Tallinna kohtutäitur E V avaldus H V õiguste peatamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja kohtutäitur E V, seaduslik esindaja kohtutäituri abi V K (e-post xxx) Puudutatud isikud: Võlgnik H V (isikukood xxx; e-post xxx) Sissenõudja täiteasjas 022/2017/4550 A V (isikukood xxx) Sissenõudja täiteasjas 022/2017/4551 H V (isikukood xxx) Sissenõudjate seaduslik isikukood xxx, e-post xxx)
esindaja
K
K
(isikukood
Sissenõudjate esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Yaroslav Radziwill (e post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna kohtutäitur E V avaldus H V õiguste peatamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avalduse kohaselt on võlgniku H V suhtes sissenõudjate A V ja H V avalduse alusel algatatud täitemenetlused nr 022/2017/4550 ja 022/2017/4551. Nõude sisu nimetatud täitemenetlustes on perioodil märts 2017 – august 2017 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 476,37 eurot. Täitemenetluses nr 022/2017/4551 on võlgniku poolt toimunud järgmised laekumised: ajavahemikul 11.10.2017-30.10.2017 on laekunud kokku summas 190,68 eurot; ajavahemikul 13.11.2017-23.11.2017 on laekunud kokku summas 122,86 eurot; ajavahemikul 07.12.2017-18.12.2017 on laekunud kokku summas 122,85 eurot; ajavahemikul 05.02.2018-26.02.2018 on laekunud kokku summas 9,40 eurot; ajavahemikul 07.03.2018-07.04.2018 on laekunud kokku summas 218,36 eurot. Peale avalduse esitamist 18.01.2018 on võlgnik tasunud väiksemaid makseid, kokku summas 227,76 eurot. Viimane laekumine toimus 07.04.2018 ning edaspidised laekumised täitemenetluses puuduvad. Täitemenetluses nr 022/2017/4550 ei ole võlgnik tasumisi teinud.
3.Kohtutäitur hoiatas võlgnikku TMS § 1771 lõike 1 alusel 09.01.2018 hoiatuse edastamisega võlgniku e-postile xxx. Võlgnik kinnitas hoiatuse kättesaamist e-posti teel 12.01.2018. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust ning kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt TMS § 1771 lõike 1 punkti 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses.
4.Võttes aluseks sissenõudjate esindaja K K nõusoleku taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku H V mootsõiduki juhtimise õiguse peatamist. Võlgniku seisukoht
5.Võlgnik palub jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Võlgnik leiab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on äärmiselt ebaõiglane. Lisaks sellele ei ole avaldaja oma avalduses ka põhjendanud, kuidas annaks juhtimisõiguse peatamine võimaluse kohtutäituril kiiremini võlgnikult elatisvõlga kätte saada. Võlgnik on töötu ja otsib hetkel aktiivselt tööd. Igasugune õiguste piiramine raskendaks võlgnikul sobivat tööd leida. Selge on see, et ükski töökoht ei asu päris kodu kõrval ja tööle saamiseks tuleb autoga sõita (alati ei ole seda võimalik teha ka ühistranspordiga). Lisaks sellele on vaja võlgnikul oma peres kasvavaid lapsi sõidutada haridusasutusse ja koju tagasi.
6.Võlgnik täidab oma kohustust maksta alaealistele lastele elatist parimal viisil, milleks ta on hetkel suutEe. H V esitas Harju Maakohtule ka hagi elatise vähendamiseks, kuna ta ei suuda kohtuotsustega väljamõistetud elatist tasuda. Sissenõudjate seisukoht
7.Sissenõudjate ema sõnul ületab antud juhul elatise võlg juba 2 000 eurot, kuna isa maksab elatist ebaregulaarselt ja väikestes summades (eelmise kuu eest on isa maksnud elatist 6 eurot). Samas, ema rõhutab, et puudutatud isikul I on varjatud sissetulekud ja varad, seega ta on võimEe elatist maksma täies ulatuses. Laste seadusliku esindaja arvates juhtimisõigus tuleb kindlasti ära võtta, vähemalt elatise võlgnevuse tasumiseni. Ema sõnul puudutatud isik I ei kasuta oma sõidukeid laste kooli viimiseks või teisel viisil mis oleks puudutatud isikute II või III huvides.
8.Sissenõudjad leiavad, et H Vi mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või andmise keelamine on elatist nõudma õigustatud isikute H V ja A V huvides ning laste seaduslik esindaja K K annab sissenõudjate H V ja A V nimelt nõusoleku juhtimisõiguse peatamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei
ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
12.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudjate ees ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 022/2017/4550 ja 022/2017/4551 kahe lapse suhtes elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga 2 476,37 eurot (tl 10-11, täiteasjade võlgnevuste ja laekumiste väljatrükk). Kohus tuvastab, et täitemenetluses nr 022/2017/4551 on võlgniku poolt toimunud järgmised laekumised: ajavahemikul 11.10.2017-30.10.2017 on laekunud 190,68 eurot; ajavahemikul 13.11.2017-23.11.2017 on laekunud 122,86 eurot; ajavahemikul 07.12.2017-18.12.2017 on laekunud 122,85 eurot; ajavahemikul 05.02.2018-26.02.2018 on laekunud 9,40 eurot; ajavahemikul 07.03.2018-07.04.2018 on laekunud kokku summas 218,36 eurot. Peale avalduse esitamist 18.01.2018 on võlgnik tasunud väiksemaid makseid, kokku summas 227,76 eurot. Viimane laekumine toimus 07.04.2018 ning edaspidised laekumised täitemenetluses puuduvad (tl 85-86). Täitemenetluses nr 022/2017/4550 ei ole võlgnik tasumisi teinud (tl 10).
13.Asjas on tõendatud, et sissenõudjad esitasid 8.01.2018 kohtutäiturile avalduse, milles andsid kohtutäiturile nõusoleku lubade kehtivuse peatamiseks avalduse esitamiseks kohtule (tl 12). Samuti on kohtutäitur tõendanud, et elatisevõlgnikku on hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tl 13-14). Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
14.Võlgnik on taotlusele vastu vaielnud. Oma vastuses selgitas võlgnik, et avaldaja ei ole oma avalduses ka põhjendanud, kuidas annaks juhtimisõiguse peatamine võimaluse kohtutäituril kiiremini võlgnikult elatisvõlga kätte saada. Võlgnik on töötu ja otsib hetkel aktiivselt tööd. Igasugune õiguste piiramine raskendaks võlgnikul sobivat tööd leida. Lisaks sellele on vaja võlgnikul oma peres kasvavaid lapsi sõidutada haridusasutusse ja koju tagasi. Võlgnik täidab oma kohustust maksta alaealistele lastele elatist parimal viisil, milleks ta on hetkel suutEe. Kohus leiab, et kõik võlgniku väited on tõendamata ning võlgnik ei ole käesoleva ajani esitanud kohtule ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks. xxxx Vallavalitsuse 16.02.2018 kiri ei tõenda asjaolu, et võlgnik on käesoleval ajal töötu (tl 45-46).
15.Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle nii tegelikkuses kui ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad. Riigikohus on lahendis nr 2-17-4751/34 märkinud, et TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17). Kohus selgitas 5.11.2018 määrusega, et võlgnikul tuleb esitada tõendid oma väidete tõendamiseks, sh tervisliku seisundi ning võimaliku töövõime piiratuse kohta, oma tegevusala kohta ja selle kohta, missugust tööd saaks võlgnik enda arvates teha, kas juhtimisõiguse omamine on vältimatu töökoha leidmiseks, missuguseid aktiivseid tööpakkumisi saaks võlgnik kaaluda ning missuguseid töid saaks üldse võlgnik vastu võtta (tl 83). Kohus leiab, et võlgnik ei ole tõendanud, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid ka enda tervisliku seisundi kohta.
16.Samas ei tohi juhtimisõiguse piiramine olla karistuslik. Riigikohus on selgitanud, et seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12 ning määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 15). Lisaks sellele on viidatud seaduseelnõu seletuskirjas märgitud, et elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte rühma. Kolleegiumi hinnangul võib sellest mõista, et meetme eesmärgina on nähtud ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks vahendeid oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui vahendite nappus (vt Riigikohtulahend nr 2-17-4751/34 p 19).
17.Kohus selgitas 28.05.2018 määruses, et sissetulekute varjamine saab põhjendada, kuidas juhtimisõiguse peatamine aitaks kaasa elatise maksmisele. Seda näiteks juhul, kui võlgnik aktsepteerib nö ümbriku palka või laseb oma töötasu kanda kolmanda isiku kontole, mistõttu ta küll teenib igakuiselt töötasu, kuid kohtutäituril ei ole võimalik sellele sissenõuet pöörata. Sellisel juhul võib juhtimisõiguse piiramine motiveerida võlgnikku tasuma elatist, et juhtimisõiguse peatamise tõttu mitte kaotada võimalust käia autoga tööl või teha tööd, mis eeldab autojuhtimist. Kohus leiab, et sissenõudjad ei ole põhistanud ega tõendanud oma väidet, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-17-18138 nähtub, et võlgnik on vahepeal mustalt tööl käinud, stabiilset töökohta ei ole (tl 79 pöördel). Nimetatu ei tõenda aga seda, et võlgnik töötaks regulaarselt ümbrikupalga eest või peaks mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Võlgnikule kuuluv ettevõte xxx OÜ on kahjumis.
18.Riigikohus on ka rõhutanud, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751/34, p 20).
19.Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei innustaks võlgnikku laste elatiskohustust täitma. Kohtu hinnangul ei oleks juhtimisõiguse piiramisel antud juhul sellist mõju, mis motiveeriks võlgniku elatiskohustust täitma. Käesoleval juhul ei leidnud tõendamist, et võlgnik varjaks oma sissetulekuid ning töötaks regulaarselt ümbrikupalga eest. Samuti ei ole
sissenõudjad kohtu ette toonud asjaolusid millest nähtuks, et juhtimisõiguse piiramine aitaks kaasa elatise maksmisele. Juhtimisõiguse piiramise mõte saab olla kohtu hinnangul üksnes see, et nimetatu motiveerib võlgniku elatist maksma. Käesoleval juhul kohus nimetatut ei tuvastanud ning avalduse rahuldamise korral oleks tegemist karistusliku meetmega ning nimetatud meede ei oleks eesmärgipärane. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus jätta rahuldamata.
20.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
21.Kohtu hinnangul oleks menetluskulude jätmine kohtutäituri või alaealiste laste kanda ebamõistlik ja ebaõiglane. Ainus menetlusosaline, kellel tekkisid antud tsiviilasjaga seonduvalt kulud, on võlgnik, kes andis enda käitumisega kohtutäiturile alust enda vastu laste huvide kaitseks kohtusse pöörduda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Sissenõudjatele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda.