Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
18.01.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-16021
Kohtuasi
XX (X kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 18.10.2018 otsusele täiteasjas nr 175/2017/801
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.11.2018 määrus kaebuse menetlusse võtmata jätmisele
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja esindaja
XX
(isikukood
Puudutatud isik I Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291)
maakohus avalduse ja kohustas kohtutäiturit lõpetama kõnealuste täiteasjade menetlused. Maakohtu määrus ei ole jõustunud selle vaidlustamise tõttu ringkonnakohtus. 22.09.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse 14.09.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akti tühistamiseks täiteasjas nr 175/2017/801. 18.10.2018 otsusega peatas kohtutäitur tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel kaebuse läbivaatamise menetluse, sest kaebuse lahendamise tulemust võis mõjutada asjas nr 2-18-8039 tehtav lõpplahend. Seejuures ei peatanud kohtutäitur täitemenetlust. Maakohtu määrus
Maakohus tugines kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alussättena TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ehk ühele õigusliku perspektiivituse sätetest. Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja/avaldaja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ning hagi/kaebuse täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi/kaebuse rahuldamine välistatud või oleks sellega taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Avaldaja palus kaebuses tühistada kohtutäituri 14.09.2018 sissetuleku arestimise akt ja 18.10.2018 otsus kaebuse läbivaatamise menetluse peatamiseks ning lõpetada täiteasja nr 175/2017/801 menetlus. Maakohus leidis, et nende nõuete lahendamine kohtumenetluses oli perspektiivitu, kuivõrd kohtutäitur lõpetas kohtumenetluse kestel täiteasja menetluse nõude rahuldamise tõttu, s.t avaldaja oli oma eesmärgi saavutanud. Kaebuse sisuosast nähtub seevastu, et avaldaja eesmärk ei olnud mitte täitemenetluse lõpetamine, vaid kindlustamine, et täitemenetlus viiakse läbi mh võlgniku õiguspäraseid huve arvestades. Esmajoones vaidles avaldaja kahekordse täitemenetluse alustamise tasu ja täitemenetluse kulude tema kanda jätmise vastu ning ei nõustunud eelnevalt kirjeldatud nõuete täitmiseks sissetuleku arestimisega. Täitemenetluse lõpetamine nii sissenõudja kui kohtutäituri nõuete rahuldamise tõttu ei olnud avaldaja kaebuse esitamise eesmärk. Tõsi, kaebuses välja toodud avaldaja nõue ei ole tervikuna õnnestunud ning ei taga hetkel ökonoomset asja menetlemist ja avaldaja huvide parimat kaitset, kuid tegu on puudusega, mis on TsMS § 3401 lg 1 alusel kõrvaldatav. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei saanud nimetatud alusel keelduda kaebuse tervikuna menetlusse võtmisest, mistõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu lahendi ja saadab kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Ühtlasi tuleks maakohtul kaaluda kaebuste asjades nr 2-18-16021 ja 2-18-16040 liitmist ühte menetlusse. Avaldaja 08.01.2019 taotluse osas märgib ringkonnakohus, et selles viidatud õigusnormid ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata nende võimalikku vastuolu PS-iga. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.