Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
15.01.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6479
Kohtuasi
Laarmann & KO AS hagi XX vastu tahteavalduse andmisele kohustamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.10.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Laarmann & KO AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Laarmann & KO AS (registrikood 10215635), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Annika Murulaid
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda menetlusse võtmast Laarmann & KO AS-i apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 10.10.2018 otsuse peale.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.24.04.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kaevetööde tegemiseks Pärnu linnas Kuninga t 15/Nikolai t 13 asuval kinnistul EM koostatud projekti nr 11-2016 alusel ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolekud, mis on vajalikud hagejale kaeveloa saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagejale kuulub korteriomand nr 4 asukohaga Kuninga t 15/Nikolai t 13, Pärnu linnas. Hageja omandas korteri enampakkumisel. Kinnistul on viis omanikku. Hageja korteriomand vajab kapitaalremonti. Hageja korteriomandis puudub vesi ja kanalisatsioon, mistõttu ei saa seda sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja tellis veeprojekti ning hankis asjaomastelt isikutelt kooskõlastused, et ühendada korter üldtrassiga. Hageja teostas ka novembris 2016 kaeve- ja torutööd ühistrassist kuni kinnistu piirini Pärnu linnalt saadud loa alusel. Kinnistul vajalike kaevetööde teostamiseks kaeveloa saamiseks nõudis aga Pärnu linn kõigi teiste kinnistu omanike nõusolekut. Nõusoleku andmisest keeldus kostja. Hageja edastas selgitavad kirjad ning pakkus, et annab garantii, et tööde teostamisega kedagi ei kahjustata ning et endine olukord taastatakse.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et kuna teised kaasomanikud andsid nõusolekud, siis järelikult enamik on hageja tegevusega, st enda korteriomandile eraldi vee- ja kanalisatsioonitrassi tegemisega, nõus. Kõik kulud seoses ehitamisega kannab hageja. Ta on kinnitanud, et taotletav tegevus ei tekita kahju teistele kaasomanikele ega kolmandatele isikutele. Kostja korteriomand asub maja teises otsas, seega ei mõjuta tehtavad tööd kostja omandit. Olemasoleva süsteemiga liitumine oleks samuti seotud täiendavate kuludega. Ükski õigusakt ei keela eraldi liitumist, kui see on tehniliselt mõistlik ja võimalik.
4.Hageja on selgitanud, miks ta soovib eraldi liitumist. Kui hageja tegevus oleks vastuolus teiste kaasomanike huvide või õigustega, ei oleks teised nõusolekuid andnud. Väide, et plaanitav tegevus takistaks kinnistul asuvate kuuride kasutamist või nende renoveerimist, on tõendamata. Ehitustööd on lühiajalised, mistõttu nende mõju kostjale oleks olematu. Kostja ei esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet või tõendit, mh selle kohta, et hageja tegevus oleks teiste kaasomanike või nende vara suhtes kahjulik. Tegemist on hageja kui omaniku õigusega ning kui see ei kahjusta teiste omanike huve, ei pea hageja tõendama, et tema tegevus peaks olema teistele kaasomanikele kasulik. Piisab, kui omanik tõendab, et see on temale vajalik ja lubatud ning et see ei tekita teistele kahju. Hageja puhul toob iseseisev ühendus selguse ja õigusrahu ning võimaluse takistamatult kasutada endale kuuluvat korterit kvaliteetse trassi kaudu. Hagejal ei ole midagi selle vastu, kui iga kaasomanik teeb eraldi liitumise, kui see on ka tehniliselt võimalik.
2(6)
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on olemasolevat olukorda valesti kajastanud. Kinnistu oluliseks osaks olevale elamule on välja ehitatud kõik korteriomandite sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud vee- ja kanalisatsioonitrassid ning torustik. Ka hageja korterini on torustik välja ehitatud. Hagejal piisab korterisisese torustiku trassiga ühendamisest. Hageja püüab jätta muljet, nagu takistaks kostja nõusoleku mitteandmisega hagejal oma korteri veevarustuse tagamiseks vett saada. See ei ole õige. Kostja nõustus hageja korteri ühendamisega hoone majasisese vee- ja kanalisatsioonitrassiga nii nagu sellele elamule ette nähtud on. Arusaamatutel põhjustel soovib hageja endale teistest eraldi iseseisva veetrassiga liitumise väljaehitamist. Selline ehitus koormab kinnistut põhjendamatult. Ainult ühe korteri teenindamiseks vajaliku täiendava veetrassi vedamine läbi mõttelise osa koosseisu kuuluva maatüki piirab kinnistu edasist kasutamist kõigi kaasomanike ühistes huvides. Kui iga korteriomanik hakkaks niigi väikesele krundile enda jaoks eraldi trassi ehitama, risustaks see krundi täielikult. Kinnistul on kaks maja, Kuninga t 15 ja Nikolai t 13. Kummalgi majal on oma liitumine. Hageja ei ole enda huvi täiendava veetrassi ehitamiseks piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Samuti ei ole ta põhjendanud, kuidas tagab täiendava veetrassi ehitus selle, et see toimub kõigi kaasomanike huvides. Trassi ehitamisega seonduv ehitustegevus hoovis häirib kaasomanikke. Samuti on täiendava torustiku paigutamisega piiratud võimalik edasine ehitustegevus hoovis (nt ühiste kuuride rajamine). Arvestama peab, et kinnisasja juurde kuuluv hooviala on väike ning selle kasutamine peab olema hästi läbimõeldud ning toimuma kõikide korteriomanike ühistes huvides ja nõusolekul. Asjaolu, et teised korteriomanikud peale kostja on nõusoleku andnud, ei oma tähtsust.
6.Õige ei ole hageja väide, et kostja korteriomand asub maja teises otsas, mistõttu ei mõjuta tööd kostjat. Hageja on esitanud kohtule ainult elamu katusekorruse plaani. Kostja korter paikneb aga elamu teisel korrusel ja korteril on 5 akent, mis jäävad kõik hoovi poole. Hageja esitatud plaanil on üks kostja korteriomandi koosseisu kuuluv tuba, mille juurde kuulub katuseterrass, mis samuti avaneb hoovi poole. Seega on hageja kavandatavad tööd kostjale vägagi häirivad. Esimese astme kohtu otsus
7.Pärnu Maakohus jättis 10.10.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 450 eurot, mille mõistis kostjalt hagejale välja.
8.Asjas ei ole poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes: kinnistu Kuninga t 15/Nikolai t 13, Pärnu linnas on jagatud 8 korteriomandiks, erinevaid omanikke on 5 (t I kd lk 10); kinnistul asub kaks elumaja aadressidega Nikolai t 13 ja Kuninga t 15, mõlemad on ühendatud linna vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Viimast kinnitab ka hageja esitatud tööprojekti seletuskirja punkt 1 (t I kd lk 13), milles on märgitud, et hageja korteriomandile Nikolai t 13-4 soovitakse rajada täiendav veeühendus Nikolai tänava veetorustikust ning kanalisatsiooniühendus olemasoleva kinnistusisese torustikuga.
9.Kohus viitas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 2, § 3 lõikele 1, § 4 lõigetele 1, 3 ja 4 ning § 30 lõike 1 punktidele 1 ja 2, lõikele 2, § 37 lõikele 1, § 31 lõike 1 punktidele 1 ja 2 ning § 38 lõigetele 1 ja 2, samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõigetele 1, 4 ja 5, ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 8 lõikele 51. 3(6)
10.Hageja esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et hagejale kuulub reaalosana (kehtiva KrtS § 4 lõike 1 mõttes eriomandina) eluruum nr 4 üldpinnaga 57,7m2 ning 577/5918 mõttelist osa kinnistust, millise kaasomandi (KrtS § 4 lõige 4) teostamine on kitsendatud teiste kinnistu korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Kohus leidis, et ühele korteriomanikule eraldi veeühenduse (sisuliselt täiendava veeühenduse) loomine on tegevus, mis väljub ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridest AÕS § 72 lõike 1 ja KrtS § 38 lõike 1 mõttes. Seega vajab selline tegevus kõigi kaasomanike nõusolekut/kokkulepet seaduse tähenduses ja kaevetööde tegemine ühenduste rajamisega (torude vedamisega) ei ole asja säilitamiseks vajalikud toimingud, vaid pigem hageja enda mugavusotsuse realiseerimine. Mingil juhul ei ole see aga kõigi kaasomanike huvides planeeritav ettevõtmine, kaasomanike nõusolekud seda ei kinnita. Kortermajade puhul on kohtu hinnangul üldteada asjaolu ja tavapärane praktika omada üht liitumispunkti vee- ja kanalisatsiooniühenduste jaoks, seda mõtet kannab ka ÜVVKS § 8 lõige 51. Antud juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et nagunii on kinnistule (mille pindala on vaid 731m2 ja millel juba on kaks elumaja) rajatud mõlemale elamule veeühendus. Kohus ei näinud hagejapoolseid mõjuvaid argumente, miks on vajalik veel kolmanda veeühenduse loomine ja kanalisatsioonitrassidega ühendamine, sh kaevetööd niigi väikese hoovialaga kinnistul. Kostja on õigesti märkinud, et täiendavate veeühenduste loomine ja kaevetööd häirivad tavapärast elu ja võivad ka tulevikus olla takistuseks vajalike rajatiste (kuurid vms) paigutamisele kinnistule. Asjaolu, et hageja on nõus katma kõik nimetatud töödega tehtavad kulud ja kinnitab, et kellegi omandit (rääkida saab aga ainult eriomandist) ei kahjustata, ei asenda kaasomaniku nõusolekut kõnealuseks tegevuseks ega saa olla aluseks kohtulahendiga sellise nõusoleku asendamisele. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata.
