Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-6) ja teiste menetlusdokumentide (tl 186, 195-196 ja 219xxx) kohaselt kuulub hagejale AS Laarmann & KO korteriomand asukohaga xxxxxxx xx xx/ xxxxxxx xx xx-x, xxxxx xxxxxx (tl 7-9). Hageja omandas korteri enampakkumiselt. Kinnistul, asukohaga xxxxxxx xx xx/ xxxxxxx xx xx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, on viis omanikku (tl 10). Hagejale kuuluv korteriomand oli kapitaalremonti vajav. Hageja korteriomandis puudus ja puudub ka hagi esitamise momendil vesi ja kanalisatsioon. Eeltoodu tõttu ei saa hageja korterit sihtotstarbeliselt kasutada. Hageja tellis veeprojekti ning hankis kõikidelt asjaomastelt isikutelt vajalikud kooskõlastused, mis on vajalikud, et ühendada oma korter üldtrassiga (tl 11-17). Hageja teostas novembris 2016 kaeve- ja torutööd ühistrassist kuni kinnistu piirini Pärnu linnalt saadud loa alusel (tl 18-20). Kinnistul vajalike kaevetööde teostamiseks vajaliku kaeveloa saamiseks nõudis aga Pärnu linn kõigi teiste kinnistu omanike nõusolekut. Nõusoleku andmisest keeldus kostja. Hageja on edastanud selgitavad kirjad ning pakkunud, et annab garantii, et kaevetööde teostamisega kedagi ei kahjustata ning endine olukord taastatakse (tl 47-48). Kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväidet. Hageja palub kohtul tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kaevetööde tegemiseks asukohas xxxxxxx xx xx/ xxxxxxx xx xx, xxxxx xxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, E. M. poolt koostatud projekti nr 11-2016 alusel ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolekud, mis on vajalikud hagejale kaeveloa saamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud menetlusdokumentides (tl 175-179, 202-205) hagi ei tunnista. Hageja on kinnistul olemasolevat olukorda ebaõigesti kajastanud. Kinnistu oluliseks osaks olevale elamule on välja ehitatud kõik korteriomandite sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud veeja kanalisatsioonitrassid ning torustik. Ka hageja korterini on vee- ja kanalisatsioonitorustik välja ehitatud. Hagejal piisab vaid enda korteri sisese torustiku sellega ühendamine. Hageja püüab jätta kohtule muljet, nagu takistaks kostja nõusoleku mitteandmisega hagejal oma korteri veevarustuse tagamiseks vett saada. See väide ei ole õige. Kostja on nõus hageja korteri ühendamisega xxxxxxx xx hoone majasisese vee- ja kanalisatsioonitrassiga nii nagu sellele elamule ette nähtud on. Arusaamatutel põhjustel soovib hageja endale teistest korteritest eraldi iseseisva veetassi liitumise väljaehitamiset. Selline ehitus koormab kinnistut põhjendamatult. Ainult ühe korteri teenindamiseks vajaliku täiendava veertassi vedamine läbi kinnistu mõttelise osa koosseisu kuuluva maa piirab selle edasist kasutamist kõigi kaasomanike ühistes huvides. Kui iga korteriomanik hakkaks enda hoone juurde kuuluva niigi väiksele krundile endale eraldi trassi ehitama, risustaks see krundi täielikult. Kortermaja puhul on mõistlik, et igal majal on ainult üks liitumispunkt. Nii on ka antud juhul. Kinnistul on kaks maja, üks on aadressiga xxxxxxx xx ja xxxxxxx xx. Kummalgi majal on oma liitumine. Kinnistul on kaks liitumislepingut. Hageja ei ole enda põhjendatud huvi täiendava veetrassi ehitamiseks piisavalt põhjendanud ega tõendanud. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas tagab tema poolt kavandatava täiendava veetrassi ehitus selle, et see toimub kõigi kaasomanike huvides. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja on saanud nõusolekud kõigilt teistelt kaasomanikelt, v.a kostja, mis tõendab, et enamik kaasomanikke on hageja tegevusega, s.t eraldi vee ja kanalisatsioonitrassi tegemisega, nõus. On oluline arvestada, et kõik kulud kannab sellega hageja, mh on hageja kinnitanud, et antud tegevusega ei tekitata kahju teistele kaasomanikele ega kolmandatele isikutele. Kostja enda poolt edastatud tõenditest on näha, et kostja korteriomand asub nn maja teises otsas, seega ei mõjuta tehtavad tööd kuidagi kostjale kuuluvat korteriomandit. Olemasoleva süsteemiga 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-6479 liitumine on samuti seotud täiendavate kuludega. Ükski õigusakt ei keela eraldi liitumist, kui see on tehniliselt mõistlik ja võimalik ning antud juhul see ka nii on. On oluline arvestada, et kõik kulud kannab sellega hageja, mh on hageja kinnitanud, et antud tegevusega ei tekitata kahju teistele kaasomanikele ega kolmandatele isikutele. Kostja märgib lisaks, et selline ehitus koormab kinnistut põhjendamatult. Ainult ühe korteri teenindamiseks täiendava veertassi vedamine läbi kinnistu mõttelise osa koosseisu kuuluva maa piirab selle edasist kasutamist kõigi kaasomanike ühistes huvides. Nii on kaasomanikke piirav ja häirib trassi ehitamisega seonduv ehitustegevus hoovis. Täiendava torustiku paigutamisega hoovi on piiratud võimalik edasine ehitustegevus hoovis (näiteks ühiste kuuride rajamine). Arvestama peab sellega, et kinnisasja juurde kuuluv hooviala on väga väike ning selle kasutamine peab olema väga hästi läbimõeldud ning toimuma kõikide korteriomanike ühistes huvides ja nõusolekul. Igal korteriomanikul on sellise nõusoleku andmiseks oma motiiv ehk et nad saavad teistelt kaasomanikelt selle eest sellise vastusoorituse, mille eest on nad nõus olnud hageja tegevusest tulevate piiranguid taluma. Kostja poolt nõusoleku andmisel ei oma see iseseisvat õiguslikku tähendust. Hageja väidab, et kostja korteriomand asub maja teises otsas, mistõttu ei mõjuta hageja poolt tehtavad tööd kuidagi kostjat. Hageja väide ei ole õige. Hageja on esitanud oma väite tõendamiseks kohtule elamu ainult elamu mansardkorruse (katusekorruse) plaani (tl 200), mis ei ole kostja korteriomandi reaalosa plaan. Kostja korter paikneb elamu teisel korrusel, korteril on 5 akent, mis erinevalt hageja poolt väidetust kõik jäävad hoovi poole. Kostja on esitanud oma korteriomandi plaani (tl 211-214), millelt nähtub et korteriomandi koosseisu kuulub: tuba nr 18, kus on kaks akent tähisega A4; tuba nr 17, kus on üks aken tähisega A4; tuba nr 16, kus on üks aken tähisega A11; tuba nr 15, kus on üks aken tähisega A11. Hageja poolt esitatud mansardkorruse plaanil on üks kostja korteriomandi koosseisu kuuluv tuba, mille juurde kuulub plaanil punasega ringiga tähistatud katuseterrass, mis samuti avaneb hoovi poole. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja aknad ei avane hoovi poole ning hageja poolt kavandatavad tööd on kostjale vägagi häirivad. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks tal on teistest eraldiseisvat trassi vaja. Hageja ei ole põhjendanud selle trassi rajamise põhjendatud vajadust. Kindlasti ei ole see kõigi kaasomanike ühistes huvides. Hageja on hagiavalduses selgitanud, miks ta soovib eraldi liitumist. Teiste kaasomanike poolt antud nõusolekud tõendavad, et hageja tegevus on kooskõlas ja toimub teiste kaasomanike huvides. Kui hageja tegevus oleks olnud vastuolus teiste kaasomanike huvide või õigustega või kui see kahjustaks nende vara, siis ei oleks teised oma nõusolekut andnud. Väide, et hageja poolt plaanitav tegevus takistaks kuuride kasutamist või nende renoveerimist, ei ole õige ja on ka tõendamata. Ehitustööd on lühiajalised, mistõttu mõju sellest kostjale on olematu. Kostja ei ole edastanud ühtegi asjakohast vastuväidet või tõendit, mis takistaks hagejal oma õigust teostada, mh et hageja tegevus oleks teiste kaasomanike või nende vara suhtes kahjulik. Hageja leiab, et tegemist on tema kui omaniku õigusega ning kui see ei kahjusta teiste omanike huvisid, siis ei pea omanik tõendama, et see peab olema teistele kaasomanikele kasulik. Piisab, kui omanik tõendab, et see on viimasele vajalik ja lubatud ning et see ei tekita kahju teistele kaasomanikele. Hageja puhul toob iseseisev ühendus selguse ja õigusrahu ning võimaluse takistamatult kasutada endale kuuluvat korterit, kvaliteetse trassi kaudu. Lisaks on hageja märkinud, et olemasoleva trassiga liitumine on seotud kuludega ja ehitustöödega, mistõttu on hagejal mõistlik teha eraldi liitumine. Hagejal ei ole midagi selle vastu, kui iga kaasomanik teeb eraldi liitumise, kui see on ka tehniliselt võimalik. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-6479 tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole kohtule arusaadavalt poolte vahel vaidlust järgmistes asjaoludes: - Kinnistu xxxxxxx xx/xxxxxxx xx xxxxx xxxxxx on jagatud korteriomanditeks, neid on kokku 8, erinevaid omanikke 5 – tl 10; - kinnistul asub kaks elumaja aadressidega xxxxxxx xx ja xxxxxxx xx, mõlemad on ühendatud linna vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Viimast kinnitab ka hageja esitatud tööprojekti seletuskirja p 1 (tl 13), milles on märgitud, et hageja korteriomandile xxxxxxx xx-x soovitakse rajada täiendav veeühendus xxxxxxx tänava veetorustikust ning kanalisatsiooniühendus olemasoleva kinnistusisese torustikuga. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 2 kohaselt luuakse korteriomandid kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega. KrtS § 3 lg 1 järgi võivad kinnisasja kaasomanikud kokku leppida selles, et igal kaasomanikul tekib eriomand eluruumile või mitteeluruumile kinnisasjal olevas või sellele ehitatavas hoones. KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi esemeks on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Lõige 4 lisab, et maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 30 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus: 1) kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; 2) kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Sama paragrahvi lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sarnane säte on korteriomanike kohta KrtS § 37 lg 1. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KrtS § 31 lg 1 kohaselt on korteriomaniku kohustusteks muuhulgas; 1) hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-6479 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse.

KrtS § 38 lg 1 sätestab, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole lõikes 1 nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 51 aga ütleb, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on vee-ettevõtja kliendiks korteriühistu. Korteriomanik võib olla veeettevõtja kliendiks juhul, kui on võimalik tema veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Hageja esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et hagejale kuulub reaalosana (kehtiva KrtS § 4 1 lg 1 mõttes eriomandina) eluruum nr 4 üldpinnaga 57,7m2 ning 577/5918 mõttelist osa kinnistust, millise kaasomandi (KrtS § 4 lg 4) teostamine on kitsendatud teiste kinnistu korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Kohus on seisukohal, et ühele korteriomanikule eraldi veeühenduse (sisuliselt täiendava veeühenduse) loomine on tegevus, mis väljub ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridest AÕS § 72 lg 1 ja KrtS § 38 lg 1 mõttes. Seega vajab selline tegevus kõigi kaasomanike nõusolekut/kokkulepet seaduse tähenduses ja kaevetööde tegemine ühenduste rajamisega (torude vedamisega) ei ole asja säilitamiseks vajalikud toimingud, vaid pigem hageja enda mugavusotsuse realiseerimine. Mingil juhul ei ole see aga kõigi kaasomanike huvides planeeritav ettevõtmine, kaasomanike nõusolekud seda ei kinnita. Kortermajade puhul on kohtu hinnangul üldteada asjaolu ja tavapärane praktika omada üht liitumispunkti vee- ja kanalisatsiooniühenduste jaoks, seda mõtet kannab ka viidatud ÜVVKS § 8 lg 51. Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et nagunii on kinnistule (mille pindala on vaid 731m2 ja millel juba on kaks elumaja) rajatud mõlemale elamule veeühendus. Kohus ei näe hagejapoolseid mõjuvaid argumente, miks on vajalik veel kolmanda veeühenduse loomine ja kanalisatsioonitrassidega ühendamine, sh kaevetööd niigi väikese hoovialaga kinnistul. Kostja on õigesti märkinud, et täiendavate veeühenduste loomine ja kaevetööd häirivad tavapärast elu ja võivad ka tulevikus olla takistuseks vajalike rajatiste (kuurid vms) paigutamisele kinnistule. Asjaolu, et hageja on nõus katma kõik nimetatud töödega tehtavad kulud ja kinnitab, et kellegi omandit (rääkida saab aga ainult eriomandist) ei kahjustata, ei asenda kaasomaniku nõusolekut kõnealuseks tegevuseks ega saa olla aluseks kohtulahendiga sellise nõusoleku asendamisele. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-17-6479

Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses (tl 205) viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele summas 585 eurot on osaliselt põhjendatud ja vajalik. Hageja leiab oma 02.10.2018 menetlusdokumendis, et tema ei vastuta kaja esitamisega seotud kulude eest, sest selle põhjustas kostja tegevus. Hagiga tutvumise mõistlikuks mahuks peab hageja ühte tundi, samas mahus on põhjendatud ka hagile vastamine ja lõppsõna koostamine. Kostja märgib aga hagiga tutvumise eest ajakuluks 1,5 tundi, kaja koostamise ja kohtule esitamise eest ajakuluks 3 tundi ning hageja 30.05.2018 seisukohaga tutvumise ja lõppsõna esitamise ajakuluks kokku 2 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind on 90 eurot, summale käibemaksu ei lisandu. Kohus on seisukohal, et hagiga tutvumise ja kohtule vastuse esitamise (kostja esitas vastuse 16.03.2018 ja kaja avaldusega samas dokumendi 14.05.2018) ajakulu võib kokku olla 3 tundi, kuivõrd vastuse osa kajast on 2 lehekülge ning hagiavaldus on just lisade poolest võrdlemisi mahukas (11 lisa 50-l leheküljel). Kaja enda esitamise osas nõustub kohus hagejaga, et olukorras, kus kohus saatis korduvalt kostja poolt hiljem menetluses kasutatud e-posti aadressile hagimaterjale ja kostja ei kinnitanud nende kättesaamist pika aja (enam kui poole aasta) jooksul, samuti arvestades, et kostja ei esitanud korrektset vastust vaatamata enda pakutud kompromisstähtajale (vt kohtu 06.03.2018 kiri), ei ole õige kaja enda esitamisega/koostamisega seotud (aja)kulu arvestamine. Kajalt tasutud kautsjoni 150 eurot saab kostjale TsMS § 149 lg 5 alusel kaja rahuldamise tõttu tagastada ning seda summat ei saa seega hagejalt nõuda. Kostja on kohtuotsuse tegemise päeval ka vastava kautsjoni tagastamise taotluse esitanud. Mis puutub hageja 30.05.2018 seisukohaga tutvumise ja lõppsõna ajakulusse, siis nõustub kohus kostjaga, et 2 tundi võis nimetatud tegevusteks kuluda, lõppsõna sisuline osa on 2 lehekülge, sel on ka lisasid (nagu ka hageja seisukohal). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot on mõistlik ja jääb kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinna piiresse. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb käesolevaga kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 3x90 + 2x90 = 450 EUR. Summad ei sisalda ega neile ei lisandu käibemaksu. Samuti tuleb kostjale tema taotlusel tagastada kajalt tasutud kautsjon summas 150 eurot kostja näidatud pangarekvisiitidele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.