lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-981/20

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-981/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ ANITAL GRUPP11353859(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

07.detsembril 2018.a, Tallinnas

Hagihind

2-18-981 V A hagi OÜ ANITAL GRUPP vastu tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1 025,70 eurot ja puhkusehüvitis summas 367,22 eurot 1 392,92 eurot

nende Hageja: V A (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Katrin Martis (e- post: [email protected]) Kostja: OÜ ANITAL GRUPP (registrikood 11353859, asukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 18.10.2018.a, edaspidi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad

ja

Kohtuistungil osalesid

Hageja V A Hageja lepinguline esindaja Katrin Martis Kostja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Resolutsioon

1.Rahuldada V A hagi OÜ ANITAL GRUPP vastu.
2.Tuvastada OÜ ANITAL GRUPP ja V A vahel 22.05.2017.a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping 11.10.2017.a TLS § 107 lg 2 alusel.
3.Välja mõista OÜ-lt ANITAL GRUPP V A’i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1 025,70 eurot ja põhipuhkuse hüvitis 367,20 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja OÜ ANITAL GRUPP kanda.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Välja mõista OÜ-lt ANITAL GRUPP V A’i kasuks menetluskulu summas 361,99 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt ANITAL GRUPP V A’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (361,99 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.OÜ-l ANITAL GRUPP tasuda väljamõistetud menetluskulu hageja V A’i arveldusarvele nr. X.
8.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tagastada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasja nr. 4-1/2210/17 toimik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus

1.V A esitas 26.10.2017.a töövaidluskomisjonile avalduse OÜ ANITAL GRUPP vastu, milles palub: 1) tuvastada, et 22.05.2017.a sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on seadusega vastuolus ja tühine; 2) välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu ja puhkuse kompensatsioon (töövaidluskomisjoni t/l 37-40). Töövaidluskomisjoni istungil taotles töötaja töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamist ning palus tööandjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 4 255,26 eurot ning kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 609,91 eurot. Töötasu nõudest töötaja loobus (t/l 4-5).
2.20.12.2017.a töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr. 4-1/2210/17 on avaldus rahuldatud osaliselt ning töövaidluskomisjon: 1) tuvastas OÜ ANITAL GRUPP ja V A vahel sõlmitud töölepingu erakorralise, TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisuse; 2) lõpetas OÜ ANITAL GRUPP ja V A vahel sõlmitud töölepingu 11.10.2017.a TLS § 107 lg 2 alusel; 3) mõistis OÜ-lt ANITAL GRUPP V Ai kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 444,47 eurot; 4) mõistis OÜ-lt ANITAL GRUPP V Ai kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 367,20 eurot ja 5) lõpetas menetluse V Ai töötasu nõudes (t/l 4-5). OÜ ANITAL GRUPP esitas 19.01.2018.a Harju Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (t/l 13). Hageja nõue ja põhjendused
3.V A esitas 26.02.2018.a Harju Maakohtule hagi OÜ ANITAL GRUPP vastu tuvastada, et 22.05.2017.a sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on seadusega vastuolus ning tühine, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1 025,70 eurot ja puhkusekompensatsioon summas 367,22 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhi ametikohal alates 25.05.2017.a. Kostja registreeris hageja töötajate registris alles 29.05.2017.a. Kirjalikku töölepingut hagejaga sõlmitud ei olnud ning esialgse kokkulepe alusel oli hageja kohustatud töötama kuni 7 päeva nädalas, tööpäeva algus ja lõpp olid reguleerimata, töötasu kokkulepe algselt oli 6 eurot tunnis (neto) alates hetkest, millal hageja sõidab tööautoga objektile. Lisaks oli kostja ja hageja vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt oli hagejal õigus kasutada kostja kütusekaarti ning osta sellega kütust kuni 70 liitrit nädalas. 24.09.2017.a teatas hageja kostjale SMS-i teel, et soovib korraliselt töölepingu üles öelda. 30.09.2017.a sai hageja teada, et kostja lisas MTA töötajate registrisse, et hageja ja kostja vaheline tööleping on lõppenud alates 29.09.2017.a ning kostja oli töölepingu lõppemise põhjuseks välja toonud „TLS § 88 lg 1 p 5 vargus, pettus“. Ajavahemikul, millal hageja tööauto oli remondis, oli tööandja kohustatud hagejale selle aja eest maksma keskmist töötasu. Hageja on arvamusel, et ülesütlemine ei olnud kostja poolt põhjendatud, puudus põhjus lepingut üles öelda viitega TLS § 88 lg 1 p 5. Hageja on arvamusel, et kostja on töötajate registrile teadlikult valeandmeid esitanud, et hageja mainet ja head nime rikkuda. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist ning palub kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 1 025,70 eurot ning kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 367,22 eurot, kuivõrd kostja pidi ajavahemikus 25.05.2017.a – 11.10.2017.a töötanud hagejale võimaldama põhipuhkust 10,74 kalendripäeva. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja

mõista kostjalt õigusabikulu summas 431,99 eurot hageja kasuks ja 236 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused

4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tegelikkusele ei vasta hageja väide kokkulepitud töötasu suuruse osas. Kokkulepitud töötasu suuruseks oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Väär on hageja väide, et poolte vahel olevat olnud suuline kokkuleppe „mille kohaselt hagejal oli õigus kasutada kostja kütusekaarti, ning osta sellega kütust kuni 70 liitrit nädalas“ (tööle ja koju sõitudeks). Kostja ei ole sellist kokkulepet hagejaga kunagi sõlminud. Sellise kokkuleppe sõlmimine oli põhimõtteliselt välistatud, kuna kostja esitab maksuametile aruandeid iga kütusekaardi alusel kasutatud kütuse liitri eest. Tõele ei vasta hageja väide, et hageja keeldus tööd tegemast sõiduki rikke tõttu. Tegelikult lahkus hageja töölt omavoliliselt mingit põhjust teatamata. Sõiduk ei olnud rikkis. Hageja ei ole kostjale töölepingu ülesütlemise avaldust saatnud. Käesolevas kohtuvaidluses ei või hageja nõuda kostjalt suuremaid summasid, kui TVK otsusega välja mõisteti. Hageja ei ole TVK otsust vaidlustanud. Uute nõuete suhtes taotleb kostja aegumise kohaldamist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 750 eurot ja riigilõivu summas 100 eurot eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.06.2018.a kohtumääruses (t/l 44).
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas kostja juures autojuhina ning kirjalikku töölepingut pooled sõlminud ei ole. Hageja töötamist kostja juures tõendab ka tehtud kanne töötajate registris (TVK t/l 13).
8.Pooled on erimeelt selles, kas kostjal oli õigus öelda poolte vahel sõlmitud tööleping üles TLS § 88 lg 1 p 5 (vargus, pettus) alusel alates 29.09.2017.a ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel summas 1 025,70 eurot.
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
10.Riigikohus on 21.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-65-17 punktis 18 märkinud, et kolleegium on varem selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus

oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

11.Riigikohus on 06.02.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-176-12 punktis 11 selgitanud, et võlaõigusseadusest ja töölepingu seadusest tulenevalt on töölepingut võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17).
12.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 29.09.2017.a töölepingu erakorralise ütlesütlemise avalduse kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud 29.09.2017.a. põhjusel, et hageja on kasutanud tööandja kütusekaarti, tankinud korduvalt isikliku sõiduki kütusepaaki ja sõidukis asuvat kanistrit tööandja kulul ilma tööandja nõusolekuta. Ainuüksi 2017.a septembrikuu jooksul omastas töötaja 271 liitrit diislikütust. Töötaja on keeldunud tööandjale seletuskirja kirjutamisest (t/l 12).
13.Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on eelpool nimetatud avalduse edastanud hagejale. Kohtuistungil avaldatu kohaselt puudusid kostjal hageja andmed, kuhu saata töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust (t/l 59).
14.Kostja on edastanud hagejale 11.10.2017.a SMS-i, millise kohaselt on tööleping viimasega lõpetatud 29.09.2017.a TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Lisaks palub kostja hagejal teatada aadress, kuhu võib saata dokumendid (t/l 7). Sellest tulenevalt on leidnud asja kohtulikul arutamisel tõendamist, et avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on hagejale edastatud 11.10.2017.a. tekstisõnumi teel (t/l 7).
15.Antud juhtumil on hagejaga sõlmitud tööleping üles öeldud tagantjärgi, mis aga ei ole kooskõlas TLS § 104 lg 1 ning seega on töölepingu ülesütlemine tühine.
16.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejat oleks enne töölepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolt hoiatatud. Seega ei eelnenud antud juhtumil enne töölepingu ülesütlemist ka hageja hoiatamist.
17.Kostja on asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamine on tingitud asjaolust, et hageja on tankinud korduvalt kütust isiklikuks tarbeks ilma kostja nõusolekuta. Hageja nimetatuga ei nõustu, väites, et pooled leppisid kokku, et hageja võib kasutada kostja kütusekaarti, ostes sellega kütust kuni 70 liitrit nädalas elukohast tööle ja tagasi sõitudeks. Kostja oli teadlik, et hageja elab kostja asukohast ligi 65 km kaugusel (t/l 28). Kostja vastavaid hageja väited ümberlükanud ei ole.
18.Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja on omastanud tööandja kulul diislikütust. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud fotod (TVK t/l 17-18), GPS väljavõtted (TVK t/l 20-24) ja kütusekaardi väljavõte (TVK t/l 35-36) ei tõenda, et hageja on toime pannud kostja poolt etteheidetava rikkumise, millise tulemusena on hagejaga sõlmitud tööleping erakorraliselt ülesöeldud.
19.Kostja on kohtule esitatud avalduses leidnud, et töötaja töölepingu ülesütlemine muutus kehtivaks 10.11.2017.a ja töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemise hetkel oli tööleping kehtivalt ülesöeldud ja töövaidluskomisjon ei saanud töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 1

alusel (t/l 2). Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtule esitatust nähtub, et kostja on hagejale teatnud töölepingu lõpetamisest SMS-i teel 11.10.2017.a (t/l 7).

20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning sellest johtuvalt on töölepingu ülesütlemine alates 29.09.2017.a tühine.
21.Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses toonud välja, et on 24.09.2017.a teatanud SMS-i teel kostjale, et soovib korraliselt töölepingu üles öelda (t/l 28 pöördel, p. 1.4). Kohus leiab, et vastav hageja väide on tõendamata ja tuleb jätta tähelepanuta.
22.TLS § 107 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
23.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 88 lg 1 p 5 (vargus, pettus) alusel 29.09.2017.a (TVK t/l 27). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudus alus lõpetada hagejaga tööleping erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning tööleping on lõpetatud tagasiulatuvalt, tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.10.2017.a.
24.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
25.Riigikohus on 21.11.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-708 punktis 20 selgitanud, et üldkogu rõhutas, et TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte kohaldamist vajalikuks (Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.5).
26.Kuivõrd kohus on tuvastanud töölepingu ülesütlemine tühisuse, siis mõistab kohus välja ka hüvitise.
27.Pooltel on tekkinud vaidlus selle üle, kui suur oli hageja töötasu. Hageja on kohtule avaldanud, et pooled leppisid kokku töötasus 6 eurot tunnis (neto) alates hetkest, millal hageja sõidab tööautoga objektile (t/l 28). Kostja leiab, et pooled leppisid kokku töötasus, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärale (t/l 39).
28.Menetlusosaliste poolt töövaidluskomisjonile edastatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et kostja tasus hagejale igakuiselt suuremat töötasu, kui 2017.a olnud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär 470 eurot (TVK t/l 11-12, 19).
29.Hageja poolt kohtule esitatud arvutuskäigu kohaselt oli viimase keskmiseks töötasuks kostja juures 4 274,09 eurot ning seega palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise kogusummas 1 025,70 eurot (t/l 28 pöördel-29). Kostja hageja poolt esitatud keskmise töötasu arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on vaielnud vastu sellele, et hageja nõuab kostjalt suuremat hüvitist kui on väljamõistetud töövaidluskomisjoni otsusega.
30.Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt Riigikohtu 15.06.2011.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-41-11 puntkist 12 ei keela ITLS § 24 lg 5 ei keela edaspidises menetluses hagi

muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 11)) ning hageja uued nõuded ja asjaolud on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena ja seega lubatavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-148-08 (p-d 13-15)). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.

31.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus esitada kostja vastu nõue TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks summas 1 025,70 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule taotlust vähendada TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suurust.
32.Arvestades asjaoluga, et kohtu ette ei ole toodud aluseid, mis annaks põhjuse vähendada hageja poolt taotletavat hüvitist, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1 025,70 eurot. Kohtu arvates on nimetatud summa mõistlik arvestades seejuures kõiki töölepingu lõpetamise asjaolusid.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista kasutamata põhipuhkuse hüvitise summas 367,22 eurot. Samas nähtub hagiavalduse põhjendustest, et hageja kasutamata põhipuhkuse hühvitise suuruseks on 367,20 eurot ning nimetatud summa nähtub ka töövaidluskomisjoni poolt 20.12.2017.a tehtud otsusest (t/l 4-5, 29). Seega lähtub kohus sellest, et hageja kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude suuruseks kostja vastu on 367,20 eurot ning hagiavalduse reolutsioonis märgitud summa, s.o 367,22 eurot näol on tegemist arvutusveaga.
34.TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
35.Kostja on kohtule esitatud avalduses leidnud, et viimane ei nõustu hageja puhkusehüvitise nõudega. Puhkusehüvitis arvestati ja maksti hagejale 2017.a augustikuus (t/l 2). Kohtule esitatud töötasu arvestustabel nr. 82 – August 2017.a eest ei nähtu, et kostja on hagejale tasunud puhkusehüvitist. Nimetatud tõendist tuleneb, et hageja on viibinud augustikuus haiguslehel 5 päeva (t/l 11).
36.Hageja on kohtule esitatud avalduses toonud välja, et viimasel on õigus saada põhipuhkust 10,74 kalendripäeva eest ning puhkusehüvitist summas 367,20 eurot (t/l 29 punkt 2.8.2). Kostja nimetatud arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et vastav summa kuulub kostja poolt hüvitamisele, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hagejale on eelnevalt põhipuhkuse hüvitist tasutud.
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb OÜ ANITAL GRUPP ja V A vahel 22.05.2017.a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.10.2017.a. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1 025,70 eurot ja põhipuhkuse hüvitis summas 367,20 eurot.
38.TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
40.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 392,92 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

41.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 431,99 eurot hageja kasuks ja õigusabikulu summas 236 eurot Eesti Vabariigi kasuks (t/l 66-67, 69-70). Kostja hageja esindaja õigusabikulude suurusele vastu ei ole vaielnud.
43.Hageja esindaja tunnitasu määr on olnud 55,80 eurot ja 60 eurot (t/l 66, 69 pöördel). Kostja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määrad on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
44.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 26.10.2017.a esitanud avalduse töövaidluskomisjonile 2 tundi, 13.12.2017.a esindanud töövaidluskomisjonis 2 tundi, 26.02.2018.a esitanud hagiavalduse 3 tundi, 03.10.2018.a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 1 tund, 18.10.2018.a ettevalmistunud kohtuistungiks ja osalenud kohtuistungil 3 tundi, 09.11.2018.a koostanud selgituse ja menetluskulude nimekirja kohtule 40 minutit. Seega on hageja esindaja ajakulu kokku 11 tundi 40 minutit. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale summas 10 eurot (t/l 66, 69 pöördel).
45.Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista ajakulu 1 tund ehk 60 eurot, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele ajakulu, mis hagejal on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega.
46.Ülejäänud hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 361,99 eurot (667,99 eurot (kogu õigusabikulu, s.o 431,99+236) – 60 eurot (vt. punkti 45) - 10 eurot (omaosalus tasu) = 597,99 eurot – 196 eurot – 40 eurot riigi osalus).
47.Hageja taotlus välja mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks 236 eurot (196 + 40) põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Justiitsministri 05.01.2017.a nr. 1 määrusest „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ ega ka TsMS § 179 ei tulene menetlusosalisele kohustust hüvitada Eesti Vabariigile tekkinud õigusabikulu. Seega jääb eelpool nimetatud hageja taotlus rahuldamata.
48.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
49.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
50.Hageja palub kostjalt väljamõistetava menetluskulu tasuda hageja arveldusarvele nr. X. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 445 lg 1 esimene lause.
51.Käesoleva tsiviilasja juurde on võetud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr. 4-1/2210/17 toimik, milline tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil kohtuotsuse jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja