Vandeadvokaadi abi Kai Villman (Advokaadibüroo Narlex; e-post: [email protected])
Kostja 2:
S. I. (IK xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta S. G.i hagi rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda.
2.1 Välja mõista S. G.ilt kostja A. A. menetluskulude katteks 471 (nelisada seitsekümmend üks) eurot. 2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja S. G. ajavahemikus 01.10.2014 – 08.09.2015.a. OÜ-s R. T. autojuhina. Tööandja maksis töötasu ebaregulaarselt ja viivitusega. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni ning töövaidluskomisjoni 23.02.2015.6.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2700 mõisteti tööandjalt välja hageja kasuks kokku 4 978, 95 eurot (sellest 4 053, 54 eurot hüvitis, 325, 41 eurot saamata jäänud töötasu ja 600 eurot puhkusetasu). Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Hageja pöördus otsuse täitmiseks kohtutäituri poole, kuid täitemenetlus tulemusi ei andnud. Viimastel aastatel on OÜ-s R. T. vahetunud mitu osanikku. Hageja tööle võtmisel oli ainuosanik A. A., perioodil 30.12.2015.a. - 31.07.2017.a. on vahetunud 2 osanikku: S. I. ja K. L.. Hageja märgib, et A. A. vormistas osa üle S. I.le ja viimane omakorda K. L.ele eesmärgil, et nemad kannaksid vastutust OÜ R. T. kohustuste täitmise eest. 16.10.2015-st OÜ R. T. praktiliselt ei tööta, majandustegevus puudub. Kogu äriühingu vara kandis A. A. eelnevalt üle tema kontrolli all olevatele äriühingutele. Täitemenetluses töövaidluskomisjoni otsust täita ei ole õnnestunud, kuivõrd arvelduskontodel vahendeid ei ole.
2.Hageja leiab, et VÕS § 183 ja ÄS § 188 lg 1 alusel peavad kostjad võrdselt OÜ-ga R. T. kandma hageja ees vastutust oma kohustuste eest ning hüvitama tekkinud kahju. Hageja märgib, et OÜ R. T. läks kahel korral üle ühelt osanikult teisele: A. A.lt 06.10.2016 üle S. I.le ja 11.02.2016.a I.lt omakorda K. L.ele.
3.Hageja leiab, et kostjate vastutus hagejale tekkinud kahju eest tuleneb VÕS § 1043 ja ÄS § 188 lg 1 OÜ R. T. rikkus TLS § 28 lg 1 p 2 tulenevaid nõudeid. Töövaidluskomisjoni otsuse tegemise ajal oli ainuosanik S. I., kuid ei teinud midagi selleks, et täita töövaidluskomisjoni otsus ja tasuda hagejale saamata jäänud töötasu. Töötasu võlg tekkis aga A. A. osanikuks olemise ajal. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 4 978, 95 eurot.
KOSTJA S. I. VASTUVÄITED
4.S. I. märgib oma vastuses, et ostis äriühingu osa 16.10.2015.a. puhtana so ilma võlgadeta. A. A. ja Taavi Ilves ei olnud ausad müüjad, sest varjasid kostja eest isiklike kütusekaartide olemasolu, mis olid seotud OÜ-ga R. T.. Niimoodi püüdsid
nad kütust kasutades ja selle eest maksmata, panna vastutama kostjat. Ei teavitatud ka lõpetamata töösuhetest töötajatega. S. G.iga ei ole S. I. mingisuguseid lepingulisi suhteid sõlminud. Oma tegevuse eest peaksid vastutama endised omanikud oma perioodi eest. Alates
11.02.2016.a. ei ole enam S. I. OÜ R. T. osanik ja leiab, et ei pea vastutamata ka A. A. tegevuse eest.
KOSTJA A. A. VASTUVÄITED
5.A. A. hagi ei tunnista. Kostjale jääb hagist selgusetuks nii nõude alus, kostjale etteheidetav õigusvastane tegu kui ka see, millise kohustuse on kostja jätnud täitmata ning milles seisneb kostja süü. Kostja märgib, et võõrandas S. I.le 16.10.2015.a. OÜ R. T. osa nimiväärtusega 2 556 eurot, mitte ei andnud üle ettevõtet VÕS § 180-183 tähenduses. Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarse nõude viidates VÕS § 183 lg 1. Kostja leiab, et ettevõtte ülemineku sätete kohaldamine ei ole antud juhul õiguslikult võimalik, ühtegi seaduslikku alust solidaarse nõue esitamiseks hageja välja ei ole toonud. Tulenevalt ÄS § 188 lg 1 vastutab osanik osanikuna äriühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kostjale jääb ebaselgeks milles seisneb tema süü. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud oma kahju. Hageja on esitanud tõendina töövaidluskomisjoni otsuse, kuid see tõendab kostja hinnangul hageja nõuet OÜ R. T. vastu, mitte kahju ega kohustuse täitmata jätmist kostja poolt.