11.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 735 eurot, sh 150 eurot riigilõiv kajalt ja 585 õigusteenuse kulud kokku 6,5h töö eest tunnitasuga 90 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Esindaja on teostanud järgmised toimingud: hagi ja menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüs 1,5h; kaja koostamine 3h; hageja 30.05.2018 seisukohaga tutvumine 0,5h; lõppsõna koostamine 1,5h. Hageja esitas vastuväite, milles leidis, et tema ei vastuta kaja esitamisega seotud kulude eest, sest selle põhjustas kostja tegevus. Hagiga tutvumise mõistlikuks mahuks pidas hageja 1h, samas mahus on põhjendatud ka hagile vastamine ja lõppsõna koostamine.
13.Kohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele summas 585 eurot on osaliselt põhjendatud ja vajalik. Hagiga tutvumise ja kohtule vastuse esitamise (kostja esitas vastuse 16.03.2018 ja kaja avaldusega samas dokumendi 14.05.2018) ajakulu võib kokku olla 3h, kuivõrd vastuse osa kajast on 2lk ning hagi on just lisade poolest võrdlemisi mahukas (11 lisa 50-l lkl). Kaja enda esitamise osas nõustus kohus hagejaga, et olukorras, kus kohus saatis korduvalt kostja poolt hiljem menetluses kasutatud e-posti aadressile hagimaterjale ja kostja ei kinnitanud nende kättesaamist pika aja (enam kui poole aasta) jooksul, samuti arvestades, et kostja ei esitanud korrektset vastust vaatamata enda pakutud kompromissitähtajale (vt kohtu 06.03.2018 kiri), ei ole õige kaja enda koostamisega seotud (aja)kulu arvestamine. Kajalt tasutud kautsjoni 150 eurot saab kostjale TsMS § 149 lõike 5 alusel kaja rahuldamise tõttu tagastada ning seda summat ei saa seega hagejalt nõuda. Mis puutub hageja 30.05.2018 seisukohaga tutvumise ja lõppsõna ajakulusse, siis nõustus kohus kostjaga, et 2h võis nimetatud tegevusteks kuluda, 4(6)
lõppsõna sisuline osa on 2lk, sel on ka lisasid (nagu ka hageja seisukohal). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot on mõistlik ja jääb kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinna piiresse.
14.Tulenevalt eeltoodust määras kohus kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 3x90 + 2x90 = 450 eurot. Summad ei sisalda ega neile ei lisandu käibemaksu. Apellatsioonkaebus
15.04.11.2018 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada uue otsusega hagi või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Otsus ei ole põhjendatud ning kohus on valesti hinnanud tõendeid.
16.Kohus leidis, et täiendav veeühendus ei ole kõigi kaasomanike huvides, mis aga ei ole õige, sest kõik kaasomanikud, v.a kostja, on andnud eelnevalt oma nõusoleku. Kostja oli nõus andma nõusoleku, kui hageja annab omakorda nõusoleku, et kostja saaks ehitada oma korteriomandi juurde lisaehitise. Sellega hageja ka nõustus, kuid kuna hiljem kostja soovis, et hageja annaks nõusoleku ka kolmanda isiku nõudmistele, siis jäi kompromiss sõlmimata. Eeltoodu kinnitab, et kostja oli hageja tegevusega põhimõtteliselt nõus. Kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leidis, et asjakohane on kostja väide, et täiendava veeühenduse loomine ja kaevetööd häirivad tavapärast elu ja võivad tulevikus olla takistuseks vajalike rajatiste paigutamisel kinnistule. See väide on tõendamata ega vasta tegelikule olukorrale. Kinnistul on kuurid juba olemas, need vajavad üksnes renoveerimist. Asjaolu, et kinnistul on juba kaks veeühendust, ei ole oluline, sest ei ole sätestatud, mitu ühendust võib ühel kinnistul olla. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuse menetlusse võtmisest on alus keelduda.
18.TsMS § 637 lõike 1 punkti 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegiumi hinnangul on antud juhul tegemist sellise olukorraga. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kaebuses kordab hageja enamuses oma maakohtus esitatud väiteid, milliseid on kohus asja lahendamisel arvestanud ja neile vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid.
19.Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale täiendava veetrassi ehitamine ei ole kõigi kaasomanike ühistes huvides, vaid üksnes hageja huvides. Samuti jagab kolleegium maakohtu seisukohta, et veetrassi ehitamist ei saa lugeda kaasomanike ühistes huvides olevaks pelgalt seetõttu, et kõik teised kaasomanikud peale kostja on andnud nõusolekud. Seega ei ole hageja esile toodu alusel võimalik asuda seisukohale, et tegevus, milleks hageja kostjalt nõusolekut taotleb, oleks kõigi kaasomanike ühistes huvides. Samuti nõustub kolleegium, et igasugune ehitustegevus, milleks täiendava veeühenduse loomine ja kaevetööd on, mis toimub kaasomanikele ühiselt kuuluval kinnistu osal, häirib teisi kaasomanikke ja piirab neil kinnisasja kasutamist. Seega on ekslik hageja arusaam, et tema tegevus on kooskõlas AÕS § 72 lõigetega 3 ja 5. Eeltoodud järeldust ei muuda ka kaebuse väide seoses kinnistul kuuride olemasoluga. Kuivõrd maakohus ei ole järelduse, et täiendava veeühenduse loomine rikub teiste 5(6)
kaasomanike huve, tegemisel tuginenud üksnes asjaolule, et selle tegevuse tõttu oleks takistatud kuuride rajamine kinnistule, ei oma tähendust, kas tegelikkuses on vaja täiendavaid kuure kinnisasjale rajada või olemasolevaid renoveerida. Sellises olukorras, kus kõik teised kaasomanikud peale kostja on andnud hageja tegevusele nõusolekud, oleks hageja nõue võimalik rahuldada üksnes juhul, kui kostja poolt nõusoleku andmisest keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul ei saa ka seda väita. Hageja on küll kaebuses seda väitnud, tuginedes asjaolule, et kostja oli alguses nõusoleku andmisega nõus, kuid pärast siiski keeldus. Üksnes sellest, et kostja nõusoleku andmise osas ümber mõtles, ei saa tuletada kostja tegevuse vastuolu hea usu põhimõttega. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus anda nõusolek kaevetöödeks kinnistule täiendava veetrassi rajamiseks. Muid asjaolusid seoses kostja tegevuse võimaliku vastuoluga hea usu põhimõttega ei ole hageja esile toonud. Kuivõrd hagejale eraldi veetrassi ehitamine ei ole kõigi kaasomanike huvides ning kostja poolt nõusoleku andmisest keeldumine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole kohtul võimalik kohustada kostjat vastavateks ehitustöödeks nõusolekut andma. Seega ei oma tähendust ka kaebuse väited seoses täiendava veeühenduse loomise mõistlikkusega.
20.Kooskõlas TsMS § 637 lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium märgib, et on hinnanud kaebuse menetlusse võtmisel kõiki kaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomia kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole apellatsioonimenetluse kulud, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Praegusel juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega kaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kaebuse väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
21.Arvestades, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust leida, et hagi oleks tulnud rahuldada, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalisele suurusele. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning kaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks, mistõttu vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid tekkida.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.