18.oktoobri 2018 otsuse peale täiteasjas nr 175/2017/802
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 29. novembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margit Pent Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), seaduslik esindaja juhatuse liige AK
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 29. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Eesti Inkasso OÜ (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) avalduse ja täitedokumendiks oleva tsiviilasjas nr 2-15-19174 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2017 otsuse alusel algatas Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas nr 175/2017/802 (vaidlusalune täiteasi) sissenõudja nõude 5 168,88 eurot sissenõudmiseks. Samuti algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse ja sama kohtuotsuse alusel täitemenetluse võlgniku suhtes täiteasjas nr 175/2017/801 sissenõudja nõude 412,50 eurot sissenõudmiseks.
2.Vaidlusaluses täiteasjas saatis kohtutäitur võlgnikule 14. septembril 2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akti ja sunniraha määramise hoiatuse (edaspidi „akt“). Võlgnik esitas
22.septembril 2018 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale.
Kohtutäitur peatas 18. oktoobri 2018 otsusega kaebuse läbivaatamise menetluse, sest kaebuse lahendamise tulemust võib mõjutada tsiviilasjas nr 2-18-8039 tehtav lõpplahend. Seejuures ei peatanud kohtutäitur täitemenetlust.
3.Võlgnik esitas 25. oktoobril 2018 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri
18.oktoobri 2018 otsuse peale vaidlusaluses täiteasjas. Kaebuses palub võlgnik tühistada akt ja menetluse peatamise otsus ning lõpetada menetluse vaidlusaluses täiteasjas. Kohtutäitur algatas valesti kaks täitemenetlust, mille tulemusel peab võlgnik tasuma kaks täitemenetluse algatamise tasu ja rohkem kohtutäituri tasu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus keeldus 29. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kohtutäitur 23. novembri 2018 otsusega seoses nõuete rahuldamisega täitemenetlused nii vaidlusaluses täiteasjas kui ka täiteasjas nr 175/2017/801 ning taotles täiteasjadega seotud tsiviilasjade menetluste lõpetamist. Kohtutäituri taotluse kohaselt on sissenõudja nõue rahuldatud ja alustatud täitemenetlustel ei ole enam eesmärki ega ülesannet, mida täita. Samuti on maakohus võtnud seisukoha võlgniku taotluse osas täitemenetluste lõpetamiseks juba 29. juuni 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-188039, kohustades kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused (määrus ei ole jõustunud). Ometi on kaebaja taotlenud ka oma käesolevas asjas esitatud kaebuses mh taaskord sama täiteasja lõpetamist. Kuivõrd vaidlusalune täitemenetlus on lõppenud, ei ole võimalik kaebuses taotletavat eesmärki, mh täitemenetluse lõpetamist, saavutada.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada maakohut läbi vaatama võlgniku kaebus. Ühtlasi palub võlgnik tühistada kohtutäituri
23.novembri 2018 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta vaidlusaluses täiteasjas või jätta see läbi vaatamata. Menetluskulud palub võlgnik panna kohtutäituri ja sissenõudja kanda. Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 371 lg 2 p 2, kuna võlgnik ei soovinud tingimata täitemenetluse lõpetamist, vaid et kohus tühistaks kohtutäituri ebamõistlikud tasude nõuded.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 3. jaanuaril 2019.
7.Võlgnik esitas 8. jaanuaril 2019 taotluse kontrollida täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 ning kohtutäituri seaduse § 34 lg-te 1, 2 ja 3 kooskõla põhiseadusega (PS) ning jätta need kohaldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Maakohus tugines kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alussättena TsMS § 371 lg 2 p-le 2 kui ühele õigusliku perspektiivituse sätetest. Õigusliku perspektiivituse sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest
2 (3)
õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja/avaldaja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ning hagi/kaebuse täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi/kaebuse rahuldamine välistatud või oleks sellega taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Võlgnik palus kaebuses tühistada akt ja otsus kaebuse läbivaatamise menetluse peatamiseks ning lõpetada vaidlusaluse täiteasja menetlus. Maakohus leidis, et nende nõuete lahendamine kohtumenetluses on perspektiivitu, kuivõrd kohtutäitur lõpetas kohtumenetluse kestel täiteasja menetluse nõude rahuldamise tõttu, s.t võlgnik oli oma eesmärgi saavutanud. Kaebuse sisust nähtub seevastu, et võlgniku eesmärk ei olnud mitte täitemenetluse lõpetamine, vaid kindlustamine, et täitemenetlus viiakse läbi mh võlgniku õiguspäraseid huve arvestades. Esmajoones vaidles võlgnik kahekordse täitemenetluse alustamise tasu ja täitemenetluse kulude tema kanda jätmise vastu ning ei nõustunud sissenõudja nõuete täitmiseks sissetuleku arestimisega. Kuigi kaebuses esitatud võlgniku nõue ei ole tervikuna õnnestunud ega taga hetkel ökonoomset asja menetlemist ja võlgniku huvide parimat kaitset, on tegu puudusega, mis on TsMS § 3401 lg 1 alusel kõrvaldatav. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult võlgniku kaebuse tervikuna menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleks maakohtul kaaluda asjade nr 2-18-16021 ja 2-18-16040 liitmist ühte menetlusse.
10.Võlgniku 8. jaanuari 2019 taotluse osas märgib ringkonnakohus, et selles viidatud õigusnormid ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud, mistõttu puudub ringkonnakohtul praeguses menetlusfaasis vajadus hinnata nende võimalikku vastuolu PS-ga.
11.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.