6.Kohtuistungil 10.12.2018 selgitas A. A., et töötasu arvestamisega tegeles Tallinnas asuv raamatupidamisettevõte. Augustis, septembris 2015.a. kirjutas ta lõpparve, siis ootas ettevõtte müügiga veel kuu aega. Pretensioonidega keegi tema poole ei pöördunud. Hageja töövaidlusest OÜ R. T. sai kostja teada käesoleva tsiviilasja materjalidest S. G. ei ole kostja poole kunagi pöördunud pretensioonidega, et tal on töötasu kätte saamata. Kostja maksis G.ile nii, nagu oli ette arvestanud raamatupidaja. Kostja leidis, et kui hagejal on mingi raha saamata, siis tal on õigus muidugi saada. Kui oleks kostja teadnud, et hagejale vaja maksta ca 5000 eurot, oleks ta seda omal ajal teinud, nüüd ei ole enam seda raha kusagilt võtta. Kostja leiab, et OÜ R. T. peaks seda tegema.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja esitas maakohtule hagi OÜ R. T. endiste osanike / juhatuse liikme A. A. ja S. I. vastu kahju hüvitamise nõudes. S. G. töötas OÜ-s R. T. 01.10.2014-08.09.2015 (tl 9, 71) Töövaidluskomisjoni 23.02.2016.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2700 loeti tööleping R. T. OÜ ja S. G.i vahel erakorraliselt ülesöelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 08.09.2015.a. ja mõisteti R. T. OÜ-lt S. G.i kasuks välja kokku 4 978, 95 eurot (tl 8-12) Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, kuid täidetud seda ei ole.
9.Kostja A. A. oli OÜ R. T. (ainu)osanik ajavahemikul 10.07.2014 – 16.10.2015.
Kostja S. I. oli OÜ R. T. (ainu)osanik ja juhatuse liige ajavahemikul 16.10.2015 – 11.02.2016. Alates 11.02.2016 on osanik K. L. (tl 174 pöördel)
Käesoleval ajal on OÜ R. T. (RK 12684191) kustutamishoiatus avaldatud Ametlikes Teadaannetes 06.10.2018 (tl 173)
10.Hageja leiab, et kuivõrd Töövaidluskomisjoni otsust täidetud ei ole, vastutavad endise tööandja kõrval ka endised osanikud A. A. ja S. I. vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 ja äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1. Kohus on seisukohal, et äriühingu osanike ja juhtorgani liikmete vahetumine ei ole käsitletav ettevõtte üleminekuna VÕS § 180 jj mõttes. Hageja märgib hagiavalduses, et OÜ R. T. majandustegevust ei toimu sisuliselt alates 16.10.2015.a.. Väidetavalt kandis äriühingu toonane osanik A. A. vara üle tema kontrolli all olevatele firmadele. Sel juhul tuleks ettevõtte ülemineku tuvastamine kõne alla nende äriühingute suhtes, mitte seonduvalt OÜ R. T. osanike ja juhatuse liikmete vahetumisega. Ettevõtte üleminekuga on tegemist juhul, kui teisele juriidilisele isikule läheb üle funktsioneeriv majandusüksus või selle osa. S. I. kinnitas kohtuistungil 01.10.2018.a, et ostis osaluse (tühja ettevõtte) kuna tahtis alustada oma ettevõtlust, mitte jätkata kellegi teise tegevust. A. A. tegeles kaugvedudega. Pärast võõrandamistehingut osaühing enam kaugvedudega ei tegelenud (tl 152 pöördel). Kostja A. A. märgib, et võõrandas 16.10.2015.a. S. I.le osa nimiväärtusega 2556 eurot, mitte ei andnud üle ettevõtet VÕS § 180-183 tähenduses. OÜ R. T. registrikaardi väljatrükist nähtub kanne osaniku muutusest 16.10.2015 (tl 173). Lisaks eeltoodule märgib kostja oma vastuses, et osa võõrandamisel ei olnud OÜ R. T. maksejõuetu ja tõendab konto väljavõttega 16.10.2015.a. (tl 111, 170-172) Riigikohus on märkinud, et osaühingu osa annab ÄS § 148 lg 5 järgi osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Osaluse müümisel äriühingus ei saa müügiesemeks olevat osalust samastada äriühingu majandatava ettevõttega, st omistada müüdavale osalusele äriühingu ettevõtte omadusi. Enamusosaluse müümisel, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle, kui sisuliselt võõrandatakse osaluse kaudu äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda ka müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid ka osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel. Sõltumata müüdava osaluse suurusest vastutab aga osa müüja selle eest, et müügiesemel oleksid kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-1-12 p 14 ja 15). Kui osaühingu 100%-lise osaluse müüja kinnitab müügilepingus, et osaühingul ei ole rohkem kohustusi, kui ostjale teada antud, kuid hiljem esitab võlausaldaja osaühingu vastu nõude, milles ostjat müügilepingut sõlmides ei teavitatud, on müüja andnud ostjale üle lepingutingimustele mitte vastava osa ning põhjustanud sellega ostjale kahju VÕS § 225 mõttes (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-14 p 11).
11.Kostja S. I. oli OÜ R. T. ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja A. A. oli OÜ R. T. ainuosanik.
