OÜ ANITAL GRUPP hagi V A vastu põhivõlgnevuse 1 246,63 euro ja viivise nõudes
Hagihind
1 346,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ ANITAL GRUPP (registrikood xxx, asukoht Elektroni 4-27, 11316 Tallinn) Kostja: V A (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Anu Baum (Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla 15, 10122 Tallinn; e- post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Ärakuulamise toimumise aeg
16.10.2018.a, edasi kirjalik menetlus
Ärakuulamisel osalesid
Hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja V A Kostja lepinguline esindaja Anu Baum
Resolutsioon
1.Jätta OÜ ANITAL GRUPP hagi V A vastu põhivõlgnevuse 1 246,63 euro ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja OÜ ANITAL GRUPP kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt ANITAL GRUPP V A kasuks menetluskulu kokku summas 186,67 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn.
Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ ANITAL GRUPP esitas 13.10.2017.a kohtule hagi V A vastu põhivõlgnevuse 1 246,63 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures autojuhi ametikohal ning tööülesannete täitmiseks usaldati kostjale veoauto XXX registreerimismärgiga xxx. Samuti väljastati tööülesannete täitmise eesmärgil kostjale 07.06.2017.a diislikütuse ostmiseks xxx AS kütusekaart nr. xxx. Hageja poolt korraldatud kontrolli käigus tehti kindlaks, et töölepingu kehtivuse ajal kasutades hageja kütusekaarti tankis kostja korduvalt isikliku sõiduki kütusepaaki ja sõidukis asuva isikliku kanistri hageja kulul ja ilma hageja nõusolekuta. Ajavahemikus 07.06.2017 – 17.09.2017 omastas kostja 1094 liitrit diisliküttust. Kostja omastas 1094 liitrit diisliküttust väärtusega 1094 × 0,8653 = 946,63 eurot. Kontrolli läbiviimiseks, tekitatud kahju hüvitamise nõude koostamiseks ja töölepingu lõpetamise avalduse vormistamiseks pöördus hageja Perejurist OÜ õigusbüroo poole. Osutatud õigusteenuste eest tasus hageja 300 eurot ilma käibemaksuta. See on samuti kostja poolt hagejale tekitatud kahju. Hagejale tekitatud kahju on 946,63 (kütus) + 300 (kohtuvälised õigusteenused) = 1 246,63 eurot. Nimetatud summalt nõuab hageja TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist määraga 8 % aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Nii kütusekaarti kui ka veoautot võisid kasutada kõik hageja töötajad. Kostja ja hageja vahel ei olnud sõlmitud varalise vastutuse kokkulepet TLS § 75 lähtudes. Hageja ei ole tõendanud, et kõik tankimised, mida hageja hagiavalduse lisas nr 3 ja nr 4 välja tõi on kostja teinud isiklikult. Tegemist ei olnud kostja isikliku kanistriga. Mainitud kanister asus hageja veoautos. Lisaks on kostja arvamusel, et hageja ei saa tugineda kütusekulu tõendamisel GPS väljatrükkidele. Kostja on kütusekaardi tagastanud hagejale töövaidluskomisjoni istungil. Kostja ja hageja vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus kasutada hageja kütusekaarti ning osta sellega kütust kuni 70 liitrit nädalas (see kütuse kogus oli mõeldud kasutamiseks kostja elukohast tööle ja tagasi sõitudeks, kuna hageja oli teadlik, et kostja elab hageja asukohast kaugel, ligi 65 kilomeetrit ehk päevas kostja sõidab tööle ja tagasi ligi 130 kilomeetrit). Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabikulu summas 186,67 eurot. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2
kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 346,31 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t/l 28, 78). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.06.2018.a kohtumääruses (t/l 68).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kütusekulu summas 946,63 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 25.05.2017.a suuline tööleping ning see lõppes 11.10.2017.a (t/l 54).
8.Töölepinguseaduse (TLS) § 75 lg 1 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
9.Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Seega tugineb hageja kostja vastu nõude esitamisel kahju hüvitamise sätetele.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
12.Riigikohus on 06.06.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-15-4981 punktis 14 märkinud, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i
7.ptk (VÕS § 127 jj) sätetest.
13.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,
sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
14.Hageja tugineb hagiavalduse esitamisel asjaolule, et kostja on omastanud 1 094 liitrit diislikütust väärtuses 946,63 eurot. Kostja vaidleb sellele vastu.
15.Kohus leiab, et antud juhul ei ole tõendatud, et kostja väidetava diislikütuse omastamise tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Hageja on kohtule esitanud fotod auto kabiinist, kuid nendest ei ole võimalik tuletada, et kostja on omastanud diislikütust hageja arvel. Fotodest ei nähtu, et tegemist on kostjale kuuluva autoga (t/l 4-5).
16.Samuti ei tõenda hageja poolt xxx AS kütusekaardi väljavõte, et kostja on omastanud hageja arvelt kütust alusetult (t/l 6-7). Kostja on kohtu ette toonud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, millise kohaselt oli kostjal õigus osta hagejale kuuluva kaardiga nädalas kütust kuni 70 liitrit, et sõita tööle ja tagasi (130 kilomeetrit päevas) (t/l 42 pöördel-43). Vastupidine millegagi asja kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud ei ole.
17.Hageja on esitanud kohtule GPS väljavõtted, millistega soovib tõendada, et kostja on omastanud diislikütust ilma hageja vastava nõusolekuta. Kohus leiab aga, et eelpool viidatud väljavõtted ei tõenda, et kostja on toime pannud hageja poolt etteheidetava teo (t/l 8-9, 25). Seda enam olukorras, kus kostja on ärakuulamisel selgitanud, et kostjal oli hageja seadusliku esindajaga xx xxx kokkulepe, et ta võib võtta kütust iga nädal kuni 70 liitrit tööl käimiseks, kuivõrd kostja elab kaugel ja tööd tehti väga erinevatel aegadel (t/l 78 pöördel). Samuti tõendab vastava kokkuleppe olemasolu ka asjaolu, et kütust on tangitud 7 päeva tagant mahtudes, mis on märgatavalt väiksemad kui tavaliselt tangitud kütusekogus, mis jääb vahemikku 170 kuni 231 liitrit (t/l 6, 78 pöördel).
18.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 346,31 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja OÜ ANITAL GRUPP kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 186,67 eurot (t/l 80-81). Hageja kostja esindajakuludele vastu ei vaidle.
23.Kostja esindaja tunnitasu määr on olnud 40 eurot (t/l 80 pöördel). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
24.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 27.11.2017.a konsulteerinud ja koostanud kostja vastuse 1 tund 40 minutit, 15.10.2018.a
tutvunud dokumentidega, ettevalmistunud kohtuistungiks, täpsustanud kostjaga asjaolusid 2 tundi, osalenud 16.10.2018.a kohtuistungil 1 tund. Seega on kostja esindaja ajakulu kokku 4 tundi 40 minutit (t/l 78-79, 80-81).
25.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 186,67 eurot.
26.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 186,67 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.