lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18031/69

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18031/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 3, 8KompromissTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineRÕS § 19 lg 1Advokaadi keeldumine riigi õigusabi osutamisestTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18031/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.11.20172-16-18031/57Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval17.09.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18031

Tsiviilasi

XX hagi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

18 734.54 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Alari Avamägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Pärnu Maakohtu 17. septembri 2018 otsuse peale esitatud XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta XX menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1(6)

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimused
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 652Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 86 lg 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
TsÜS § 90 lg 1Tehingu tühistamise mõiste
TsÜS § 98 lg 1Tühistamise kord

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.XX (hageja) esitas 29. novembril 2016 maakohtule hagi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi (kostja) vastu. Hagejale määrati 28. juuni 2017 riigi õigusabi korras esindaja, kes esitas maakohtule 18. jaanuaril 2018 hagiavalduse tervikteksti (I kd, tl-d 141–145). Hageja täpsustatud nõudeks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ja kahju hüvitamine. Hagis esitatud asjaolude kohaselt esitas kostja 25. septembril 2009 hagi hageja vastu 298 544 krooni saamiseks (tsiviilasi nr 2-09-51091). Nimetatud menetluses esitatud nõude omandas kostja OÜ-lt Ramle Grupp. Nõue tulenes sellest, et hageja ja OÜ Ramle Grupp vahel oli sõlmitud müügileping, millest OÜ Ramle Grupp taganes ning nõudis hagejalt tasutu tagastamist. Tsiviilasja nr 2-09-51091 menetluses sõlmisid pooled 30. märtsil 2011 kompromissi, mille kohus kinnitas määrusega 6. aprillil 2011 ja mis on jõustunud. Vastavalt kohtumäärusega kinnitatud kompromissile kohustus hageja kostjale tasuma müügilepingust tuleneva nõude koos leppetrahvi ja poole hagiavalduselt tasutud riigilõivuga kokku summas 19 719.60 eurot osamaksetena ning alates 20. septembrist 2011 tasuma ka intressi 10% tagastamata jäägilt aastas kompromissisumma ajatamise eest. Intressi suuruse väljaarvutamine jäi kompromissi kohaselt hagejale. Lisaks sellele kohustus hageja osamaksetega viivitamisel üle 30 päeva tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest kuni kogu võlgnevuse tasumiseni, kusjuures esimeses järjekorras loeti kustutatuks viivisevõlgnevus ning seejärel põhivõlgnevus.
21.novembril 2011 esitas kostja kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse. Kostja poolt esitatud andmetel oli 30. septembri 2015 seisuga võlgnevusest tasutud 18 734.56 eurot, tasumata oli viivis 958.04 eurot ja põhinõue.
2.Maakohus võttis 18. jaanuaril 2018 kostja vastu esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahju 18 734.54 euro saamiseks menetlusse 18. aprilli 2018 määrusega (II kd, tl-d 40–44). Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le 8, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-tele 1 ja 2. Hagis tuginetakse sellele, et kompromiss on heade kommete vastasuse tõttu tühine. Kompromissi kinnitamine viisil, kus hageja kohustus tasuma põhinõudena müügilepingu taganemisest tuleneva nõude koos leppetrahvi ja riigilõivuga olukorras, kus OÜ-l Ramle Grupp puudus müügilepingust taganemise õigus, on vastuolus heade kommetega. Seega ei saanud tehingu tagasitäitmisest tuleneda hageja vastu nõuet. Kohus oleks pidanud jätma kompromiss kinnitamata TsMS § 430 lg-st 3 tulenevalt. Lisaks leiab hageja, et kompromissi alusel nõutav viivis 0,5% on ebamõistlikult kõrge, olles kolm korda suurem seaduses sätestatud viivisemäärast. Täitemenetluses on hageja tasunud viivist põhinõudest rohkem ja põhinõue on jätkuvalt tasumata. Enampakkumisel on müüdud kinnistu ja korteriomand, mis oli hageja elukohaks. Sundtäitmine on hagejat ebamõistlikult kahjustanud. Kompromissis sisalduv intressi tasumise kokkulepe on vastuolus heade kommetega ja tühine. Müügilepingu alusel tagastatavalt summalt ja riigilõivu hüvitamiselt ei saa intressi nõuda. Tegemist ei ole laenulepinguga. Lisaks on intressimäär ebamõistlikult kõrge. Täitemenetluses nõutav võlgnevus on 10 korda suurem summast, mille hageja sai müügilepingu alusel. Kompromissi sõlmimise tagajärjel on hageja sattunud äärmiselt raskesse olukorda. Kompromissis leppisid pooled kokku kohustuse täitmise järjekorras. Ainuüksi 15. jaanuari 2018 seisuga oli viivise suuruseks 227 564.18 eurot ja intressi suuruseks 12 470.51 eurot. 2(6)

Hageja oli kohtumenetluses pinge all ja oli nõus sõlmima talle ebasoodsatel tingimustel kompromissi. Kostja teadis sellest ja ei olnud nõus tegema järeleandmisi. Hageja lepingulisest esindajast vandeadvokaat ei tegutsenud kliendi huvides.