Juhatuse liikme vastutuse sätestab äriseadustiku (ÄS) § 187. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi ettevõtja korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
Osanik vastutab ÄS § 188 lg 1 tulenevalt osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7) Hageja leiab hagiavalduses, et OÜ R. T. on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3 (hageja viide lg 1 on ekslik) nõudeid (tl 74). Kohtuistungil 01.10.2018.a. leidis hageja, et osaühingu endised osanikud A. A. ja S. I. on rikkunud TLS § lg 2 p 2 ja 3 tulenevat kohustust. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja eelkõige kohustatud maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; lg 3 järgi andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu.
12.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama (vt Riigikohtu 25.04.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07). Kuna teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 11).
13.Äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks Selliseks kohustuseks saab olla näiteks ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu 20.06.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-14-50307/132) Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 25.02.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12)
14.Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt seisneb talle kostjate poolt tekitatud kahju töövaidluskomisjoni 23.02.2016.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2700 väljamõistetud 4 978, 96 eurot saamata jäämises ning kahju tõendamiseks on hageja esitanud töövaidluskomisjoni
otsuse. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et töövaidluskomisjoni otsus tõendab S. G.i nõuet OÜ R. T. vastu, mitte kostjate poolt talle õigusvastaselt tekitatud kahju VÕS § 1043 mõttes. Hagiavalduses märkis hageja, et pöördus komisjoni otsusega kohtutäituri poole, kuid täitemenetlus ei andnud tulemusi (tl 72). Kohtuistungil 01.10.2018.a. kinnitas hageja, et pöördus küll täituri poole, kuid seal selgitati, et OÜ R. T. suhtes on teisi täitemenetlusi, ettevõtte arved on arestitud ning laekumisi ei ole.
Hageja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse alustamiseks, täitemenetlust ei ole toimunud (tl 152 pöördel-153). Hageja kinnitas kohtuistungil ka seda, et asus kohe pärast A. A. juurest lahkumist tööle ja töötab seniajani (tl 153). Suuliselt ega kirjalikult hageja pärast töövaidluskomisjoni otsust A. A. ega S. I. poole ei ole pöördunud (tl 153, 176)
15.Hageja heidab kostjatele õigusvastase teona ette TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3 kohutuse täitmata jätmist. Viidatud sättest tulenevalt on tõõandja muuhulgas kohustatud maksma töötajale töötasu ja andma ettenähtud puhkust ning maksma puhkusetasu. Kohus on seisukohal, et TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3 ei tulene juhatuse liikmele või osanikule isiklikku kohustust, mida neil tuleb täita selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal (käesoleval juhul hagejal) ei tekiks kahju. Osaniku pädevus on sätestatud ÄS § 168 lg 1, juhatuse pädevus
ÄS § 180.
ÄS § 188 lg 1 kohaselt vastutab osaühingu osanik süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus on seisukohal, et puudub õigusvastane tegu ehk seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, ei saa osanikele sellest tulenevalt ette heita ka kahju süülist tekitamist. Hageja väited, et A. A. vormistas osa üle S. I.le ja viimane omakorda K. L.ele eesmärgil, et nemad kannaksid vastutust OÜ R. T. kohustuste täitmise eest, on paljasõnalised. Kohus osundab, et hageja töötas OÜ-s R. T. ajavahemikus 01.10.2014-08.09.2015 Kostja S. I. oli OÜ R. T. (ainu)osanik ja juhatuse liige ajavahemikul 16.10.2015 – 11.02.2016. Seega oli hageja töösuhe OÜ-ga R. T. lõppenud ajaks, mil S. I.st sai osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Järelikult ei saa kostjale omistada ka vastutuse eeldusena töötasu maksmise kohustuse rikkumist ja sellega kahju tekitamist hagejale. Ajal, mil töövaidluskomisjoni otsusega (23.02.2016) mõisteti OÜ-lt R. T. 4978, 95 eurot hageja kasuks, oli juhatuse liige ja ainuosanik K. L. (tl 174 pöördel). Isegi kui asuda seisukohale, et S. I. juhatuse liikmena rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see hagejal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid (vt Riigikohtu 17.12.2009a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09)
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
Kohus selgitab, et OÜ R. T. (RK 12684191) kustutamishoiatus on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 06.10.2018 (tl 173) Vastavalt ÄS § 60 lg 2 on kõigil võlausaldajatel (sh hagejal) võimalik teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja A. A. esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu (õigusabikulu) kokku 891 eurot (vt tl 109, 180-181, 187-188). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja kulutaotlus põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et hagile sisuliselt 2 lk-lise vastuse koostamise eest 480 eurot (4 tundi) on eeldatavat vajalikku ning põhjendatud ajakulu ja töömahtu ülepaisutatud. Kohtu hinnagul on vastuse koostamise eest põhjendatud 2 töötundi ehk 240 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulude seega 240 + 165 (esindaja osalemine 01.10.2018 istungil) + 66 (esindaja osalemine 10.12.2018 istungil) = 471 eurot. Kostja S. I. menetluskulude nimekirja ega taotlust pole esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
18.Hageja taotlusel ja kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.