Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Kostja VIII:

Kohtutäitur Krista Järvet

Kostja IX:

Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553)

Kostja X:

Narva kohtutäitur Tatjana Afanasjeva

Kostja XI:

Narva linn, Rahu tn 14 korteriühistu (rk 80015323)

1(7)

2-18-16250

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale vastuväite lahendamise ja hagi tagamata jätmise osas ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse peale hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja menetlusabi taotluse keeldumise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 29. oktoobril 2018 kohtule hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlustähtaja ennistamiseks hagiavalduse esitamisel ja hagi tagamise taotluse. Kohus jättis 31. oktoobri 2018 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtule

2-18-16250 taotlusega. Koos täpsustatud hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Kohus keeldus 20. novembri 2018 määrusega hageja taotluse hagiavalduse esitamiseks menetlustähtaja ennistamiseks menetlusse võtmisest. Kohus jättis 20. novembri 2018 määrusega hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagi tagamise puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja esitas 17. jaanuaril 2019 kohtule vastuväite kohtu tegevusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja vastuväide tuleb jätta rahuldamata ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastuväite lahendamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus tuvastas, et kohus jättis 20. novembri 2018 määrusega hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagi tagamise puuduseid ei kõrvaldanud, kuid esitas kohtule 17. jaanuaril 2019 nn. rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele hagi tagamata jätmise osas. Seega on hagejal õigus esitada kohtule vastuväidet. TsMS § 333 lg 1 alusel võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Vastuväite kohaselt jättis kohus hageja taotlused hagi tagamise meetmete viivitamatuks kohaldamiseks tähelepanuta ja lahendamata. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega. Kohus tuvastas, et hageja esitas 29. oktoobril 2018 kohtule hagi kostjate vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus jättis 31. oktoobri 2018 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale, et hagi tagamise taotluse lahendatakse peale hagi (taotluse) menetlusse võtmise otsustamist ja hagi tagamisetaotluses puuduste kõrvaldamist. Hageja esitas kohtule 06. novembril 2018 taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus jättis 07. novembri 2018 määrusega hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) seisukoha 29. oktoobri 2018 hagi tagamise taotluse osas esitamiseks; 2) hagi tagamise rakendamise enne hagi esitamist põhjendamiseks; 3) hagi tagamisel nõude täpsustamiseks ja 4) hagi tagamise taotluse eest riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas hageale, et kui hageja jätab puuduseid hagi tagamise taotluses tähtpäevaks täitmata, jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. 3(7)

2-18-16250 Hageja esitas 09. novembril 2018 kohtule selgitused hagi tagamiseks enne hagi esitamist taotluse osas koos täiendava hagi tagamise abinõudega. Hageja esitas 19. novembril 2018 kohtule täpsustatud hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega. Kohus jättis 20. novembri 2018 määrusega hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) esitada kohtule lõplik hagi tagamise taotlus hagi tagamise selge abinõudega ja abinõude rakendamise vajaduse põhistamisega, ja 2) esitada sõnaselge seisukoht eelmiste hagi tagamiste osas. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja jätab puuduseid hagi tagamise taotluses tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kohtule esitatud hagi tagamise taotlused rahuldamata ning et kohus lahendab hagi tagamise taotluse pärast hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamist, pärast kostjate seisukoha saamist ja pärast hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagi tagamise puuduseid ei kõrvaldanud. Kohus, tutvunud vastuväite ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohus ei ole rikkunud menetluse juhtimise nõudeid ega menetlussätteid. TsMS § 384 lg 2 kohaselt kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus jättis hagi tagamise taotlused korduvalt käiguta TsMS § 384 lg 2 alusel, kuna hagi tagamise nõuded olid ebaselged ja puudustega. Ka hagiavaldus oli jäetud kohtu poolt käiguta. Kohus korduvalt selgitas hagejale, et hagi tagamise taotlus lahendatakse peale hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist ja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamist. Lähtuvalt TsMS § 377 ei menetle kohus enne hagi menetlusse võtmist hagi tagamise taotlust. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Seega ei saa kohus lahendada taotlust hagi tagamiseks kuni ei ole otsustatud hagi menetlusse võtmist. Hageja esitas kohtule hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist (TsMS § 382), kuid eelnimetatud taotlus oli jäetud ka kohtu poolt käiguta. Vastuväite esitamise ajal ei ole kohus võtnud hagi menetlusse, samuti ei kõrvaldanud hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagi tagamise puuduseid ning seega ei saanud kohus lahendada hageja taotlusi hagi tagamiseks TsMS § 384 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaja jooksul. Kohus järeldab, et kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid ja hageja vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse peale vastuväite lahendamise osas ei saa esitada määruskaebust. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Hageja esitas 29. oktoobril 2018 kohtule hagiavalduse ja 19. novembril 2018 täpsustatud hagiavalduse, milles taotleb tunnistada kehtetuks kordusenampakkumise, mis on toimunud 20. veebruaril 2018 täiteasjas nr 025/2011/70, mille käigus müüdi korteriomand aadressil xxx, Narva. Hagiavalduse kohaselt ei teatanud kohtutäitur nõuetekohaselt hagejale enampakkumise kuulutuse sisust ja hagejal ei olnud teavet kordusenampakkumisest tema kinnisasja müümiseks. 4(7)

2-18-16250 Täitemenetluse seaduse (edaspidi TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus küsis kohtutäiturilt seisukoha kõnealuse täitemenetluse läbiviimise osas. Kohtutäitu esitas kohtule täiendavaid tõendeid enampakkumise akti kättetoimetamise osas. Kohus tuvastas, et hagejale toimetati täiteasjas 025/2011/70, mille raames võõrandati hageja korteriomand, 20. veebruari 2018 vara (kordus)enampakkumise akti kätte selle edastamisega 20. veebruaril 2018 hageja rahvastikuregistris toodud e-posti teel aadressile: xxx, kusjuures nimetatud e-kirjale oli lisatud menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise kohta viide TsMS § 314-1 ja TMS § 10 sätestatule. Kohtutäituri poolt lisatud vastuvõtuteatis kinnitab edastaja meilisõnumi kohaletoimetamist adressaadi postkasti. Toodut arvestades, saaks lugeda hagejale menetlusdokument kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest ehk hiljemalt 24. veebruaril 2018. Lisaks toodule edastas kohtutäitur hagejale enampakkumise akti, ka AS-i Eesti Post vahendusel menetlusdokumendina võlgniku rahvastikuregistri järgsel (aadress kehtiv alates 09. veebruarist 2011) xxx, kusjuures menetlusdokument on jäetud hagejale nimetatud aadressil postkasti teisel kättetoimetamise katsel, s.o. 26. veebruaril 2018 kell 17:38 (esimene kättetoimetamise katse tehti 22.02.2018 kell 9:05, mil hageja ei viibinud kodus). Ülaltoodut aluseks võttes saab lugeda hagejale enampakkumise akt täitetoimikus oleva dokumentatsiooni kohaselt kätte toimetatuks hiljemalt 26. veebruaril 2018. Seega pidi hageja esitama oma hagi kohtule enampakkumise kehtetuks tunnustamiseks TMS § 223 järgi vähemasti hiljemalt 28. märtsil 2018, arvestades viimati viidatud kättetoimetamise kuupäeva. Kohus on seisukohal, et TMS § 223 lg 1 sätestatud 30 päevane hagi esitamise tähtaeg on aegumistähtaeg, mitte õigust lõpetav tähtaeg (vt ka Riigikohtu 22. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 (p 11) ja Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1101-07 (p 10). TsÜS § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS 143 kohaselt, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsMS § 372 lg 3 alusel võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Kohus küsis kostjatelt seisukoha hagi menetlusse võtmise osas. Kostjad I, II, III ja X esitasid kohtule seisukohti, mille kohaselt on kostjatel kavas käesolevas menetluses aegumise vastuväide esitada. Kohus tuvastas lisaks, et hageja esitas 21. märtsil 2018 Harju Maakohtusse hagiavalduse samade nõuetega. Harju Maakohus 31. juuli 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4412 keeldus hagi menetlusse võtmast. Kohtumäärus jõustus 30. augustil 2018 (t.l.-52). 5(7)

2-18-16250 TsÜS § 160 lg 1 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei peatu hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral nõude aegumise tähtaeg TsÜS § 160 mõttes. Kuna aegumine saab peatuda vaid hagi esitamisel ja selle menetluse ajaks ning käesoleval juhul keeldus kohus tsiviilasjas nr 2-18-4412 hagi samade nõuetega menetlusse võtmast, siis aegumine ei peatunud. Hageja poolt on käesolevas asjas esitatud hagi Viru Maakohtule 29. oktoobril 2018, seega peale aegumistähtaja lõppu, s.o 28. märtsi 2018.

Kohus märgib lisaks, et sõltumata hageja poolt akti kätte saamise ajast (hagiavalduse kohaselt väidetavalt märtsis 2018) ja asjaolust, et hageja pidi olema teadlik aktist vähemalt hagi esitamise Harju Maakohtusse kuupäeval 21. märtsil 2018, siis ka sel juhul on 29. oktoobril 2018 esitatud hagi esitatud peale aegumistähtaja lõppu, s.o peale 20. aprilli 2018. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähtudes menetlusökonoomiast, mis peab võimaldama hoida kokku kohtu menetlemisaega ja samas vältida menetlusosalistele liigsete ja ebavajalike kulutuste tekitamist ning seda, et kostjad tuginevad aegumise vastuväitele enne hagi menetlusse võtmist, leib, kohus, et saab võtta juba enne hagi menetlusse võtmast seisukoha küsimuses, kas hagejal on võimalik hagis nõutud eesmärk saavutada. Kuna enampakkumise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks on seadusega sätestatud aegumistähtajaks 30 päeva enampakkumise akti kättetoimetamisest, hageja on oma hagi esitanud pärast nõude esitamise aegumistähtaega ning kostjad paluvad kohaldada hageja nõudele aegumist, leiab kohus, et pärast aegumistähtaja möödumist käesolevas asjas esitatud hagi on õiguslikult perspektiivitu ja hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada ning seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetlusabi taotlus Hageja esitas kohtule menetlusabi taotluse hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka 6(7)

2-18-16250 asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning seega ei ole hageja menetluses osalemine edukas ja hagejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leiab, et menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagi tagamise taotlus Kohus tuvastas, et kohtule on esitatud menetluse kestel 3 taotlust hagi tagamiseks, s.o 29. oktoobril 2018 - hageja korterist väljatõstmise peatamiseks, 06. novembril 2018 hagi tagamine enne hagi esitamist - keelumärke kandmiseks ning 19. novembril 2018 hageja korterist väljatõstmise peatamiseks. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Lähtuvalt TsMS § 377 ei menetle kohus enne hagi menetlusse võtmist hagi tagamise taotlust. Seega saab hagi tagamise abinõu määrata üksnes juhul, kui kohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta (RKTKo 3-2-1-124-04). Hageja esitas 29. oktoobril 2018 hagi tagamise taotluse koos hagiga ja 19. novembri 2018 hagi tagamise taotluse koos täpsustatud hagiga. Ka kohtu nõuet hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, seega tuleb jätta hageja 29. oktoobri 2018 ja 19. novembri 2018 taotlused hagi tagamiseks rahuldamata. Erandiks on TsMS § 382 lg-s 1 sätestatud juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagi esitamist. Kohus jättis 20. novembri 2018 määrusega hagi tagamise taotlused, sealhulgas hagi tagamine enne hagi esitamist, käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja jätab puuduseid hagi tagamise taotluses tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kohtule esitatud hagi tagamise taotlused rahuldamata. Kuna hageja kohtu määratud tähtaja jooksul hagi tagamise puuduseid ei kõrvaldanud, jätab kohus 06. novembril 2018 hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist rahuldamata TsMS § 384 lg 2 alusel. TsMS § 390 lg 1 kohaselt ei saa hagi tagamata jätmise määrusele määruskaebust esitada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.