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusi ei esine. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga, see vastas hageja tahtele ning hagejat esindas menetluses vandeadvokaat. Asjaolud, mis saaksid käesoleval juhul kõne alla tulla, peavad olema tekkinud pärast 30. märtsi 2011 kompromissi sõlmimist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 17. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus kohaldas TMS § 221 sätet ning lähtus sellest, et täitedokumendiks oli jõustunud kohtumäärus (TMS § 2 lg 1 p 1). Hagiavalduses oli nõude alusena tuginetud sellele, et 30. märtsil 2011 sõlmitud kompromiss on tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
6.Maakohus hindas kompromissilepingu headele kommetele vastavust TsÜS § 86 lg 2 alusel. Kohus tuvastas järgmised asjaolud: - kohtule ei ole esitatud tõendit, mille alusel saaks väita, et hageja sõlmis kompromissilepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest (vajadus lõpetada kohtumenetlus kulude vältimiseks olukorras, kus hageja leidis endal olevat õigus hagile vastu vaielda), sõltuvussuhtest (hagejal ja kostjal seos puudus), kogenematusest (kompromissi sõlmimisel esindas hagejat vandeadvokaat), rääkimata sellest, et puuduvad tõendid, nagu oleks kostja sellistest asjaoludest teadlik olnud; - hageja vastu esitatud nõuet vähendati; - hagejal võimaldati summa tasuda kolme aasta jooksul (10% intress ei ole sellisel puhul keelatud, see on oluliselt madalam kui tavapärane pangaintress, ja selline intress on ka sedavõrd pika maksegraafiku puhul mõistlik); - kompromissi alusel võib hageja maksetega alustada alles 6 kuud pärast kompromissi sõlmimist; - kompromissi alusel kohaldatakse viivist alles siis, kui hageja on maksetega viivituses üle 30 päeva (viivisemäär on küll ebamõistlik (umbes 20-kordne seaduses sätestatuga võrreldes) sõltumata sellest, et sel ajal kohtupraktika ebamõistlikult kõrge viivisemäära kohta puudus); - hageja on kompromissi allkirjastanud isiklikult; - 30. märtsi 2011 kohtu eelistungi protokollis on eraldi välja toodud, et menetlusosalised kinnitasid kohtule, et kompromiss on sõlmitud vabatahtlikult, ilma sunduseta ja et nad on teadlikud, millised on kompromissi sõlmimisel menetluse lõpetamise tagajärjed. Eeltoodud tuvastatud asjaoludele tuginedes ei ole kompromissileping tühine. Lisaks on kompromissilepingust tulenev rahaline nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Nõue tasutu tagasi saamiseks tulnuks esitada hiljemalt 20. septembril 2014. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas 17. oktoobril 2018 apellatsioonkaebuse riigi õigusabi korras määratud esindaja vahenduseta. Kaebust on ringkonnakohtu nõudmisel kahel korral täpsustatud.
8.Viimases apellatsioonkaebuse täpsustuses hageja: 1) loobub talle riigi õigusabi korras määratud esindajast ja taotleb uue esindaja määramist; 2) taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, sh menetluskulude osas, ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks; 3) taotleb kompromissilepingu tühistamist ja selle kinnitanud kohtumääruse tühistamist; 4) taotleb 3(6)

täitemenetluses tasutud summa 18 734.54 euro tagastamist; 5) taotleb menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

9.Kokkuvõtvalt tugineb hageja apellatsioonkaebuses sellele, et esinevad TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud kompromissi tühistamise eeldused, mis olid ka esialgses hagiavalduses välja toodud. Hageja leiab, et tuginedes põhiseaduse §-le 15 saab kohus kompromissi kinnitava määruse tühistada. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis seaduserikkumised hagiavaldusest välja, mistõttu maakohus tema esialgses hagiavalduses kirjeldatud seaduserikkumisi ei käsitlenud. Hageja tugineb vaidluse asjaoludele, mille suhtes kompromiss sõlmiti (tsiviilasi nr 2-09-51091), et tegelikult ei olnud kostja õiguseelnejal lepingust taganemise õigust ning kostjal ei saanud olla hageja vastu nõuet. Kompromissi sõlmimisel ei olnud hageja sellest teadlik ja hagejat hoiti teadmatuses. Kostja väidetes esinesid pettuse, eksimuse, võimatu ja seadusevastase tingimuse täitmise kohustamise, heade kommete vastasuse ja asjatundja ebaõige arvamuse asjaolud. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.
11.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust vaid osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus perspektiivitu ning kui eeldada kaebuse esitaja faktiväidete õigsust, ei saa kaebus, ka osaliselt, rahuldamisele kuuluda. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
13.Ringkonnakohus hindab praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja saab taotleda apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistamist ning ei saa esitada uusi nõudeid, mille menetlemist maakohtus pole taotletud. Eeltoodud asjaolu on ringkonnakohus hagejale selgitanud (III kd, tl-d 67–68). Lähtuda tuleb menetlusse võetud hagis esitatud nõuetest ja nõude aluseks olevatest asjaoludest (18. jaanuari 2018 hagiavaldus, milles nõutakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja kahju 18 734.54 euro hüvitamist, I kd tl-d 141–145). Maakohtusse esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena oli tuginetud asjaolule, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Apellatsioonkaebuses esitas hageja uusi nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 652 lg-te 2 ja 3 eeldused täidetud, et apellatsioonimenetluse läbivaatamisel ja lahendamisel saaks arvestada kaebuses esitatud uute asjaolude ja tõenditega.
14.Hageja viitab sellele, et riigi õigusabi korras määratud esindaja ei võtnud arvesse tema esialgses 29. novembri 2016 hagiavalduses välja toodud asjaolusid ning neid ei olnud kajastatud 18. jaanuari 2018 hagiavalduses. Kolleegium märgib, et eeltoodud asjaolu ei anna hagejale täiendavaid õigusi, kui on sätestatud apellatsioonimenetluse piiridena TsMS §-s
652.Esindaja, nii riigi õigusabi korras määratud kui ka eraviisiliselt võetud, on riigist sõltumatu ning menetluses osalemine on põhiolemuselt isiku ja tema esindaja vaheline asi (vt Riigikohtu 28. veebruari 2018 otsus asjas nr 2-15-2894, p 14 teine lõik). Advokatuuriseaduse § 43 lg 1 kohaselt on advokaat õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika

4(6)

nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg 1 järgi kehtib see ka riigi õigusabi korras määratud esindaja kohta.

15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puuduvad TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud eeldused, et tunnistada kompromissi alusel toimuv sundtäitmine lubamatuks. 15.1.Maakohus on õigesti leidnud, et kompromissi materiaalõiguslik külg kujutab endast kompromissilepingut võlaõigusseaduse § 578 mõttes. Kompromiss ei tohi olla vastuolus heade kommete ega seadusega (TsÜS §-d 86 ja 87). Kompromissi saab tühistada, kui see on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskeid asjaolusid ära kasutades (TsÜS § 90 lg 1). Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tühistamiseks ei pea pöörduma kohtu poole (TsÜS § 98 lg 1). Hageja ei ole maakohtu menetluses asjaoluna välja toonud, et on kompromissilepingu tühistanud. 15.2.Kompromissi sisu määravad kindlaks pooled ning selle kinnitamise otsustab kohus. Praeguses asjas on maakohus pooltevahelise kompromissi kinnitanud, mis tähendab, et kohus on teinud kindlaks, et kompromissi on võimalik täita, see ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega riku olulist avalikku huvi (TsMS § 430 lg 3). Kohus võib eeldada, et kokkulepe vastab kompromissis osalevate isikute tegelikule tahtele. 15.3.Vastuolu heade kommetega tõusetub eelkõige siis, kui kompromissileping kahjustab ebaproportsionaalselt ühe poole õigusi. Kompromiss kui kokkulepe saab olla vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu kokkuleppe sõlmimise ajal. Kompromissi kinnitamise otsustamisel kohus vastuolu heade kommetega ei tuvastanud. Ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisel maakohus eeltoodud asjaolu ei tuvastanud ning ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega.
16.Vaidlustatud otsuses on maakohus kompromissi kehtivusele hinnangu andnud ning kaebuse väited ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja kompromissi kehtivust käsitlevatele seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Muuhulgas märgib kolleegium, et kuna sundtäitmine on lubatav, siis ei saa tõusetuda ka täitemenetluses tasutud raha tagastamise ega sellise nõude aegumise küsimust. Seega ei oleks edukas ka kaebuses esitatud väide, et rahaline nõue pole aegunud.
17.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus, et kuna hagi jäi rahuldamata, siis jättis maakohus põhjendatult menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
18.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud hageja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole hageja õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele hageja väidetele. Tegemist on sisulisi põhjendusi kajastava lõpplahendiga. Hagejale on tagatud ka kaebeõigus.
19.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka menetlusabi taotlus riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et hageja menetluses osalemine oleks edukas (TsMS § 181 lg 1 p 2). Menetlusökonoomia kaalutlustel ei ole põhjendatud nõuda hagejalt riigilõivu tasumist, s.o nõuda apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamist (TsMS § 637 lg 1 p 3), sest 5(6)

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi. Hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaat on keeldunud RÕS § 19 lg 1 alusel riigi õigusabi osutamisest. RÕS § 19 lg 1 järgi kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Vandeadvokaat Eve Grass on hagejale 24. septembril 2018, 29. novembril 2018 ja täiendavalt 4. jaanuaril 2019 selgitanud, miks ei ole põhjendatud esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Vandeadvokaat on seisukohal, et hageja väidetav nõue ei põhine seadusel ja puudub ka protsessuaalne võimalus kaitsta hageja õigusi ja huve. Praeguses asjas ei pidanud maakohus analüüsima ega andma õiguslikku hinnangut tsiviilasjas nr 2-09-51091 vaidluse all olevatele tehingutele. Kirjaliku põhjendusega loetakse riigi õigusabi osutatuks ning puudub alus uue riigi õigusabi osutaja määramiseks või vahetamiseks.

20.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis kulude puudumise tõttu tuleb jätta nende suurus kindlaks määramata.
21.Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust vastustajale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teisele poolele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium