täitmisele.
4.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.7.Kohtuotsus toimetada pooltele kätte ja saata perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.
5.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks ja ülalpidamiskohustusest vabastamiseks täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060. Hageja ja CC kooselust on XX.XX.XXXX sündinud kostja. Kostja vanemad ei ela koos alates 2007. aastast. Tulenevalt kostja kahtlustest, käisid hageja ja kostja geneetilise testimise ettevõttes A, millise 25.10.2017 testitulemuse kohaselt ei põlvne kostja hagejast. Hageja suhtes on algatatud kolm täiteasja, nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060, elatise väljamõistmiseks. Hageja palub tuvastada, et kostja ei põlvne temast ja vabastada ta ülalpidamiskohustuse täitmisest täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060.

Kostja vastus

2.Kostja võttis hagi õigeks ja palus menetluse lõpetada. Esimese astme kohtu otsus

2(5)

Tsiviilasi nr 2-17-17179

Maakohus rahuldas hagi isaduse vaidlustamise nõude osas täielikult. Ülalpidamiskohustuse vabastamise nõude osas pidas maakohus põhjendatuks lõpetada sundtäitmine Harju Maakohtu 29.02.2016 lahendi alusel tsiviilasjas nr 2-15-18341, täitemenetluse nr 023/2015/1060, alates hagi esitamisest, s.o 16. novembrist 2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas. Ülejäänud, s.o enne 16. novembrit 2017 tasumisele kuulunud elatise nõuete sundtäitmise lõpetamise nõude osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning märkis, et puuduvad menetluskulud, milliseid kindlaks määrata.

Kohus selgitas, et perekonnaasjades ei ole kohus seotud õigeksvõtuga.

Maakohus põhjendas ülalpidamiskohustuse vabastamise nõude osalist lõpetamist järgmiselt. Perekonnaseadusest ja täitemenetluse seadustikust ei tulene otseselt, millisest hetkest tuleks täitemenetlus isaduse vaidlustamise korral lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud leida, et lõpetada tuleks täitemenetlus kogu tasumata jäänud elatise nõudes. Maakohtu hinnangul tuleb kuni isaduse hagi jõustumiseni lugeda kostja hageja lapseks. Seega on hagejal kuni lahendi jõustumiseni kostja ülalpidamiskohustus ning ei saa lõpetada täitemenetlust kogu tasumisele kuulunud elatise suhtes. Kohus leiab, et sarnaselt põlvnemise hagi esitamisega, mille korral ei saa ülalpidamiskohustust tuvastada tagasiulatuvalt ning saab elatise välja mõista alles alates hagi esitamisest, tuleb ka praegusel juhul analoogia korras leida, et täitemenetlus elatise nõudes on hea usu põhimõttega vastuolus, kuid alates hetkest, mil isaduse vaidlustamise hagi esitati, mitte aga varasemast perioodist alates.

Apellatsioonkaebus

6.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse hagi rahuldamata jäetud osas. Kuna hageja ei ole kostja bioloogiline isa, siis ei ole hagejal algusest peale olnud kohustust kostjale elatist tasuda. Seega on täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060 sundtäitmisele esitatud täitedokumentidest tulenevad elatise nõuded täielikult põhjendamatud. Lisaks on kostja võtnud hagi õigeks. Hageja palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Kostja peab apellatsioonkaebust õigeks. Edasine menetluse käik
8.21.11.2018 esitas hageja ringkonnakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetlused täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2016/1060 käesoleva kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

22.11.2018 määrusega rahuldas ringkonnakohus hageja hagi tagamise taotluse osaliselt, peatades täiteasjades nr 023/2015/2802 ja 023/2016/1060 täitemenetlused täielikult ning täiteasjas nr 023/2011/1745 osaliselt, s.o täitedokumendiga kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise sissenõudmise osas.

Ringkonnakohtu seisukoht

3(5)

Tsiviilasi nr 2-17-17179

10.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti XX hagi YY vastu osaliselt rahuldamata, s.o osas, millega jäeti XX ülalpidamiskohustusest vabastamata ja täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 enne 16.11.2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas sundtäitmise lõpetamine määramata.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud maakohtule kaks nõuet, millest üks on suunatud isaduse vaidlustamisele ja teine ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamisele. Teise nõudega soovis hageja vabaneda Harju Maakohtu 04.11.2009 tsiviilasjas nr 2-09-25862, Harju Maakohtu 30.11.2011 tsiviilasjas nr 2-11-37983 ja Harju Maakohtu 29.06.2016 tsiviilasjas nr 2-15-18341 tehtud jõustunud kohtulahenditega temalt välja mõistetud elatise maksmise kohustusest, kuna ta ei ole kostja isa, mistõttu on täiteasjades nr 023/2011/1745, 023/2015/2802 ja 023/2015/1060 täitedokumentidest tulenevate nõuete sundtäitmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on 15.06.2018 avalduses võtnud hagi täies ulatuses õigeks (tl 84-85). Maakohus rahuldas isaduse vaidlustamise nõude täielikult ja ülalpidamiskohustusest vabastamise nõude osaliselt. Maakohus ei arvestanud tulenevalt TsMS § 440 lg-st 4 kostja õigeksvõtuga leides, et nii nagu põlvnemise hagi esitamisel ei saa ülalpidamiskohustust tuvastada tagasiulatuvalt ja mõista elatist välja alates hagi esitamisest, tuleb analoogia korras leida, et täitemenetlus elatise nõudes on hea usu põhimõttega vastuolus alates hetkest, mil isaduse vaidlustamise hagi esitati, mitte aga varasemast perioodist alates (vt maakohtu otsuse p 11).
12.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja ülalpidamiskohustusest vabastamise nõude rahuldamata, s.o täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 enne 15.11.2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas, sundtäitmise lõpetamise määramata. 13.01.2019 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis avaldab kostja, et peab apellatsioonkaebust õigeks. Arvestades, et kostja on 15.06.2018 maakohtule esitatud avalduses võtnud hagi täies ulatuses õigeks (tl 84-85) ning, et vastavalt TsMS § 652 lg-le 7 kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, maakohtu otsus vaidlustatud ulatuses tühistada ning rahuldada hagi ülalpidamiskohustusest vabastamiseks täies ulatuses TsMS § 440 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 õigeksvõtul põhineva otsusega. Kolleegium märgib, et kui on tuvastatud, et hageja ei ole lapse isa, puudub hagejal lapsega sugulussuhe ja hagejal ei ole lapse suhtes vanema õigusi ega kohustusi, sh PKS §-st 96 tulenevat ülalpidamiskohustust, millisel juhul saab hageja esitatud nõuet pidada täitedokumendi alusel tekkinud kohustuse täitmisest vabanemisele suunatud nõudeks. Seega ei ole vastav nõue TsMS § 440 lg 4 tähenduses põlvnemisasi, vaid ülalpidamise võlasuhtest tulenev nõue, mille puhul ei ole selle rahuldamine õigeksvõtul põhineva otsusega välistatud.
13.Eelneva põhjal tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, maakohtu otsus vaidlustatud ulatuses tühistada, rahuldada hagi ülalpidamiskohustusest vabastamiseks ning määrata lõpetada täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja täiteasjas nr 023/2015/1060 ka kuni 15.11.2017 tasumisele kuuluvate elatise maksete osas toimuv sundtäitmine.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-17-17179 TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab ringkonnakohus õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks.

14.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, sest kostja peab kaebust õigeks, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida apellatsioonkaebuse väiteid sisuliselt.
15.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 22.11.2018 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse osaliselt, peatades täiteasjades nr 023/2015/2802 ja nr 023/2016/1060 täitemenetlused täielikult ning täiteasjas nr 023/2011/1745 osaliselt, s.o täitedokumendiga kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise sissenõudmise osas. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna 22.11.2018 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendanud täitemenetluse peatamine takistab otsuse täitmist, tuleb see tühistada, sest vastasel korral ei saa kohtutäitur otsuse resolutsioonist tulenevaid toiminguid teha.
16.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et täitemenetluste lõpetamine on kohtutäituri pädevuses. Hagejal on kohtuotsuse alusel õigus nõuda elatise sundtäitmiseks alustatud täitemenetluste lõpetamist TMS § 48 lg 1 p 4 alusel.
17.Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude menetlusosaliste enda kanda jätmist ja kostja ei ole esitanud sellele vastuväiteid ning kumbki pool ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, on põhjendatud apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte enda kanda. Seetõttu puudub vajadus ka menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium